Kambja pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 3651 < Kambja khk., Vana-Kambja v. - J. Ignateg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõõraste külast ei ole ühtegi talu järel, aga nende nimed on järel: Kaspre, Rehetare, Kriisa, Kolga, Katku, Kebe, Kuremäe ja Uustalu. Nende asemel ei ole ka muud, kui üks mõisa, mes Kriisa talu nime kannab.
Lenge külla on juba peale 40 aasta tagasi ära hävitatud, kus nüüd Langemõis seisab.
Ja siis on veel Ignase mõisa kõrtsi ja Ignase taluga ja üks mõis on veel, mes seisab ilusa veikse järve kalda peal. Seda järve hüidakse kas mõisa nime peale Küti ehk teisel pool kaldal seisva küla järele Sipe järveks.

E 79959/60 (5) < Kambja khk. - Viktor Lauter, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord suveõhtul läinud Ivani talu peremees Kambjast koju. Ivani põldude ääres on väga suur org ja oru põhjas niriseb vähe vett. Sääl orus on ka väga suured allikad. Kui mees allikateni oli jõudnud, tunnud ta väsimust. Ta istunud kivile ja et ta Kambjas vähe viina oli võtnud, vajunud tal silmad kinni. Kui mees silmad oli avanud, näinud ta oma ümber heledat valgust ja palju valgeis riideis naisterahvaid tantsivat. Seda tantsu vaadeldes vajunud ta peagi jälle unne. Kui ta silmad oli avanud, olnud juba hommik ja mees sammunud üle mäeharja koju. Teisel õhtul võtnud ta sulase ühes ja tulnud jälle allikaile varitsema, aga polnud kogu öö kestel mingit ilmutist näinud.
(Kodukondlaste jutustuse järele, kes olid Ivani peremehelt kuulnud).

E 81884/5 (2) < Kambja khk., Krüüdneri v. - Aino Uusen, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Aino Uuseni vanaisa, 85 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristijärv
Tartumaal olevast Ristijärvest (asub minu vanaisa elukoha ligidal), räägitakse, et see ei ole mitte alati sääl olnud, vaid Jumal on ta ühest kohast üles tõstnud ja siis lasknud sinna alla sadada. See olevat sündinud järgmiselt.
On olnud pühapäev, selle küla inimesed on olnud oma külas olevas ristikirikus ja palvetanud parajasti. Väljas on äkki hakanud vihma sadama, ikka kõvemini ja kõvemini. Inimesed olevat kirikust välja joosnud ja imestanult seisma jäänud. Ühes vihmaga tulnud ka taevast kalu. Keegi naine on hakanud kalu põlle sisse korjama, põll saanud juba täis ja naisel polnud kalu enam kuhugi panna. Neid aga tulnud ikka rohkem ja vihma sadanud veel kõvemini. Vesi tõusnud juba inimestele põlvini. Kõik tormanud kirikusse, et seal varju leida, aga vesi on tunginud ka sinna sisse ja kõik inimesed olevat uppunud. Vihma on aga sadanud ikka enam. Lõpuks tekkinud sinna kohta järv, kirik aga olevat täiesti vee alla jäänud. Järve kutsutakse Ristijärveks. Räägitakse, et kui pühapäeval kell 12 lootsikuga üle järve sõita, siis kuuldavat kirikukellade helinat.

E 82159 (4) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hilda Nukk, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-Kuuste vallas asuv Kaku kabel on oma nime sellest saanud, et sinna sõjaajal katkusse surnud inimesi maetud. Kaku kabelist läheb raudtee läbi ja kaevamistel on leitud matusekohtadest inimeseluid.

ERA II 1, 800 (7) < Tartu l. < Kambja khk. - Paul Ariste < Ann Mark, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sis essüs ärä, ku sattõ vanajuuda vai kurja, kis tiiäb, kelle tii pääle, jälgile.

ERA I 2, 867/8 (1) < Kambja khk., Krüüdneri (Vana-Prangli) k. - U. Unt < A. Sepmann, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Oruallika tulek ja minek.
Kõik küla inimesed kandsid oma joogi- ja söögitegemise vee koguni teisest külast, mis asus viimasest kaks versta eemal. Vee kandmine oli tülikas ja kogu küla elanikud nurisesid oma halva saatuse üle, et mispärast just küla siia niisuguse koha pääle on ehitatud, kust vett ei saa.
Ühel päeval, kui kõik külarahvas jälle nurisedes vee saamise pärast pöördusid oma vanema poole, et see leiaks kuidagi hää väljapääsutee sellest tülitavast hädast. Vanem ütles seekord: "Kannatage veel mõni päev, siis peame ühise koosoleku ja seal otsustame need asjad, kuidas tuleb teha."
Koosoleku päev jõudis kätte ja külaelanikud kogusi kõik on vanema juurde kokku nõupidamisele. Nõupidamisel otsustati, et veel kord palves pöörada Vanaisa poole, et see teeks neile kergema vee saamise võimaluse.
Samal ööl oligi Vanaisa toonud küla alla orgu ilusa kristallveelise allika. Järgmisel hommikul leidsid elanikud selle allika ning nende rõõm oli suur seda nähes. Ühiselt pandi allikale nimeks Oruallik. Oruallik oli kauaaegseks veeandjaks külarahvale. Inimesed olid pärast aga hoolimatud Oruallika vastu, ning pesesid seal igasugust musta pesu sees ja ajasid rämpsu sisse. Vanaisa näinud seda ja otsustanud allikat ära viia, kui inimesed temaga paremini ümber ei käi. Küla elanikud käisid ikka allikaga halvasti ümber ja Vanaisa viiski allika ära, nii tuli neil jälle kanda teisest külast vett.

ERA I 2, 933 (1) < Kambja khk., Koovere k. - Harry Rosenberg < Kusta Rihm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kiidjärve järve tekkimine.
Vanasti Kiidjärve järve sääl ei olnud, kus ta praegu on, vaid asus Põlva palus Emanda soo kaela pääl ja sinna oli ta tekkinud maa vajumise tõttu. Kord sõitnud palju emandaid läbi Põlva metsa ja istunud sinna maha puhkama ja nad olid väga halvad inimesed ja ei kartnud jumalat. Vanataat lasknud kõik maa sisse vajuda, sinna jäänud suur lohk järele ja tekkinud järv. Kiidjärve mõisas olnud vana parun, see kartnud Vanataati ja palunud tema käest järve. Läinud mõni aeg mööda ja mõisahärra jätnud selle lootusegi maha, aga ühel ööl tekkinud suur kohin ja mühin, pragin ja rogin ja Emanda soo kaela pääl järve ei olnudki, vaid korraga Kiidjärve mõisa all. Hommikul, kui härra üles tõusnud, vaadanud aknast välja, näinud järv kohe akna all. Selle rõõmuga annud teomeestele mitu päeva priiust.

ERA II 1, 67/8 (2) < Kambja khk. - Aleks Kurvits, koolinõunik, Prangli algkool < Rudolf Trikand, 13 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra sõitnud keegi mees hobusega läbi metsa. Korraga kuulnud mees suurt raginad. Vaatanud taha, metsast tulnud suur heinakuhi välja. Mees hakanud hobust kõvasti trahvima ning hobust trahvides jõudis mees suure vaevaga kodu. Kodus kargas mees reelt maha ja kohe tuppa. Koll oli õues palju kurja teinud, kõik aia ära lõhkunud ja maha murdnud. Hobune tuletas küll hirnudes meele, et teda vaja ree eest vallale on võtta, aga keegi ei julgenud enne hommigud õue minna.

ERA II 36, 305 (23) < Kambja khk., Kambja v., Tootsi t. - Richard Viidebaum < Liisa Pokk (s. Zeiger), s. 1854 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Minu lellatütrel ka hall käis selgä. Pandi lambasita (lambasõnniku) alla ja ei tohi rääkida. Kuulnu küll, kui (hall) joosnu ümbre lauda, ikke: "Liis!" ja "Liis!" Tema pole hellü tennu. Siis es tule selgä.

ERA II 241, 452/5 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vaimastvere tuletegijad.
Vaimastvere mõisa metsas asub auk, mis on 3 meetrit lai ja 5 pikk ning 10 m sügav.
Auk olevat saanud järgmiselt. Kord olnud õitselised õitsel. Hobused, kes muidu vagusasti söönud, kadunud. Mindud otsima. Kutsutud ja meelitatud, esialgu jäänud kõik vait. Tüki aja pärast kuulnud keegi tasast hobuse hirnahtust. Teomees läinud hääle järele minema. Viimaks jõudnud lagendikule, seal põlenud suur tuli. Tule ääres istunud kaks halli vanameest. Teoline küsinud, kas vanakesed pole hobuseid näinud. Vanamees vastanud, et hobuseid nad pole näinud, aga kutsus teomeest tule äärde soojendama. Teomees soendanud ja viimaks hakanud koju minema. Vanamehed andnud teolisele paar kamalutäit süsi ja tukke. Söed ei põletanud teolisel kuube läbi.
Mees viinud söed ja tukid koju. Sest päevast ei olevat lõppenud tuli ja soojus selle teolise majast. Teisel päeval leitud ka hobused kätte.
Sest ajast olevat see koht, kus vanamehed tuld teinud, muutunud suureks auguks.
Vaimastvere tuletegijate augu visand.
(Joonis lk. 455)

ERA II 241, 456/8 (4) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanapagana laps.
Kord elanud keegi naine, kellel olnud laps ilma ristimata.
Korra jäänud see laps valveta. Vanapagan tulnud kohe põranda alt ja võtnud lapse ning pannud oma lapse hälli tagasi.
Ema tuppa tulles ei olevat alguses märganud midagi. Vanapagana laps aga karjunud hällis.
Ema läinud küla targa juurde nõu küsima, et kuidas saab oma last tagasi, sest et ta oli märganud, et see pole tema laps. Nõid õpetas: pangu neljapäeval tuli ahju, võtku leiva labidas ja pangu vanapagana laps sinna peale.
Naine teinud nagu õpetatud ja vanapoiss joosnud kohe suure kiiruga naise juure ja öelnud: "Naine, naine kas mina sinu lapsega niimoodi teen!" Kohe haaranud vanapagan lapse ja rutanud uksest välja. Kohe peale seda saanud naine ka oma lapse kätte. Sestsaadik ei vahetavat vanasarvik enam inimeste lapsi oma laste vastu.

ERA II 241, 221/2 (5) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Võru l. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Emma Tigane, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Üten talun peetu pulme. Sant tullu kah pulma tallu ja tahtnu sinnä üüses. Aga ei ole võetu. Sant lännu sis säält üte sannamehe manu ja tuu võtnu sandi üüses. Kui pulmarahvas ärä oll väsinu, sis heidänuva magama. Nuurpaar pantu aita leibu pääle magama. Kui ollu umbes kesküü, sis vajunu ait kõge nuurpaariga maa ala ja jäänu järgi üts lomp. Tu lomp ei olevat konagi vett täis ja ei kuiuvat ärä kah. Toda lompi kutsutavat Aidalomp.

ERA II 241, 222/3 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Võru l. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Emma Tigane, 45 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Vanast ollu Krüüdneri vallan Matu veski ligidal Risti kerk. Kui inemise olnu jaanipäeval kerikun, sis vajunu kerik maa-ala ja asemele saanu Ristikerku järv. Nüit olevat kuuldu jaanipä jutuse aigu kerkukellä lüümist ja olevat ka nättu kerku torni.

ERA II 241, 224/5 (9) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Kambja khk., Kambja v., Vedela t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Liisa Trossek, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Üte sõjaaigu ollu sõduritel ja näide luumil suur janu. Na saanuva üte järve viirte ja joonuva tolle järve tühäs. Tollest ajast nakatu toda järve kutsma Janutjärves. Tuu järv om Valgjärve vallan Tiksi talu maa pääl.

ERA II 241, 225/6 (10) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Kambja khk., Kambja v., Vedela t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Liisa Trossek, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd tulluva kats miist Tartu liinast ja lännuva üle Reolasuu. Äkki jäänu hobene saisma ja ei ole lännü enämp edesi. Sis ütelnu üts hääl meistele, et vii Himusuu hiirärile pallu tervisi ja ütle, et ta tuleb Reola riuräule ristkätsi. Ja kui nä saanuva Himusuu pääle, sis jäänu jälle hobene saisma ja ei ole enämb minema lännu, kui mehe ütelnu: "Reola riuräu saatse sulle pallu tervisi ja käskse tulla ristkätsi." Kui na tolle ära ütelnuva, sis lännu hobene jälle minema ja ei ole enne saisma jäänu kui kotun.

ERA II 241, 235 (28) < Kambja khk., Krüüdneri v., Veski as. - Veera Pärnasalu, Veski algkooli õpilane < Anisja Koltsov, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Ristikerkujärv.
Õde meeldinu vennale ja na tahtseva salaja laulatada, et keegi ei tiia ei kuule. Siis lätsiva jaanipäeva üüse kell 12 Ristikeriku laulatama. Ja kerik oll maa sisse vajonu ja kerku asemele tulle järv. See omgi Ristikerku järv.

ERA II 241, 244/5 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kolga-Jaani ligidal kündnud vanasti noor naine, kelle nimi Ann. Teine vanem naine olevat pesenud hiie ligidal lapse pesu. Korraga kuulnud nad suurt kohinat. Hiis ühes maaga liikunud edasi Kolga-Jaani kiriku poole. Üks hääl hõiganud: "Hoia alt! Järv tuleb." Noor naine aga kündnud edasi. Siis olevat järv tulnud ja hiie ja Anne ühes härgadega oma alla matnud. Sinna sündinud mägi. Seda mäge hüütud Anne mäeks.

ERA II 241, 245/7 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kambja ja Haaslava maa peal olevat suur ja kõrge mägi olnud ja mäe pääl mets. Seda mäge kutsutud Voore mäeks.
See mägi sündinud nii: Vanasti ei olevat seal muud olnud kui kink. Kord maganud Juudas selle kingu pääl. Ta saba olevat kolm korda ümber kingu keerutatud. Hunt juhtunud kahe pojaga sinna tulema. Vana-Juuda saba nähes näpsanud üks hunt 1 sülla ära. Vana-Juudas siputanud jalga ja ütelnud: "Kirp hammustas." Teine hunt hammustanud kaks sülda. Vana-Juudas karanud üles, aga heitnud jälle magama. Kolmas hunt aga hammustanud kolm sülda. Vana-Juudas karanud üles ja hakanud mööda kinku jooksma. Alguses peksnud sabaga vastu maad. Kuhu mats juhtunud, sinna sügav org olevat tekkinud. Visanud peale selle maad kahele poole laiali, nii et mäed sündinud.

ERA II 241, 247/8 (4) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Nõos Aru vallas on ühe järve nimi Mõõkjärv. See järv sündis nii: Kalevipoeg rännanud mööda maad. Metsateel tulnud talle kari põrgulisi vastu. Need hakanud temaga sõdima. Kalevipoeg pildunud teistel kõigil pääd otsast, aga päälikuga olnud tegemist. Viimaks virutanud kõva hoobi. Päälik kadunud. Kalevipoja mõõk tunginud sügavasse maasse ja tekitanud suure augu. Auk olevat tulnud vett täis ja rahvas annud järvele nimeks Mõõkjärv.

ERA II 241, 250/1 (6) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanapagan tahtnud kedagi enesele seltsiliseks. Inimesed aga kartnud teda ja ta oli vihane. Ta jalutas ja otsis seltsilist. Ühel järvel sõudnud kalamehed paatidega. Neid nähes ta mõtelnud: "Ma viin suure kivi paatide tee teele. Paadid purjetavad otsa ja inimesed uppuvad. Siis on nad minul." Kahmanud suure kivi sülle ja hakkanud jooksma. Nahkpõlle paelad aga rebenenud ja kivi kukkunud maha. Selles kivis olevat Vanapagana sõrmejäljed näha. Seda kutsutud Koka kiviks.
[Vt. Jälgedega kivid, muist. 352.]

ERA II 241, 251 (7) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Rapla vallas, ühel põllul on üks suur kivi. Seda nimetatakse hundi kiviks. Nime saanud ta nii:
Kord söönud mära väikese varsaga sellel põllul. Metsast tulnud hunt varsa murdma. Seda näinud Kalevipoeg. Ruttu võtnud ta kivi ja virutanud hundile. Hunt sattunud kohe kivi alla ja saanud nii surma. Seda kivi kutsuti Hundi kiviks.

ERA II 241, 252/3 (8) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tartu Emajõe ligidal on üks kivi, mida Tondi kiviks kutsutud. Kivi sinna sattumine olnud nii:
Seal ümbruses ehitatud kirikut. Vanapagan ei tahtnud seda ja püüdis seda hukata. Vanapagan võtnud suure kivi, pannud lingu sisse ja virutanud. Ta ei saanud suurt hoogu sisse ja kivi lendas Emajõe ligidusse. Seda kivi kutsutud sellepärast tondi-kiviks, et vanapagan tahtis tollega kurja teha.

ERA II 241, 257 (1) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Ann Hunt, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Mägi.
Kord sõitnud Kalevipoeg oma hobusega, päike paistnud palavasti ja Kalevipoeg heitnud puhkama. Pandnut hobuse kammitsasse, et see mitte kaugele ei läheks. Aga hobune läinud parmude eest metsa alla, et seal varju leida. Seal tulnud kari hunte ja murdnut hobuse ära. Hundid söönt hobuse liha ära, aga kopsu jätnud järele. Aga kopsust tekkinud Kambja Kopsumägi. Kui Kalevipoeg ärkanud, näinud, et ta ees on suur mägi ja hobust ei ole kuskil näha. Siis läinud Kalevipoeg mäele ja istunud mäetipule ja mägi vajunud kolmeks mäeks. Nii tekkis Kambjasse Kobsumägi.

ERA II 241, 258 (2) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < vanavanaemalt, 81 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuidas tekkis org
Vanasti olnud meie ligidal suur mägi, see olnud siis veel, kui Kalevipoeg elanud. Kalevipoeg läinud sellest mäest mööda, ta ei ole enam jõudnud minna, sest päike olevad tema pea peal kandis olnud ja ta heidanud selle mäe peale magama. Aega läinud tal palju, enne kui saanud magama heidata, sest päike oli pea peal ja kui ta magama oleks jäänud enne, siis oleks ilm jäänud järsku pimedaks. Kui ta istuma hakkas, siis vajus ka päike allapoole ja kui pikali lasknud, siis vajunud päike kahe mäe vahele. Sest Kalevipoeg oli niivõrd raske, et vajutas mäe kaheks. Nende mägede peale kasvas mets.

ERA II 241, 260/1 (7) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Puu
Maantee ääres kasvab suur mänd, see on kolmeharuline. Vanad inimesed kõnelevad, et kui suur tuul on, siis jooksvad vanakuri ringi, jooksvad tema eest nii, et maantee hakkab tolmama ja siis just selle puu kohal tolm tõuseb selle puuni ja puu hakkab hirmsasti krigisema. Seal siis vanakuri krigistab hambaid. Siis lahkuvad ta sealt alles, kui tuul on vaikinud.

ERA II 241, 403/4 (2a) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Peep Ulst, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Teine samasugune koht on niisamuti minu kodukoha läheduses.
Nüüd on juba aastat kümme mets sealt laastatud, kuid tunnustust annab suur ja igivana pärn ning pärna juures hiigelsuur kivi kahe suure auguga. Pärna ligidal on vana umbjärv ning jookseb mööda oja.
Järve nimi on Lemmikjärv, sest ta on veel praegugi kalarikas, kuid kardetav koht.
Hiiest rahvasuus juttu ei leidu, küll aga järvest.

ERA II 241, 404/5 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Peep Ulst, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord kui keegi heinaline läinud järve suplema, vaevalt saanud ta vette, kui keegi teda hakanud jalust kiskuma sügavamale. Teised rutanud appi ning saanud mehe veel viimasel silmapilgul kraest kinni. Andnud enne venitada, kui viimaks kätte saadud.
Mehel olevad jalad väga pikaks venitatud.
Koha nimi on Kogreorg.

ERA II 241, 412 (8) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Kusta Savisaar, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Ka veel voolab oja Kivisaarest, kuhu vanad eestlased käinud haiguste vastu abi otsimas, sest nad olevat näinud inglit sulistamas kepiga vees.

ERA II 241, 415/6 (11) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < David Savisaar, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanu veekogusid.
Kodukoha ligidal on kaks järve. Need on ühendatud ojaga. Ühel järvel on kindel nimi Karujärv. Teisel ei ole kindlat nime.
Karujärv on tekkinud järgmiselt rahvajutu järgi.
Järve ääres on suur raba. Sest rabast oli tulnud välja karu ja nutnud seepärast, sest tal olnud häbi. Nimelt oli teda ehmatanud väike ööbik ja tema, suur loom, oli ehmunud sellest väga.
Karu pisaraist tekkinud järv ja arvatavasti suure veerohkuse pärast olevat tekkinud ka teine järv.

ERA II 241, 417/20 (12) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < David Savisaar, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Unipiha asunduses on kaks vana mõisa rehte. Teisest on veel ainult varemed, kuna teine on üsna terve. Selle kohta käib järgmine rahvajutt.
Kord öösel keegi rehepapp ropsinud linu kõigest väest ega märganudki, kui vanapagan seisnud tal seljataga.
Nimelt oli vanapoisi sinna meelitanud magus praelõhn.
Vanapoiss nõuab ka rehepapilt natukene.
Rehepapp on nõus, et tulgu vanapoiss tagasi natukese aja pärast. Tõmbab siis riidast paar puuhalgu ja määrib tõrvaga ning ajab kuumaks. Ongi vanapoiss kohal.
Papp annabki talle oma noosi. Paar tõrvast puuhalgu.
Hakkavad siis sööma. Vanapoiss sööb ning sülitab ning läheb kirudes ära. Teine õhtu tuleb ta tagasi, suu kinni pigitatud ning seletab papile märkide abil, et see avaks tal suu.
Papp kahmab puuhalu ning annab vanapaganale paar lopsu vastu suud.
Vanapagan pistis plehku, kuid suu sai siiski lahti ja ta oli selle üle õnnelik.

ERA II 241, 427/8 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord läinud isa ja ema kuskile külla.
Lapsed jäetud koju. Kahe suurema poisi hooleks jäänud kodu ja vähemate laste üle valvata, et need rumalusi ei teeks.
Aeg läinud igavaks, sest vanemaid ei tulnud niipea koju. Poisid mõtelnud jutte tontidest, vanapaganast ja tema poegadest, mida väiksematele õdedele ja vendadele jutustasid.
Lapsed võtnud neid jutte tõsiselt ja õhtul enne magamaminekut ütelnud üks lastest, et vanakurja kõige noorem poeg naerab teda. Vanakurja poega ei olnud küll, kuid lapsed kartsid. Ja nüüdki kardavad lapsed teda ja karu.

ERA II 241, 428/9 (4) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
[Põgenemine Kalevipoja eest põrgusse]
Keset põldu asetseb suur kivi, mille juures olnud auk, see olnud põrgu avaus.
Vanapagan käinud päälmaailmas siinset elu vaatamas. Kord näinud vanakuri Kalevipoega, mehike hakanud Kalevipoega kartma, sest tal olnud mõõk käes. Vanakuri jooksnud kõigest jõust kivi poole, ei olevat mitte taha saanud aega vaadata, sest elu on kallis. Saanud kivini, otse auku ja käike mööda põrgu.
Sest juhtumusest teatatud kellegile julgele noormehele, see läinud põrgu, kuid ta ei olevat Vanapaganat mitte kusagilt leidnud. Pääle selle pole Vanapaganat enam maa peal nähtud.
Vt. ka: H II 13, 450/6 (3) < Koeru - H. A. Schultz (1890).

ERA II 241, 441/2 (8) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kust sai "Põrgurehe" nime.
See asub endises Luke mõisas.
Kord öösi läinud kaks joobnud meest säält mööda. Rehe juures seisnud kaks meest ja kutsunud neid sisse. Need läinud ka ja näinud, et sääl tantsinud inglid. Neid mehi, keda oli sinna kutsutut, palutut lapsele vaderiks, sest seal ristitut last.
Mehed olid läinudki vaderiks. Nii olid olnud sääl tükk aega, kuid viimaks oli teine ütelnud neist, et nad ei oska enam välja tulla. Kui ta oli saanud selle öelda, kadunud kõik nende silmist ja nad seisnud reheall.
Mehed arvanud, et nad on käinud põrgus. Ja sellepärast, et nad olid läinud esiteks rehealla ja pärast seisnud ka reheall, pantagu rehele nimeks "Põrgurehi".

ERA II 241, 443/5 (9) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Miks peab surnute hingede eest paluma.
Vanasti elanud üks vaene perekond, mees joonud kõik varanduse ära. Naine teeninud ketramisega lastele süüa ja riiet.
Kui mees surnud, oli naine ikka kedranud, et saada mehele puusärki. Polevat tal aega olnud paluda ega laulda. Lapsed maganud sääl toas, kus mees lautsil olnud. Korraga märganud naine, et mees lautsil liigutab, viimaks tõusnud istuli.
Äkki karanud aga püsti ja hakkanud naise poole minema. Naine saanud veel ukse vahelt kinni panna.
Mees närinud uksele augu sisse ja pistnud pää august välja. Ja ütelnud naisele, et miks see ei palu tema hinge eest, vaid töötab. Siis olevat ta veel ütelnud, et kui naine enda juurde ei lase, siis sööb ta lapsed ära.
Naine kartnud, et mees sööb tema ära, kuhu siis lapsed jäävad. Nüüd ei jäänud tal muud nõu, kui minna külast abi otsima. Kui nad olid jõudnud kohale, olnud kahel lapsel juba kõri läbi söödud. Nüüd köidetud surnul käed seljataha kinni ja pandud tagasi lautsile.

ERA II 242, 404 (8) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Enibete (ennemini) on olnud Palaniku koht, kus elanud üks naisterahvas, kes kuulutanud kõik ette, kust on haigus saanud ja kuidas seda arsti, et sel olnud Seitsme Moosese piibel ja sellega arstinud ta rahvast.

ERA II 242, 477/8 (4) < Kambja khk., Krüüdneri v., Sika t. - Elmar Sasi, Vana-Otepää algkooli õpilane < Liisa Aava, 57 a., vanaema (1939) Sisestas USN, kontrollisid Anne Kaaber 2002 ja Mare Kalda, redigeeris Mare Kalda 2006
Praeguse Valgjärve asunduse lähedal olev järv, muiste ollu sääl suur küla, mida nimedatu Valgeküla. Kui külan pulmi peetu, on sinnä ka pime sant tullu, pallelnu üümajale, aga es lubata, raasu leibaki ei antu.
Vaene sant oma eestvidäjä pojaga lännü külast välla Järve talu üüses, kohe tal lubatu. Hommuku jaol ööl käskse sant pojal kaema minna, mis pulmalise teevä. Poig tullu tagasi, ütelnü, et kõik makava, ütte henge ei ollu koskil nättä. Sant ütelnu: "Las na makava, nüid on paras aig meil makamises. Sant lännu vällä ja siis kuultu suurt mühinat. Valgekülla tullu vesi nii hirmsal viisil, et ütski inimene säält välja es päse. Nii oli hommuku suur järv, mida küla nime järgi kutsutas Valgejärv.

ERA II 242, 402 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tondi järv on Kambja kihelkonnan ja Kodijärve vallan. Seal olevat käinud tondid suplemas, vihtmas ja vee peal tantsimas. Sellest ongi järv nime saanud Tondijärv.

RKM II 392, 112 (3) < Kambja khk., Sipe k. - Erna Tampere < Emilie Alliksaar, 91 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti oli mõne looma lendva läbi löönu. Kas na ravida sai, ma ei tea. Kes sai terves, sai, aga mõni sures maha ka.

RKM II 392, 253 (5) < Kambja khk., Kavandu k. - Merrit Kiho < Olga Heitur, 67 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lendva lõi läbi. Kuda tema, too lendva, pidi olema. Lendva lõi läbi ja loom kukkus ja suri ära. Oligi lendva.

RKM II 392, 267 (15) < Kambja khk., Voore k. - Merrit Kiho < Erna Pärl, 66 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lendva lööb loomast läbi. Lehm tuleb karjast koju, pillub pikali. Ämm võtse mädamuna ja jootis selle sisse. Lehm sai terveks.

RKM II 392, 273 (10) < Kambja khk., Pühi k. - Merrit Kiho < Peeter Pangsepp (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lendva oli niikui tuuletõmme.

RKM II 392, 274 (3) < Kambja khk., Pühi k. - Merrit Kiho < Elfriide Kroosek, 75 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lendva loomast läbi lõi, siis enamasti surid loomad maha või jäid põdema.

RKM II 392, 283/4 (5) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Peri mõisahärra oli kodukäija. Õitsil käijad olid näinud, et kalmistu poolt tuleb. Minu onu oli noor poiss. Oli ise näinud, et tuleb teed mööda hüpeldes. Oli kartnud. Peitis pää hobuselaka alla. Hobused ka ärevad.
Härra käis õeluse pärast kodus, ei saand rahu.
Ei tea, kas lahti saadi või mitte.

RKM II 392, 285 (7) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägiti, et kes väga rikas, tollel on kratt tehtud.

RKM II 392, 285/6 (10) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie vanavanaema mees oli kubjas. Kui rahvas tööga väga ära väsis, jutustas lugusid.
Üks lugu oli metsloomadega kokkupuutumisest. Tol korral käisid karud. Naised olid sirpidega lõiganud vilja, alati sirpe kokku peksnud, et karu hirmutada. Karu tapnud lehma ja hakanud lehma kaela pealt verd imema. Käisid ka jutud, et lapsi oli ära viidud.

RKM II 392, 286 (11) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Libahuntideks käijaid oli ja kohe kindlate inimeste pääl kahtlus. Nende õuest tuli välja nigu koer.

RKM II 392, 377 (37) < Kambja khk., Logina k. (end Alla k.) - Merrit Kiho < Albert Käärik, 73 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu isaema kõnel, et vanast oll halltõbi niisugune haigus, mis käis inimeste pidi. Oli olnud üks vanatüdruku säng, kui sinna said, ei saanud haigus kätte.

RKM II 392, 429 (9) < Kambja khk., Haaslava k. - Merrit Kiho < Alma Laane, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõneldi küll, et ühes kohas sügisel uduste ööde ajal, tuli minna läbi võsa, segab vaim tee ära.

RKM II 392, 429/30 (10) < Kambja khk., Haaslava k. - Merrit Kiho < Alma Laane, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Siis sa näed, kui sa pelgad. Nagu vanasõna ütleb, et hirmul on suured silmad.
Läksin ühte tallu heinale ja tulin öösi kodu tulema. Vahepeal tuli suurest metsast läbi minna. Ja kui ma ei oleks seisma jäänud, oleksingi arvanud, et viirastus on. Palju polnud enam metsast tulla. Siis äkki tuli kange rabin metsast otse selga. Tollel ajal räägiti ka palju marukoertest. Kange rabin oli, aga linnukene oli. Ehmatasin küll, aga oli öökull. Pani oma nutu käima. Mõtlesin, et näe, oligi see vaim.