ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
FUNKTSIONAALSED VÄLJENDID
Uskumuste ja ennetega seotud väljendid
uskumustega, rituaalidega jms seotud tekstid
hundisabaga viheldud
vii vastel välla
võtab kasu ära
ühes söönud, ühes sureme
läheb kõige oma õnnega
nüüd paneme ühe vanatüdruku mehele
ninaots valge
käsi külm, raha palju
Tõnis ahju pääl, ootab seapääd
koerad ulvavad leina
lõug kihub, saad riielda
vanakuu pastlanöörid ei abrasta
suu sügeleb, kakert saab
kuu kaevab lapse ära
suu sügeleb, musu saab
kõrvad sügelevad, jääb vaesusesse
kõrv sügeleb, läheb sulale
suu sügeleb, saab külaleiba
silm sügeleb, nutta saab
sahvriaken nutab - merekahju
kinnär süüdäs - kiutu aetas
küünlapäeaval karu käänab tõise külle
kui käsi sügeleb, saab raha
kui käsi sügeleb, saab viina
kui päev helgib, tuleb sadu
noatera ülespoole - vihma tuleb
tulioksaga palk võtab pikset ligi
maretapäeva künd on sõnniku eest
lepaurbade rohkus - hea rukkisaak
kadripäeval sula - küünlapäeval sula
kadripäeval tuisk - küünlapäeval tuisk
mardipäeval lumi - kadripäeval sula
kõht sügeleb, vanad poisid surevad
perse sügeleb, ämm teeb võid
koer oksendab- tuleb kurja ilma
koer väherdab- tuleb kurja ilma
hakid karjuvad - surmasõnumeid saab
kõht sügeleb - külapoisid-tüdrukud räägivad
keris paugub - titesõnumeid saab
nina sügeleb - surmasõnumeid saab
nina sügeleb - titesõnumeid saab
kõht sügeleb - peremees kiidab
kukal sügeleb - suguvõsa nussib
perse sügeleb - peremees kiidab
konnad krooksuvad - tuleb ilmamuutust
varesed vaaguvad - tuleb tuult
varesed vaaguvad - tuleb vihma
harakas kädistab - saab surmasõnumeid
tuul vilistab - tuleb sadu
harakas kädistab - tuuakse käsk
seto leelotasõ - saava halva ilma
lehutab kukk hända - külaline tuleb
kaarakõik kisendab - peab kaera külvama
vanal kuul tapetud sea liha kahaneb
Suurel Reedel kiigutakse, et Jeesust näha
uniste kätega mudid - saad terveks
punane nina - jääb puu alla
kui hää silm süüdäs, saa häpü
kui kuri silm süüdäs, saa viina
kui seelikusaba kahekorra - saad ristilapse
kui seelikusaba kahekorra - saab peksa
kustpoolt metsad tempavad, sinna pöörab tuule
kui vikerkaar taevas - läheb kuivale
kui rukkipõllul tallata, läheb leivakooruke lahti
kui ahjusuits keerutab - tuleb külaline
kui käsi sügeleb - saab tappa
kui vihmakass laulab - tuleb vihma
kui vikerkaar joob - tuleb vihma
kel valus käsi, saab lese mehe
kel lohukesed põskedes, see on poistepetja
koivalges sündinud vasikas on hundi osa
kirikuhakk väljas - ilm läheb sulaks
sukavarras pooleli - mees jääb kõrtsi
nääripäeval mets härmas - hea viljaaasta
nääripäeval mets härmas - ikaldust karta
jõuluajal puud härmas - saab räimi
vastlapäeval teed seljas - hea vilja-aasta
mihklipäeval tuul lõunast - kehv vilja-aasta
kanal kõrs perses - surmasõnumeid saab
sääsed õhtul sõdivad - hakkab sadama
toomapäeval vorstitegu - toomas käib vorstivargil
kärbsed hammustavad valusasti - tuleb vihma
perse sügeleb, Rootsis on hea võisaak
vastlapäeval ketrad - linad kasvavad tõrvapisarased
vesi suitseb - ilm läheb viluks
jüripäeval müristab - hunt tuleb karja
harakas kädistab - saab halbu sõnumeid
vesi virvendab - tuleb hea ilm
tuul vingub - tuleb teist ilma
ku hiire haino lõikasõ, lääva haanä kalless
teemi porivatska, et Poorna jätä-äi ahopaat tühäs
putru tõmmab padas sinitsest, hakkab vihma kiskuma
tävvel kuul võõrutõdõh lats - tävve meelega
suurem laps käib käpuli - titesõnumeid saab
kui sau rõngahe lätt, sõs saavat juvva
kui pilveline taevas, tuleb kartuleid maha teha
kui kuu tarab, siis tuleb kurja ilma
kui peeruots lõhki lõi, tuleb võlts võõras
kui leivakoorik lahti - kõhunahka on katsutud
kui kuu-kants külma toop, sis jääb saisma
kui naisel vöö ripakil - vanamees kõrtsis
kui viljakõrred lõikusega plaksuvad, siis saab kosjaleiba
kui kaolumega suud pestakse, siis kaob päevitus
kui laupäeva õhtu kedratakse, ketrad vanakuradi kammitsapaelu
kui kõht sügeleb, siis mustlane muretseb lapsi
kui leivaahi nutab, siis on vaeseid lapsi
kui meri õitseb, siis on tormi oodata
kui maretipäeval sajab - sajab pikka aega
ilma ristilasteta koolnu olevat veritse naha sehen
kes kõvera kaari niidab, saab küüraka naise
kes viimaseks jääb, selle selga jääb põld
kel sõrmeküüned õitsevad, saab õnne
kuu kaariga, siss tsuuva kaplu ei tetä
lapsel tullud rasked rinnad, kui harjased võtamata
küünlapäeval taevatoat puhub muist küindlaid tuast ära
rätikul väike pool pealpool - saab perenaiseks
rätikul väike pool pealpool - jääd vanatüdrukuks
rätikul väike pool pealpool - saab juua
jaaniööl võõras nälpis pihutäisi, et leivajatku oleks
jõuluajal mets härmas - põeb palju inimesi
jõuluajal mets härmas - sureb palju inimesi
õlekõrs tee peal risti - saab surmasõnumeid
sääsed õhtul sõdivad - tuleb ilus ilm
jüripäeval merivesi tõuseb - lüpsavad lehmad hästi
isa-ema surevad ära, kui sa leivatükiga möllad
pääsukesed lendavad mööda vett - tuleb vihma
hülged hakkavad ennast näitama - tuleb tormi
tuhkapäeval istutad kapsaid - kapsas ei edene
vana-aastaõhtul küpsetatakse leiba - tuleb hea leivaaasta
tulihoones ei tohi vilistada - tuleb tulekahju
kõrvalehed õhetavad - keegi mõtleb su peale
koi tiksub - surm ketrab seina sees
sööb püsti seistes - sööb jalasääred täis
läks toit kõrisse, saab kellegi käest riielda
kergitab kana tiibu - tuleb katsikule minna
lõhud linnupesa - loomadel tulevad hädad kallale
sööb pajast - saab musta peaga lapsed
tapad ussi - saad üheksa pattu andeks
ei käi liul - pole pikka lina
kenel karused sääred on, sellel olla pailu raha
ku kakk oihk, sis saa eläja kah oihk
paabapäeval ahju peal - selg hakkab rukkilõikusel valutama
kõrge vahune meri - on halbu ilmu oodata
kui suure riide suit pääd, saat eloigä tsiakarus
kui kaks ühte leivatükki söövad - lähevad riidu
kui päev tarab, siis on hea ilm tulemas
kui kolmekuninga öösel selge - hundil terav silm
kui leivakoorik lahti - laisk perenaine õmbleb kuskil
kui koeraliblika esimeseks näed, siis tuleb kurb suvi
kui rehal pulgad ülespidi - reha palub vihma
Kui koi lõuna alla läheb, tuleb varsti sulailma
kui lats ristimisel roojastab, siis lähab ta pordikus
kui terariistu jalaga lükkad, siis terariistad hakkavad vihkama
kui mähkmeis laps naerab - naerab omale häda
kui andrusepäeval lambaid pügad - jääb villakasv kinni
kui päeval on sapp ümber, tuleb kuri ilm
kui jalg jääb ukse vahele - surmasõnumeid saab
kui nastikud roomavad tee peal - tuleb vihma
kes värdjale vaderiks läheb, sellel on hea lambaõnn
kel on kahekordsed hambad, selle ütlemine läheb täide
karjalaskepäeval emane võõras - võib loomi välja lasta
lapsel nabavars ümber kaela - saab poisi armastaja
jahu tehakse vanal kuul - ei lähe koitama
jüripäeval lähed paljajalu õue - hunt tuleb karja
kärbsed tükivad suhu ja silma - tuleb vihma
loomal sündides hambad suus - hunt murrab ära
vastlapäev on vanakuu reedel - vanatüdrukud saavad mehele
täiskuul peab poisslast võõrutama - saab äitseja naise
tuhapäeval tuleb õmmelda - kapsaussid ei söö kapsaid
küünlapäeval nõelud - loomale tulevad suvel hädad külge
läheb keegi sööma ajal ära - saab peksa
torgid sipelgapesa - loomadega ei juhtu suvel halba
künnad maretapäeval - uss ei lähe põllu sisse
pääle jaagupipääva ei või maasikast süia - jääda uniseks
putrunuia ümbarilt ära söö putru, kukud hobuse seljast maha
ku nirk põllust välla juusva, siis jääva lõikajad laisaks
peramäne päts paneme peoga, sis saava tütre ruttu mehele
pühabe ei lõegata küisi, siis lõikad oma õnne ää
jaaniöösel antakse lehmale rohujooki, muidu viib Jaan piima ära
uue aasta hommikul pühid põrandat - pühid viljaõnne välja
karust kaart ei tohi niita, siis saad karuse naise
kui latsekene tarõh villu aase, sis nakas vanajuudas tandsma
kui hernid läbi parsi välja kissut - saava naglatse
kui jüripäeval rukkioras varese ära peidab, tuleb hää rukkisaak
kui kuivatatud räimel tilk hänna otsas - tuleb vihma
kui kuu nakas vanembes jäämä, siss tuleva pehme ao
kui tuhkapäeval laga lund sadab, saab kapstail hästi lehti
kui laps jõululaupa peksa saab, sii saab jõulupõrsad omal
kui ilmad halvale minevat, siis keeravat kaiv põhja pääle
kui kuu kõrgelt läbi käib - tuleb vali tali
kui ööbikusulane üksi laulab - ei tule niipea sooja
kui lihavõttepühade ajal päike tantsis, siis Jeesus tõusis üles
kui kalkunid üksteist taga ajavad - tuleb tormist ilma
kui mets õhtul vastu kajab - tuleb hea ilm
kui kevadel lume ajal müristab, siis tuleb hea viljasuvi
kui kass küüsi teritab, siis tuleb tuult või tormi
kui mets on ämblikuvõrke täis, siis on hea külvipäev
kellel valge vöö sündides ümmer keha, sellest saab saksakutser
kes herneleemega leiba sööb, see närib eese keele ää
hambad antase kilkidele kirisele, siis kilk tuob uied hambad
tuhkapäeval pandas vats ahju peale - et paazõkõnõ gulatanu-us
rätikul väike pool pealpool - tahab saksa meest saada
karjalapsed jüripäeva ümber palju lepapasunat puhuvad - tuleb näljaaasta
rukkilõikuse lõpul istutatakse viimsel vihul - vaev jääb siia
maa virvendab ja väriseb päikese käes - saab kala
küünlapäeval jood õlut või viina - saad hea jume
karjalaskepäeval astub loom muna peale - loom saab otsa
jõululaupäeval lased loomadele suitsu - hunt ei tule karja
tuhkapäeval keeda tuhaputru - kõhud kuivavad ära, söövad vähem
kadripäeval ei tohi linde lasta - püss veab võõriti
jakobipäeval ei tohi kapsaid puutuda - kapsas ei kasva
looma ei tohi anda hinnata teisele, muidu kaob loomaõnn
toas ei tohi vilistada - vanaisa türa kuivab ära
küünlapäeval peab õmblema, kuduma - hunt ei tule karja
läheb keegi sööma ajal ära - viib leivajätku ära
lööd looma oksliku vitsaga - loomale tulevad hädad külge
teed tuhkapäeval kaua tööd - on aastas palju tööd
läheb sõel maarjapäeva ajal raagu - on suvi kuiv
ära anna pead poiste piirata ja juukseid joodiku lõigata
ku külvjäle karvanõ jalg, tsiga, vasta tulõ, sõs õnnistus vili
jääniöösel lehmale kolm rauda kaela, muidu viib Jaan piima ära
lõpnu lehm mata lauda keskkkpaiku, siis karja lõpmine jääs maale
suurel neljapäeval, enne päikesetõusu põletati linnulaaste, et leitakse palju linnupesi
sooja leiba ei tohi noaga lõigata, siis läheb leib erakoorde
noorem jõuab vanema ette oma jutuga - head sõnumid saab
kui poiskene tarõh villu aase, sis lätt vanajuudal süä täüs
kui kiigi sünnib riidi, siis üeldi: kas rikas või ristialune
kui vaga ilmaga mets kohab, siis on suur torm tulemas
kui luksumine järele ei jää - üheksast lähkrest piima rüibata
kui ahjuluud ilma paelata - kellegi hobune on jala nikastanud
kui jüripäeval midagi läbi õue veetakse - tulevad ussid õue
kui kangakuduja kanga ees sööb, siis ta sööb kangakoe ära
kui saunast tulijal on vihaleht kehal - vihaleht toob tervist
kui jõuluks takku järele jääb, aeta kedrajal pool piad paljass
enne jüripäeva ei tohi karjane huilata - hunt tuleb karja
kellele lapsena nua otsast süia antakse, sellele kasvab suur süda
ise ei tohi oma juukseid lõigata - lõikab mõistuse ära
suvel kui vanemb müristäp, siss lääb õkva rõõsk piim müredas
pesemisvette või jootmisvette hõbeasi - kuri silm ei hakka peale
noorkuu ajal ei köeta sauna - ihu hakkab ruttu kihelema
puu, mis maha kukkudes vaatab kohe päikest, pakatab kuni kõlbmatuseni
jaanipäeva hommikul äkkepulgad püsti - lüpsad teiste piima ka omale
looma müümisel käpatäis heinu kaasa, siis tuleb õnn elajaga kaasa
jaanipäeva hommikul peremees naiste särk seljas korjab teiste karjamaalt võiõnne
jaanipäeva hommikul ristteel liiva sõelud - kuri silm kaotab mõju
karjalaskepäeval loomad aetakse üle tulelõkke, et kuri karjast kaugel seisaks
paarisvihaga ei tõhi nuorik sauna mennä, sis tulevad kaksikud lapsed
kapsad peab enne pööripäeva ärä istutama, muidu ei kasvata pääd
tuhkapäeval peab tuha välja viima - kapsaussid ei söö kapsaid
vana-aasta läheb korstna kaudu välja ja uus tuleb sealtsamast sisse
ristimisel peab lapsel käed lahti oleme, siis on lahe tööle
pidulaud ei tohi ilma leivata tühi olla, et leivajatku oleks
paastumaarjapäeval ei tohi üle oraste käia - tallab leivakoorukese lahti
vokile ei tohi nööre peale jätta, muidu läheb tööema ketrama
luisku ei tohi leivaküna peale panna, siis jääb leib tahku
lauritsapäeval ei tohi leiba teha - Laurits viib leivaõnne ära
lauritsapäeval ei tohi vilja peksta - Laur võtab vilja ära
heinalabu riisutakse ümbert ringi lahti, siis lapsed hakkavad ruttu käima
külvad herneid sama tuulega, kui madisepäeval - keevad herned pehmeks
ketrad mardipäeval - mart pühib takukoonlaga perset, töö ei õnnestu
kukkub naesel põll eest maha, siis on tema mees tõise jutul
ku külmvärin üle ihu käib, sis lääb hunt su raast üle
kui kangalaisad läht külanoorikule - teine aasta saab kangas usinamini maha
kui putub reha või vikat kokku - tuleva-aasta teeme kateksi heina
kui maretapäeval lehmi arstid - ei võeta jakobipäeval lehmadel piima ära
kui rikkad katsel käiad, siis ootab last hää õnn elus ees
kui pärast jüripäeva võtad tule üles - võtab orase kasvu kinni
kui pruut sanna läits, siss anti viht, pidi viha jäll valgustema
kui lapsel vasak käsi enne särgi sisse aetakse, jääb laps vasakukäeliseks
kui kangast maha võtes tallad kinni jäetakse, jäevad kosilaste jalad kinni
kui kangas samal päeval üles mähkida - saad peigmehe hõlma magama
kui lapsel peopesa punasem kui muidu, siis sest tuleb suur suitsetaja
kui kanga ülespanemise ajal külaline tuleb, siis on tulija elu pikk
kui kevadel pääsukest esimest korda lennus näed - on õnn lennus
kui tõrvaristid lehmadele otsa ette tehti - matakas tee vaeva mette
kui lapsele titejuuksed pähe jäävad, siis kasvab lapsest halva sõnaga inimene
kui pullile kirveihumise vett juua antakse, siis läheb ta hästi südakaks
kui perenaine pühib tuba ja võõras tuleb - matusehobused väsivad ära
kui lapsel on sündides käed valged - on lühikese tee käia
kui kaks inimest korraga midagi teevad - saavad ühest kannust juua
enne jaagupipäeva heinakuhjale pistetakse kätega vöö - panevat jatku põhule juurde
enne jüripäeva murrad toore oksa - loomadel tulevad hädad kallale
üle läve ei tohi vett vällä visate - saava latse kusiku
enne jüripäeva ei tohi karjane tuld teha - hunt tuleb karja
viljalõikusel sies viimsed kõrred sirbi külge, see hoida vilja sugu ülevel
hingepäeva ja mardipäeva vahel ei kraasita villu - et lambad edeneks
söömarenni alt ep lubate lapsi läbi keia - kasu jääb kinni
jüripäeval meri kõrge - vihmane suvi, meri madal - suvi kuiv
jüripäeva hommikul peab karjane tuld tegema - hunt ei tule karja
tuhkapäeval puistad pühitsetud tuhka tare nurkade peale - hoiad hädad eemale
lehm lüpsab verd - päästlane on lehma kõhu alt läbi lennund
ristipäeval ei tohi midagi koju tuua - siis tuleb rist koju
lauritsapäeval ei tohi põllul tööd teha - Laurits viib viljaõnne ära
lapsed ei tohi looma südant süüa - kasvavad kangeks ja kurjaks
päästa vokk ööseks vaevast lahti, siis saad ka ise töövaevast lahti
ära löö last kura käega - lööd lapsele suu viltu pähe
sorokasveeda andas kanõlõ kabla seest süvvä - nakkas kodo luuma mõtsa süüma
tüttärlast ei toheda mitte kevaja vii juuskmise aigu võõruda - saab jooksvatõve
Suure Riidi hommukul ei keedete süüa - mudu visats ruuna kints sisse
Suurel Reedel peale päikese tõusu ei tohitud magada - hakkavat kael rögisema
viimast põrsast ei tohi raskejalgsele naisele müüa - sea kurss läheb ära
kui leanialune koldab - tuleb sula, kui põhi sinab - tuleb külma
kui veikest last jalatalla alla kõditakse, siis jäeb lapse kõne jalatalla alla
kui lauladusel peigmehe hõlm pruudi alla jääb, siis kannab peigmees naise koormat
kui sündinud loomal on muhk silmade vahel, siis on ta hundi osa
kui samal päeval kangast üles panna ei jõua - saad tseapahta magama
kui pulma aigu vihma sattas, sis saab abielupaaril ikune elu ees tulema
kui jaanilaupäeva öösel võõrast heina paari vikatitäit lööd - tuleb hea heinaõnn
kui puu oma vilu sisse maha raiutakse, siis ei hakka ta pakatama
kui lapse riietest üle astutakse, astuvad täies eas sellest inimesest kõik üle
kui taevas koodid ja reha lähevad maha - saab palju tüdrukud mehele
kui kanga lõpetuse ajal külaline tuleb, siis on tulija elul lõpp ligidal
kui laulatusel peigmehe hõlm pruudi alla jääb, siis kannab peigmees naise koormat
enne jüripäeva ei tohi loomadele kella kaela panna - hundid tulevad karja
enne aastat ei tohi pesta kõõma lapse peast, muidu pestakse mõistus peast
sõnnikuvedu noores kuus pehme tuulega - muidu sõnnik ei anna põllule rammu
pihelga ja maasika õisi korjatakse kuuvahepäeval, siis on nad üheksa tõbe vasturohuks
jaagupipäeval merevesi madal - külm talv, kõrge vesi - meri ei külmu
mardisandid ei tohtinud vitsaga mitte läve piitjala külge puutuda - kaob viljaõnn
külvad linu või herneid sama tuulega, kui madisepäeval - Madis sõtkub maha
ristipäeva, nelipühi ja jaanilaupäeva ööl laudauksele rist peale - piim ei kao ära
raskejalgne naene ei tohi tõse assa võtta, sis saa latsele varguse amet manu
rase naine peab punast paela vööl kandma, siis ei jää lapsele viga külge
kui mürist, sõs võttiv sõlme valla - et kuri tükvet sõnna sõlme vahel
kui pärast söömist söögilaud kauaks koristamata jääb, siis söövad pulmalised pulmaaja taarirabagi ära
kui tool maha kukub, tõsta ruttu üles, siis pidade pere kõik terved olema
kui sõrmuse vahetamise päeval lund sajab ehk tuiskab, siis saada noorpaar õige rikkaks
kust perest lehm ostetakse, sealt võetagu ka vits ligi, siis jääb lehm pidama
kui pruut laulatuselt tulles peigmehele vasakule jalale saab astuda, jääb ta majas valitsejaks
enne jüripäeva ei tohi karjane tuld teha - kahr kasvatas karusilõ hanna persehe
leibade vahelt es lasta leva ahjupanemise ajal läbi keia - kasu jääb kinni
jaanipäeva hommikul käid kolm tiiru ümber linapõllu - lapulased ei söö llinaõnne ära
lapse ristimisel ei tohi santidele põlle päält karaskid jägadä - põllelatse olevet põldussen
lüpsik seisku alati varju värava külles, toru allapidi, siis on alati hää piimasaak
juuksed asetati talli hobuse sõnnikusse, siis juus kasvanud nii pikaks kui hobuse saba
linaseeme ei tohtima mitte päikest näha - ta häbenema ennast siis maa alla
kummas laalatamise aig altari iis tõisele jala pääle astub, siis tu om majan peremiis
häed asema jalapuud saab sest puust, mis maha raiutes, tagant üles lööb kannu juurest
tütarlatse juusit ei tohi lõikamise ajal tuulte laske, siis minevat ta au ka laiale
loomalaudla ette asetati kirves ja hobusetalli ette oherd, et surm sinna sisse ei pääseks
jaaniöösel ihub peremees vikatid, et mitte terariist kivi ei kardaks ja alati terav seisaks
kui noor neiuke õhtul leeloukel tuld sööst peero külge ei saand - peiuke magab
kui sündinud lapsel peanahk on valge, valge müts peas - sellest saab aus mees
kus ristimata laps on, sealt ei tihtida kellelegi midagi laenata, see viia tulu ära
kui last risti viiäs, andas enne penile võidleiba, sis peni ei pure tedä eluaig
kui leiba seliti pannakse laua peale, paneb leib inimesegi seliti, jätab inimese puuduse kätte
kui elajatel esimesel päeval karjamaalt koju tulles kõrred suust välja ripuvad - tuleb põuaaasta
kui kangal vanutamise ajal sõlm peale läheb, siis tütar saab emaks või poeg isaks
kui mihklipäeva ööl taevas selge - jätkub talvesööta, kui pilves - ei jätku talvesööta
kui laps lugema õppides sööb, siis ei saada lugemist selgeks, laps sööb sõnad ära
vana-aasta öösel kolm risti lauda ukse peale - et loomi ei tabaks ükski häda
puulehtede peale ei tohi hammastega kirju teha, sest vanapagan lugevat selle tegija hambad ära
uueaasta esimest korda noor mees tuleb - noor õnn, vanamees tuleb - vana õnn
tütarlapse ristimise vesi visatakse pullile vastu silmi, siis vahivad poisid nagu pullid tüdruku otsa
poisslast ei tohita mitte sügüse võõruda, kui viljakottõga kääneldas, sis saavat latsõlõ vaivaja tõbi
lapsel ei tohi enne aasta vanuseks saamist juukseid lõigata - lõigatakse lapse kasv ära
jüripäeval ei tohi perele herneid ei kartuleid süüa anda, siis veeres rahvas ruttu välja
külümütüst, sõglast ehk matist ei peä midägi üle jaku valama, sis juudas võtt jaku ära
palja pääga es või last imeta, sõs vanatont saavat oma kurja vaimu latsele sissi anda
Suurel reedel pandi üksteisele loomanahk enne päikesetõusu peale - laiskuse saavat niimoodi endalt teistele peletada
enne jüripäeva matertud ussi tuhka antakse hobustele, siis ei nõiu nõid ega käi kade sõna
kui esimest kord karjatsed loomadega välja lähevad, siis piavad nad huikama, et mets loomi hoiaks
kui teretamisel või jumalaga jätmisel juhtusid nelja inimese käed risti minema, siis saavad seltsis pulmad
kui mihklipäeva õhtul kuuvalge, siis saavat vanapagan heinad ära kuivatada, kui pime - jäävat kuivatamata
kui lapse riiete külge käsi pühitakse, siis pühivad täies eas kõik selle inimese külge käsi
kui koor ei lähe kokku, ära ehtinud, siis pannakse koort püssi ja lastakse põhja poole
tervise viija peab tervised enne ära ütlema, kui kõhu täis sööb, muidu sööb tervised kõhtu
ku edimese heinakuhja valmis teed, sis kuhja tegija pistab heinätopussed kuhja maosse, sis tuleb paarid talled
mõrsja, peig, ei pea laulatuselt ärä tullen suud tõisest kõrvale käändma - muido saap eräle elo
vastlapäeval tuleb kolgispuu kaas kinni väänata - siis väänatakse hundi lõuad kinni, hunt ei murra loomi
kui lapsel sündimisel reie peal olema valge laiem lapp ja saba taga - sellest saab peenike tisler
kui lapsega külasse läheb, pühkiga ta enne meesterahva särgisavaga lapse silmad üle, siis laps ei karda imestust
kui meesterahvas peab istudes pahema jala parema jala põlve peal, siis selle mehe naine on peremees majas
enne päivä lüü vikaht varrõst ar, pano kabla otsa ja viä ümbre ussaia, sõss tüki-i pikk-elläi majja
enne jüripäävä ei tohi kiegi naisterahvas nõõla ja niidiga suitsutuast välla õmlema mennä - loomadele tuleb häda
jaanilaupäeval lüpsetakse lehmad enne päikse looja ja jaanipäeval enne päikese tõusu, et Jaan piima ära ei vii
õhtul, kui loomadele söömine õli ette antud, siis ei lastud kedägi ketrada - keerad loomade sooled kokko
jüripäeva hommikul naistel pahempidi undrukud ümber ja kindad käes, teiste karja jälgede seest piima ja võid korjamas
jaanipäeva õhtul peab karjane tuld tegema, loomad kolm korda ümber tule ajama - hunt ei tule karja
Kes enne lahingusse minemist laulu "Kus Jeesust risti naelati" otsani läbi loeb, see ei saada lahingis mitte surma
lesk naine ei tohtida ilma põlleta, ilma tanuta ega ilma kaelahelmeteta põllu peale minna, siis jäeda põld leinama
jüripäeval tuleb nõeluda, varrastel kududa, teravate asjadega tegelda- siis on hundi silmad nõelutud, ta ei näe karja kallale tulla
tuhapäeva kesvajahupuder nii sake, et hobene ravvaga pääle astup ja jälge perra ei jää - kasuvat väega hää kesva
sigeneb kevadel silejalg enne kui karvajalg, siis kari ei edene - sigeneb aga karvajalg enne, siis on karjal hää õnn
kui peremees või perenaine surevat ära, siis kaovad ka selle inimese hoole all olevad loomad, peremehe hingeke tahab loomi kaasa
kui nuga enne looma tapmist kolm korda tikuväävliga üle tõmmata, siis on loomal pikk tapmise aeg, noavalu olevat ära võetud
uue aasta laupäeva õhtul visati põhud vastu lage, missuguse viljale jähi kõige rohkem põhku lakke kinni, sii vili kasvas teise aasta hästi
fraseologism:
näited:
levikuala:
vanasõnaseosed:
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0