Kambja pärimus

Rahvaastronoomia

E 80048 (1) < Kambja khk., Uibo m. - Jaan Lobona, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Leena Laanessaar, 68 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Päike, kuu ja tähed
Vanasti olnud taevas madalal. Perenaine ajanud kassi taga ja see olevat taeva pääle jooksnud. Perenaine käsknud lastel kassi taevast maha ajada. Lapsed pildunud kassi kividega. Kivid lõid taevale augud sisse ja nii tekkinuvad tähed. Perenaine ise visanud suurema kiviga ja nii tulnud kuu. Peremehe visatud kivist aga tulnud päike. Nii olla päike, kuu ja tähed tekkinud.

ERA II 241, 258 (2) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < vanavanaemalt, 81 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuidas tekkis org
Vanasti olnud meie ligidal suur mägi, see olnud siis veel, kui Kalevipoeg elanud. Kalevipoeg läinud sellest mäest mööda, ta ei ole enam jõudnud minna, sest päike olevad tema pea peal kandis olnud ja ta heidanud selle mäe peale magama. Aega läinud tal palju, enne kui saanud magama heidata, sest päike oli pea peal ja kui ta magama oleks jäänud enne, siis oleks ilm jäänud järsku pimedaks. Kui ta istuma hakkas, siis vajus ka päike allapoole ja kui pikali lasknud, siis vajunud päike kahe mäe vahele. Sest Kalevipoeg oli niivõrd raske, et vajutas mäe kaheks. Nende mägede peale kasvas mets.

ERA II 241, 259/60 (5) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Allikast.
Naabri heinamaal asub kaks allikat. Teisest võtab naabriperemees ise vett, aga teisest allikast annab ta loomadele. Kui suvel käia nende allikate juures, siis on puhta vee allikasse palju konne ära uppunud, sest konnad teavad seda, et puhtas vees on hea surra. Sest seal saab taevariiki. Aga musta allika ei uppu ükski konn, sest seal allikas on põrgu.

RKM II 392, 103 (20) < Kambja khk., Väike-Kambja as. - Erna Tampere < Oskar Urm, 86 a. (1985) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tarbepuud lõigati jaanuarikuul, sis oli mõts täiesti surnu. Sis oli puu kõva ja seisis kaua. Lehtpuu lõigati vanal kuul ja okaspuu noorel kuul. Sis ta ei koitu.

RKM II 392, 184 (2) < Kambja khk., Uhti k., Reinu t. - Erna Tampere < Berta Ääru, 83 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanal kuul lasti loomad välja ja vanal kuul pandi lauta ka.

RKM II 392, 184 (3) < Kambja khk., Uhti k., Reinu t. - Erna Tampere < Berta Ääru, 83 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartul pandi ka maha vanal kuul, et noorel kuul tuli juurelised.

RKM II 392, 184 (4) < Kambja khk., Uhti k., Reinu t. - Erna Tampere < Berta Ääru, 83 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Muud viljad külveti ka vanal kuul, sis tuleb täie tera.

RKM II 392, 184 (5) < Kambja khk., Uhti k., Reinu t. - Erna Tampere < Berta Ääru, 83 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Juuksed lõigati noorel kuul, sis kasvava hästi.

RKM II 392, 264 (11) < Kambja khk., Voore k. - Merrit Kiho < Erna Konsen, 64 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Herneid küliti, kui kuu saab täis ehk kuu vahepäeval. Pidiva puhta herne olema. Toda oleme ise proovinu.

RKM II 392, 265 (3) < Kambja khk., Voore k. - Merrit Kiho < Erna Pärl, 66 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartulit pandi maha siis, kui toomingas õitses.

RKM II 392, 300 (13) < Kambja khk., Igevere k. - Merrit Kiho < Salme Silm, 84 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Noorel kuul pannakse maha see, mis alla kasvatab, vanal kuul see, mis peale kasvatab.

RKM II 392, 334 (3) < Kambja khk., Lepasaare k. < Pihkva obl. - Merrit Kiho < Ella Toots, s. 1908 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Seatapmine oli peale mihklipäeva. Pidi tapetama vanal kuul, siis liha pidi hästi säilima.

RKM II 392, 360 (27) < Kambja khk., Logina k. < Tori khk. - Merrit Kiho < Aada Vello, 59 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Liha pidi suitsetatama vanas kuus, siis ei lähe ta ussitama.

RKM II 392, 360 (29) < Kambja khk., Logina k. < Tori khk. - Merrit Kiho < Aada Vello, 59 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihta tohtis teha vana kuu ajal.

RKM II 392, 360 (30) < Kambja khk., Logina k. < Tori khk. - Merrit Kiho < Aada Vello, 59 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Noorel kuul kasvab kõik, vanal kuul jääb kängu. Ka juukseid tuli noores kuus lõigata.

RKM II 392, 360 (31) < Kambja khk., Logina k. < Tori khk. - Merrit Kiho < Aada Vello, 59 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuu järgi ennustati, kas tuleb poiss- või tütarlaps.

RKM II 392, 369 (3) < Kambja khk., Logina k. (end Alla k.) - Merrit Kiho < Albert Käärik, 73 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga tapeti täiskuu keskes, siis liha ei kahanevat.

RKM II 392, 387 (83) < Kambja khk., Logina k. (end Alla k.) - Merrit Kiho < Albert Käärik, 73 a. (1985) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui vikerkaar on üleval, siis saab järgmine päev jälle vihma.