Kambja pärimus

Loodus ja metsloomad

E 75179 < Kambja khk. - H. Bauman, õpil. < vanatädilt (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kuuse tuppatoomise kommet tol ajal veel polnud, ainult kuuseoksi pandi eeskoja põrandale ja seintel rippuvate jumalasõna salmikute taha.

E 79959/60 (5) < Kambja khk. - Viktor Lauter, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord suveõhtul läinud Ivani talu peremees Kambjast koju. Ivani põldude ääres on väga suur org ja oru põhjas niriseb vähe vett. Sääl orus on ka väga suured allikad. Kui mees allikateni oli jõudnud, tunnud ta väsimust. Ta istunud kivile ja et ta Kambjas vähe viina oli võtnud, vajunud tal silmad kinni. Kui mees silmad oli avanud, näinud ta oma ümber heledat valgust ja palju valgeis riideis naisterahvaid tantsivat. Seda tantsu vaadeldes vajunud ta peagi jälle unne. Kui ta silmad oli avanud, olnud juba hommik ja mees sammunud üle mäeharja koju. Teisel õhtul võtnud ta sulase ühes ja tulnud jälle allikaile varitsema, aga polnud kogu öö kestel mingit ilmutist näinud.
(Kodukondlaste jutustuse järele, kes olid Ivani peremehelt kuulnud).

E 81840 < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Ehrlich, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Amanda Riivik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Röövlimägi
Tartumaal Vana-Kuuste vallas (Kolga kõrtsi poolt minna Vana-Kuuste mõisa poole) asub Röövlimägi. Oma nime on ta saanud varem, olles röövlite peidupaigaks. Üle selle mäe viib Tartu-Võru maantee. Üks pool mäge on metsa ja tiheda võsastikuga ära kasvanud. Põõsaste ja küngaste vahel asuvad koopad ja augud, mis väga soodsad röövlite peidupaigaks. Varem olla teisel pool maanteed ka mets kasvanud, nüüd on ta hävitatud ja see maa põldudeks tehtud. Röövlid tõmmanud siis möödasõitjaile ühest metsast teise nööri risti ette. Säälpool, kus enne mets olnud, seisnud suur kivi. Rahvas räägib, et selle kivi all peitub rahaauk. Nüüd on see kivi kadunud ja keegi ei leia endist asukohta üles.

E 82202 (2) < Kambja khk., Haaslava v. - A. Rasva, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Virro (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sama tähtsad kui ülestõusmisepühad, on ka suvistepühad. Nendelgi ei puudu omad erilised kombed. Suvistepühade kohta ütleb L. Virro Haaslavalt järgmist: "Juba pühade laupäeval toodi metsast noori kaski, millega tube ehiti. Suvistepühade ajal armastati ka palju kirikus käia."

E 82202/3 (3) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - A. Rasva, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < J. Ojamaa (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeva õhtul võib igal kõrgemal mäekünkal näha jaanituld. Sinna koguneb harilikult suur hulk noori, kes siis jaanitule ümber mängivad ja laulavad. Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapühale sõidetakse.
Mõned neist kommetest on tänini tarvitusel ja püsivad veel vast edaspidigi.

ERA II 36, 318/9 (5) < Kambja khk., Haaslava v., Uniküla k., Kõrtsi t. - Richard Viidebaum < taluperenaine (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Siin lähedal on Vooremägi ja Vooremäel (Kata talu maas) Raudläte. Raudläte sellepärast, et vesi on sääl väga külm.
Sääl Raudlättes olevat kuldike. Kes seda kätte tahab saada, mingu sinna jaanipäeva öösi. Tuleb õkva minna, ei tohi vaadata kõrvale ega tagasi, ja üksinda peab minema. Siis tõusevat see kuldike lätte põhjast üles.
Vooremäest kõneldakse veel, et sääl on kunagi linn olnud, kuid vajund maa alla.
Mõned arvavad, et Vooremäel olevat kaitsekraave, mis kaevatud Rootsi sõja ajal.

ERA II 241, 452/5 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vaimastvere tuletegijad.
Vaimastvere mõisa metsas asub auk, mis on 3 meetrit lai ja 5 pikk ning 10 m sügav.
Auk olevat saanud järgmiselt. Kord olnud õitselised õitsel. Hobused, kes muidu vagusasti söönud, kadunud. Mindud otsima. Kutsutud ja meelitatud, esialgu jäänud kõik vait. Tüki aja pärast kuulnud keegi tasast hobuse hirnahtust. Teomees läinud hääle järele minema. Viimaks jõudnud lagendikule, seal põlenud suur tuli. Tule ääres istunud kaks halli vanameest. Teoline küsinud, kas vanakesed pole hobuseid näinud. Vanamees vastanud, et hobuseid nad pole näinud, aga kutsus teomeest tule äärde soojendama. Teomees soendanud ja viimaks hakanud koju minema. Vanamehed andnud teolisele paar kamalutäit süsi ja tukke. Söed ei põletanud teolisel kuube läbi.
Mees viinud söed ja tukid koju. Sest päevast ei olevat lõppenud tuli ja soojus selle teolise majast. Teisel päeval leitud ka hobused kätte.
Sest ajast olevat see koht, kus vanamehed tuld teinud, muutunud suureks auguks.
Vaimastvere tuletegijate augu visand.
(Joonis lk. 455)

ERA II 241, 458/9 (5) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Koolussaar.
Koolussaar on oma nime saanud sellest, et seal künkal on maetud palju surnusid. Koolu tähendab L. Eesti murrakus surnu. Õieti pole see saar, vaid on küngas, kuid on võetud millegipärast rahvasuus saar. Koolussaar asub Tammistu vallas Sepa talu heinamaal. Kohalikud elanikud on seal kaevamisi ette võtnud, nimelt nad loodavad leida sealt ehteasju. Kaevamised pole seni tulemusi annud.
Koolussaare visand (joonis lk. 459).

ERA II 241, 222/3 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Võru l. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Emma Tigane, 45 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Vanast ollu Krüüdneri vallan Matu veski ligidal Risti kerk. Kui inemise olnu jaanipäeval kerikun, sis vajunu kerik maa-ala ja asemele saanu Ristikerku järv. Nüit olevat kuuldu jaanipä jutuse aigu kerkukellä lüümist ja olevat ka nättu kerku torni.

ERA II 241, 244/5 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kolga-Jaani ligidal kündnud vanasti noor naine, kelle nimi Ann. Teine vanem naine olevat pesenud hiie ligidal lapse pesu. Korraga kuulnud nad suurt kohinat. Hiis ühes maaga liikunud edasi Kolga-Jaani kiriku poole. Üks hääl hõiganud: "Hoia alt! Järv tuleb." Noor naine aga kündnud edasi. Siis olevat järv tulnud ja hiie ja Anne ühes härgadega oma alla matnud. Sinna sündinud mägi. Seda mäge hüütud Anne mäeks.

ERA II 241, 245/7 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kambja ja Haaslava maa peal olevat suur ja kõrge mägi olnud ja mäe pääl mets. Seda mäge kutsutud Voore mäeks.
See mägi sündinud nii: Vanasti ei olevat seal muud olnud kui kink. Kord maganud Juudas selle kingu pääl. Ta saba olevat kolm korda ümber kingu keerutatud. Hunt juhtunud kahe pojaga sinna tulema. Vana-Juuda saba nähes näpsanud üks hunt 1 sülla ära. Vana-Juudas siputanud jalga ja ütelnud: "Kirp hammustas." Teine hunt hammustanud kaks sülda. Vana-Juudas karanud üles, aga heitnud jälle magama. Kolmas hunt aga hammustanud kolm sülda. Vana-Juudas karanud üles ja hakanud mööda kinku jooksma. Alguses peksnud sabaga vastu maad. Kuhu mats juhtunud, sinna sügav org olevat tekkinud. Visanud peale selle maad kahele poole laiali, nii et mäed sündinud.

ERA II 241, 250/1 (6) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanapagan tahtnud kedagi enesele seltsiliseks. Inimesed aga kartnud teda ja ta oli vihane. Ta jalutas ja otsis seltsilist. Ühel järvel sõudnud kalamehed paatidega. Neid nähes ta mõtelnud: "Ma viin suure kivi paatide tee teele. Paadid purjetavad otsa ja inimesed uppuvad. Siis on nad minul." Kahmanud suure kivi sülle ja hakkanud jooksma. Nahkpõlle paelad aga rebenenud ja kivi kukkunud maha. Selles kivis olevat Vanapagana sõrmejäljed näha. Seda kutsutud Koka kiviks.
[Vt. Jälgedega kivid, muist. 352.]

ERA II 241, 251 (7) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp, Kambja algkooli õpilane < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Rapla vallas, ühel põllul on üks suur kivi. Seda nimetatakse hundi kiviks. Nime saanud ta nii:
Kord söönud mära väikese varsaga sellel põllul. Metsast tulnud hunt varsa murdma. Seda näinud Kalevipoeg. Ruttu võtnud ta kivi ja virutanud hundile. Hunt sattunud kohe kivi alla ja saanud nii surma. Seda kivi kutsuti Hundi kiviks.

ERA II 241, 252/3 (8) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Toomeoru t. < Kambja khk., Maaritsa k. - Vaike-Helgi Pütsepp < Anna Pendt, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tartu Emajõe ligidal on üks kivi, mida Tondi kiviks kutsutud. Kivi sinna sattumine olnud nii:
Seal ümbruses ehitatud kirikut. Vanapagan ei tahtnud seda ja püüdis seda hukata. Vanapagan võtnud suure kivi, pannud lingu sisse ja virutanud. Ta ei saanud suurt hoogu sisse ja kivi lendas Emajõe ligidusse. Seda kivi kutsutud sellepärast tondi-kiviks, et vanapagan tahtis tollega kurja teha.

ERA II 241, 257 (1) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Ann Hunt, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Mägi.
Kord sõitnud Kalevipoeg oma hobusega, päike paistnud palavasti ja Kalevipoeg heitnud puhkama. Pandnut hobuse kammitsasse, et see mitte kaugele ei läheks. Aga hobune läinud parmude eest metsa alla, et seal varju leida. Seal tulnud kari hunte ja murdnut hobuse ära. Hundid söönt hobuse liha ära, aga kopsu jätnud järele. Aga kopsust tekkinud Kambja Kopsumägi. Kui Kalevipoeg ärkanud, näinud, et ta ees on suur mägi ja hobust ei ole kuskil näha. Siis läinud Kalevipoeg mäele ja istunud mäetipule ja mägi vajunud kolmeks mäeks. Nii tekkis Kambjasse Kobsumägi.

ERA II 241, 258 (2) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < vanavanaemalt, 81 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuidas tekkis org
Vanasti olnud meie ligidal suur mägi, see olnud siis veel, kui Kalevipoeg elanud. Kalevipoeg läinud sellest mäest mööda, ta ei ole enam jõudnud minna, sest päike olevad tema pea peal kandis olnud ja ta heidanud selle mäe peale magama. Aega läinud tal palju, enne kui saanud magama heidata, sest päike oli pea peal ja kui ta magama oleks jäänud enne, siis oleks ilm jäänud järsku pimedaks. Kui ta istuma hakkas, siis vajus ka päike allapoole ja kui pikali lasknud, siis vajunud päike kahe mäe vahele. Sest Kalevipoeg oli niivõrd raske, et vajutas mäe kaheks. Nende mägede peale kasvas mets.

ERA II 241, 259/60 (5) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Allikast.
Naabri heinamaal asub kaks allikat. Teisest võtab naabriperemees ise vett, aga teisest allikast annab ta loomadele. Kui suvel käia nende allikate juures, siis on puhta vee allikasse palju konne ära uppunud, sest konnad teavad seda, et puhtas vees on hea surra. Sest seal saab taevariiki. Aga musta allika ei uppu ükski konn, sest seal allikas on põrgu.

ERA II 241, 260 (6) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Härtha Trossek, 41 a. (1939) Sisestas Eliina Korts 1999, redigeeris Mare Kalda
Põõsa tähtsus
Kadakast peetakse meie pool külas pühaks puuks. Sest Jeesus enne surma oli öölnud, kui kadak lehte läeb, siis on maailma lõpp.

ERA II 241, 260/1 (7) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Puu
Maantee ääres kasvab suur mänd, see on kolmeharuline. Vanad inimesed kõnelevad, et kui suur tuul on, siis jooksvad vanakuri ringi, jooksvad tema eest nii, et maantee hakkab tolmama ja siis just selle puu kohal tolm tõuseb selle puuni ja puu hakkab hirmsasti krigisema. Seal siis vanakuri krigistab hambaid. Siis lahkuvad ta sealt alles, kui tuul on vaikinud.

ERA II 241, 261/2 (9) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanu asukohti.
Tartu tee ääres asub sarapuulepistik. Seal metsas asub Kivi Jumal. See olnud vanasti inimeste püha paik, seal käinud inimesed palvetamas ja oma ohvriande toomas.

ERA II 241, 397/401 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduart Volt, Luke algkooli õpilane < Peep Ulst, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Vanade eestlaste hiisi ning ohverdamis paiku.
Minu kodukohast paar kilomeetrit eemal on üks pärnametsa-tukk. Sääl on olnud ennemasti vanade eestlaste hiis, mida tõendavad igivanad puud ning suur ohvrikivi, millel on kaks auku sees.
Koha nimi Kivisaar. Selle kohta käivad järgmised rahvajutud.
Kord sõitnud hiiest läbi keegi mees. Seal hiies teinud esivanemate hinged tuld. Tule ääres käinud kõva nõupidamine ühe patuse vastu, kes teotanud nende pääjumalat Taarat. Patusele otsustatud tule surm. Mees ehmunud ära, kuulnud, et keegi hõikab teda tagant. Ka tema olevat patune ja väärivat karistust.
Mees annud hobusele piitsa ja sõitnud tuhatnelja kodupoole ning olnud mitu hääd päeva haige.
Kord jäänud keegi sinna hiide magama ja maganud keskööni. Äkki ärganud ta üles suurest mürast ja kärast.
Ärgates näinud ta, et ümber ohvrikivi tantsivad vaimud ning kivil põleb suur tuli.
Hakanud siis neid vaime vahtima ja süvenenud nii nende vaatamisse ega märganudki, et hommik käes.
Korraga kirenud kukk ning vaimud kadunud nagu tinatuhka.
Koha nimi on Rägavere.

ERA II 241, 409/410 (6) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k., Koidu t. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Ella Volt, 36 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vanade eestlase maalinnus.
Samuti minu kodukoha läheduses on üks kaunis suur mägi nimega Linnamägi. Selle kohta käib järgmine lugu.
Maa all olevat üks käik ning seda käiku mööda viib tee ühe maa-aluse järve juurde, kus vaevlevad inimeste hinged ning üks mees olevat seda selgesti kuulnud.

ERA II 241, 411/2 (7) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Kusta Savisaar, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Minu kodukohast eemal vanade eestlaste hiie ümbruses Kivisaare ligidal on üks suur kivi. Vanasti pidanud eestlased sinna midagi sisse panema, et lepitada jumalate viha. Teine samasugune kivi on meie heinamaal, rahva nime järgi Tisleri all. Samast kohast mööda voolab oja.

ERA II 241, 412 (8) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Kusta Savisaar, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Ka veel voolab oja Kivisaarest, kuhu vanad eestlased käinud haiguste vastu abi otsimas, sest nad olevat näinud inglit sulistamas kepiga vees.

ERA II 241, 412/3 (9) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Kusta Savisaar, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Üks igivana pärn kasvab ühe künka otsas ning sel on sees õõnes, kust jookseb välja midagi pruunikat puru. Seda olevat vanasti tarvitatud arstimiks. Puu õõnest seda prahti ei tohtivat võtta, vaid peab võtma maast, sest õõnes olevat madu, kes karistab inimesi eksimise vastu.

ERA II 241, 423/5 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Minu kodu lähedal suure metsa ääres on väike kupli sarnane küngas. Seda tuntakse siinse nimega Kivissaar.
Oma nime on ta saanud sellest, et seal palju kive on.
Sääl kasvavad pärnad, vahtrad, tammed, on ka teist liiki puid.
Kolme tamme vahel on keskmise suurusega kivi, millel on auk sees. Pääle suure kivi on väikesi kivisid mitu, mis on olnud aga väiksema tähtsusega.
Kivissaar on olnud tähtsaim koht, sest vanad eestlased ohverdanud seal peajumala Taarale. Iseäranis seda suurt kivi peetud tähtsaks. Ainult suuremail pühil ja päevil ohverdatud seal. Harilikult ohverdatud väikestel kividel.
Isegi Vanemuine käinud seal ilusaid suveõhtuil, veetnud seal kaunimad silmapilgud. Laulnud kurbi ja imailusaid laule.
Praegugi lauldakse mõnda neist ja rahvas räägib ilusatest murueide-tütardest, sest nemad mänginud ja pidanud seal pidu ja pillerkaari.
Kuid needki vähesed esemed ja jutud tunnistavad selle koha tähtsust vanade eestlastega seoses olekut ja ta võeti hiljuti kaitsealla.
P.S. Olnud Kivissaar vanade eestlaste matmispaigaks.

ERA II 241, 425/6 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Mägi mis kannab praegu nime Linnamägi, on sammuti seoses muistsete asjadega, mis tõendavad ta tähtsust endisest ajast.
Silmatorkavat pole seal küll, kuid jutte on siiski.
Kui sõda või mäss oli algamas, siis süüdatud seal märgutuled, puhutud pasunat ja muud sellesarnast. Sellega teatadi ümbruskonna elanikkudele kokkutulekut teatud kohtadesse. Seal on ka peidukohti, kuhu pantud varandused ja mindud ise ka, kui maad mööda liikusid röövsalgad.

ERA II 241, 445/6 (10) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Kuhu on peidetut varandused.
Varandused olevat peidetut sinna, kus on niisugune kivi, kuhu on pääle kirjutatut või midagi märki tehtut.
Üht niisugust kivi teataks Kamjas.

ERA II 241, 448/9 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kivisaar.
Kivisaar asub Tartust 15 km Unipiha-Lätiküla tee ääres. Kivisaar on umbes 200 m pikk ja umbes samapalju lai. Seal kasvavad enamikus pärnad, kased, vahtrad, saared, haavad ja lepad. Maa, kus asub Kivissaar, on künklik, sääl neli suuremat küngast. Ühel künkal asub kivi on umbes 1,5 m pikk ja 0,75 m lai. See kivi olevat vana muistsete eestlaste ohvrikivi. Kivisaarest voolab mööda umbes 50 m kauguselt oja, mis on umbes 1 meeter lai. Kivisaart kujutab alltoodud visand. Kivisaar asub muinsuskaitse all.
(Joonis lk. 449)

ERA II 241, 450/2 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kambja linnamägi.
Linnamägi asub Tartust 16 km kaugel Kambja-Nõo vahelise tee ääres. Ta umbes 18 meetrit kõrge. Sääl kasvab põliseid mände. Linnamägi kannab nime Kambja linnamägi, olgugi et ta asub Kodijärve vallas. Linnamäe otsas asub umbes 1,5 meetri sügavune auk, mis olevat vanade eestlaste kaev nende kindluses. Linnamägi on umbes 100 meetrit pikk ja 25 m lai. Linnamäe küljel ja jalal on auke, mis on kohalike elanike poolt kaevatud, kes on otsinud sealt kulda, sest muinasloo järgi olevat vanapagan seal kulda keetnud. Iga aasta peetakse seal võidutuld. Kambja linnamägi kuulub Unipiha vahtkonda Kambja metskonna valve alla. Linnamäe küljed on järsud. Linnamäe juurde on ka üles seatud tema nimi.

ERA II 242, 403 (7) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kullage mägi on Kambja kihelkonnan ja Kambja vallan. Sealt on leitud kaevamisega kuld- ja hõbeasju.

ERA II 242, 401 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kiipsari mägi on Kambja kihelkonnan ja Vana-Kuuste vallan. Seal olnud sõjavall ja teine sõjavall on olnud Köstrimäel. Vastaste laskmisel on Rootsi vägi kaotanud. Sellest ongi mägi nime saanud: "Kus on see Kiipsari mägi, seal hingab Rootsi vägi.
Siis on Rootsi vägi matnud pütitäie kulda pedaja varju. Seda on juhatanud vana-aja soldat Riias vangiülemale, et kui Kambja kerkut välja lüüas, kus on siis pedaja vari, seal ongi siis kuld. Kuid petai on maha raiutud ja ei tea ükski, kuskohal on kuld.

RKM II 392, 27 (6) < Kambja khk., Russaku k., Russaku t. - Erna Tampere < Erna Rosental, 64 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Otra tehti sellel ajal, kui pihlakas õitses.

RKM II 392, 53 (6) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasõnagi ütleb:
Kui heinanina tärkab siis, põllumees ärkab. Isa ütles, et nüüd on põllumehel kibekiire. Enne toominga õitsemist pandi ikka kartul ära.

RKM II 392, 63 (15) < Kambja khk., Talvikese k. - Erna Tampere < Leida Kahre, s. 1915 (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruus - pahus, läbi kasepaha lasti vett, tuu pidi ruusi ravima. Läbi suitsusauna keresse lasti vett ja sellega pesti pahust, see pidi ära ravima. Minu kasuema isa oli Palu talus sepp. Kui kellegil pahus tulli, läks Palu sepa juurde. See võttis sinise paberi, kirjutas pliiatsiga vasaku käega sinna midagi pääle ja kriipsutas maha. Pani paberi pahuse pääle ja sai terveks.

RKM II 392, 99/100 (11) < Kambja khk., Väike-Kambja as. - Erna Tampere < Oskar Urm, 86 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mets rühkse lehteminekuga ja õitsemisega, sis pidi põllumees ka rühkma külviga. Kaara tetti, kui toomingas äitses. Odrakülvmine jäi ildamas. Vanast olli katetahuline oder, toda tetti ildam, enne jaani.

RKM II 392, 103 (20) < Kambja khk., Väike-Kambja as. - Erna Tampere < Oskar Urm, 86 a. (1985) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tarbepuud lõigati jaanuarikuul, sis oli mõts täiesti surnu. Sis oli puu kõva ja seisis kaua. Lehtpuu lõigati vanal kuul ja okaspuu noorel kuul. Sis ta ei koitu.

RKM II 392, 285/6 (10) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie vanavanaema mees oli kubjas. Kui rahvas tööga väga ära väsis, jutustas lugusid.
Üks lugu oli metsloomadega kokkupuutumisest. Tol korral käisid karud. Naised olid sirpidega lõiganud vilja, alati sirpe kokku peksnud, et karu hirmutada. Karu tapnud lehma ja hakanud lehma kaela pealt verd imema. Käisid ka jutud, et lapsi oli ära viidud.

RKM II 392, 387 (84) < Kambja khk., Logina k. (end Alla k.) - Merrit Kiho < Albert Käärik, 73 a. (1985) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kivi on niiske, tuleb vihma.

RKM II 392, 389 (98) < Kambja khk., Logina k. (end Alla k.) - Merrit Kiho < Albert Käärik, 73 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pihlal palju marju, tuleb sügisel palju vihma.