EKM Teaduskirjastus
Autorile
Nõuded autorile või toimetajale
Toimetajana vastutate selle eest, et autorite esitatud viited on piisavad ja õiged nii tekstis kui kasutatud kirjanduse loetelus ja et viitamistehnika on läbivalt ühtlane.
- Varem ilmunud töödest koostatud kogumikes tuleb säilitada originaalartiklite viitesüsteem, kõigil muudel juhtudel peab käsikirjas kasutama läbivalt ühtset viitesüsteemi.
- Kui raamat on üks köide pikemast seeriast, tuleb järgida seeria senist viitesüsteemi.
- Kui raamatul või artiklil on seitse või enam autorit, tuleb kasutatud kirjanduse nimistus märkida ära kolme esimese autori nimi ja lisada lühend et al. või jt. Kui autoreid on kuus või vähem, tuleb ära tuua kõik nimed.
- Viidake reaalselt kasutatud trükisele, isegi siis, kui see ei ole viimane avaldatud trükk, esmatrükk viidake nurksulgudes.
- Ajakirjade ja raamatute pealkirjad tuleb esitada kursiivis.
- Ajakirjade ja raamatute ingliskeelsed pealkirjad tuleb esitada suurte algustähtedega, ajakirjaartiklite ja raamatupeatükkide pealkirjadel vaid esimene sõna suure algustähega. Saksa, vene jt keeltes tuleb järgida sealset suur- ja väiketähe kasutamise tava. Artiklite ja raamatupeatükkide pealkirjades palume mitte kasutada jutumärke.
- Avaldamata uurimused esitatakse enamasti tekstis sulgudes ja neile lisatakse vastav märge, mis kajastub ka kirjanduse nimestikus (Kivi 2000, avaldamata käsikiri; Kivi 2002, ilmumisel).
- Avaldamata allikate loetelus esitatakse kasutatud arhiivifondide viited, samuti vestlused ja suulised teated (Ü. Tedre, isiklik vestlus 1999).
- Kasutatud kirjanduse loetelus esitatud teoste ilmumisajad peavad vastama tekstisisestes viidetes märgitutele.
- Autoritena märgitud asutused või kasutatud lühendid, mis on tekstis esitatud koos ilmumisajaga sulgudes, avatakse kasutatud kirjanduse loetelus täieliku kirjena (nt WHO 1989. World Health Organisation....Geneva: Fisheries Handbook.
- Kasutatud kirjanduses peab sisalduma artikli, ettekande või raamatu täielik nimetus koos alapealkirjadega.
- Ajakirja nimetusele lisatakse köite number, kui see olemas on. Seda võib lühendada, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et samale ajakirjale viidataks käsikirjas läbivalt sama lühendiga. Kõik lühendid tuleb varustada selgitusega vastavalt ametlikele loenditele.
- Raamatu kirjes tuleb märkida ilmumiskoht ja kirjastaja nimetus/kirjastus.
Sissejuhatava osa koostamine
Sissejuhatava osa (ehk tekstieelsete lehekülgede) alla kuulub nt sisukord, eessõna, tänuavaldused ja kaastööliste loetelu. Kõik need ei pruugi olla igas käsikirjas, kuid toimetamise huvides peaksid need laekuma koos käsikirjaga.
Alljärgnevalt:
- Kaasata käsikirja sissejuhatusse kuuluvad osad
- Suunised autorile
Käsikirja sissejuhatusse kuuluvad osad
- Tiitelleht: esitab teose pealkirja ja alapealkirja
- Teave autori(te) või toimetaja(te) kohta:
- nimi
- kvalifikatsioon (pole kohustuslik, kui raamatu on tellinud teadussektor)
- ametikoht
- aadress (üldjuhul ametlik asutuse aadress)
- Sisukord: palume kontrollida, et osade ja peatükkide pealkirjad ja nende järjestus vastaks käsikirjale. Sisukord ei tohi sisaldada rohkem kui esimese ja teise astme alapealkirju. Artiklikogumike puhul palume esitada autorite nimed ühtviisi läbi kogu käsikirja.
- Eessõna: kirjutatakse autori(te)/toimetaja(te) poolt ja kirjeldab lühidalt teose eesmärki, sihtrühma, tutvustab sisu ja selle ülesehitust. Kui tegemist on juba ilmunud teose uustrükiga, siis peaks eessõnas olema öeldud, mille poolest see erineb varasemast trükist. Eessõnas võiksid olla ära märgitud teose referendid.
- Kaastööliste loetelu (paljude autoritega raamatute puhul): palume lisada kaastööliste täielik nimekiri tähestikulises järjekorras. Nimekirjale peaks olema lisatud veel kas a) kaastööliste lühike elulookirjeldus (kuni 5 rida pikk), sh spetsialiseerumine erialal ja mõned olulisemad varemilmunud uurimused või b) ees- ja perekonnanimi, eriala, ametikoht, täielikud kontaktandmed, sh postiaadress, telefoni- ja faksinumber ning meiliaadress.
- Üldine sissejuhatus ja osade sissejuhatused: kui artiklivalimikul on mitmeid sissejuhatusi (nt alaosadel), siis tuleb need saata koos üldise sissejuhatusega.
- Saateks: lühike tunnustav sissejuhatus, mille kirjutaja pole raamatu autorite ega toimetajate hulgast. Kirjutajaks valitakse tavaliselt keegi silmapaistev erialatundja, kelle nimi lisab raamatule positiivset krediiti.
- Lühendite selgitused: võib esitada juhul, kui toimetaja või autor seda oluliseks peab, kuid need peavad vastama käsikirjas leiduvaile.
- Jooniste, tabelite ja pilditahvlite loendid: võib esitada juhul, kui toimetaja või autor seda oluliseks peab, kuid neis esitatud andmed peavad vastama nende pealkirjadele käsikirjas.
- Tänuavaldused: siin on võimalus avaldada tänu inimestele, kes aitasid kaasa raamatu ilmumisele. Tänuavaldused paigutatakse vahel ka eessõna lõppu.
- Pühendus: võib soovi korral lisada, kuid see peab olema lühike ja asjakohane.
- Epigraaf: temaatikaga sobivat motot võib tsiteerida kas raamatu või iga peatüki alguses, kuid selle reprodutseerimiseks võib olla vajalik kirjalik luba.
- Kronoloogia: on sobiv näitamaks sündmuste ajalist kulgu vastavalt nende toimumisele.
Paljude autoritega koguteos
Palume lisada oma kaastööle tiitelleht, millel on järgmised andmed:
- Raamatu toimetaja(d) ja pealkiri
- Peatüki pealkiri
- Töö esitaja (ja kaasautorite) andmed: ees- ja perekonnanimi, vastav eriala, täielikud kontaktandmed: postiaadress, telefoni- ja faksinumber, meiliaadress.
- Kui tegu pole peatüki esimesena nimetatud autoriga, siis kontaktisiku nimi.