Kambja pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

E 81998 (1) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., Koordi t. - Charlotte Dirks, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Leeni Oinas, 66 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui vanasti karja esimest korda kevadel välja aeti, pani perenaine kirve laudaläve alla. Ise seisis kõrval ja vaatas, kuidas kari laudast välja tuli, kuni ta lausus:
"Täna mõtsa,
Homme kodu,
Kõik üte kõrraga."
Kui nii tehti, siis oli alati hää karjaõnn.

RKM II 392, 58 (18) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Odrakülvajale anti seasaba, siis tulevad suured odrapead kui seasaba.

RKM II 392, 99/100 (11) < Kambja khk., Väike-Kambja as. - Erna Tampere < Oskar Urm, 86 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mets rühkse lehteminekuga ja õitsemisega, sis pidi põllumees ka rühkma külviga. Kaara tetti, kui toomingas äitses. Odrakülvmine jäi ildamas. Vanast olli katetahuline oder, toda tetti ildam, enne jaani.

RKM II 392, 281/3 (3) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Rehepeks. Kasest lõigati lühikesed jupid, et toita iseliikuvat lokomotiivi.
Enne seda oli aurukatlaga rehepeks, kus läks vaja vähemalt kakskümmend kaks inimest: nurmemehed, need andsid vilja koormasse; vedajad olid viis-kuus hobusemeest: kotivedaja-hobune, veevedaja-hobune, üks kottide juures, kaks kottide aita vedajat; allalaskja ja puistaja (need olid masina peal, üks tõstis kotte kätte); aganavõtja, kiskus kõik aeg aganaid rehaga masina alt välja; põhukandjad, kolm-neli tükki; rõugutegijad ehk küünisolijad.
Masin käis talust tallu. Nii palju inimesi ja hobuseid anti talust kui võimalik. Varem veeti katelt hobustega. Noor hobune vedas end masinaveoga ära, seetõttu kõik mehed püüdsivad oma hobust tagasi hoida.

RKM II 392, 285 (8) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Varandust saadi ikka kelmuse teel. Üks rikas oli ostnud küla pealt mullikad kokku, ajanud mõisa ristikusse, söötnud hästi täis, ajanud loomad kaalu peale ja müünud mõisale loomad ära.

RKM II 392, 286/7 (14) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjusel ei tohtinud olla tuld, raamatut ega koera kaasas. Mõisakari oli kõik ketis.

RKM II 392, 287 (16) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Naabripoiss pani oinale kasuka selga. Kõik lambad hakkasivad seda kartma. Ja poiss ei saanud enam ise kah oinast kätte.

RKM II 392, 288 (19) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaema kõneles (s. 1855), kui kohv siia maale toodi, olid ühed pulmad, kus kohvi pakutud (1875. a.), polnud aga kohvitasse. See-eest olid kausid, mille seest siis kohvi rüübati.