EKM Teaduskirjastus

Võrumaa ajalooline pärimus

Ajalooline pärimus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest

http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist

Kas olete juba kasutanud e-raamatuid Võrumaa ja Valga linna ajaloolise pärimuse kohta? Üliõpilaste, Akadeemilise Ajaloo-Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna stipendiaatide poolt 1920. aastatel kogutud suulise ajaloo- ja folklooriandmestiku ning kultuuriloolise pärimuse kirjapanekud sisaldavad unikaalset teavet uurimistööks, kuid on ka emotsionaalne lugemisvara iseäranis kultuuriloo, koduloo- ja genealoogiahuvilistele. Meenutused kajastavad kogetut ja selle põhjalt sündinud üldistusi, antakse edasi põlvi kestnud püüdlusi ja paikkonna traditsioonis käibinud fiktsionaalseid lugusid. Tekstides kajastuvad ka kogumisaegne külaolustik ning formaalne ja informaalne suhetevõrgustik.
Siinkohal katke Elmar Antoni kirjapanekust "Valga linna ajaloolised traditsioonid. Valgas, suvel, 1927. aastal" http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga:
1860. aastal 13-aastasena Valka tulnud Nikolai Burnikov jutustas:
Mina ise tulin Valka Lemseni linnakesest Lätimaalt. Isa oli seal müürisepp. Rahvusliselt olen lätlane. Isa oli minul venelane, ema lätlane. Isa oli pärisori, kes hiljem vabastati. Ema tuli kahe pojaga Valka, nende hulgas ka mina. Ma õppisin lihunikuks. Hiljem astusin ka tsumfti, makstes selle eest 8 rbl.
Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud.

Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavad Võrumaa ja Valga ajaloolise pärimuse käsikirjad on digiteeritud folkloristika osakonna poolt Eesti Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti “LEPP: Lõuna-Eesti pärimuse andmebaas” http://www.folklore.ee/lepp raames, e-raamatud vormistas Saamuel Vesik.
Juurdepääsu kasutajatele avatud e-raamatutele sarjast “Ajalooline pärimus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest” leiate aadressil http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist.