Halliste pärimus

Kombed ja tavad

E 17036/17037 (9) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahetakse, et pastlad rohkem seisavad, siis tuleb nendega vastsest pärast paekivi peal hõeruma ja isi sealjuures ütlema: "Pae paksutsed, kivi kõvatsed, ühed pastlad, üheksad paelad." Küll siis pastlad kaua seisavad.

E 16975 (26) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pastlad esimest korda jalga pannakse, siis hõerutakse jalgadega kivi peal ja öeldakse: "Pae paksutsed, kivi kõvased, ühed pastlad, üheksad paelad." Siis seisvat pastlad kavva.

E 16977 (38) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapse kellegile suurel inimesel asja pakub, siis tuleb vastu võtta ja ülesse tõsta ning ütelda: "Pikas! Pikas!" Siis saavat laps heasti pikkas kasvama.

E 16977 (40) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hommiku vara ei tohi äglapulga otse teritada, siis ratsivat ägel viljaterad kõik maa seest ülesse. Peab õhtult ehk siis, kui töö ära lõpetatud, äglapulka teritama.

E 16977 (41) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui vanadest kaselehestest tehtud vihaga vihutud saab, siis võtab ihu sügelema.

E 16994 (208) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui surnut maha saab viitud, siis ei tohtivat enne peatada, kui kusagil metsa ääres, kus siis ka esimese seismise järel rist puu peale saab tehtud. (Niisuguseid vanu puid näeme sagedaste tee ääretel, kus ristisid sisse on lõigatud.)

E 16997 (252) < Halliste khk., Kaarli k. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui see laast, mis raidudes vinguvat healt teeb pulma ajal õllevaati saab pantud, see õlu panevat siis kõik pulmalised tantsima.

E 22665/22666 (53) < Halliste khk., Kaubi k. - Hans Reissar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Ku leva ahjust vällä võets, siis piab kohe puid ahju viskame, siis seisab kõtt hästi täis.

E 22666 (77) < Halliste khk., Kaubi k. - Hans Reissar (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Ku rõõvid noorel kuul mõstas, saave rõõva kõva, aga vanal kuul saave na valge ja pehme.

E 22670 (167) < Halliste, Kaubi k. - Hans Reissar (1896)< Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Ku pastlid edimist kõrda jalga pannas, siis ütelts:
"Ärä karda kassisitta,
ärä pelgä penisitta,
hooli hullu hundisitta",
ja lüvväs kolm kõrda jalage vastu maad, siis ei lää pastal ninda ruttu katik.

E 3905 (58) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kaks pulma vastastiku juhtuvad, siis tähendab see elusse halba. Vanal ajal olla siis kumbagist pulmaperest, ühelt poolt peig, teiselt poolt pruut ära hukatud ja järelejäänutest abielupaar säetud. Nii tõendavad veel mitmed õige vanad inimesed ja sellel tõendusel on ka oma tõsine külg. Üht niisugust teadvat Halliste Kaarli Anne ja Ikke soode vahel juhtunud olevat, mispärast nüüd ka veel soole Anne nimeks on jäänud. Üht tõist lugu teadvat veel mõned vanad inimesed jutustada, mis Võrtsjärve pääl on juhtunud, kus siis ühelt poolt peig ja tõiselt poolt pruut Võrtsjärve on ära uputadud. Ka Helme kihelkonnas Koorkülas olla üks niisugune juhtumine ette tulnud.

E 3907 (73) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi puu sügise õue pääle ära kuivab, see tähendab kadumist.

E 3907 (74) < Halliste khk, Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
[Kui keegi puu] Kuivab kevadel ära, siis head.

E 3920 (201) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulehaaga (tuulehaga on niisugune puhma sarnane paks kase- või kuuseoks, mis nimetatud puudel ülevale okste sisse kasvab) kellegile jalgu lüüakse, siis kasvab sellest tuline (kärmas) inimene.

E 3359/61 (1) < Halliste khk. - O. Saabas (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Armukaraski valmistamine
Juhtusin ühe vana eidekesega kokku, kes rääkis järgmist armukaraski valmistamise lugu.
Tüdrukud teevad armukaraskit nõnda, et sundvad poissa endid ära võtma. Kus tüdruk esimest korda lauakirikus lähab, peale suurekooli (leerimist), siis tüdruku ema võtab kolme sorti vilja ja teeb nende jahudest taignast. Taignast teeb pätsi ja sääljuures ise ütleb selle poisi nime, kellele tütar karaskit süia peab andma (nagu: Juku karaskike, Juku karaskike). Ja kui päts valmis on, siis lähab tütar kahe jalaga ahju koldesuu peale ja aab jala laiali, esi hoiab ahju sembsist kate käega kinni. Nüüd ema laseb läbi kintsevahe karaski ahju ja ise ütleb: "Ahju, ahju, armukarask. Läbi jalge lämmileib."
Seda ütleb ema kolm korda.
Nüüd, kui karask küpses saab, võtab ema karaski ahjust välla ja paneb nõnda ära, et keegi ei näe.
Nüüd kui tütar kirikus lähab, annab oma tütrele selle karaski manu. Nüüd tütar annab seda karaskit kiriku juures süüa selle mehele, keda ta omale meheks tahab ja ise sööb kah seda samu karaskid. (Kui ta mõne natukse sellest armukaraskist tõisele kah annab, siis ei aitaved midagi). Siis hakkaved noormees kohe teda armastama ja kõndved järel, ei saaved kohekil olla, iga päev pidaved korra ära nägema, seni, kui ta selle tüdruku ära võtab naises.

E 3553 (10) < Halliste khk., Vana Lüütre v., Mõisaküla k. - Märt Kuum (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuu loomise järel otselti seista saavat sel kuul palju surma.

E 75972 < Halliste khk., Abja v. - Friedrich Tilk, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Mall Puru (1931) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel reedel hommikul päikesetõusu ajal tuleb minna õunapuuaeda ja otsida kõige suurem puu ja kammida juukseid selle all. Siis kasvavad juuksed pikad ja ilusad kui hommikune kuldne päike.

E 78646 (3) < Halliste khk., Laatre v., Mõisaküla - Martin Vodi, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Aliide Vodi (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jõulud]
Toodud parajaid halge hea hunik sisse ja tüdrukud kui ka poisid kahmanud kinniste silmadega hunikust sületäie puid. Kel puud paaris olnud, sel pidanud järgneval aastal hästi minema ja tema soovid pidanud täituma.

E 78772 (3) < Halliste khk., Abja v. - Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Mari Mõisavald, 59 a. (1932) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sündinud last puudutati leivatükiga ja anti see siis koerale - koer pole siis lapsele kuri.

E 78772 (7) < Halliste khk., Laatri v. - Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Els Rebane, 68 a. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Et aga laps oleks hästi elav ja vahva, pisteti ta kolm korda läbi täku rangide.

E 78772/3 (8) < Halliste khk., Laatri v. - Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Els Rebane, 68 a. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Et ta ka ei kardaks ega häbeneks võõraid, anti laps esimesele võõrale, kes teda vaatama tuli, sülle.

E 78773 (10) < Halliste khk. - Johannes Palu, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < M. Suigusaar ja Elsa Palu (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapse hällivibu pidi olema tütarlapsel sale kask ja poisslapsel kuusk.

E 78773 (11) < Halliste khk., Laatre v. - Johannes Palu, Pärnu Poeglaste Gümn. õpil. < Els Rebane, 68 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapse hällivibu puud ei tohi varitseda ega palju valida, vaid peab kohe julgest sammuma puu juurde ja selle otsustavalt maha raiuma, muidu kõhkleb laps, kellele niisugune varitsetud ja salaja raiutud puu hällivibuks on, kaua pulmadega või ei õnnestu ta kosjaasjad.

E 78794 (6) < Halliste khk. < Karksi khk. - Johannes Palu, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < M. Priivits (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui pihlakail palju marju on, saavad vanatüdrukud mehele ja vanapoisid võtavad naisi.

E 78795 (12) < Halliste khk., Mõisaküla k. - Johannes Palu, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Elsa Palu, 48 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kahe kuu vahel sündinud vasikas ei sigine. Inimeste kohta pidavat ka see õige olema.

E 78795 (16) < Halliste khk. - Johannes Palu, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < M. Suigusaar (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Juuksed kasvavad hästi, kui noorel kuul lõigatud juukseid viia lambalauta sõnnikusse.

E 78876/7 (6) < Halliste khk., Laatre v. - Friedrich Tilk, Pärnu Poegl.Gümn. õpil. < Els Rebane, 68 a. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui taheti, et tütarlaps saaks hästi elav, siis aeti ta kolm korda täku rangidest läbi.

E 8633 (1) < Halliste khk., Uue-Kariste - Otto Sapas (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Taari laul
Mede taar hapneme,
külanaise kakleme.
Oma naise otseli,
perenaise perseli,
külanaise kükili.
Mede taar hapneme.
Huh, hui, hui, hui,
kes kaeb see kaklema lääb,
kes maitseb see maha satab.

ERA I 2, 619 (5) < Halliste khk., Laatre v. - E. Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui noorkuu selili, siis sureb sellel kuul palju inimesi.

ERA II 113, 239 (134) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < rahvalt (1931) Sisestas Triin Toome 2001, redigeeris Mare Kalda
Kui kivi jala pääle kukkub, kas mõnesuguse töö juures ehk muidu, siis olla varsi pulmi saada.

ERA II 113, 240 (137) < Halliste khk., Vana-Kariste v. - Jaak Sõggel < rahvalt (1931) Sisestas Eve Ehastu 2001, redigeeris Mare Kalda
Kui laps sünnib, siis annab lapse ema kohe koerale leiba, selles mõttes, et siis sellest lapsest suurena ei kisendaks nälga ega oleks väga isune. Jätab ema lapse sündimise ajal koerale leiva andmata, siis saab see suurena väga nälga kisentama ja isu taga ajama.

ERA II 124, 111 (56) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku sabage tähte näive, sis tuleve sõda. Sii ol'li ime märk.

ERA II 124, 126/7 (47) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaits mõisnikku ollu õige vanast. Tõine ollu Püügle (Pöögle) puul küllen, tõine om Karksin ollu. Tõisel om poig ja tõisel tüdär ollu. Järi ollu vahel. Sis latse om armastama (h)akanu tõinetõist. Vanad es ole tahtnu. Sis Karksi (h)ärrä om tüdart (h)oidnu vangin. Poiss lännu jäll redeliga üüsi sinna. Ku maha tullu, saatnu koera kallale. Sii murdnu poisi ärä. Sis tüdär lännu (h)ullus. Juusknu järve ja uppunu ärä. Karksi (h)ärrä võttan sis tondi appi. And sel kolm orja. Tont viinu sis järve ärä Karistesse. Siin ollu ta ka ilma suur vanast. Sis ku järi ära tuudi, sis om sõda (h)(akanu. Püügle (Pöögle) (h)ärrä om Karksi (h)ärrä ärä tapnu.
Noorik ja miis tennu (h)eina, ku si järi tulnd. Niid jäänd sisse ja püüave siin (h)engi.

ERA II 124, 347/9 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Meose" mehe kõnelive. Nevä ollive käinu ikki jänessid lasmas. Vana kirst ollu, siane naste riide kirst põllu nuka man. Ots ollu iist ärä. Säält sis lasken neid luume.
Sis üitskõrd lauba või nellabe õhta ollu. Peremiis lännu jälle valvame. Ei ole orassen üttegi jänest. Mõtelnu, et imelik küll, egä kõrd neid siin ollu, - täämpe põlegi. Kuradi lugu! Järsku üits koputanu kirstu pääle kopp-kopp-kopp! Tema ütelnu, et mis te litsi nüüd siia kirstu manu tulede. Ei kedägi. Koputanu jälle üits tõist kõrda. Miis mõtelnu, et ni om tüdriku. Koputanu kolmat kõrda. Sis vaadanu, et mis sääl õge om. Suur must miis ollu kirstu kõrvas, tukk käen. Kadunu ärä, ku vana Endrik lasta lubanu. Ja kohe ollu oras jänessid täis ku pihu. Akanu sis vaatma, miuke si kige suuremb om. Nännu - kik ollu ilma päätä vasiku. Üits preili tullu ku auast. Pill ollu käen. Tõmmanu pilli ikki esi ku trill ja trill si preili. Tema jälle ütelnu, et egä tont mängi ei mõsta! Akkab mudu, a lugu vällä ei saa. Aga mia õge mängi sul üte viguri. Lasken sis õbe kuulige. Jäänu palt sinist suitsu pahvakas järele.

ERA II 124, 350 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii om kah üits jutt. All Reinsen "Meose" talun om üits peremiis kange jahimiis ollu. Sii lännu sulasege mõtussejahile. Tennu tule mõtsa maha. Üits suur sinine ärg tullu tule manu. Mehe mõtelnu, et õbe kuule põle. Ega tina kuradid ei võta. Pannu sis leiba püssisse. Käinu ku tsuhh! Ollu sii ärg kadunu ku tuhk, Pallalt tuki ja tuhk lennänu õhun viil.

ERA II 124, 350/1 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle om Endrik kirstun jänest valvanu. Kari muste juudi ninadege poissa tullu sinna. Üits mängnu ikki pilli ku till ja till. Tõise üpanu ja karanu. Ku süda üü müüdä lännu ja kukk laulnu, "Meose" kukk, sis kadunu järsku ku tolm.

RKM II 57, 51/3 (14) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Herbert Tampere, Selma Lätt < Liisa Kutti, 78 a. (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rehetare nurgan olli vana taarianum, sinna panti uut haudsed pääle. Kuuma vette lüüdi rüäjahu või tetti pätsi. Pätsi tetti: kaara- ja odrajahu ja rüajahu ja humalid, neist tetti päts, küdsätedi ahjun ärä ja panti kuumalt anumes pääle. Vii sehen esi ligus. Taari pätsi tetti kah linnastest, sai hää taar. Linnase kisti veskel vähä katik. Suvel es saa pätsi tetä, es ole tuld ahjun, sis tetti haudsed. Haudsed tetti suure puupangi sisse. Sedä kateksi tõsteti, ütsinte es jõuaki tõsta. Ku haudsed pääle valati, sis huigasive valaja sedäsi:
Uh-ui!
Mede taar hapneb,
külanaise kaklev,
uh-ui!
Kes juub, sii juubnus jääb,
kes maidseb, sii maha satab,
uh-ui!
Sis pidi taar hästi hapus mineme. - Pätsi man es saa kedägi huigate, panti niisama pääle.

ERA I 2, 619 (5) < Halliste khk., Laatre v. - E. Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui noorkuu selili, siis sureb sellel kuul palju inimesi.