Kambja pärimus

Rahvakalender

E 75179 < Kambja khk. - H. Bauman, õpil. < vanatädilt (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kuuse tuppatoomise kommet tol ajal veel polnud, ainult kuuseoksi pandi eeskoja põrandale ja seintel rippuvate jumalasõna salmikute taha.

E 82202 (2) < Kambja khk., Haaslava v. - A. Rasva, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Virro (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sama tähtsad kui ülestõusmisepühad, on ka suvistepühad. Nendelgi ei puudu omad erilised kombed. Suvistepühade kohta ütleb L. Virro Haaslavalt järgmist: "Juba pühade laupäeval toodi metsast noori kaski, millega tube ehiti. Suvistepühade ajal armastati ka palju kirikus käia."

E 82202/3 (3) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - A. Rasva, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < J. Ojamaa (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeva õhtul võib igal kõrgemal mäekünkal näha jaanituld. Sinna koguneb harilikult suur hulk noori, kes siis jaanitule ümber mängivad ja laulavad. Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapühale sõidetakse.
Mõned neist kommetest on tänini tarvitusel ja püsivad veel vast edaspidigi.

RKM II 392, 51/2 (1) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardid laulsid ukse taga:
Laske sisse märdisandid,
mardi varbad valutavad...
Ja kui sisse lasti, tantsisime ja mängiti pilli. Meil kerjamise moodu ei olnud. Me tantsisime tükk aega, sis läksime jälle edasi. Käisime kõik talud läbi. Ükskord juhtus nii, et perenaine tegi saia ja andis meile ka. See oli üksainus kord. Muidu sandiisa ja sandiema tänasid, et nende lapsed sisse lasti sooja. Märdipäeval olid sandid lihtsamalt riides, aga kadripäeval olid uhkelt riides, valged linad olid ümber ja paberitega toredalt ehitud. Kadrisandid laulsid samamoodi, ainult mardi asemel kadri. Vahest läks päris tükk aega, kui sisse lasti. Mõnes kohas pererahvas magas juba.

RKM II 392, 52 (2) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval ühtegi oksa ei tohtinud murda ega karjavitsa teha. Eelmine päev tegime karjavitsad valmis. Ristipäeva peeti pühaks ja käidi kirikus.

RKM II 392, 52/3 (3) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud nuaga lõikuda, et taevaisa tõreleb sis.

RKM II 392, 53 (4) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttepühal alati oli munade värvimine. Värvisime riidevärvidega. Vahest värvisime sibulakoortega ja lepaurbadega kah. Poisid käisid küla peal mune korjamas.
Vanemad olid Eestist pärit, Ruusmäelt ja oma vanad kombed olid ka samasugused kui siin Eestis.

RKM II 392, 53 (5) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvistepühade ajal toodi kaski tuppa.

RKM II 392, 54 (7) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäeval päris püha ei olnud. Õmmelda ei tohtinud, et mudu ussid söövad kapstalehed ära. Tehti suuri kooke, et kapsalehed suured kasvavad. Saiapätse tehti ka, et kapsapääd suured kasvavad. Maarjapäeval ema mõne kasti sisse külis kapsaid taimede jaoks.

RKM II 392, 54 (8) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Õige peremees tegi kõik tööd ära, rehed pekstud ja isegi kapsad olid tünnis mihklipäevaks.

RKM II 392, 54/5 (10) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmanikoht oli poistel juba teada ja saatsid sõna, et pühapäeva õhtupoolikul (2-3 paiku) oli simman ja õhtul läksid koju. Ainult jaanituli oli öösel, omiku valgeni. Tuli tõsteti ridva otsa kõrgele. Tantsiti, tehti ringmänge ja lauldi. Iga aasta tehti ühe koha peal. Sääl oli tantsuplats ka ilus. Pillideks oli lõõtspill ja kannel. Pillimängijaid oli peaaegu igas talus, neist puudus ei olnud. Ise õppisid mängima kuulmise järgi. Mõnel vast isa õpetas või vanem vend. Lõõtspillid osteti poest, aga kandle vast mõni ise tegi. Kogu aeg tantsida ei jõutud, sis tehti ringmänge ka. Istemänge mängiti ka: numbrimäng, taalrimäng.

RKM II 392, 56 (12) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulu ajal oli kirikus käimine. Pühadeks tehti vorstid ja pirukad ja üdse paremat toitu, aga põhku küll sisse ei toodud. Jõulupuu küll oli. Küünlad panime külge. Väikesed olime, sis panime kommud ka puu külge.

RKM II 392, 56 (13) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtul mõned valasid õnne tinaga. Keskööl käidi väljas kuulamas. Kui oli kellakõlinat kuulda, sis pidi mehele saama, aga kui oli lauakolin, sis pidi ära surema.

RKM II 392, 57 (14) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sa kodust kuskile lähäd ja mees vastu tuleb, sis on parem õnn, aga kui naine vastu tuleb, sis ei ole head õnne.

RKM II 392, 57 (15) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägiti, et tõnisepäeval peab seakõrva keetma.

RKM II 392, 57 (16) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäeval vaadati ilma, et kui sis sajab, sis sajab seitse nädalat.

RKM II 392, 57 (17) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karja väljalaskmine oli kas teisipäeval, neljapäeval või laupäeval, kui ilm ilus oli. Parem oli, kui rohkem inimesi juures oli. Karjus ja kündja kasteti märjaks, kui esimene päev karja ja kündma läks. Keedeti muna ja anti karjusele ja kündjale.

RKM II 392, 281 (1) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Et inimesed virged oleksid, hakati neid urbepäeval pajuokstega aegsasti peksetama.

RKM II 392, 281 (2) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäeval küdseti kooke ja joodi puna.

RKM II 392, 285 (9) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Heinale mindi ikka peale jaanipäeva.

RKM II 392, 287/8 (18) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Linatalgutel ja kartulitalgutel anti rahvale süüa. Rehe alla toodi kased ja pingid ja oli ka pillimees. Käis söömine ja tants.

RKM II 392, 295 (32) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirmask.
Laternad kinnitati puude külge, küünal sisse. Tantsimine ja vahelduseks tantsule olid ringmängud lauluga. Hää meelega tuldi kokku. See oli koolimajaesisel platsil. Toodi veel kaski juurde.

RKM II 392, 295 (33) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Õhtuti käidi Savimäel laulmas. Suviste esimesel pühal ja jaanipäeval tuldi kokku tsõõriplatsile, sellel oll käsipuu ümbre. Kõik istsiva sääl, tansmine oll päätsõõriplatsi pääl, jalutite, istuti. All oli veel Niiduorg.

RKM II 392, 401 (8) < Kambja khk., Aarike k. < Tartu l. - Merrit Kiho < Emilie Kuusik, 91 a. (1985) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Heinategu alustati kas neljapäeval või laupäeval, kuidas keegi.