Hargla pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 77306 (1) < Hargla khk. - August Rebane, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Miina Paas, 60 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hoolas peremees käis jaaniöösel ümber oma viljapõldude, lugedes nõiasõnu ning pistes kadakaoksi vilja, et siis ükski nõid ta põllule kahju ei saaks teha.

E 77306 (2) < Hargla khk. - August Rebane, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Miina Paas, 60 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Nõiad käisid jaaniöösel tempe tegemas ja rohte ning salasõnu otsimas. Kui kaks nõida aga kokku juhtusid, siis ei olnud ühelgi sellest tööst kasu ja nende salasõnad ega ka rohud ei aidanud sugugi. Seepärast hoidusid nõiad ikka üksteisest eemale.

ERA I 7, 118 (3) < Hargla khk., Mõniste k. - Paul Ariste < Marin Torm, 77 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Põra kah, ku hammass kakkõss maha', siss visatass keresselle ja üldäss: kuru kikass, seh sullõ luunõ hammass, anna' mullõ raudhammass! - Ma'i tiijä' kis too kuruk'ikass om. Om sõnass nii' üldä'.

ERA II 23, 113/4 (11) < Hargla khk., Mõniste v., Punda t. - Paul Ariste < Senta Noorkõiv, 22 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanakuradi hiussõ' om pikk ümmargune hain. Tuu pandas kokku ja kivile ja antas valu, ku lehmä' om kadunu' ja üldäs:
Ütle', ütle', vanakurat,
kos mu lehmä' pan?nit,
sis saat valla;
kui ei' ütle',
siis ma' su' är' tapa.

ERA II 26, 135 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Mõniste as. - Herbert Tampere < Mari Kuus, 70 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kidsi pitsitädäs, sis loetas:
Kiids harake handa,
kiids varese vasarede!
Kiids sinna, kon püssä pühitäse,
kiids sinna, kon mõõga mõstase.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rõnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Küll ma mütä mürgiga
küll ma rao ravvoaga
Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mõrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 115, 18 (35) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Tsussi sõna (ku tsuss pandunu):
Kääne' sa pää käänüssede,
Pane' pää mättä pääle
Tsuug, tsuug, nuug, nuug (9 korda).

ERA II 115, 19 (43) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ussihaiguse vastu sõnad:
Tsuuk, tsuuk,
Viska viha vii pääle
Ja paha paiju pääle!

ERA II 115, 46 (9) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Liisa Kõiv, ? a. (1935) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Üht perenaist oli kevadel kägu ära petnud. Sügisel karja lauta pannes ei läinud perenaine loomi kinni panema, sest see ei olevat loomadele hää, kui käost petetud inimene sügisel loomi kinni paneb.

ERA II 156, 501 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Uuel aastal kui kell on 12, siis pannakse suupesukaus vett täis. Pesukausi ühte külge tehakse märk, siis tehakse ümmargune puu, terava otsaga, pandakse see puu kaussi. Üks hakkab vett keerutama käega ja keerutab seda viis minutit. Mitu korda puu terav ots puutub märgi külge, niipalju korda tuleb suvel hunt karja.

ERA II 156, 523 (99) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Suvel kui leiad viis roosi õit, siis täna selle roosi juures. Kust leiad hulga teisi lille, säält võta neid lille.
Need pane vaasi, kui ei närtsi, siis leiad suvel kodust hulga marju.

ERA II 156, 523 (101) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvel lehmadest kõneled halba, siis lehmad suvel lähevad kiini.

RKM II 53, 357/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v., Mõisa as. - Rein Rauba < Liidia Þirasnev, s. 1897 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mõisnik kodukäijaks
Kord suri üks väga rikas mõisnik. Peale surma hakkas ta öösiti käima proua pool ja tahtis teda tappa. Seda surnud mõisnikku oli mitu korda nähtud öösel, kuid keegi ei julgenud teda puudutada. Vaene proua jäi ikka kõhnemaks ja kõhnemaks. Kord tuli üks mõisakutsar proua juurde ja ütles: "Kui sa lubad mulle rikkaliku tasu, siis päästan su." Proua lubaski.
Kui päike oli looja läinud, siis istus kutsar Ants trepile ja jäi mõisnikku ootama. Hakkas pimenema ja siis Ants nägi, et mõisnik tuleb.
Ants teretab. Mõisnik teretab vastu. Siis küsib Ants: "Kuhu sa lähed?" Mõisnik vastab: "Proua juurde." Ants ütleb: "Aega on proua juurde minekuga, parem lähme hobuste juurde." Lähevadki hobuste juurde. Ants näitab korrast kõiki hobuseid ja patsutab neid.
Kui mõisnik tahab hobuseid patsutada, siis hobune kargab eest ära. Kui hobusetall oli läbi vaadatud, siis hakkas mõisnik ikka proua juurde tahtma, aga Ants ei lasknud. Ta viis mõisniku küll lehmalauda, küll kanakuudi juurde. Kui kõik oli läbi vaadatud, siis hakkas mõisnik proua juurde minema. Äkki kires kukk.
Mõisnik käskis Antsul ruttu hobused ette rakendada ja teda surnuaiale viia. Ants viiski. Mõisnik läks oma haua juurde ja käskis Antsul hauda ronida, kuid Ants ütles: "Härral on eesõigus." Mõisnik roniski, siis lõi Ants pahema jala kontsaga kolm korda vastu maad ja ütles: "Sul ei ole enam õigus siit välja tulla."
Peale selle ei käinud härra enam prouat tülitamas.

RKM II 53, 77/9 (7) < Hargla khk., Mõniste kn. - Helle Pere < Miili Laas, s. 1881 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuulus ilmaarst Suri
Suri oli olnud väga tark mees. Kõiki haigusi oli ta osanud ravida ja igas asjas oli ta aidanud. Ta oli ka kõik teada saanud ja teadnud alati igaühe elu-olu.
Kord läksid naised Suri juurde. Läksid läbi metsa, munakorvid käes. Mõtlesid, et neid mune on Surile palju ja ärme annamegi mune, vaid anname ainult raha. Nõu peetud ja nii tehtudki. Panidki munad põõsa alla ja katsid samblaga kinni, et näha ei oleks ning tagasi tulles hea võtta. Läksid Suri juurde. Suri nõidus ja posis ka ära, mis naistel vaja oli ja ütles: "Kui te tagasi lähete, võtke too ka üles, mis te põõsa alla ära peitsite."
Naised läksid tagasi ja mõtlesid, et võtame nüüd munakorvid ka. Läksidki põõsa juurde ja nägid, et korvis munade peal oli suur uss keras. Naised kohkusid ära, jätsid munad sinnapaika ja pistsid jooksma.
Ükskord olnud ühel mehel lehm haige. Mees läks Suri juurde. Suri ütles, et sul on teises laudaotsas kirju lehm ja ega toogi terve ei ole, too on samuti haige. Peremees vaidles vastu, et temal ei olegi sellist lehma. Suri ütles, et tohoh, sa ei teagi, missugused lehmad sul laudas on. Mees sai Suri käest rohtu, läks koju ja küsis naise käest: "Kas meil on kirjut lehma?"
Naine ütles, et muidugi on. Nii tuli välja, et Suri teadis paremini, missugused lehmad peremehel laudas on, kuid peremees ei teadnud.
Ühel tüdrukul oli kord üks sugulane ära surnud. Teda pandi riidesse ja tüdruk aitas ka. Ta sidus parajasti kaela alt siidipaelaga särki kinni. Teine tüdruk hoidis surnu pead ülal, et see alla ei vajuks. Kuid tema tahtis samuti aidata sõbratari ning laskis surnu pea lahti. Pea langes tüdrukule käe peale ja tüdruk ehmatas, nii et külmad judinad käisid üle keha.
Pärast seda tuli tüdrukul suur hambavalu. Tüdruku isa läks Suri juurde. Suri hakkas valmistama topsikus rohtu ja ütles: "Kitsekene, mis see surnupea sulle tegi, kui ta käe peale kukkus?"
Siis Suri posis suhkru peale ja posis vee peale ning käskis öösel enne kella 12 suhkur süüa ja vesi juua. Tüdruk tegi ka nii ja hambavalu kaduski ära.

RKM II 53, 94/5 (10) < Hargla khk., Mõniste kn. - Tiiu Proðkin < Alma Mihkelsoo, s. 1891 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võitegemise laul
Kokku, kokku, koorõkõnõ,
püdeläs pütükene,
latsilõ võileiba,
vanulõ vatska,
noorile nuia.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rőnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sőnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mőrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

RKM II 79, 389 (8) < Hargla khk., Saru v. - Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps maha kukkus ja haiged sai, siis võeti laps sülle, puhuti haige koha pääle ja loeti:
"Valu varessele, halu harakale,
mustale tsirgule muu tõbi."
Laps hakkas naerma ja oligi valu kadunud.

RKM II 79, 389 (8a) < Hargla khk., Saru v. - Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimise võlu sõnad.
Jeesus sõitis silda mööda,
mäkke mööda, merda mööda,
Surnumere randa mööda.
Ruuna jalga rakkastas,
varsa jalga vapustas.
Püha Peetrus tule toes,
astu abis,
tee haige terves,
võtta valu ära,
sooned kokku sobigu,
veri kokku vedagu,
luu-liha lopertagu,
aamen, aamen, aamen.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rőnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sőnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mőrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."