Hargla pärimus

Jutte endistest aegadest

E 53427 (1) < Hargla khk. - E. Jakustant, õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakast
Vanapagan oli ükskord rahakasti suure tamme juurde alla ära peitnud, seda näidatud ühele mehele unes. Mees kutsunud teisi mehi ja läinud kasti otsima. Tee peal ütelnud üks mees teistele: "Oleks see raha meile saanud, siis oleksime rikkad!" Korraga tulnud nendele vastu Vanapagan viie sarvega, pika sabaga ja ütelnud: "Minge kodu ja tooge mulle mõrsja, siis saade rahakasti kõige rahaga." Mehed läinud kodu, pannud ühele kitsele riided selga ja läinud Vanapaganale viima. Kui nad tamme ala olivad jõudnud, kus hõberahakast hiilgas, tuli hunt ja tahtis kitse ära süia. Üks mees karjunud: "Hahuu, hahuu!" Teine visanud labidaga ja ütelnud: "Ma talle kuradile virutasin kesk selirootsu!" Hunt küll jooksnud metsa, aga rahakast kadunud ka ära.

E 53431 (4) < Hargla khk. - Otto Paas, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tammekolga oja rahakast
Tammekolga oja silla all elanud vanast tondid. Kes sellest sillast kesköösel üle tahtnud minna, seda hakanud tondid kimbutama.
Korra läinud keegi mees jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal sellest sillast üle ja näinud, et keegi oja ääres kivi peal raha kuivatab. Mees läinud ligi ja küsinud enesele ka raha. Kuivatajad, kes keegi muud ei olnud kui tondid, lubanud ka kõik raha anda, kui mees neile selle eest valge lamba pojaga tooks, mis tal kodu on. Mees vastanud: "Seda valget lammast pojaga mina ei anna!" Sel silmapilgul oli raha kõige meestega kadunud.

E 53432 (6) < Hargla khk. - ?, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahaauk
Taheva endise Kirepi koolimaja aseme ligidal metsanurgas on kaunis sügav haud. Selles hauas olla varandus peidus. Kes seda varandust tahab saada, peab tagurpidi hauda ronima. Kuid kellelgil ei ole selleks veel julgust olnud.

E 53446/7 (17) < Hargla khk. - J. Udsu, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakast
Ennemuiste elanud üks mees. Temale üteldud öösel: "Mõniste mõisast verst maad eemale metsas on kuivanud petai. Selle juurte all maas on rahakast ja pedaja oksa peal võti. Mine öösel kell kakstõistkümme ja ära võta tõisi kaasa." Mees võtnudki nõuks tõisel öösel minna. Ta ütelnud tõisele mehele ka, et seal on rahakast. "Tule sina ka minuga ühes," ütelnud ta teisele, "sina jää kaugemale ja mina lähen toon sinule ka raha." Nad läinudki kodust minema. Pea jõudnud nad sinna kohta, kus see puu oli. Nüüd ütelnud (ta) see mees tõisele: "Jää sina siia ja mina lähen sinna rahakasti juure." Mees jõudnud sinna, võtnud pedajast võtme, pöörnud kastikaane lahti, see olnud raha täis. Mees toppinud tasku raha täis, ei jätnud kopikutki kasti ja hakanud teise mehe poole tulema. Seni kui sinna jõudis, oli raha taskust kadunud.

E 53450/1 (21) < Hargla khk. - H. Valge, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakattel
Saru vallas oli ühele mehele unes öeltud: "Mine kaeva konnu äärest ühe suure kivi alt, sealt saad sa raha." Mees läinud välja ja vaatanud ja näinud, et ilm väga halb olnud, vihma sadanud. Mees heitnud jälle magama. Jällegi üteltud sedasama ja lisatud veel juurde: "Enne päevatõusu olgu sul üles kaevatud, siis saad sa raha kätte!" Mees läinud, kaevanud katla ääre vallale ja tahtnud juba katalt välja tõmmata. Sääl tõusnud päike. Raha läinud kõlistes tagasi. Mees läinud kurvalt ja rääkinud seda teistele. Üks mees oli ka õnne katsunud. Aga temale üteltud unes: "Nüüd kaevad sa küll labidaga, aga aeg tuleb, et sa kaevad oma ninaga."
Mees ei kaevanud ka enam. Kui aga mees oleks läinud esimese käskmise peale, siis oleks ta küll raha saanud, nüüd aga kõik ilmaaegu.
1914 a. 5. nov.

E 53453/4 (23) < Hargla khk. - A. Kasak, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt
Ükskord elanud ühes külas päiviline, kes iga kord raha ahnitsenud. Kord läinud tema kõrtsi ja tee peal saanud ühe tuttava nõiamooriga kokku. Mees küsinud temalt nõu, kuidas korraga rikkaks saada. Nõiamoor mõtelnud tükk aega ja kostnud: "Nädala pärast sünnib siin külas ühel vaesel tüdrukul laps, sina varasta ta enne ristimist ära ja viska võrengusse, siis tuleb kirst kullaga vee peale." Tüdrukul sündinud küll lapsuke, aga mehe süda ei kannud seda teha ja lapse asemel viinud ta oma kassi. Kullakirst tulnud küll vee peale, aga niipea, kui mees kassi sisse visanud, vajunud kirst kõige kullaga põhja. Tõine kord saanud ta nõiaga kokku ja rääkinud temale oma äpardust. Nõid küsinud: "Mispärast last ei viinud?" Mehike ei lausunud sõnagi, vaid pistnud punuma.

E 53465/7 (33) < Hargla khk. - K. Lüitsep, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Õitselise õnn
Ükskord ühel jaanipäeva õhtul läksivad kõik külapoisid hobustega õitsi ja nendega läks ka üks vaese mehe poeg. Kui nemad kohale jõudsivad, oli juba pime, aga neil ei olnud tuld. Siis ronis üks poiss puu otsa vaatama, kas ehk kuskil tuld näha ei ole. Tuli nähti lähedal olevat. Nüüd ajasivad nad vaese mehe poega tule järele, see ei tahtnud küll minna, aga suure vaevaga pidi ta minema. Tuli nähti küll lähedal olevad, aga siiski kulus palju aega ära, enne kui ta ligi sai. Ta jäi ühe puu taha vaatama. Sääl nägi ta kahte halli habemega meest raudroobidega tuld kohendavat. Korraga kuulis ta üht vana meest teisele paar sõna sosistavat, siis ütles üks vanamees kareda häälega: "Poiss, ära karda, räägi, kuidas sa siia juhtusid?" Poiss rääkis kõik ära, mispärast tema tulnud. Siis võttis vanamees kõrvalt raudkühvli ja ütles poisile: "Võta särgisiil üles, ma panen söed peale ja kae, et minema saad, muidu tuleb valge ja siis pole enamb tuld tarvis!" Poiss ei tahtnud küll lasta hõlmasiilu peale panna, aga siiski vanamees pandis. Ta tänas ja läks minema. Teel minnes mõtles ta, missugused söed need on, kui kuuelegi auku sisse ei põleta, vaatas ja ennäe, kõik kuld. Poiss pandis kulla ühe kadaka alla maha ja läks teiste õitseliste juure. Need olivad kõik koju läinud. Nüüd ruttas poiss endisesse kohta, kuhu ta raha pandis, võttis raha ja läks koju. Seda raha sai tal isa eaks ja poja põlveks.

E 53476 (39) < Hargla khk. - A. Lepp, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakeller
Vanast orjaajal öeltud ühele mehele unes: "Kui sa rikkaks tahad saada, siis tee nõnda, nagu ma sinule õpetan: Sina mine oma karjamaa peale, seal suure üksiku pedaja alt leiad sa valge lubjatüki. See alt võta võti ja mine eemale metsa äärde, seal näed sa suure keldri. Kääna keldriuks lahti ja mine sisse. Sealt võid sa nii palju kulda ja hõbedat võtta, kui ise tahad. Kae, et sa enne päikesetõusu kõige sellega valmis saad, muidu jääd ilma!" Mees tõusnud üles, läinud kästud pedaja ala, sealt leidnud ka valge lubja ja selle alt võtma. Nüüd läinud ta metsa äärde, kus ta suure keldri näinud. Mees läinud keldri juure ja käänanud ukse lahti, kuld ja hõbe säranud aina vasta. Parajaste tahtnud sisse astuda, kui korraga tõusnud päivaveer silmapiiri tagand üles. Keldriuks läinud kinni, suure mürina ja kõlinaga vajunud keller maa alla. Mehel jäänud paljas võti peosse. Kurva meelega läinud mees koju. Selle keldrivõtme viinud ta Mõniste mõisasse. Kui see ära ei ole kadunud, on ta praegugi seal alal.

E 53479 (41) < Hargla khk. - Elfrida Lepp, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt
Kord üteldud ühele mehele unes: "Kui rikkass tahad saada, siis tõuse praegu üles, võta üks tõine mees ka ühes, pange valged särgid selga ja minge jõe ääre. Seal pajustiku sees on suur kivi, kivi peal on võti, kivi veere all on uks, pööra uks lahti ja mine sisse. Sealt saad sa nii palju raha, kui sa tahad, aga vaada, et sa enne päevatõusmist oma tööga valmis saad!" Mees tõusnud üles, vaatanud ümber, ei näinud kedagi. Ta heitnud uuesti magama. Jällegi üteldud: "Mis sa veel magad, kas sa rikkass ei taha saada?" Mees ärkanud, kuid jällegi heitnud magama. Kui kolmat korda üteldud, siis tõusnud ta üles, võtnud teise mehe ka, panivad valged särgid selga ja läinud minema. Kui nemad juba pea kivi juure olivad jõudnud, siis tõusnud päike. Kivi peal ei olnud ühtegi võtit pantud. Mehed läksivad kurvalt kodu.

E 78610 (3) < Hargla khk., Laanemetsa v. - Vernanda Vellmann, Valga Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisu Tsirk, 79 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva ööse läbi vee minna, siis leiad hommiku saapa sees raha.

ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud.
Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu.
Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.

ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus.
Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema.
Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.

ERA II 115, 38/9 (18) < Hargla khk., Taheva v. - Selma Kutti < Hendrik Valtin, ? a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Lätimaal ühe mõisa suures lossis iga õhtu ragisenud põrand. Saksad ei ole saanud sääl elada. Kord tulnud setu ja tahtnud mõisa öömaja saada. Pandud setu suurde lossi magama. Öösel üks ütelnud: "Ma tulen välja!" Setu vastanud: "No tule!" Tulnud välja pütt kulda. Setu pannud kulla vankrisse ja sõitnud minema. Saksad läinud hommikul vaatama. Ei ole setut enam kusagil. Põranda sees olnud auk. Pääle selle ei ole mürinat põranda all enam kuuldud.
Rahal on hoidja juures. Omal ajal peab ta välja tulema.

ERA II 243, 583/5 (10) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Mäekese t. < Hargla khk., Mõniste v., Tundu t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Hipp Suur, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ütskõrd ütel vanaleidel olnu pallu raha. Vanaeit jääs haigõs, aga ära ei koolõ ja raha ka kellegi ei lupa. Nikagu pojapoig oll märkinu, kuis ma nätä saa, kos ta raha pand. Poiss oll põhta alt läbi hirre tarrõ uurdanu mulgu. Kõrd näge ka läbi mulgu, ku vanaeit tulõ sängüst üles, lätt tuhkhaua manu ahu ette. Puistas raha tuhkhauda ja ütel, et nee käe pandõva, nee käe võtõva. Poiss mõtõl, et mis no tetä. Poiss läts tarrõ, vedi kuulu vanaeide sängust vällä tuhkhaua manu. Poiss kaabas vanaeide hää käega tuhka ja raha tuli tilinal vällä. Sis veie poiss vanaeide sängu tagasi. Nii saie poiss vanaima raha kätte.

ERA II 243, 589 (12) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Mäekese t. < Hargla khk., Mõniste v., Tundu t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Hipp Suur, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Hara mõtsa mäekülle pääl ollev vanast ega jaanipääva üüse tuli palanu ja sääl kuivav vanatont raha alati. See raha olevat inimeste pandud. Ütskõrd oll poiss nännü, et tuli palas. Poiss lännu manu kaema, et mis sääl om. Poiss nännu, et mäe seen om rahakarp ja tuli man palas. Sis oll tulnu vanatont, ku poiss man oll kaenu. Vanatont oll löönü poisile kõrva pääle ja ülnü: "Sa ei lasõ mul tunglõid ka liigudada, sis oled sa man." Poisil olnu eluaig põsk punanõ.

ERA II 243, 595/7 (15) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Mäekese t. < Hargla khk., Mõniste v., Tundu t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Hipp Suur, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ütskõrd näudät ühele mehele unes, et sa mine vana-aasta õhta teele ja mine sinna nurme peale, sääl on rahaauk. Aga kui sa lähed, siis ära kellelegi sõna lausu tee pääl, kes sulle vastu tulevad. Meeles pea seda, et kui sa kellegi sõna lausud, siis ei saa sa enam minna. Nii siis mees läinud ka vana-aasta teele. Mees läinud ja juba näinud, kuidas eelevant temale vastu longib. Mees ei lausunud sõnagi, sellepärast et mees teadis, et ta teda puutuda ei tohi. Eelevant läinud rahulikult mööda ja mees läinud ka rahulikult edasi. Siis tulnud igasuguseid vigureid vastus. Vahel tulnud kolm härga ja käinud kahe jala peal ja käe alt kinni nagu inimestel. Mees ei teinud väljagi. Siis hakkanud juba lähedale saama. Sealsamas tee pääl näinud mees, kuidas viitik veda sabapidi suurt havi. Mehel tükkinu vägisi naer, kuid jõudnud veel ära hoida. Siis enne kohalejõudmist sõitis vastu suur koorem heinu ja kana koorma ees nink lõvi koorma pääl ja hoidnu kanapoegi. No, ütelnu mees, et kae, kos veli tsirkus om. Ja mees ei olevat saanu sammugi enam minna, pidi tagasi tulema.

ERA II 243, 605 (21) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Mäekese t. < Hargla khk., Mõniste v., Tundu t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Hipp Suur, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kord olevat ühele mehele näidat unes, et mine neljapäeva õhta Verevamäe jala pääle ja säält kaava, sis saat raha. Mees läinud ka. Saanu sinna ja kuuldanu, ku pini haukunu. Miis vaadanu ümber ja koera ei ole kuski. Koer hauk peris lähedal, aga koera nätä ei ole. Mees saanud aru, et see olevat sakste koera haukumine. Mees tõmmanu enese puhma taha ja näge, ku saksa sõiteva. Saksa sõitanu ärä ja mees ei julgenud enam kaevata. Mees tulnu tühjalt koju. Sellesama sakste sõitmise pärast tulnu mees koju.

ERA II 243, 629 (35) < Hargla khk., Mõniste v., Talina t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Minna Prants, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Mõniste vallan Harsti ja Talina talu metsas on üks mägi nimega Kullamägi, sinna mäe sisse om vanast palju kuldasju peidet vanasti. Ja hiljuti olevat sealt palju kullast asju välja kaevetu. Seal mäe seen olevat rahakeller, seda keldrit olla juba mitu korda kaevetud ja kui rahakeller nähtavale tulnu, nii vajunu jälle maa sisse. Sellepärast, et ei osatavat nõiasõnu, millega oleks kätte saadud. Ja nii see keller ei saa ilmas inimeste kätte.

ERA II 243, 649/51 (45) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Mäekese t. < Hargla khk., Mõniste v., Tundu t. - Saime Suur, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Hipp Suur, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kats miist olev löüdänü maa sisest suure keldri raha. Tuud raha ei olev kiägi mõistanu poolõs lukä. Tuud raha pedi üüse lugõma tattninä tule valgusel. Löüdjeist üts miis oll lännü lugama, et nimä katõgese löüdi, sis tuu raha pedi poolõs lugõma. Miis lätt, lugõ, lugõ, läts meelest ärä, ku palju oll, piat uuesti lugema. Nii miis lugi nikagu kesküüni. Sis tull vanatont, kele raha oll ja pitsit surnus mehe. No oll tõnõ miis lubanu poolõ raha toolõ, kiä poolõs lugõ. Mitu miist oll lännü lugama, nikagu hommugu minti kaema, leüti jälle surnuna mees, kes õdagu läks. Nikagu tull üts miis, et timä lugõ. Miis läts keldride, pand tulõ palama ja naksi lugõma. Miis võtt ütesuurutse raha ja pand üte ütte hunikude, tõsõ tõiste hunikude. Nii miis lugi. Raha oll joba ärä loet ja viimäne raha oll näpõ vahel. No mis seega tetä? No tull mehel hää mõte, et see om ju paprõraha ja miis tõmmas poolõs raha. Miis pand üte poolõ ütte hunikude ja tõsõ poolõ tõiste hunikude. Miis kaie, et vanatont aja hommukuni rahahunikud segi, sis miis võtt neli puud ja tekk kats risti. Miis pand üte risti üte huniku pääle ja tõsõ risti tõse huniku pääle.

ERA II 243, 683 (5) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Üts tütärlats lännü ütest talust tõistõ tüüle. Tedä ollõv kutsutu häste vahra. Sis lännü tuu tütärlats läbi suurõ ja pümehe mõtsa, aga juhtunu olõma viil õdagunõ üü. Tütärlats tullu hilläkõistõ ja nännü, et tuli palas veidü kaugõmban. Tulõ veeren ollu kolm miist. Üts ollu maal pikälte ja tõnõ ollu tuul man. Kolmas segänü tuld. Tuu, kis tuld segäsi, ollõv ütelnü: "Tulõ endä siiä, ärä pellädu medägi, siin om kõrtsimamma haigõ!" Tütärlats nakanu juuskma, aga nu jäänu sinnasamma.

ERA II 243, 695/7 (14) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Oll üts oja, mis es külma konagi kinni. Sääl ojan oll üts suur läte. Tuud ojja oll kutsutu Restojas. Säälsaman lähükesen oll elänü üts vanamiis. Toolõ vanamehele oll unõn üteldü: "Mine sinna Restoja manu jaanipäävä üüse. Võta üten hank ja tõmba hanguga kolm kõrd vasta vett, sis leüät sa kullakatla."
Miis oll käünü kolm jaanipäävä üüd kaeman, oll nännü küll katlat, aga kätte es olõ saanu.

ERA II 243, 699 (17) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Üts setu oll lännü tiid müüdä ja jäänü pümmepääle. Ta es olõ saanu kohõgi üümajalõ minnä ja ta lännü magama riihhede. Riihen oll setu roninu ahu pääle. Setu oll maganu tükk aigu. Äkki oll nakatu ahu seest kõnõlama: "Ma avva! Ma avva!" Setu ütelnü: "Avva ku tahat!" Sis nakatu ahu seest kulda vällä valama. Setu oll korjanu kulla kokku ja pandunu kuurmadõ. Hommugu oll lännü setu ärä. Tu mulk oll lännü ka kinni, kost kuld vällä juusk.

ERA II 243, 701 (18) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Kadri Kuus, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kavagu talu man kraavin oll ollu kolm potitäüt raha. Tuud oll kõnõldu, aga kiäki es olõ julgunu kaibma minna. Üts moonakõnõ oll tullu teolt ja lännü kaibma. Kaibunu ja leüdünü ka. Poti olli ollu lauapääl ja laual potipõhja asõmaki pääl. Moonakõnõ oll veenü kulla kodu. Üts oll oks teedä saanu ja kaibanu mõisnikulõ ärä. Mõisnik oll võttunu kulla ärä ja es olõ andunu moonakõsõlõ medägi.

ERA II 243, 719 (32) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Üten mõtsan vanakuradi kuivatav raha. Noil oll tuli maha tett ja sääl sis veeren istuv. Raha ollõv tullõ pant ja nuu esi segäsev vikluga. Aga ku ristiinemine sinnä manu saa, jääs kõik kuivatu raha ristiinemisele.

ERA II 243, 719/21 (33) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Riian oll ollu üts sepp. Toolõ sepäle oll unõn seletet: "Mine Lissaboni linna. Sääl linnan om üts suur jegi ja jõe pääl sild. Säält sillapäält sa leüat uma õnnõ."
Sepp lännü. Oll jõudunu linna ja käünü sääl sillapääl edesi ja tagasi, aga es olõ ollu medagi. Nika oll käünu ku õdaguni, esi oll jäänü murõlikus. Sis oll tullu üts libajalaga sant ja küsünü: "Mis sa nii murõlik olõt?" Sepp sis seletänü ja sant ütelnü: "Tiiat sa sis unõnäkõ. Mullõ selededi, et sääl Riian om üts sepikoda. Sepikuan om üts pakk ja paku seen raha. Kost ma tiian sinna minnä, ku ma ei tiia kon Riia linngi om." Nüüd sai sepp arru, et tu omgi ta uma sepikoda. Sepp läts kodu ja lei paku lahki. Pakk oll ollu kulda täüs.

ERA II 243, 723 (35) < Hargla khk., Vana-Roosa v., Borodino as., Tiiviste t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < August Kuus, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanast oll üts Puustusõ mõts saanu nime tuust, et sääl oll ollu härjaaid. Põra ka kutsutas tuud mõtsa Härjäsaarõ mõtsas.

ERA II 243, 751/5 (52) < Hargla khk., Mõniste v., Tursa t. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkooli õpilane < Liine Alliksoo, 46 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Miis läts nurmõ kündmä ja leüdse kullakatla. Siis tõi miis katla kodu ja pand keldride. Naasõlõ es või ütelda ja sis selet, et om kuradikatõl. Naanõ pelläs kuratit ja es julgu kaema minnä. Sis ütel naanõ: "Ega ma ei lähä! Mis vaia tuua om, tuud sa esi."
Ütel pääval tull setu ja küüsse: "Kas sul medägi rauda ei olõ!" Naanõ ütelnü: "Mul om küll, aga tuu om kuradikatõl." Setu ütelnü: "Ega ma kuratit ei pelgä, ma lähä tuu!" Setu võttunu katla ja pandunu kuurmalõ. Kuurmast oll andunu kõik kausi naasõlõ. Setu sõitunu minemä.
Naanõ võttunu kausi ja säädünü kõik laua pääle ritta. Sis tullu miis kodu ja naanõ näüdänü mehele: "Kae mehekene, ma saie su kuradikatla iist hulga kausse."
Naanõ lännü õdagu pikä hammõga magama. Üüse, kui naanõ magasi, võtt miis naasõ kässimüüdä sälgä ja veenü mõtsa. Mõtsan pandunu miis naasõ risttiile maha. Naanõ aga maganu edesi. Tuud tiid müüda olli lännü varga kerigumõisadõ vargilõ. Naanõ kuuldunu mürinät ja heränü üles. Juuskunu sis vargilõ järgi. Varga võttunu sis ka naasõ üten. Ku na sis kerigumõisadõ jõudsõ, laski varga naasõ keldride. Keldrist andunu naanõ kõgõ kraami vargiilõ kätte ja varga pandunu kuurmadõ. Varga küsünü naasõ käest: "Kas om viil pallü?" Naanõ vastanu: "Om viil üts kott!" Viimäne kott oll pähklikott. Nüüd oll istunu naanõ ka koti pääle ja varga tõmmanu naasõ ka üten kotiga vällä. Varga lännü sis matusõaiast müüda ja pandunu naasõ sinna istma. Naanõ küsünü süüä ja varga andunu naasõlõ pähkliid järrä. Varga ütelnü: "Mii tu sullõ külast pehmet leibä!" Säält lännü varga ruttu minemä.
Säält lännü sis müüdä kellämiis ja kuuldunu, ku luid järetu. Kellamiis lännü kõnõlnu sedä opõtajalõ ja võttunu sis keriguopõtaja sälgä, tuuperäst, et tuu oll liba. Opõtajal oll ollu väärnimi Pehme. Ku keriguõpõtajat tuudi, järi õks naanõ pähkliid. Naa arvas, et telle tuuas leiba ja küüsse: "Kas toote?" Kellämiis arvas, et tõnõ küsüs, kas opõtajat toote ja ütel: "Toomõ!" Naanõ küüsse jälle: "Pehmet?" Kellämiis vastas: "Pehmet!" Õpõtaja arvas, et tedä tahõtas ärä süüä ja pand kõgõ uma liba jalaga juuskma. Naanõ jäi õks istma ja pehmet leiba uutma.

ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.

RKM II 247, 387/8 < Hargla khk. < Mõniste - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mitmeid muistse kiriku varemeid või asemeid tunneme Saru ja Mõniste alalt, need on need veikesed puukirikukesed, mes muiste katolikul ajal ehitati üle maa ja neil igaühel oli mõni katoliku pühaku nimi. Mõniste mõisa Paju kõrtsi taga Anne kirik koos surnuaiaga, kus tänapäev on punaarmeelaste matus, maantee ääres, just vana surnuaia kohal teeääres. Iidne legend kõneleb, et seal on olnud ka rahakelder maa sees vana surnuaia taga, kus mustad mehikesed jaaniööl enda raha kuivatasid, pikad hargid käes, kust mõnele mõistlikule möödaminejale ka tuliseid süsi põlle visati, mis pärast kuldrahaks muutus. Rahakeldri võti on olnud Mõniste mõisas. Kui vana von Vulf enne surma lolliks jäi, siis tema on lasknud tolle võtme mõisa järve heita, see on olnud nii suur, et kaks toapoissi ei ole kudagi jõudnud kanda.