Hargla pärimus

Loodus ja metsloomad

E 53431 (4) < Hargla khk. - Otto Paas, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tammekolga oja rahakast
Tammekolga oja silla all elanud vanast tondid. Kes sellest sillast kesköösel üle tahtnud minna, seda hakanud tondid kimbutama.
Korra läinud keegi mees jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal sellest sillast üle ja näinud, et keegi oja ääres kivi peal raha kuivatab. Mees läinud ligi ja küsinud enesele ka raha. Kuivatajad, kes keegi muud ei olnud kui tondid, lubanud ka kõik raha anda, kui mees neile selle eest valge lamba pojaga tooks, mis tal kodu on. Mees vastanud: "Seda valget lammast pojaga mina ei anna!" Sel silmapilgul oli raha kõige meestega kadunud.

E 53437/8 (9) < Hargla khk. - Hugo Paltsep, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kõndiv kuusk
Sõitis keegi talumees linnast koju poole ja oli halvas tujus. Lund sadas ja oli külm. Mehel hakkas külm ja ta hüppas saanist välja, laskis hobusel tasakeste minna ja sammus ise taga. Korraga kuuleb ta enese taga kohinad, ta vaatas enese taha ja näeb, et üks suur kaharate okstega kuusk tema järele ruttab. "Hei, külamees, pea kinni," ütleb kuusk, "ma tahan ka sinuga ühes sammuda!" Külamees kargas saani, et minema sõita. Kuusk muutis ennast meheks ja kargas mehe kõrvale saani. Külamees vaatles teda ja tundis, et ta kurat on, ja küsis kuradilt: "Kuhu tahad sa minna ja mis su nimi on?" "Minu nimi on Ispel Purilase talust ja tahan kodu minna." Selle aja sees olivad nad [jõudnud] külamehe maja lähedale ja kukk laulis. Kurat ehmatas ja ütles: "Siitsaadik on minu tee." Ta tahtis saanist välja karata, aga ei saanud, mees oli teda sabapidi kinni sidunud. "Ole nii hea ja lase mind lahti, ma toon sinule kotitäie kulda." Mees uskus ja laskis kuradi lahti. Kurat kargas saanist välja, muutis ennast kuuseks ja kadus ära. Mees ootis teda kaua aega, kuradid ei tulnud.

E 53443/4 (15) < Hargla khk. - E. Kalamees, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp
Korra olnud ühel herral rehepapp. Tema olnud kimbus sellepärast, et temal iga kord vilja vähem olnud kui õigus. Ükskord olnud tema üksinda rehetuas. Aeg läinud igavaks, hakanud kartulid küpsetama. Varsti olnud ka Vanapagan seal ja küsinud: "Mehike, anna minule ka kartulid." Rehepapp heitnud risti ette ja lubanud ka. Vanapagan söönud kartulid ja ütelnud: "Mis küps, see läps, mis tooras, see rehepapile." Rehepapil olnud seal pihlakane nui, tema võtnud selle ja lõiganud üheksa risti peale, siis ähvardanud sellega vopsu üle kühmu. Peagi kadunud [vanapagan] kui tina tuhka. Sest ajast ei kadunud papil vilja rehest.

E 53456/8 (26) < Hargla khk. - Kalkun, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp
Korra elanud rehepapp. Iga ööse käinud tema juure üks ilus naisterahvas. Kui kell kakstõisku sai, kuuleb ta suurt mürinat. Rehepapp ärkas üles ja vaatas kereselt maha, kesk rehetuba seisab üks ilus naisterahvas ja naerab. Väha aja pärast läheb jälle ära. Rehepapp mõtleb ja mõtleb, kudas ta selle omale naeseks saaks. Ta proovinud ka teda kinni võtta, aga ei saanud. Viimaks mõtles, et tarvis nõia juure minna. Ta läks. See seletas: "Sina võta pihlakapuu ja rao sinna üheksa risti peale ja vaata järele, kust ta sise tuleb, sinna pane see pulk ette." Rehepapp tegi nõnda. Kui see naisterahvas jälle tuli, pistis ta pulga seinaaugule ette ja nüüd ei saanud tüdruk kuskilt välja ja jäi rehepapile naeseks.
Ükskord sõidavad nad kirikusse. Kirikus naene naerab ja enne aamen ütlemist läinud välja. Koju sõites küsis mees naese käest: "Mis sa kirikus naersid?" Naene ütles: "Selleta enne minule, kudas sa mu omale naeseks said." Ja mees jutustas oma loo naesele kõik ära. Naene hakkas ka oma juttu rääkima: Vanapagan kirjutas kõiki neid üles, kes kirikus naersivad, suikusivad ja rääkisivad. Toores hobusenahk oli juba täis kirjutatud ja ta venitas teda laiemaks ja lei pea vastu seina ja mina naersin seda. Mehel läks seda naest juba nii täies, et enam ei tahnud ta peale vaatadagi. Ja ta tahtis naesest lahti saada. Läks jällegi nõia juure ja selletas nõiale, et naene teeb kõiksugu vigurid ja mitte ei tahta suguki enam. Nõid ütles: "Kui sa kirikusse lähed, viska ta silla ala jõkke ja mine ise kirikusse. Kui tagasi tuled, on silla peal üks ilus lill. Seda muu ükski ei näe kui sina, aga ära sa seda putu, kui sa putud seda, siis saab ta sulle jällegi naeseks." Mees sõidab kirikust koju, saab silla peale. Lill väga ilus, ei jäta ikka putmalta. Nüüd kuuleb healt: "Ära putu, ära putu, see on mu nabavars," ja korraga sai lill naeseks tagasi.

E 77306 (1) < Hargla khk. - August Rebane, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Miina Paas, 60 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hoolas peremees käis jaaniöösel ümber oma viljapõldude, lugedes nõiasõnu ning pistes kadakaoksi vilja, et siis ükski nõid ta põllule kahju ei saaks teha.

E 77319 < Hargla khk., Saru v. - Valter Saag, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Hipp Karavits, 86 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäev]
Mõni päev varem vaadati tünn valmis ja jaaniõhtu pimenedes täideti ta puudega. Äärtele pandi ka mõned tõrvased puud, et paremini põleks, kuna keskel olid harilikud puud, sest neil on valge tuli.

E 78609 (5) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann, Valga Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Käärdepäeval ei tohi hagu ega muid puid koju tuua, siis tulevad ussid suvel elumaja juurde.

E 78610 (1) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann, Valga Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva ööse pista lauda seina kuuse-, männa- ja kadakaoksi, siis puugid, kes lehmadelt piima tulnud imema, torkavad end nende nõeltega.

E 78610 (5) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui jaaniööse pista lauda uksepragudesse pihlakaoksi, siis painaja ei piina loomi.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud.
Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi.
Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära.
Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 2, 511 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
[Kirikuehitaja Olev.]
Olõvistõ kerigut ol'li ehitänü' üts tiidmädä nimegä miis. Kerik nakanu' joh valmis saama, aga iks es ole' ehitäi nime teedä' saad. Sääl kuulu' üts, ku imä kussutanu' last mõtsa veeren (lats iknu', kõtt ollu tühi) iks nii: "Olõ vaiki, latsõkõnõ, ku Olõv kerigut tegemäst kodu tule, tuu tuu suure saia." Sedaviisi saadki Olevi nimi teedä'. Temä järgi pant sis ka kerigulle nimes Olõvistõ.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rõnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Küll ma mütä mürgiga
küll ma rao ravvoaga
Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mõrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 115, 16 (25) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui augustikuul puulehed kollaseks (vahatses) lähevad, tuleb kevadel ruttu hein maha; kui aeglaselt lehed kollaseks lähevad, tuleb hein visalt.

ERA II 115, 18 (35) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Tsussi sõna (ku tsuss pandunu):
Kääne' sa pää käänüssede,
Pane' pää mättä pääle
Tsuug, tsuug, nuug, nuug (9 korda).

ERA II 115, 19 (43) < Hargla khk., Taheva v. < Hargla khk., Mõniste v. - Selma Kutti < Liis Peltser, 77 a. (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ussihaiguse vastu sõnad:
Tsuuk, tsuuk,
Viska viha vii pääle
Ja paha paiju pääle!

ERA II 115, 39 (19) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Hendrik Valtin, ? a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Koikkülas olnud mäe pääl kirik. Mäe all olnud Raubatsi järv. Kirik on läinud sinna järve sisse. Õhtul ja hommikul on olnud kella löömist kuulda. Kuidas see kirik sinna järve läks, seda ei ole teada.

ERA II 115, 43/4 (5) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Bernhard Bullis, 73 a. (1935) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Lehepuid tuleb raiuda vanal kuul ja okaspuid noorel kuul, siis kuivavad hästi põletamiseks.

ERA II 115, 46 (9) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Liisa Kõiv, ? a. (1935) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Üht perenaist oli kevadel kägu ära petnud. Sügisel karja lauta pannes ei läinud perenaine loomi kinni panema, sest see ei olevat loomadele hää, kui käost petetud inimene sügisel loomi kinni paneb.

ERA II 243, 715 (28) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanast kivi arvati, et ollõv tuust saanu, ku Õnnistegija oll maalõ süllänü, sinna olli saanu kivi.

ERA II 243, 723 (35) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanast oll üts Puustusõ mõts saanu nime tuust, et sääl oll ollu härjaaid. Põra ka kutsutas tuud mõtsa Härjäsaarõ mõtsas.

ERA II 243, 723 (37) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Puustusõn üte kõuvvarigu man oll üts läte, mis konagi es külmä. Oll tullu üts pilvekene päävä pääle, sis olli lähukeiste tullu pikse. Oll ollu peris keskpäävä aig.
Üts naistõrahvas oll nännü, et sääl kolm imeillust preilit käü edesi ja tagasi. Kui pikne joba peris lähükeiste tull, sis olli lännü lättesse.

ERA II 243, 729 (42) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Juhan Must, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Üts miis oll tullu Tahõva puult ja lännü Sarulõ. Kui miis Tahõvast tullu, tullu soe ka kõrval. Miis õkva selgede näkk, et olli soe. Miis oll ollu keskel ja üts susi ütel puul, tõnõ tõsõl puul. Soe olli ollu mehel nii ligi, et soe hand puttu vasta jalgu. Ku miis Saru pallu jõudsõ, olli kaavnu soe musta kogumuudu mõtsa purõldõn.

ERA II 243, 731 (44) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Miili Must, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Harglõ tii veeren ollõv üts sääräne petäi, kon elläv seen puugi. Tuud ei tohtiv kiiäki maha raku.

ERA II 243, 747 (49) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Marie Pähn, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Vanast olli vanakuradi mõsknu Pulliojan rõiviid. Sedä oll tettü enambüsi nelläpäävä õdakuti. Kui mõni tõnõ inemine müüdä oll lännü, sis oll kutsutu tuud ka sinna.
Pullioja asub Mõnistes Pullirahva maal.

ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.

ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.

ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)

ERA II 156, 501 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Uuel aastal kui kell on 12, siis pannakse suupesukaus vett täis. Pesukausi ühte külge tehakse märk, siis tehakse ümmargune puu, terava otsaga, pandakse see puu kaussi. Üks hakkab vett keerutama käega ja keerutab seda viis minutit. Mitu korda puu terav ots puutub märgi külge, niipalju korda tuleb suvel hunt karja.

ERA II 156, 515 (52) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.

ERA II 156, 517 (65) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.

ERA II 156, 517 (66) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Metsa mühisemisel tuleb rahe.

ERA II 156, 523 (99) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Suvel kui leiad viis roosi õit, siis täna selle roosi juures. Kust leiad hulga teisi lille, säält võta neid lille.
Need pane vaasi, kui ei närtsi, siis leiad suvel kodust hulga marju.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rőnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sőnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mőrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

RKM II 307, 137 (3) < Hargla khk., Taheva k/n., Laanemetsa k. - Erna Tampere < Herbert Nõmme, 67 a. (1973) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehtpuud lõigati noore kuuga, okaspuu vana kuuga, küttepuu ja tarbepuu, sis om kuiv riidas.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussisonad:
Kääna pää käänu
Viska ennast rőnga
Viska viha vitsa pääle
Pane paha paiju pääle.
Valu haavale.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale)
Ussi paigale pandmise sőnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood.
"Ole sa pruut vai mőrsja
saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 156, 517 (65) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.

ERA II 156, 517 (66) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Metsa mühisemisel tuleb rahe.