Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Hargla pärimus

Muinasjutud

Hargla muinasjutud olid elavast pärimusest 19. sajandil või 20. sajandi alguses kadumas. Rõuge kihelkonnast on kirja pandud kõiki muinasjutu liike.

Tagasi esilehele


ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)

ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)