EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Paar sammukest XXVII esitlus

26. jaanuaril kell 16.15 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul pärast Jüri Metssalu ettekannet Kirjandusmuuseumi aastaraamatu „Paar sammukest“ kaua küpsenud XXVII numbrit „Pühad allikad“ ning Kristi Salve ja Liina Saarlo videoloenguid.

Komi folkloristi Pavel Limerovi raamat “Kristianiseerimise narratiivid komi kirjandustraditsiooni kujunemises (14.–20. saj. alguses)“

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusel on ilmunud sarjas Sator uus raamat.
Komi folkloristi Pavel Limerovi raamatus “Kristianiseerimise narratiivid komi kirjandustraditsiooni kujunemises (14.–20. saj. alguses)“ on vaadeldud komi rahva ristiusustamise süžee arenemist rahvaluulenarratiivideks ja edasi uuema aja kirjandusteosteks. Autor uurib rahvaluule- ja kirjandustekste, mis reprodutseerivad ja interpreteerivad Epiphanius Targa koostatud misjonär Permi Stefani elulookirjeldust ja mida ta nimetab kristianiseerimise narratiivideks. Kompleksne uurimus kirjeldab, süstematiseerib, klassifitseerib neid tekste ja selgitab välja nende rolli komi kirjandustraditsiooni kujunemises, esitades uue vaate komi klassikute Ivan Kuratovi ja Kallistrat Žakovi loomingule.
Raamat on saadaval: https://pood.kirmus.ee/et/a/sator-24.-narrativy-hristianizacii-v-formirovanii-komi-literaturnoj-tradicii?fbclid=IwAR0IXJfTg5MLCTMM7d9J8sUApUBhMo17B8TCBb-nAUD_tvqYZW-X-Jt0okI

Mäetagused 84 peateema on maastik

Mäetaguste detsembri alguses valminud erinumbris on esindatud läbilõige Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse (loodi 23. jaanuaril 2007) viimase aja uurimisteemadest. Keskuse üks põhiteema on olnud rurbaansus – maalise ja linnalise keskkonna kokkusulamine ja selle väljendus maastikes. Linnalisus ja maalisus ei tähenda ainult füüsilisi struktuure ja nende ruumilist paiknemist, vaid ka vastavaid mõtte- ja käitumismustreid, elustiile ja keskkon(dade)ga hakkamasaamist.
Raili Nugin vaatleb neid suhteid mobiilsuse mätta otsast („Liikuvus maal – läbi kriiside hübriidse võrgustunud ruumi poole“), Kadri Kasemets ja Hannes Palang läbi argikohtade („Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu“). Tarmo Pikner näitab artiklis „Poliitilised ökoloogiad ja antropotseen urbaansuse pingeväljade maastikes“, kuidas linnaloodus muutub poliitiliseks; Tauri Tuvikene ja Aleksandra Ianchenko toovad kokku ühistranspordi, kunsti, maastiku ja õhustiku artiklis „Olematud trammiteed linnamaastikus: atmosfäärialased kunstiprojektid Turus ja Tallinnas“.
Saara Mildeberg ja Anu Printsmann uurivad, kas tööstuspärand on elujõulisem maal või linnas („Koostöö ja konkurents tööstuspärandil põhinevas turismis Ida-Virumaal“). Marju Kõivupuud huvitas, kuidas tekst kleepub maastikule ehk kuidas pärimus arhiivist tagasi maastikku lasta („Maastikule kleepuv tekst: põrgupärimus“), ning Hannes Palang mängib maastikuga – maastik on töötegemise kohast muutunud geopeituse mänguväljakuks, kus kehtivad oma reeglid („Maastik kui mänguväljak“).
Mänguteemaga haakub Mare Kalda artikkel Facebooki libasündmustest, millega lõbustati ennast Eestis oktoobrist 2018 veebruarini 2019. Aivar Jürgenson aga heidab pilgu ajalukku: „Gruusia-Abhaasia sõja (1992–1993) retseptsioon eesti meedias sõja ajal ja järel“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr84.

Folklore: EJF 87 - rituaalid ja reeglid

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 87. number on pühendatud reeglitele ja rituaalidele. Autorid käsitlevad traditsiooniliste rituaalide läbiviimise norme ja reegleid ja nende rikkumise põhjuseid; rituaalset käitumist teatud kuupäevadel, kui sotsiaalsed normid, hierarhiad ja soorollid pööratakse pea peale; rituaalse aasta muutmist vastavalt uuele olukorrale (väljaränne, pandeemia) jne. Meie autorid esindavad Hispaania, Venemaalt, Ungari jt maade teadlaskonda.
Lähem vaade inglise keeles:
In the first article of this issue, Irina Sedakova analyses the violation of the holiday bans and recommendations as they are depicted in Bulgarian ethnographic prescriptions and their folkloric poetic versions. She gives examples of the remains of the bans on working and doing certain activities on holidays and shows how the bans are covered by the Bulgarian mass media.
The next article, by Anamaria Iuga and Georgiana Vlahbei, concentrates on the Mute, a central masked character in the Căluș Whitsunday ritual in Romania. It is both a living tradition and an artistic performance, within which the costume and mask simultaneously hide and reveal sexual taboos.
Nina Vlaskina presents her fieldwork on the Nekrasov Cossacks in their processes of emigration and re-emigration, showing how economy is deeply intertwined with culture, nature, and ideology, and how the Cossack rituals have followed a multigenerational historical adaptation.
Gleb Pilipenko and Maria Yasinskaya focus on Easter traditions among Slovenes in the Natisone Valley in the Province of Udine, Italy. They study both Easter customs and the linguistic materials, which demonstrate the results of the contacts between the two languages and two cultures.
Daria Radchenko focuses on Easter festivities during the lockdown in Russia, investigating how believers constructed and reflected the space of the Easter service in their homes, using three key strategies: synchronisation, spacing, and appellation to experience. She questions the so-called “distributed church service” and tries to find out if on-screen rituals enable participation.
Irina Stahl documents and scrutinises the changes in the religious processions and pilgrimages dedicated to St Paraskeva, St Demetrius, and St Nektarios in urban settings under the COVID-19 restrictions. She investigates the new norms imposed by public authorities, the solutions found by the church representatives, and the faithful’s reaction to the new situation.
Judit Balatonyi studies weddings in quarantine in Hungary. Using netnography as well as questionnaires, she discusses macro-contextual factors that influence individual decision-making, replanning, and reinterpretation processes, and follows up by examining how these processes unfolded.
Lidia Montesinos Llinares, Margaret Bullen, and Begoña Pecharromán use the lens of feminist anthropology to study the role of women in traditional “androcentric” rituals in Spain. The authors advocate for the need for progressive changes and propose that researchers should encourage intervention in the field in order to promote gender equality.
The roundtable under the heading “The Life of Rituals During the Pandemic” (transcript by Irina Stahl and Nina Vlaskina) questions the different impacts the recent COVID-19 pandemic had on the ritual year. These impacts were manifold, including emotions, (re)negotiations of space, and the adaptation of research strategies. The discussions showed that new rules appeared during the pandemic, along with violations of the same rules.
Alexander Novik, Irina Sedakova, and Anastasia Kharlamova provide a general view on and a detailed account of some panels of the 15th SIEF congress “Breaking the Rules? Power, Participation, Transgression”. The authors conclude that the main topic of rules, norms, chaos, and anomalies has inspired the researchers to look for new approaches and review the traditional ones in their analysis of sociological, political, and scientific facts as well as the ethnological and folkloristic data.
The news section starts with Emily Lyle’s jubilee announcement, which is followed by a conference review and a review of a workshop within the same conference. The issue also offers an overview of a dissertation and a book review.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open-access academic journal published since 1996 and the current issue is available online at http://www.folklore.ee/folklore/vol87.

Sator 23. Folkloori uurimise perspektiivid. Eesti ja Valgevene vaade. Missioon on täidetav 3

Värske kogumik sisaldab artikleid Euroopa ühe tuntuma loitsu (Kolm venda) vasteid, teateid Petserimaa venelaste poolt 1930. aastatel tuntud pühakutest koos seto ja valgevene vastetega, haruldasest 1930. aastate Minski lähedases külas tegutsenud poltergeistist, rahvaastronoomiast, 1930. aastate välitööde päevikutest, jalgpallifännide internetisuhtlusest Eestis ja Valgevenes, libasündmustest sotsiaalmeedias, traditsioonilise suulise jutu usutavaks muutmise suhtlemis- ja pragmaatilistest aspektidest ning rahvapärase poeesia erijoontest. Kogumik jätkab eesti ja valgevene folkloristika traditsioone ning lisab uusi dimensioone kahe riigi teadlaste vahelisele akadeemilisele dialoogile, mis on kestnud juba seitse aastat. Kogumik on pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna 75. ja Valgevene Riikliku Teaduste Akadeemia Kunstiajaloo, Etnograafia ja Folkloristika Instituudi folkloristika osakonna 65. aastapäevale. Ühtlasi täitub seitse aastat Eesti ja Valgevene folkloristide koostööst.
Toimetajad: Anastasiya Fiadotava, Mare Kõiva, Tatziana Valodzina. 2022. 355 lk. https://folklore.ee/sator/recent-issue/

Aado Lintropi raamatute esitlus 19. detsembril

19. detsembril kell 18.30 esitleb Aado Lintrop Eesti Kirjandusmuuseumis oma uusi raamatuid: reisiraamatut „Soome-ugri reisid“ ning luulekogu „Hämara laulud“. Laulab Urmo Kütismaa.

Väike putukaraamat rahvapärimusest

Ilmunud on Mall Hiiemäe väikeste pärimusraamatute viies osa „Väike putukaraamat rahvapärimuses“. Väljaannet esitletakse 14. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi 95. sünnipäevale pühendatud kolletamispäeva konverentsi II sessioonis „95 minutit arhiivist ja elust". Vt konverensi kava!

Maailmade vahel I / Ello Kirsi Setomaal kogutud lood, 1938-1940

Piir erinevate maailmade vahel on põnev ja mõnigi kord nähtamatu. Seekord on meil võimalik avada raamat ja ühtlasi paotada uks ja vaadata, mida jutustati ja usuti 1930. aastatel Setomaal, lugeda uusi ja vanu jutte, suulise pärimuse kullafondist, mille kirjutas üles Ello Kirss üliõpilasena oma kodukandi ümbrusest.
Kõik lood on esitatud nulkade ja külade kaupa, ühe jutustaja lood on pandud kõrvuti. Ja veelgi enam - tekstid on esitatud seto keeles koos paralleeltõlkega eesti keelde. See avab igaühele võimaluse saada osa lugudest, õppida seto keelt, nautida selle lugemist või lihtsalt mõtelda maailmade ja nende piiride üle.

Mäetagused 83: loodusest, pühadusest ja pärandist

Mäetaguste seekordne erinumber käsitleb looduslikke pühapaiku nii Eesti kui ka Leedu näidetel. Looduslikkuse problemaatikat pühapaikade puhul käsitlevad Laura Mäemets, kes kirjeldab oma ülevaates Karksi kihelkonna pühapaikade kaardistaja muljeid muutuvast pärandmaastikust, kus pühapaigad on sageli raskesti leitavad looduse ja tähenduste muutumise tõttu; ja Mari-Ann Remmel, kes analüüsib hiite ja veekogude kokkukuulumist, tuues ökosemiootilise lähenemise abil välja looduse enda loogika ja võime moodustada ühes vetevõrgustikega ka pühakohtade võrgustikke.
Teiseks keskseks probleemiks pühapaikade määratluses on pühadus. Heiki Valk näitab artiklis „Kesksed looduslikud pühapaigad Eesti kagunurgas“, kuidas kabelites ja kirikute lähistel läbi viidud kalendrikombed laenasid varem looduslikes paikades läbi viidud praktikate elemente. Pühadusega seotud probleemistikku käsitleb ka Lona Pälli artikkel pärimuse rollist Paluküla hiiemäe tuleviku üle peetavas konfliktis.
Veidi teises ajas ja teises kontekstis, ent sarnasest teemast räägib Leedu uurija Andrius Kaniava, kes analüüsib endise Väike-Leedu alal paikneva Rambynase mäe kujunemist oluliseks keskuseks rahvuslik-poliitilistes suundumustes piirkonna leedu kultuuriga sidumisel. Lina Leparskienė käsitleb pühaduse mitmekesiseid funktsioone Leedu Trakai linnas. Uurija vaatluskeskmes on valitsuse ja kohalike elanike looduse, ajaloo ja rahvusliku ideoloogia üle peetavad arutelud, mida on mõjutanud 20. sajandi poliitilised ja majanduslikud suundumused.
Pikne Kama annab ülevaate Eesti pühapaikade muinsuskaitse eeltööst, milles mitmed kõnealuse numbri autoridki on osalenud.
Pühapaikadest põikub Mare Kõiva käsitlus „Loomade ja inimeste suhteid tähistavad loitsud – adresseerimine, eufemismid, düsfemismid“, samuti Emma Lotta Lõhmuse artikkel „Üksinduse maastikud Milan Kundera, Bohumil Hrabali ja Mati Undi teostes: „Olemise talumatu kergus“, „Liiga vali üksindus“, „Sügisball““ (see artikkel pälvis 2022. aasta õpilaste teadustööde konkursil gümnaasiumiastme õpilaste seas esikoha).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/tagused/nr83.

Folklore: Electronic Journal of Folklore 86

Ilmunud on teadusajakirja Folklore: EJF 86. number, mis on ühtlasi Sloveenia ja Eesti koostööprojekti “Slovenian and Estonian Contemporary School Lore” väljund. Laste- ja noortekultuuri erinumbri külalistoimetajad on Piret Voolaid ja Saša Babič.
Artiklites analüüsitakse erinevate folkloorinähtuste kaudu laste ja noorte maailma, pika perioodi vältel kogutud materjali abil jälgitakse ja tuvastatakse laste- ja noortekultuuri, sealhulgas kooliõpilaste ja kooliga seotud pärimuse arenguid. Uurimustes on vaatluse all erinevad pärimuse kogumise ja uurimise meetodid, mille kaudu avanevad mitmed laste ja noortega seotud laialdased teemad, alates hällilauludest lastega seotud naljadeni perehuumoris, mõistagi ei saa tänapäeva ainest uurides mööda meedia mõjudest pärimusele, olgu analüüsi all filmimaailma kajastused laste ja noorte mängudes, koroonapandeemiaaegsed distantsõppemeemid või noorte hirmud ja enesetapumängud.
Saša Babiči ja Piret Voolaiu sissejuhatavad artiklid heidavad valgust koolipärimuse kogumise ja uurimise loole ning eripäradele Eestis ja Sloveenias.
Kolm järgmist artiklit keskenduvad laste ja noortega seotud huumorile ja mängulisusele. Barbara Turk Niskači ja Katarina Šrimpf Vendramini artikkel “Mäng ja folkloor laste sõpruskondades” keskendub kahes Sloveenia lasteaias osalejavaatluse ja videoetnograafia abil kogutud materjalidele mängualustussalmide, fekaalhuumori ja sõnamängu näitel ning demonstreerib sotsiaalse osalemise tähtsust eakaaslaste seltsis juba varases eas. Anastasiya Fiadotava artikkel “Lapsed kui perehuumori tegelased, sihtmärgid ja vahendajad” keskendub huumorile, mille loovad ja mis suunatud peresuhtluses lastele. Selle eesmärk on välja selgitada, milliseid rolle lapsed pere humoorikas suhtluses mängivad ja kuidas need rollid peegeldavad laste tegutsemisvõimet vanematega suhtlemisel. Uuringutulemused näitavad, et suure osa pere huumorist tekitavad lapsed kas teadlikult või alateadlikult. Piret Voolaid analüüsib distantsõppe kujutamist COVID19-pandeemia esimese laine ajal levinud humoorikates meemides, tuues esile nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanema vaatepunkte.
Astrid Tuisk vaatleb II maailmasõja järgsete laste mälestuste põhjal kino mõjutusi lastekultuurile, keskendudes Eesti laste mängudele, mis said inspiratsiooni 1950. aastate trofeefilmidest. Reet Hiiemäe ja Andrus Tins tutvustavad kaasaegset koolipärimuse materjali artiklis “Suitsiidimängud, mahajäetud majad ja janu ohu järele: noorte isiklikud kogemusjutud ja meedia moraalipaanikad poolüleloomulikest väljakutsetest Eestis”. Artiklis käsitletakse laiemas avalikkuses vähetuntud ja raskesti kättesaadavat materjali: meedia ja tegeliku elu dünaamikat seoses nn ohtliku teismeliste folklooriga, mis hõlmab näiteks kokkupuuteid agressiivsete inimestega, (pool)üleloomulikud hirmuolenditega, aga ka hirmutavaid kogemusi mahajäetud majades ja arusaamu nn enesetapumängudest.
Ülevaaterubriigist leiate lühemaid kirjutisi mitmesugustel teemadel, nt kogenud etnoloogi Anders Gustavssoni mõtted digiteerimisest, avatud juurdepääsust ja avaandmetest kui uutest väärtuslikest uurimisallikatest, samuti Giulia Gollo sissejuhatavad märkused folkloori ja kreeka hagiograafia puutepunktidesse. Aleksandr Rusakovi, Anastasia Kharlamova ja Aleksandr Noviku ülevaateessee tutvustab raamatut romade elust Venemaa Keisririigis, Nõukogude Liidus ja Vene Föderatsioonis. Erinumbri lõpetavad konverentsi- ja doktoritööde ülevaated.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/folklore/vol86

Raamatu Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel esmaesitlus

Trükist on ilmunud Juris Leimanise teos Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel. Tegemist on meie regioonis ainulaadse sissevaatega mustlaste ehk romade maailma 20. sajandi algul. See värvikas rahvakild on siin elades aastasadu kohalike elanikega tihedalt suhelnud, kuid olnud samas omaette. Läti romad on ajalooliselt asunud peamiselt Läti, Eesti, Leedu ja Venemaa aladel. Eestis on läti romad olnud arvukaim roma rühm alates 19. sajandist.

Raamatu esmaesitlus toimub pühapäeval, 24. juulil kell 18 Tartus Autovabaduse puiesteel mustlastantsuansambli Romaška kontserdil.

Viljandimaa laule ja lugusid

Ilmunud on Ingrid Rüütli raamat Viljandimaa laule ja lugusid. Väljaannet täiendab CD-komplekt Viljandimaa rahvalaule ja pillilugusid (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 15).
Raamatut esitletakse Viljandi pärimusmuusika festivalil „Juured ja ladvad“ Aida väikeses saalis pühapäeval, 31. juulil kell 13.

Raamat Hiiumaa meremees jutustab

Jegard Kõmmuse kogumiku Hiiumaa meremees jutustab II esitlus toimub Hiiumaa kirjandusfestivalil laupäeval, 2. juulil kell 11.00 Kärdla sadamas. Raamatu on koostanud ja toimetanud Helen Kõmmus, kujundanud Pille Niin. Esitlusel saab kuulda autori tõetruusid ja seikluslikke mere-, kodu- ja eluloolisi lugusid aastatest 1939–1959 ning üheskoos laulda igihaljaid meremeeste laule.

Folklore: EJF 85

FOLKLORE: EJF 85
Articles in the 85th issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore discuss very diverse topics from authors all over the worl: Ruihui Han (China) dwells upon the concept of guanxi; Jordi Ardanuy (Spain) is dedicated to simiots; Imomotimi Armstrong (Nigeria) presents a cultural analysis of the female genital cutting ritual among the Ịjọ in the Niger Delta region; Stefan Danerek (Sweden) examines the Palu’e (Eastern Indonesia) Tata liba ceremony for reconciliation and healing; Luis J. Tosina Fernández (Spain) analyses A Song of Ice and Fire: A Game of Thrones, by George R. R. Martin, in relation to the author’s use of proverbs; Jurgita Ūsaitytė (Lithuania) discusses personal songbooks as imprints of identity in the nineteenth-century Lithuanian written culture.
Merle Talvik, Taimi Tulva, Ülle Ernits, and Kristi Puusepp (Estonia) examine, retrospectively, the nursing queen archetype (based on Florence Nightingale) in the context of changes in Estonian society. Mykhailo Rakhno (Ukraine) deals with plot elements of Gothic origin present in Ukrainian folk legends and other prose works. Mehari Yimulaw Gebregeorgis (Ethiopia) discusses gender role perceptions in selected South-African folktales, interpreting them, using narrative analysis.
As a practical viewpoint, Irina Sedakova and Irina Stahl give an overview of the new webinar series of the SIEF Ritual Year Working Group, aand other activities.
The issue also offers an overview of a school lore competition for Canadian Estonians and two book reviews.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open access academic journal published since 1996 and the current issue is available online at http://www.folklore.ee/folklore/vol85.

Mäetagused 82 - Oskar Looritsast

Mäetaguste 82. number kannab alapealkirja „Teadlase portree: Oskar Loorits“. Külalistoimetajate Risto Järve ja Ave Goršici käe all valminud numbrisse mahutus küll vaid osa 2020 korraldatud Oskar Looritsa päeva ettekannetest, kuid seda toredam on tõdeda, et portreteeritavate hulka mahtus ka Herbert Tampere, teine folkloristika suurkuju. Oskar Looritsa mitmetahulise isiksuse käsitlused on mõistetavalt portreteerijate nägu ja esindavad erinevaid vaatepunkte. Tiiu Jaago portreteerib Oskar Looritsat aruannete põhjal, mida Loorits esitas Tartu Ülikoolile nii tudengina kui ka õppejõuna. Kokkuvõttes näitab tema portree Looritsa pühendumist teadustööle, laiahaardelisust ja kiiret süvenemisvõimet uutesse teemadesse. Mall Hiiemäe avab Looritsa teekonda liivi ja setu folkloori huvilisena („Oskar Loorits ja tema kaasteelised“). Tuuli Tuisk süveneb liivi folkloori kogusse Eesti Rahvaluule Arhiivis, kirjeldades Looritsa teekonda liivlaste südamesse ja nende mõju temale („Oskar Looritsa liivi folkloori kogu“). Taive Särg kirjutab Eesti Rahvaluule Arhiivis tööd alustanud Herbert Tamperest, kellest kujunes hiljem selle pikaaegne juhataja („Elava rahvaluule juurde jõudmine: Herbert Tampere teadlaseisiksuse kujunemine), ning Looritsa mõjust Tamperele.
Lisaks Looritsa päeva materjalidele on numbrisse paigutatud ka kaks artiklit toimetuse portfellist. Eva Toulouze mõtiskleb võidu ja leina teemadel artiklis „Võit või lein? Venemaa 9. mai pidustuste kahemõttelisusest väikesest udmurdi külast vaadatuna“ ning Vladimir Sazonov ja Joanna Töyräänvuori käsitlevad muistse kiilkirjaallikate põhjal sõdade põhjendamist ja teoloogilist õigustamist hilispronksiajal („Jumalad sõjas: jumalik toetus ja sõdade teoloogiline õigustamine muistses Anatoolias ja Põhja-Süürias).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr83.
Asta Niinemets