Karksi pärimus

Loodus ja metsloomad

E 4001 (4) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisasõna
Kullakene, kuuli alla,
hellakene, heina ladvan,
enne kerinu sa kerasse,
enne pugenu ja pesässe,
enne ku sala salusid,
nägemete sa näpistid.
Üle minnu sa ütsme jõe,
läbi minnu sa kivitse kirigutorni.
Tervist toonu tullenna,
viinu viha minnenna,
Johanist Jordanisse, Piitruse Pauluse.

E 3849 (1) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kudas vähjad vette saivad
Vanapagan, kes Vana-Kariste mõisa ligidal Koodiorus elanud, luusinud kord Karksi laani-metsi mööda ja heitnud viimaks Veisjärve ligidale padrikusse puhkamaie. Vähjad elutsenud sel korral üksi Karksi metsades, need pugenud magajale juukstesse, habemesse ja põue ja teinud hirmsat kõdi. Magaja tõusnud sajatades ülesse, pannud putked mängima, kihutanud ühe joonega kuni Koodiorgu. Teel katkunud ta habemest ja juukstest vähkisi, pildunud neid jõge- ja järvedesse ning sajatanud: "Kärvaku kirpa! Kärvaku kirpa!" Sest ajast saadik olla vähjad Karksi metsadest kadunud, ainult veel jõge- ja järvedest leida ja - mustad.

E 3850/1 (2) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miks tammepuul katkenud lehed on
Korra tahtnud vanapagan jumalat kiusata ja küsinud selle käest, kas see mitte üht väikest palvet kuulda ei võtaks. Jumal vasta: "Sinu palve saab täidetud nii pea, kui tammepuul kõik lehed maha on pudenenud ja oksad raagus on." Vanapagan rõõmustas selle lubaduse üle mehe moodi, ootas pitkisilmi sügiset, kuid pahanduseks ei varisenud lehed tamme otsast maha.
Vanapagan mõtles: "Pole viga, ootan talveni, küll nad siis lume ja külmaga kõik maha pudenevad." Tali tuli, kuid lehed olivad ikka veel tamme otsas ehk nad küll jo kolletanud ja närtsinud olivad.
"Oot, oot," trööstis end Vanapagan, "küll nad enne kevadet ammu maha pudenevad." Kevade tuli. Uued lehed olivad jo kaunis suured, nüüd langesivad mineva-aastased aega mööda maha. Vanapagan nägi, et ta tüssatud oli. Hirmsas vihas tormas ta tammepuu otsa, rebis ja krabis küüntega lehti, et tükid taga. Selle täheks seisab tammepuu aasta otsa lehtede ehtes ja maanitseb oma lõhutud lehtedega igaühte vanapagana tigeduse eest.

E 76143 < Karksi khk., Polli v. - A. Meltsas, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Liisa Raal, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepühal käiakse jalutlemas ning tuuakse pajuurbe. Et meil tol ajal lehispuud puuduvad, siis vähemalt urbadegagi püütakse seda püha kaunistada, sest Jeesus tuli tol päeval Jeruusalemma, kus koheldi teda lilledega.

E 76144 < Karksi khk., Polli v. - A. Meltsas, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Liisa Raal, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure neljapäeva hommikul oli viisiks nn. "linnulaastude" toomine. Kõik see pidi sündima enne päevatõusu. Tähendades, et suvel palju linnupesi leiab.

E 76326 (1) < Karksi khk. - Johannes Palu, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Elsa Palu, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure neljapäeva hommikul enne päikesetõusu pidid harilikult lapsed ja karjased korjama "linnulaaste" - kuivi oksakesi ja pulgakesi. Parem oli, kui neid toodi metsa alt. Nendest "linnulaastudest" tehtud tulele pandi keema pühademunade pada või vähemasti põletati need pulgad munakeetmise paja all. Linnulaastude tooja või toojad pidid leidma sel suvel palju linnupesi.

E 75382 < Karksi khk., Polli v., - ?, õpil. < Katti Sepp, 51 a. (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Õhtul toodi salaja, ilma laste teadmata jõulukuusk tagakambri, ehiti linnast toodud kompvekkidega, präänikute ja väikeste värviliste küünaldega ja kutsuti siis omad lapsed, alatare lapsed ja teenijad jõulupuu alla. Jõulupuu põledes lauldi, käidi kätest kinni hoides ümber jõulupuu, aeti ka niisama juttu. Oli ka selline komme, et laps pidi käed kokku panema, ema ette astuma ja talle mõne salaja õpitud salmikese ette ütlema.

E 78466/7 (1) < Karksi khk., Karksi vanadekodu - Anna Suurmatsi, Läänemaa Õpetajate Seminari õpilane < Tiiu Kuut, 80 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu jookstud palja jalu välja haopinu juurde ja toodud sealt laaste, mida linnulaastudeks nimetatud. Igaüks hoidnud omad laastud alles, nendega keedetud esimesel pühal kanamune. Laastutoomise tähendus seisnud selles, et siis suvel rohkem linnupesi leida. See olnud küll rohkem laste asi, kuid ka vanemad inimesed toonud neid. Söögiks olnud sel päeval seapeaga keedetud oasupp ehk jälle kuivad soolaga keedetud oad. Lõunani olnud tööpäev. Pestud piimapütte kadaka- ehk sipelgapesa veega, see vesi antud pärast lehmadele, selleks et kuri silm suvel piima ära ei rikuks.

E 78468 (4b) < Karksi khk., Karksi vanadekodu - Anna Suurmatsi, Läänemaa Õpetajate Seminari õpilane < Tiiu Kuut, 80 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kodust välja minnes annud perenaine karjasele vitsa kätte, seda ei tohtinud karjapoiss kaotada, vaid pidi ta õhtul jälle koju tooma ja perenaisele tagasi andma, kes selle siis lauda katusele visanud karjale kurja kaitseks suve jooksul.

E 77248 (3) < Karksi khk., Nuia al. - O. Masso < Reet Kapral, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui jõulud härmas, on viljarikas aasta.

E 77248 (4) < Karksi khk., Nuia al. - O. Masso < Reet Kapral, 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui pihlakad marjus, on kartuliaasta hea.

E 77248 (5) < Karksi khk., Nuia al. - O. Masso < Reet Kapral, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui leppadel pikad urvad, on hea rukkisaak, kui ümargused urvad, hea odrasaak, kui sarap urvas, siis hea nisu ja kui haavad urvas, siis rohke kaer.

E 5456 (6) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Savimäe
Sel ajal, kui Karksi loss ehitatud saanud, olnud sääl kohas, kus praegu Pöögle Savimäe talu seisab, suur kivilööv, kus telliskivid tehtud saanud, mis lossi ehituseks pruugitud. Kivide ehitamise platsile toimendamine sündinud sedaviisi: Savimäelt kuni Lossimäele olnud inimesed ükstõise kõrva ritta säetud, nii tihedalt, et üks ulatanud kivi teise kätte andma. Lossimäelt Savimäele on viis versta. Imetajanaistele antud aega tütarlapsi üks kord ja poeglapsi kaks korda päevas imetada.
Teine sarnane kivilööv olnud sääl, kus praegu Morna Löövi talu. Sääl lähedal on ka üks väike oja, keda rahvas Orja ojaks hüüab. Oja kaldal seisnud alles hiljuti orjaiste, mis üks istmetaoline kivi olnud. Kivi olla Morna mõisa viitud. Muistejutt räägib: Karksi lossi ehitamise juures olla Morna rahvas väga laisad olnud, sellepärast olla neid kibuvitstega peksetud, siis olla rahvas orjaistme külma kivi pääl peksetud kohtasi jahutamas käinud.

E 5101/3 (8) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuli-ehk pisuhänd
Kellegi peremehel olnud pisuhänd, kes talle salamahti võerast aidast varandust kandis. Pisuhänd elanud aidalakas ja sinna viinud peremees iga päev kausiga toitu. Iga kord keige paremat, mis majas olnud. Poisil, kes talus teeninud, olnud sellest kade meel, et keik paremad suutäied pisuhänna nahka läinud. Ta peitnud ennast ühel õhtul aida peale heinte ala ära ja tahtnud järele luurata, kuhu peremehe toodud toit jäeb. Hiljem tulnud peremees toidukausiga, pannud selle aida otsa peale ja läinud ise ära. Nüüd tulnud poiss heinte alt välja, söönud toodud toidu ära, pannud rooja asemele ja pugenud siis ise jälle heinte alla.
Öösel tulnud pisuhänd pojaga ja poeg pistnud kohe kausist sööma. Toit pole maitsenud ja poeg ütelnud: "Äkk, äkk." Vana pisuhänd aga vastanud: "Pupp, pupp." (pudru, pudru).
Kui poeg ikka edasi jonninud, tulnud vana pisuhänd, maitsenud ja tunnud kohe ära, et pojal õigus. Tulihänd mõtelnud, et peremees neid narrida tahtnud, pidanud nõu teutust kätte maksa ja aita põlema pista. Noor pisuhänd küsinud: "Isa, kuhu meie siis ise lähme?" Vana vastanud: "Ise poeme selle rattarummu sisse, mis õue peal maas on."
Nüüd olnud poisil heinte all aru käes, ta pugenud, kui pisuhännad ära läinud, aida pealt maha ja teinud kaks pihlakapuust punni, mis just rattarummu augu jämedused olnud. Kui siis ait põlema hakanud ja pisuhännad ennast rattarummu sisse ära peitnud olnud, astunud ta rummu juure ja ütelnud: "Aamen ette, aamen taga, aamen risti-rästi läbi," ja löönud mõlema käega ühe korraga rattarummu mõlema otstele punnid ette. Nüüd olnud pisuhännad puuris. Küll ajanud nad rummu paisuma, rumm ei ole lõhki läinud. Mees visanud rummu põlevasse aita, nii saanud pisuhänd otsa.

E 5105/6 (10) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisasõnad.
Abja Jaanuseantsu Toomas olla "vanarahva latsi" ja aviten nenda samatig kahetset ja nikertset ja mõisten ka uisasõnu. Üits kõrd ollu lehma jalg paistetet, mis helenden, ei ole äp mahaki pisten. Peremees tullu tanumen vastu ja küsken: "Mi sel lehma jalal viga oh?" Karjapoiss ütelnu: "Ei tää, mi talle viga oh, uisk vist ära panden." Peremees vaadenu, vaadenu, lasken väha vile: "Hüh, hüh, hüh, hüh!" - vanapikk tullu loogaten, roomanu kolm kõrda ümmer lehma ja lakkun jalgu - jalg terve.
Teine kõrd ollu Abja mõisa härgilaudan mitmel tükil jala paistedet, kutsut vana Toomas sinna. Parun küsken: "No, Toomas, mis sa arvad, mis meie härgadel viga on?" Toomas kitten: "Mis neil viga oh, parunihärra, uisal är pant, muud mias tia."
"No kas siis siin laudas ussid on?"
Toomas kitten: "Saame näta, parunihärra. Toomas lasken väha vile: hüh, hüh, hüh, hüh - viis tükki looganu välla. Mõni tullu seina alt, mõn riida alt, mõni pöhuhunigu alt. Parun käsken tõisi ära tappa. Toomas keeld, võten vitsaoksakse maast, löönu ütel hänna pääle ja ütelnu: "Kane, kane, kas sa kasid, sinna kun see ase om."
Kutsut teomees käst ära viia Konnaveske mäe pääle. Teomees lännu ehen, uisa looganu järgi nagu suure mõugu.
Ken uisasõnu mõist ega see neid ära ei löö!

E 81227 (1) < Karksi khk. - Hans Toom, Läänemaa Õpetajate Seminari õpilane (1930) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõululaupäeval anti vanadele loomadele kolm viilukat leiba soolaga, noorematele vähem. Hobused said pääle leiva veel kaeru. Lammastele anti väikeseid leivatükke segatult kaertega. Viljapuudele seoti õlgsidemed. Õhtul ahju vorstid jne. Pereisa luges pühakirja ja lauldi. Vahepääl söödi. Toas olid muidugi ka kuusk ja põhud. Oli perekonnas lapsi, käis ka jõuluvana.

E I 34 (250) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Aakre Kivivare linnamäe juures on Verioja.

E I 34 (251) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Palamusel on Ronivere(?) küla kohal Verioja, ka Rõuge Kõrgepalul.

E I 34 (252) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Sänna m. 1/2 kl. Tsooru poole Pärlijõe ääres klooster või kiriku ase. Sänna pargi juures suur kuusk, selle alla ühe mõisniku varandus maetud.

E 10232/10233 (5) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894). Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanapagan tahab Virtsjärvest kivist silda läbi teha, jäeb aga pooleli
Vanapagan tahtnud kord Virtsjärvest kivist silda läbi teha. Nad kannud siis kiva kokku siit ja säält ja viinud Virtsjärve.
Kord korjanud nad Polli vallast Kivikülast kiva põlle pääle. Kui põlled täis saanud, läinud nad Virtsjärve poole minema, see olnud ka kesköö aeg. Kukk laulnud ja siis katkenud neil põlle kanmed katki ja kivid kukkunud neil maha, kus kohas nad siis keegi olnud. Üks on Polli vallas Rempsi talu nurme pääl, tõine Karksi karjamõisa Tauga nurme pääl, kus praegu mõned ilmatu suured põlised pärnapuud juures kasvavad. Kolmas Karksi Riidame talumaa pääl Mõhesoo otsa juures. Neljas Karksi Mäekülas Küti talu nurme ääres mõisametsa sees, kus praegu põline männimets ümber kasvavad, ja viies üks suur kivimürakas, mis oma suuruse poolest kuulus on, keda Iivakiviks kutsutakse. See on Karksi Pilgo talu maa sees. Kuues - Karksi Mäekülas Kitsi talu maa sees, mis joba ligi paarikümne aasta eest ära lõhutud on, sest et ta põllu sees olnud. Seitsmes Kärsna vallas Varebu talu maa sees. Kui kukk laulnud, olnud päävanapagan Karksi Mäekülas Pähnamäel ja ütelnud nende sõnadega:
Tauga Salu seisa paigal,
Iivakivi istu maha.
Pähnariba pääse valla.
Siis jäänu Tauga Salu seisma oma kohal ja nindasama ka Iivakivi istun maha ja Pähnariba ka, kus ta praegu on, ja sestsaandik jäänu sild Virtsjärve pooleli ja need kivilademed omal kohal seisma, kus nad praegu on.
Tähendus: need kivilademed, millest ma siin eespool rääkisin, võivad ehk vahest vana gootlaste hauad olnud olla, sest neist kohtadest on vanaaegseid asju leitud: Kauksi Tauga kivivaremide seest olli 1879. aastal üks Soome provessor meie tuttava ajaloouurijaga, J. Jungiga, läbi kaevanud ja säält mitmed kullast vanaaja asju leidnud. Karksi Mäekülas Kitsi talu põllu seest olevad ligi paarikümne aasta eest tagasi lõhkunud peremees suure kivilademe ärä ja vedanud põllu seest välja. Lõhkudes leidnud peremees viis vaskristi ja ahelaid. Ja säält lähedalt lõitud ka veel maa seest vana hobedast paavang. Teised kivilademed, mis ma eespool nimetanud olen, on minu tääda alles läbi katsumata. Pähnariba (vaarikuriba)Karksi Mäekülas Pähnamäe pääl, kus ka vanad põlidsed puud ribaviisil enne olnud, kus nüüd üks ümmargune metsatolk (tukk) põliseid kase- ja männapuid kasvavad, kus ka kivilade olla.

E 10240 (11) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. - J. Kivisäk. Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Karu Matsi pärnaraagudest
Karksi Mäekülas Karu Matsi talu maa sees Pähnamäe kaldal külatee ääres olnud kaks suurt põlist pärnapuud, mida pärnaraagudeks kutsutud, sest et nad igavesed vanad raagud olnud, mida vanapagan sinna olla toonud ja seisma pannud.
Intsaare soo, mis ka sääl lähedal on ja ennevanast paganate päralt olnud. Kui sääl Intsaaren midagi paganatel mõni pidu tulnud pidademõni pulma (saaja), varro (rsistse), siis tulnud üks pagan, võtnud õlle poolvaati käe pääle, läinud pärnaraagude otsa ja ise hõikanud:
"Karu Mats, Karu Mats, tule nüüd Intsaare saaja, punapüksi pulma!"
Kui Karu Mats pagana käest ande vastu oll võtnud, siis läinud ta naine nurikut (õlle) viima. Ja pääle selle läinud Karu Mats ja ta perekond Intsaare paganatele ristses. Kes ristsen risti ette ei ole heitnud, sellele antud kõiksugust head rooga küll ja küll süüa, kes risti ette oli heitnud, sellele ei ole siis muud süüa antud kui elajasitta ja joogi asemel elajakust ja korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid.
Kui sääl Intsaare soo ääres põllu pääl pääle pääva veel künda tahnud, ei ole paganad enam kudagi lasknud, siis ikka kiusanud juures ja hääl ütelnu nagu maa alt: "Jäta rähu, mis veel pääle päeva teed tööd!"
Tähentus. Karu Matsi on praegused Mõku ja Tinu talud, Pähnamägi, kus need nimetatud kogud olid, seesamas ligistikus, kus eespool nimetatud ribagi on.

ERA II 121, 116/7 < Karksi khk., Karksi v., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Tomson, 60 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kuidas saanud kägu
Ühel mehel jäänud naine haigeks ja surnud ära. Lapsi jäänud järele poeg ja tütar. Mees võtnud uue naises sellel olnud jälle tütar.
Esimese naise tütart pole võõrasema sugugi sallinud. Kord kui kedagi kodus ei olnud, tapnud võõrasema ta ära, keetnud ja viinud nurmele, kündjal pojal süia. Poiss söönud, ise ütelnud: Need on justkui minu sõtsi sõrmeluukse, ja pannud kõrvale kivi pääle. Varsti näind, et luudele kasvand liha ja suled pääle, viimati tõusnud lendu, ise ütelnud kuku. Lendanud kodu tare katussel ja laulnud: Tule vällä, emäkene, kuku,
ma anna sulle kuldakivi, kuku.
Tule vällä, sõtsikene, kuku,
Ma anna sulle kuldakee, kuku.
Emale kukkund kivi päha, see surnud ära ja sõsaral viskand uisk ümber kaela, see surnud ka ära. Kägu aga pidavad eluaeg olema ilma koduta nagu vaenelaps.
Sellest jutust on vist säilinud kuni praegusajani arvamine, et kui kägu kodus kukub, siis tähendab see kindlaste mõne surma.

ERA II 121, 117/9 < Karksi khk., Karksi v., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Tomson, 60 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda 2006
Kuidas saanud ahv
Ühel külasepal olnud õpipoiss. See olnud nõnda rumala pääga, et kolmeaastase õppimise järel ei mõistnud veel mitte kui midagi ära teha. Kord ta läinud metsa ja kõndinud sääl noruspäi. Tulnud üks vana hall mehekene, küsinud: Mis sul viga, pojake? Poiss kaeband oma häda ära. Vanamees annud tal ühe haamri, üteldes: Kui selle haamriga lööd mõnda asja kolm korda, tuleb välja see, mida ise mõtled. Poiss läind tänades kodu. Varsti toodud neil tõld rautada. Poiss säädnud materjali ühtekokku, koputand haamriga kolm korda, olnud ilus tõld valmis kui säranu. Üks vana naine tulnud sepikoa läve pääle, ütelnud: Muidu oleks ilus jah, aga tiislepulk puudub. Poisil saand süda täis, mõtlend, löön ta päris maha ja löönudki. Võtnud, viskand lõõtsa alla, üteldes: Las mädaneb, saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud välja, pannud alasile, koputand, mõtlend, tulnud ilus noor naine välja. See rõõmustand ja tänand, olnud lesk, tahtnud uueste mehele minna, aga olnud vana. Sepp näinud seda lugu päält. Temal olnud vana ja inetu naine, vara pärast võetud. Mõtelnud: teen ka omal noore ja ilusa. Löönud ka maha, viskand lõõtsa alla, üteldes: Las mädaneb, saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud, pannud tulle, tagund ja tagund, ei tulnud midagi. Viimati käskind poissi: löö sina. Poiss löönud, tulnud välja must ja karune. Sepp hakand riidlema, mispärast seonde. Poiss ütlend, et sa oled ju väege ära kõrvetand. See aga läinud jooksu mõtsa poole, ja saanud ahvi alguseks.

ERA II 121, 132 (1) < Karksi khk., Karksi v. - Mari Sarv < Peeter Kangur, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Muistend Karksist
Siis kui puud ja kivid kõik liikund ja käinud, siis läinud vanapagan Karksi Karu külasse vastu ja keelnud:
Pähnamägi, jää paigal, Iivakivi, istu maha, salu, jää seisma. Sääl Pähnamäe ja Iivakivi ümbruses on küll neid kive rumalat moodu. Siis vanapagan läind ise Pähnamäe pääle, istund kuuseoksa pääle ja kisendanud:
Tulge nüid punapüksi pulma ja Intsaare saaja.

ERA II 237, 443 (1) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. < Paistu khk., Holstre v., Holstre m. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Andres Nurk, 77 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Nõiajärv - Holstre mõisast 2 km ida poole, metsas, ainult väike lapike on veel lahtist vett.
Kaks töötegijat e. nõida kakkunu järve äären linu. Lännu tüllu enese kitu pärast. Üits ütelnu: "Sina ei tää midägi!" Teine vastu: "Sina ei tää midägi." Esimene nõid ütelnu sis: "Vaade!" Kaits vankriratast tullud telle otsast ja hakanu poksme. "Sii ei ole midägi!" hoobelnu tõine. Võtnu sis seitse seitsme sülla pikust köut ja sidunu kokku. Sis võtten paakse kolme kiviga ja sidunu kövve otsa ja visanu järve. Kui ta nööri jälle välla tõmmanu, ollu selle otsan paakse asemel verine oinapää.

ERA II 237, 445/7 (3) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. < Paistu khk., Holstre v., Holstre m. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Andres Nurk, 77 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre Tammemägi
Ütel üül kutsutu Tammemäe perenaist mäele: "Ann, mine nüüd, kaeva nüüd, sinna pandud kuldõlpad ja pang. Mine sinna üksinda, ära kõnele ja ära Jumala nime nimeta." Perenaine ei ole läinud. Teisel ööl öeldud uuesti, et mine, ega midagi ei juhtu. Perenaine ei olevat siiski läinud.

ERA II 237, 467 (16) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Võidu t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Johan Vene, 56 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kukese Kalmemäelt leitud kahepõhjaga rahakast. Alt tulnud 7 kotti raha, 4 kulda ja 3 hõbedat. Peremees surnud, kui poig Juhan oli raha enesele võtnud, siis maetud kast uuesti.

ERA II 237, 475 (22) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kassepa t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Tiina Allik, 80 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Reimani (Pöögle) talu maal on suur kivi, millel olnud veel hilja aegu number 1800, kuid poisid olevet numbri ära põleten. Varanduste otsija vana Ligur oli kaevanu sellegi kivi ümbruses ja lubanud peremehe rikkaks teha, kuid ta töö oli jäänud tagajärjeta.

ERA II 237, 483/7 (29) < Karksi khk., Polli v., Polli-Saviaru vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Kogre t. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Ants Riso, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Helme lossi varandusele tahet rahalugejet. Iga seitsme aasta tagant käinu hall mees maa pääl ja ütelnu: "Kes tahab raha saada, tulgu lugeme!" Üits nuurmiis lännu, kuid ei ole enam tagasi tullu. Üits vanapoole mees otsusten sis minna. Küll hoiaten teise, et ära mine, kui üits lugemisel üle jääb, kaotad elu. Vanamees võtten tuutsi ja vasare ja lännu kõrtsi. Pärast lännu lossimäele, kust kaapin ja jõuden raudukseni. Selle avanud, leiden surnukirstun hallipäise mehe. Vanamees öelnud: "Nüüd loed need rahad kahte võrdsesse hunikusse, kui üits üle jääb, oled sa selle musta kassi võimuses. See kass vaatab, et õieti loed. Kui oled õieti lugenud, siis must kass läheb teise tuppa ja siis võta see kuldnöör, mis sääl usse kohal ja puu ta ära." Mees hakanu lugeme, kuid üits jäänu üle. Selle löönu tuutsige pooles. Kass kisenden ja lännu teise tuppa. Mees poonu kassi. Vanamehel kirstus olnud hää meel, et ta vandest pääsnu ja öelnud: "Siin on kolmesaja aasta kirikuõpeteje raha. Üits kolmandik anna vallavaestele, üits kolmandik kiriguvaestele ja mis üle jääb, võta omale!"

ERA II 237, 487 (30) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Hendrik Evert, 83 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karksi kirigu all olevet rahapütid. Kui keegi tahtvet sinna alla minna, sis näidetevet kirvest ja saagi ja mõõka ja kole hääl küsivet: "Missugusega tahad surede?" Püttidel hüppavat must koerake.

ERA II 237, 489 (33) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. - Endel Kärner, Viljandi gümnaasiumi õpilane < Hendrik Evert, 83 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Vanakurat olevet toonu põlletäie kive. Üks neist ollu Ihvakivi. Samal ajal tulla suure kohinege ka Piimik(Veis)järv. (Ihvakivi Karksi Kivi-Löövi talul). Selle kohta on väike salmike:
Ihvakivi, istu maha,
Piimikjärv, pea kinni,
Pahna varik, pääse valla,
Tauga salu, saisa paigal!