Kambja pärimus

Kombed ja tavad

ERA II 241, 456/8 (4) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanapagana laps.
Kord elanud keegi naine, kellel olnud laps ilma ristimata.
Korra jäänud see laps valveta. Vanapagan tulnud kohe põranda alt ja võtnud lapse ning pannud oma lapse hälli tagasi.
Ema tuppa tulles ei olevat alguses märganud midagi. Vanapagana laps aga karjunud hällis.
Ema läinud küla targa juurde nõu küsima, et kuidas saab oma last tagasi, sest et ta oli märganud, et see pole tema laps. Nõid õpetas: pangu neljapäeval tuli ahju, võtku leiva labidas ja pangu vanapagana laps sinna peale.
Naine teinud nagu õpetatud ja vanapoiss joosnud kohe suure kiiruga naise juure ja öelnud: "Naine, naine kas mina sinu lapsega niimoodi teen!" Kohe haaranud vanapagan lapse ja rutanud uksest välja. Kohe peale seda saanud naine ka oma lapse kätte. Sestsaadik ei vahetavat vanasarvik enam inimeste lapsi oma laste vastu.

ERA II 241, 260 (6) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Härtha Trossek, 41 a. (1939) Sisestas Eliina Korts 1999, redigeeris Mare Kalda
Põõsa tähtsus
Kadakast peetakse meie pool külas pühaks puuks. Sest Jeesus enne surma oli öölnud, kui kadak lehte läeb, siis on maailma lõpp.

ERA II 241, 441/2 (8) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kust sai "Põrgurehe" nime.
See asub endises Luke mõisas.
Kord öösi läinud kaks joobnud meest säält mööda. Rehe juures seisnud kaks meest ja kutsunud neid sisse. Need läinud ka ja näinud, et sääl tantsinud inglid. Neid mehi, keda oli sinna kutsutut, palutut lapsele vaderiks, sest seal ristitut last.
Mehed olid läinudki vaderiks. Nii olid olnud sääl tükk aega, kuid viimaks oli teine ütelnud neist, et nad ei oska enam välja tulla. Kui ta oli saanud selle öelda, kadunud kõik nende silmist ja nad seisnud reheall.
Mehed arvanud, et nad on käinud põrgus. Ja sellepärast, et nad olid läinud esiteks rehealla ja pärast seisnud ka reheall, pantagu rehele nimeks "Põrgurehi".

ERA II 241, 443/5 (9) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Miks peab surnute hingede eest paluma.
Vanasti elanud üks vaene perekond, mees joonud kõik varanduse ära. Naine teeninud ketramisega lastele süüa ja riiet.
Kui mees surnud, oli naine ikka kedranud, et saada mehele puusärki. Polevat tal aega olnud paluda ega laulda. Lapsed maganud sääl toas, kus mees lautsil olnud. Korraga märganud naine, et mees lautsil liigutab, viimaks tõusnud istuli.
Äkki karanud aga püsti ja hakkanud naise poole minema. Naine saanud veel ukse vahelt kinni panna.
Mees närinud uksele augu sisse ja pistnud pää august välja. Ja ütelnud naisele, et miks see ei palu tema hinge eest, vaid töötab. Siis olevat ta veel ütelnud, et kui naine enda juurde ei lase, siis sööb ta lapsed ära.
Naine kartnud, et mees sööb tema ära, kuhu siis lapsed jäävad. Nüüd ei jäänud tal muud nõu, kui minna külast abi otsima. Kui nad olid jõudnud kohale, olnud kahel lapsel juba kõri läbi söödud. Nüüd köidetud surnul käed seljataha kinni ja pandud tagasi lautsile.

RKM II 392, 51/2 (1) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardid laulsid ukse taga:
Laske sisse märdisandid,
mardi varbad valutavad...
Ja kui sisse lasti, tantsisime ja mängiti pilli. Meil kerjamise moodu ei olnud. Me tantsisime tükk aega, sis läksime jälle edasi. Käisime kõik talud läbi. Ükskord juhtus nii, et perenaine tegi saia ja andis meile ka. See oli üksainus kord. Muidu sandiisa ja sandiema tänasid, et nende lapsed sisse lasti sooja. Märdipäeval olid sandid lihtsamalt riides, aga kadripäeval olid uhkelt riides, valged linad olid ümber ja paberitega toredalt ehitud. Kadrisandid laulsid samamoodi, ainult mardi asemel kadri. Vahest läks päris tükk aega, kui sisse lasti. Mõnes kohas pererahvas magas juba.

RKM II 392, 56 (13) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtul mõned valasid õnne tinaga. Keskööl käidi väljas kuulamas. Kui oli kellakõlinat kuulda, sis pidi mehele saama, aga kui oli lauakolin, sis pidi ära surema.

RKM II 392, 57 (14) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Pihkva obl., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sa kodust kuskile lähäd ja mees vastu tuleb, sis on parem õnn, aga kui naine vastu tuleb, sis ei ole head õnne.

RKM II 392, 286 (12) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui vanaema õde läks mehele, olid ise rikkad, isa oli mõisavalitseja. Oli veimevakk nii raske olnud, et mitmeid poisse oli tassimas.

RKM II 392, 288 (19) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaema kõneles (s. 1855), kui kohv siia maale toodi, olid ühed pulmad, kus kohvi pakutud (1875. a.), polnud aga kohvitasse. See-eest olid kausid, mille seest siis kohvi rüübati.

RKM II 392, 360 (31) < Kambja khk., Logina k. < Tori khk. - Merrit Kiho < Aada Vello, 59 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuu järgi ennustati, kas tuleb poiss- või tütarlaps.