EKM Teaduskirjastus
Autorile
Nõuded käsikirjale
Diskettidel esitatud failid imporditakse harilikult küljendussüsteemi, kus Wordi vm dokumentide mõned vormindusjooned võivad probleeme tekitada. Alljärgnevas on toodud tekstivorminduse põhinõuded; detailsemate küsimustega palume pöörduda teose toimetaja poole.
Üldist
- Vormindus peaks olema võimalikult lihtne.
- Tekst peab olema kahekordse reavahega, ühes tulbas ja vasakule joondatud.
- Ärge tehke reavahetusi lõigu sees Enter-klahvi abil: Word vm tekstiredaktor vahetab rida automaatselt.
- Uut lõiku palume märkida ühekordse Tab-klahvi vajutusega või kahekordse Enter-klahvi vajutusega.
- Tuleks vältida päise, jaluse, joonealuste, järelmärkuste jmt tekstiosade automaatset vormindamist. Joonealused märkused tuleks tähistada tekstis numbritega ja koondada need faili lõppu. Need peaksid olema võimalikult lühikesed, pikemad seletused võiks jätta põhiteksti. Mõnede teoste puhul joonealused ei sobi, muude variantide arutamiseks tuleb ühendust võtta toimetajaga.
- Palume mitte kasutada rippuvat vm lõigutaanet.
- Palume mitte kasutada taandega nimekirju (v.a kirjete hierarhia märkimiseks).
- Palume mitte kasutada tekstitöötlusprogrammi varjatud teksti või annotatsioonide/kommentaaride käsklusi. Esitada tuleb vaid see tekst, mida soovite näha lõppversioonis.
- Selgelt tuleb eristada järgmisi tähti: nt 1 (üks), I (suur I-täht, ingl k ’mina’) ja l; O (suur o-täht) ja 0 (null); β (kreeka beeta) ning ß (saksa pikk ’s’).
- Kursiivi väljendamiseks tuleb tekst esitada kursiivis, mitte allajoonitult (nagu on tihti tavaks).
- Kui on vajadus kasutada erimärke, tuleb eraldi dokumendis seletada, mida need tähistavad.
Pealkirjad
- Pealkirjad tuleb joondada vasakule (mitte keskele).
- Pealkirjatasandid tuleb käsikirjas tähistada järgmiselt: alapealkiri 1., selle allosa pealkiri 1.1 jne. Number pannakse alapealkirja ette. See hõlbustab küljendamisel õige alatasandi stiili kasutamist. Küljendamisel numbrid eemaldatakse pealkirjade eest. Monograafia peatükkide pealkirjadele see süsteem ei kehti. Mõningate autorite puhul see ei kehti, vastava info saamiseks tuleks pöörduda toimetaja poole.
- Pole mingit vajadust esitada pealkirju poolpaksult või kursiivis. Palume mitte vormindada pealkirju läbinisti suurtähtedes (All Caps), kuna seda on automaatselt keeruline muuta.
- Palume piirduda võimalikult väikese arvu pealkirjatasanditega (mitte üle viie).
Ortograafia, stiil ja interpunktsioon
- Spetsiaalseid juhiseid saab kirjastuse toimetajalt.
Loetelud
- Loetelud võivad olla tähistatud kas tärni või punktiga (kui loetelu komponentide järjestus on ebaoluline) või numereeritult, kui loetletakse nt samme, mis peavad toimuma kindlas järjekorras.
- Loetelud tuleb joondada vasakule.
- Taandega võib esitada vaid alakirjeid.
Tabelid
- Tabelid ja nende pealkirjad tuleb esitada põhiteksti järel (vt Mida meile saata).
- Igal tabelil peab olema võimalikult kokkusurutud pealkiri. Pikemalt saab tabeli sisu selgitada põhitekstis.
- Kõik tabelid tuleb varustada järjekorranumbritega, mis ühtlasi viitaksid nende paiknemisele peatükkides, nt tabel 3.4 on neljas tabel 3. peatükis.
- Kõigi tabelis kasutatud lühendite ja sümbolite selgitused tuleb esitada põhiteksti järel (pealkirja järel).
- Kui tabel või selles sisalduvad andmed on juba varem avaldatud, tuleb hankida autoriõiguse omanikult kirjalik luba. Samuti tuleb tabeli pealkirja lõpus viidata algallikale.
Võrrandid
- Võrrandid tuleb esitada võimalikult lihtsalt ühel joonel MS Wordis või teiste levinumate tekstitöötlusprogrammidega tehtult. Võrrandi võib esitada ka pildina.
- Ristviidete tegemiseks tuleb võrrandid tähistada tekstis samal viisil nagu tabelidki.
Toimetamise lihtsustamiseks on kõige tähtsam kogu käsikirja ühtlane vormindamine.
Kasutatud kirjandus ja viited
Käsikirja korralik vormistus kergendab ja kiirendab suuresti järgnevat toimetamis- ja tootmisprotsessi. Enamik viivitusi toimetamisel tuleneb lünkadest või ebatäpsustest kasutatud kirjanduses.
Autori või kaasautorina vastutab käsikirja esitaja selle vastavuse eest Eesti Kirjandusmuuseumi poolt kehtestatud viitamissüsteemile. Sealhulgas
- tuleb kontrollida kirjanduse nimistus esitatud info täpsust (nt et autorite nimed oleksid õigesti kirjutatud);
- kontrollida, et kõik tekstis viidatud allikad leiduksid ka kasutatud kirjanduse nimistus ja et kõigile nimistus leiduvaile allikatele oleks ka tekstist viidatud;
- kontrollida, et tekstisiseses viites oleksid nimed ja daatumid samad kui kasutatud kirjanduse loetelus.