Kanepi pärimus

Jutte endistest aegadest

E 55019 (5) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ema rääkis, et jaanilaupäeva öösi vaimud surnuaial raha kuivavad, aga kui saab sellele hõberahale sängilina pääle visata, siis jätab vanajuudas raha maha ja inimene saab raha omale.

E 55019/20 (6) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra olnud üks tütarlaps õitsis hobuste juures. Ta näind, kui üks mees, vanajuudas, tuld teind. Tütarlaps läind sinna juure ja vanajuudas visand talle süsi rüppe. Tulema tulles kustunud söed pea ära ja tütarlap visanud söed maha, ise läind jälle tagasi. Vanajuudas visand jälle süsi ja tütarlaps teind jälle niisama. Läind kolmat korda, jälle niisama, kuid vanajuudas öelnud, et ära enam nüüd tule. Tütarlaps pole läind ka enam. Varsti tulnud sulane ka sinna ja tütarlaps jutustand sellele loo ära. Sulane saand sellest aru ja läind korjand kõik need maha visatud söed ära, mis puhas kuld olnud ja sulane saand rikkaks meheks. Osa oli ta ka küll tütarlapsele annud.

E 55020 (7) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mul ema oli mitu korda näind, et kabeliaid jaanilaup. öösi sinist tuld täis on justkui väävlituld. Sel ajal kuivavad tondid sääl alati raha.

E 55020/1 (8) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mees läind korra viinavaadiga kabelist mööda ja näind, et kabeli pääl tuli põleb. Tal pole tikke olnud ja läind säält piibu pääle tuld võtma. Vanajuudas öelnud mehele, et pühi siit kääpa päält penisita halb ära. Mees teind ka nõnda, kartes et muidu midagi paha juhtub. Siis küsind vanajuudas, et kas sul mõnda kotti kaasas on? Mees öelnud, et hobuse pääkott on ja toond selle. Vanajuudas võtnud kääpa päält liiva ja pannud selle kotti, koti täis. Mees läind liivakotiga minema ja mõtelnud, et mis ma tühjast kannan, valan õige kotsit välja, kuid valama hakates näind, et kõik on selged rublatükid. Siis saand aru, et ta rikas mees on ja ostnud omale kohe uue hää hobuse ja palju muid asju.

E 55021 (9) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suure Kambja mõisa naisele juhatatud unes, et Kambja kiriku metsanurga juures on viienda kuuse juure all toobitäis kulda, mille ta võib ära tuua öösi, enne keskööd, kui kuked veel pole laulnud. Öeldud, et kõige enne tuleb sulle vastu kolm vihast härga, kes kaabivad ja on sulle kohe pääle tormamisel. Neid ära siiski karda, nad midagi ei tee. Siis tuleb vastu suur jõgi, ka seda ära karda, vaid mine aga läbi. Siis tuleb vastu... mine jälle edesi, siis mine võta kuusejuure alt kuld.
Naine teind ka kõik nii ja pole neist takistustest suurt tähele pannud. Saand kulla ja saand rikkaks inimeseks. Tagasi tulles pole enam mingisuguseid härgi ega jõgesid ees olnud.

E 55040 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel härral oli olnud korra väga ilus hobune. Petja Hans öelnud härrale, et ta taob homme hommikul selle hobuse tallist välja kella 8 ajal. Härra pole uskunud seda ja öelnud, et see võimata on, et ta paneb kutsari hobuse selga valvama.
Pannudki kutsari ööseks hobuse selga, kuid kutsar jäänd öösel magama ja Petja Hans tõstnud ta tallipuu pääle, kuna ise hobuse võtnud ja minema kihutand. Hommikul kella 8 ajal kihutand mõisa trepi ette. Kutsar aga istunud tallipuu pääl ja arvanud unest, et ta hobuse seljas istub.

E I 8 (27) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuses on Vallimägi, neid valla vedanud rootslased kokku kaitsevallideks ja matnud nende alla oma varanduse.

E I 8 (30) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Juudalinn. Seal asuvad vaimud mustade sipelgate näol, kes sinna maetud varandust valvavad. Korra läinud üks mees öösel Juudalinnast varandust välja kaevama. Korraga näinud, riided sipelgaid täis. Küll raputanud mees, aga sipelgatest lahti ei saa. Viimaks pannud mees punuma, visates riideid teine teise järel seljast ja olnud rõõmus, et veel hengega ära pääsnud.

ERA I 2, 55 (11) < Kanepi khk., - Aleksander Leib (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Ristikivi, mille kaises Rootsi kuld!
Erastvere valla Hüssi talu maa peal asub mitu risti peale raiutud kivi, mille kohta rahvasuu jutustab:
"1701 a. detsembril, kui rootslased Erastvere võitluse järele venelaste poolt täielikult löödi, nii et ainult ratsavägi põgenema pääses, siis olla rootslased kolm pütti kulda kivi ümbruste maha matnud, mille asukohta ristid kivil pidavad näitama!
On arvamisi, et kivi Erastvere ja end. V. Piigandi (on ennem iseseisev vald olnud, aga nüüd ainult küla) valla piirikivi olevat.
Tõenäolisem näib arvamine olevat, et kivi ümbruskonda Põhjasõja ajal matmispaigana on tarvitatud, sest kivi asub "Kalmetsoo" nimelise soo serval, millel ühist võib olla kalmudega, kääbastega jne. ja pealegi asub mainit soo Erastvere as. ühe klm. kaugusel.
"Õnneküttide" puhastustulest on kivi mitu korda läbi käinud, kuid ikkagi on "kuld" vist kivi kaisus.

ERA II 36, 183/4 (6) < Kanepi khk., Erastvere v. - Richard Viidebaum < Miina Thal (s. Arrak), s. 1861 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kanepis elas jutustaja noor olles kooliõpetaja Luts; oli agar seltskonnategelane ja laulukooride juht, eestimeelne mees. Erastvere parun ütelnud talle: "Mis sa eestlaste eest seisad, su pääluugi ei näita seda välja, et sa eestlane oled."
Viiekümne aasta eest on olnud siin Lutsude kohta niisugune jutt: "Saksamaalt on pagenu siia krahv Luts Paadeni maakonnast, politika süü pärast pagenu siia. On eland siin Erastvere metsas Koegara küla lähedal, kus olnud üksik "Lutsu talo". Kui see maja ära laodatud, leitud säält raudrõivad. Parun nõudnud need mõisa. Pärast on säält varemetest leitud veel vaskraha, kuldkapsel ja marmorist kell. Ahju alt tulnud välja mitmesuguseid vanu pabereid ja savipott rahaga. Kui jutt levind laiemale, mindud selle peremehe käest küsima, kelle maa pääl vare olnud, aga pole enam kätte saadud midagi. Ka vanad paberid olnud hävitatud või kaduma läind.

ERA II 36, 286/7 (4) < Kanepi khk., Kõlleste v., Karaski k. - Richard Viidebaum < J. Mandel, kaupmees (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Sant läind talusse öömajale; pidand magama suitsuses rehetoas. Öösi üks hääl hüüdnud ahju päält: "Ma rehma! Ma rehma!" - Sant ütelnud: "No rehma ku rehmat!"
Kui tulnd: tsäuht! Tare kõik raha täis. Vat sis "ma rehma".

ERA II 241, 219 (1) < Kanepi khk., Kõlleste v., Vana-Piigaste vaestemaja < Kanepi khk., Valgjärve v., Matumärdi t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Krapi mäe seest olevat võetu vällä vanaaigset raha 1927. a. Sääl olevat nättu kahtlaisi isikit ja om arvatu, et nu omma võtnu raha mäe seest vällä. Nu isiku ollu setu näol. Sellest mäest olevat läbi lännu Rootsi ja Vene sõatii. Tuu tii lätt viil Tiksipallu ja Tsähknapallu, kos om sõa matusepaik. Vene kääpä omma pikergudse nigu me kääpä, aga Rootsi kääpä omma ümärgudse. Tiksipalun peetäs egä aasta jumalateenistust langenute mälestuseks.

ERA II 241, 231 (22) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Puiga mäe otsast oll kaivetu raha. Kuid seda ei ole leitu, ainult kasti nukkade aseme olnud perrä jäänu.

ERA II 242, 631 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Paljude aastate eest olnud Mutsina ja Kõvõra järve ääres lõunakaldal künka otsas vana vene kirik, kuhu sõdade ajal peideti raha. Sõdade ajal hävitati kirik. Kuid raha jäi valvama vanamees valge hobusega. Kord sügisepoole suve tulnud vanamees välja kiriku alt ja sõitnud järve äärt mööda õhtu poole ja puhunud pasunat, kadunud siis ruttu. Kord öeldud ühele sealsele puutöömeistri sellele unes, et kui kaevada varemeid kuskilt nurga kohalt, siis saad rahakasti kätte. Mees asunud kaevama ühes kahe kaaslasega. Saanud aga aru, et rahakast peitub siin, saatnud mehed puutööle ja hakkanud ise kaevama. Mees ei tunnud hirmu valvaja üle ega ka vandunud. Saanudki rahakasti kätte ja ostnud selle raha eest Nuia talu.

ERA II 242, 633 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kaagvere metsas Leega-poolsel serval pahemat kätt künka otsas juhatatud kahele mõisa moonamehele, et sääl kuuse tüvest põhja pool vähe maad asub rahaauk. Kaevaku neljapäeva õhtul see välja. Mehed asunud kaevama, kaevanud kahekesi ja saanudki rahapaja kätte. Hakanud pada ülespoole tirima, pada olnud suure lukuga kinni. Jõudnud paja pea aegu äärele, ütelnud teine: "Tõsta, kurat!" Pada korraga nii raskeks. Pääsnud suure kolina ja mürinaga meeste käest lahti ja läinud alt maa teest õhtupoole sohu, kust mehed teda enam kätte ei saanud. Auk on veel praegugi tunda. Küngas kannab Rahamäe nime.

ERA II 242, 635/7 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Põhjasõja ajal olevat Rootsi kuninga väed seisnud Pilkuse metsas, kus ka olevat sõdurite matuseid. Nende kääbaste lähedal on kivi, mis kannab Kuningakivi nime. Kivi alla olevat peidetud raha. Seda öeldi unes Kohus-Marile ja kästi minna neljapäeva õhtul raha otsima, mis olevat kivi kõrval. See läinudki. Saades metsa, hakkanud ta kivi poole minema. Korraga kuulnud suurt okste praginat ja sammude müdinat. Kohkudes näinud ta metsaalust mööda suure valgepääga pulli möirates ja koledasti sarvedega puid murdes enda poole tormavat. Hirmuga pistnud naine kodupoole jooksma. Siis kadunud pull ühes möirgamisega. Naine pole julgenud aga enam tagasi raha otsima minna.
Teine kord öeldud sedasama unes Arinu sulasele Sõrapile ja kästud minna raha otsima. See läinudki. Jõudes kivile lähemale, tulnud äkitselt Soe talu poolt suur piksepilv. Müristanud kõvasti ja pildunud välku, nõnda et metsaalune olnud valge. Hirmuga pagenud mees pikse eest koju tagasi. Sellest loost kuulnud ka kaks teist meest. Nad polnud kartlikud ja läksid ise raha otsima, ilma et neile seda oleks kästud. Võtnud ka labidad ühes, et raha kivi alt kaevata. Mehed kaevanud kivi igast küljest nõnda, et olnud näha, kui suur kivi olnud, kuid raha nad ei leidnud. Kivi olnud kolme jämeda raudposti otsas. Mehed kaevanud, kuni väsisid, kuid raha ei leidnud. Kivi on praegugi alles ja kannab Kuningakivi nime. Asetseb kaunis metsa ääres. Juksi mäe poolt üle kraavi metsaserva sees; ta on ümberringi välja kaevatud. Tartumaa, Pilkuse vald.

ERA II 242, 639/41 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Aastaid sada tagasi öeldud minu vanaisale unes: "Mine neljapäeva õhtul Johviklombi äärde. Selle lõunapoolses otsas on kivi ja kivi all raha. Teel tuleb sulle vastu karjapoiske, korvivitsad käes. Võta poisi käest vitsad ja kraabi nende tüvedega kivi ääre alt, siis saad raha kätte." Vanaisa polnud aga ebausklik ega uskunud unenägu ega läinud raha otsima.

ERA II 242, 665 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Savikoja t. - Armilda Hõbe, Kaagvere algkooli õpilane < Emma Ingver, 34 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Rahapada
Seega talu poole minnes metsa sees tee ääres tean jutustada juttu rahapajast. Rootsi sõja ajal oli sinna suur rahapada peidetud. Unes oli juhatatud mehele, kelle nimi teadmata, selle paja asukoht. Mees oli arg, üksi ei julgenud minna seda otsima. Kutsus sõbra kaasa. Juhatatud kohta jõudes hakkasid mehed kaevama. Pika kaevamise järel leidsid nad rahapaja, mis oli ääreni raha täis. Rahapada välja tõstes rauges mehel jõud ja ta ütles sõbrale: "Kurat, tõsta sina kah!" Seda öelnud, tõusis rahapada suure mürinaga august välja, veeres teisele poole teed ja vajus maa alla. Ehmunud mehed ei julgenud teda sealt enam välja kaevama minna ja rahapada seisab veel praegugi sääl. Auk, mille mehed kaevasid, praegugi näha, teda ümbritsevad kuused. Seda kohta nimetatakse Rahamäeks ja metsa Rahamäe metsaks.

ERA II 242, 677 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Vana-Lauri t. - Väino Pettai, Kaagvere algkooli õpilane < Johannes Pettai, 53 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ka Vana-Lauri talu maal asub mägi, mil asetses varem Vana-Lauri talu. Talu on juba ammu täielikult hävinenud, aga sauna ahervare seisab veel praegugi niiduserval. Siia sauna läve alla olevat vanajutu järgu maetud toop hõbe- ja kuldraha. Unes olevat juhatatud küll seda kohta ja kästud otsida, kuid raha siiski pole leitud.
Nüüdki suveöil laulavad kilgid mäepõues, meenutades vanu aegu ja nagu tahaksid ütelda kohta, kuhu raha on peidetud.

ERA II 242, 357/8 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Hino t. < Kanepi khk., Kooraste v., Jõksi k., Oduski t. - Asta Kool, Otepää progümnaasiumi õpilane < Sohvi Kool, 87 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kui ma siia tulli, joba sõs kõneldi tuust kullakastist, mis ollev matetu sanna taade Suurekivi nurmõ. Suurekivi nurme põhjapoolsen osan oll üts õige suur vana kivi. Tuud kivvi ei ole enamb alale. Tuu lahuti är ja säält teti lauda müür. Vanemba inemõse kõnelsiva, et tuu kivi mano ollev matetu üts suur kastitäus kulda. Ma ei mäleta, kes tuu oll, kes oll pannu tassi käüma, et järgi perri, kos tuu kuld õigõst asus. Ma toda tassi käümapanjat ei mäleta. Tassi kiräst tulnu välla, et Tarton Piitre kerkon kats vaimu kõnelnuva, et tuun talon, tulnu välla me talo nimi, ollev üts nurm ja sääl ollev suur kivi. Tuu kivi põhjapuulsete ossa ollev matetu kullakast.
Tuu kivi ase om veidike tunda.
Ütskõrd ööse unen oll juhatetu mu mehe velele tuust kullakastist Suurekivi nurmõn ja kästu kaivma minna. Mehe veli Kusta aga es ole lännu ööse kaivma. Päiva lännu Kusta mu mehe Juhaniga kaivma.
Kõneldas, et sõs ööse pidavat otsma minema, kui juhatedas midägi.
Nujah Kusta sõs kaivnu. Ütsvuur oll kuulda olnu nagu kuulda kõlinat. Aga sõs tulnu suur puhang, see oll tuulepuhang. Kusta ei ole julgunu enamb edesi kaiva.
Mina küll usu, et sääl om kulda.

ERA II 242, 363 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Laugjärve mägi om juba vanast ajast olnu kuulus mägi. Siin pidavad midagi peidun olema, sest juba tunnusmärgid olevad näidänud toda. Vanast olevad seda ohvriserid ütelnud ja käsknu kaiva, sest sääl pidävad olema palu varandust.
Peale selle om viil seesama mägi siin kodu man. Ka see olevad kuulus mägi, seda, mis asja poolest, toda ma ei tiia ütelda. Vanasti olevad käinud ohvritserid siin, mõõtnud ja pannud üles kaardile. Olevad päritud küll järele, mispärast, aga seda polevad nad ütelnud, ainult niipalju, et seda tuleb tulevikus tarvis.

ERA II 242, 364 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Väga tahtis koht olevad siin me maa peal seesama Laugjärv. Vanasti olnud ta moisa käes ja teda peetut pühaks veekoguks, sest siin arvatud elavad vetevaim. Seal olnud ka vanasti väga palju viieläjaid, kõge rohkem kallu. Sinna ei tohtinud kedägi peale mõisa omaniku minnä, kes olevat tennu viivaimuga lepütuse. Nüüd om ta kinni kasunu, ainult mõnes ütsikus kohas on leida vett. Järve viirt kündes oli tulnud väljä niisuseid imelike asju, noh niisuguseid rõngakujulisi ja teravä otsaga raudpulke.

ERA II 242, 365/6 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Jah, siin Laugjärve mäe seen võib ike tõesti olla palju varadust, nagu ohvitserid juba ennüstasid. Sääl om viil praegugi näta kivisõõr, mis lätt justkui rõngas maa sisse. Praegu on ta kive täüs veetu. Ma ei tiä, vist üle katesaa kuurma kivve om sinna sisse pillutu. Ohviserid olevad ütelnud, et siin peituvad säitse kanni kulda ja peale selle viil palju muud varandust. Ütskõrd sulane kaivse ja ta leidse üte niisuguse imeliku väitse ja õige suure võtma. Toda ma ei tiiä, kohe sulane nuu asja panse.

ERA II 243, 134/5 (2) < Kanepi khk., Erastvere v., Koigara k., Laane t. < Kanepi khk., Piigandi v., Jakapi t. - Helga Mets, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Miina Mets, 71 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Hõbemägi
Hõbemägi asub sellest Kunnejärvest umbes kaks kilomeetrit kaugel. Tema on niisugune õige kõrge liivane mägi. Hõbemägi on saanud nime sellest, et vanasti sõja ajal oli selle mäe seest kaevatud hõbedat. Sellest Hõbemäest siinpool umbes 200 meetrit metsa sees on üheskoos palju kive ja isegi niisugust väga vana müüri. Vanaema ütles, et siin maa sees võib olla mõni vanaaegne kelder.

ERA II 243, 143/5 (5) < Kanepi khk., Erastvere v., Seegemi k., Hauka t. - Johannes Zekker, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Pavel Zekker, 47 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2002
Remmeski kivi
Remmeski kivi asus Vastseliina vallas, Remeski metsas. Remmeski kivi on saanud kuulsaks oma saladuste poolest. Sellel kivil olevad peal inimese jalajäljed ja hobuseraua jälg. Selle kivi ümbruses olevad peidus varandusi. Kogu poolest olevat see kivi väga suur. Sinna olevat käinud mitmed inimesed varandusi otsimas. Kivi ümbrus olevat ringi kõik auke täis kaevatud. Sealt olevat keegi mees raha ka juba leidnud, aga seda ei teata, kas see jutt vastab tõele. Kord olevat käinud kaks meest seal kaevamas, nendel oli olnud kõik kaevamisabinõud kaasas. Kaevamisega olid saanud vaevalt alata, kui tulnud kaks suurt valged hagijad, mehed olid hakkanud kartma ja jooksnud minema.

ERA II 243, 18/9 (2) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Rootsi sõjal ajal langes Janukjärve ääres mitmeid sadu ja tuhandeid inimesi. Neid aga ei maetud sinna, sest seal ei leidunud kohalikku matmise kohta. Surnud veeti umbes pool kilomeetrit eemale, asuvasse männimetsa. Sinna kaevati hauad, pandi surnud sadade kaupa ühte hauda ja kuhjati hauad kõrgele üles. Venelastel olid ümmargused hauad, rootslastel aga piklikud. Sinna palupealsele metsa alla maeti kõik langenud inimesed, kui ka hobused.
Praegugi on veel näha need kalmukünkad, mis tekkisid Rootsi sõja ajal ja neid on väga palju.
Igal suvel käib Kanepi kihelkonna õpetaja praosk Heinam neid langenuid mälestamas, ning peab seal jutlust ja palub kõikide langenute eest. Ja selle järele pandi sellele metsale nimeks "Tiksi" palu.
Tiksipalu asub Valgjärve vallas, Võrumaal, Tiksi külas.

ERA II 243, 27 (12) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kõlleste vallas Võrumaal Krootuse mõisa ligidal Puiga talu juures asub suur mägi. Mäe tipule on ehitatud vaatetorn.
Rootsi sõja ajal oli sinna mäele kulda peidetud. Hiljuti tulid Rootsist mehed seda kulda otsima. Karjased olid näinud, et tundmatud mehed liikuvad mäel, vaatavad kaartit ning olid siis ära kadunud.
Öösi aga olid nad kulla mäe seest välja kaevanud ning olid sõitnud ühes kullaga Rootsi. Tänutäheks panid nad aga mahajäänud püti laudade peale kuldraha, et kes siis kõige enne juurde saab, pärib selle kuldraha omale. Et mägi asub Puiga talu põllul, siis pandi selle mäele nimeks ka Puiga mägi.

ERA II 243, 34 (17) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Valgjärve vallas V-Piigaste asunduses Võrumaal asub kaunis suur ning lai mägi. Mäele on maetud ka surnuid, kuid see on sakste surnuaed.
Vanasti oli sinna palju kulda peidetud ning kättegi saadud. Sellepärast on selle mäele nimeks pandud Kullamägi.
Võibolla, et leidub veel Kullamäes praegugi kulda, kui sealt otsida, aga otsimist ei ole senini veel tehtud. Sealt ei ole nii kerge otsida, sest see mägi on kaunis suur.

ERA II 243, 52 (3) < Kanepi khk., Valgjärve v., Tiido k., Savimäe t. < Kuressaare l. - Endla Väli, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Johannes Väli, 44 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kooraste vallas Kanepi ja Tartu bussiliini teel, ääres, mis moodustab kolmnurga. Seal oru ääres, mille nimi on Mõrsjaorg, seal olevat vana Rootsi aigu peidetud raha. Rahvas kõneleb, et seal olevat raha on välja tahetud kaevada, aga ei saadud. Nagu öösel mindud, nii kummitanud üks valge asi seal ja hüüdnud: "Seda te ei levvä! Tuu om võõras varandus!"

ERA II 243, 53 (5) < Kanepi khk., Valgjärve v., Tiido k., Savimäe t. < Kuressaare l. - Endla Väli, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Johannes Väli, 44 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Seal veel ligidal [st. Mõrsjaoru ligidal] Tordi talu maa peal olevat rahvajutu järele mägi, mida kutsutakse Koolimäeks. Sellest mäest olla jutt. Ümbre selle mäe olevat Tordi peremees leidnud vaskraha. Selle mäe seen olõvat vanast ollu Rootsi vägede peidupaik ning mäe seen on veel praegugi suured käigud. Sinnä sisse olõvat Rootsi väe är tapetu. Mägi saigi nime Koolimägi.

ERA II 243, 58 (4) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Puiga talu maa pääl on Krapsi mägi. Säält olevat kulda saadud 1927. a. See ase, kust kuld välja võeti on praegu veel näha. Rahvajutu järele olevat seda kulda sääl mäe sees 3 tündrit, kuna ära viidud olevat ainult üks tünder. Kes need viijad olid, seda pole teada. Vansti läinud sealt mööda Põhjasõja aegne sõjatee. Seepärast arvatakse, et see kuld oli rootslastel sinna peidetud.

ERA II 243, 58/9 (5) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Veski talu maa pääl on Annu mägi. Sinna olevat peidetud samuti kulda. Rahvas räägib, et kord läinud sealt mees mööda. Mehel katkenud pastlapael ja ta istunud sinna maha seda parandama. Öösel näinud see mees unes, et keegi ütelnud talle: "Sinna mäe sisse on peidetud tõllatäis kulda ja tõlla ots oli säälsamas, kus sa eile istusid." Mees läinud küll kohe otsima, aga enam seda kohta polnud leidnud.

ERA II 243, 59 (6) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Taari talu maa peal on mägi, mida nimetatakse Mõisamäeks. Sääl on olnud peidetud Põhjasõja ajal kastitäis Rootsi raha. Kord näinud minu vanaisa, et imelikud mehed kõndinud selle mäe ümbruses ja märkinud ikka midagi paberile. Hiljem näinud ta, et sellelt mäelt ühe kivi alt oli välja võetud üks kast, sest kasti ase olnud selgesti näha.

ERA II 243, 60/1 (9) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste vanadekodu < Kanepi khk., Valgjärve v., Märdimiku t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Tiksi talu juures on järv nimega Janukjärv. Põhjasõja ajal olnud lähedal orus palju Rootsi sõdureid haavatutena sääl maas. Neil olnud kange janu ja nad tahtnud järvest minna janu kustutama. Enne, kui nad aga sinna jõudsid, surid nad janusse. Sellest saanudki see järv nimetuse ja seda orgu, kus nad surid, hakatud kutsuma Kuulmeoruks.

ERA II 243, 75/6 (2) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Minu kodukohas asetseb üks tiik, mida kutsutakse Kanajalaks, sest ta sarnaneb kanajalaga, ja säälsamas on ka talu rehi. Vanast olid hoonetel õlgkatused, mõlemates otstes olnud augud, mida rahvas oli kutsnud "kahruperseks" ja sääl augus oli nähtud üht väikest vanameest istuvat. Kord öldud unest ühele inimesele, et suvisel päikese loojamineku kohal tiigis on üks tammekänd ja selle all paatäis raha ja seda raha valvab see vanamees.
Siis on hakatud tiiki tühjaks laskma, sest tiik aseteseb kõrges kohas, siis oli võimalik kraav kaevata ja vesi ära lasta. On kätte saadud tammekänd ja paa vang, aga pata rahaga ei ole saadud, sest see mees hoidvat seda raha.

ERA II 243, 76/7 (3) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vanasti, umbes 90 aastat tagasi, on olnud suur põud, kuskil ei saanud talurahvas linu leotada, kõik tiigid olnud veest tühjad, niiet minu isa vanaisa pidanud ka omad linad vedama Hurmi valda Kalmatjärve.
Sinna keset järve oli sõja ajal lastud üks kirstutäis raha ja sellel põuaajal oli ka järve vesi alanenud, niiet oli kirstu hari nähtavale tulnud. Siis on rahvas lootsikutega sõudnud kirstu poole, et raha kätte saada, aga korraga on ilmunud kirstu harjale väike mehike ja siis enam ei ole jõutud kirstule ligidale sõuda. Minu isa vanaisa oli ise seda kirstu harja näinud.
Kalmatjärv on oma nime saanud sellest, et sääl järve kaldal on palju kääpaid, mis on saanud sõja ajal.