Karula pärimus

Rahvaastronoomia

E 81530/0a < Karula khk. - August Vallner (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiri Eisenile
Teie mainite ajalehe üleskutses, et vajate aineid ühe teaduslise töö jaoks, mis arvavad rahvas virmalistest jne. Minu ema, kes 73 a. vana, seletab, et tema nooruse ajal, nii aastaid 50 tagasi, üteldud Karulas (enne Võru-, nüüd Valgamaale kuulus) virmaliste vehklemise põhjust: vallaskalad merel mängivad ja nende paiste peegeldab taeva pääl. Nemad tükivad laeva peale ja et nad laevale mitte hädaohtlikuks ei saaks, veeretatakse neile laeva päält tõrvapütte vastu, - loomulik[ult nii] arvasivad siis tolleaegne Karula rahvas poolsada aastat tagasi virmalistest.

ERA I 2, 401 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vihma sadu päikese ajal?
Vaeselapse silmavesi.

ERA II 2, 623 (18) < Karula khk., Kaagjärve v. - Herbert Tampere < Sohvi Raud, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Sõgel mihklipäeval jääb akku, siis jüripäeval lähevad härjad vakku.

ERA II 115, 61 (43) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas Eda Pomozi 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kui "punased" tagasi tulid Eestimaale, siis enne seda tõmbas taeva punaseks.

ERA II 115, 61/2 (44) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas Eda Pomozi 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Enne Jaapani sõda oli ka punane valgus taeva pääl, aga ei tõusnud kõrgele taeva alla. Enne Türgi sõda tõusis punane kõrgele. Need on vist kuradid sääl taeva pääl.

ERA II 115, 75 (22) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas Siiri Pärkson 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kui virmalised vehklevad, tähendab see sõda. Enne ilmasõda olnud taevas kõik punane, nii kui loomad ja inimesed võidelnud taeva pääl.

RKM II 225, 334 (4) < Karula khk., Kaagjärve k/n., Rebase as., Tornimäe t. - Erna Tampere < Andres Madal, 97 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meil põrraaigust om siin Rebäsemõisan üt's miis. Temä tapp tsiga kas noorekuu algul või täüskuuge. Et ku täüskuuge tapade, sis liha paisus, aga mudu jääs väikses.

RKM II 225, 36/7 (2) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili - Erna Tampere < Toomas Reinold, s. 1874 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tiiä tuud puhtale, ma ütli, et egä vili ei näütä kuu arvule vällä, a tõnõ vili näütäs. Kui külvät ernet noore kuuge, sis kasuve nii pikä ja kõdra om tühä.
A kui külvat vana kuuge, sis om kõtru täüs ja kõdra suure', pikä'. Sibulid ku panet halval aol, sis tuleva nupsikese otsa, aga maa sisen om tillukese. A panet vana kuuge, tuleve suure, iluse. Noid, mis maa sisen kasuse, noo pane vana kuuge, a miä kõrre otsan kasuse, nuu noore kuuga.

RKM II 225, 37/8 (3) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili - Erna Tampere < Toomas Reinold, s. 1874 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma pani tähele, ku nuu kuurakese' tulli siiä sõaaigu, sis nemä ütli, kui maja palke raot, sis piät ragoma kuiva aoga - vanakuu kaarige. Vastsekuu kaarige raotas lehepuu ja vanakuu kaarige raotas nõglapuu. Sii komme olli siin kah. Hainaaigu ei tohigi rakku puid, kui mäih om koore all. Ma olli Tahivan üte peremehe man, tuu lasi rehe puid raguda hainaaigu. Ma ütli, et noist ei saa hää puu, ei ole hää aig. Aga peremiis ütel, et mis sa aost kaet, töö ei kae aost. Teime puu' ärä ja sügüse olli poja man, noore' kasu' juuren.

RKM II 225, 43 (18) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili - Erna Tampere < Toomas Reinold, s. 1874 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talvõl kui kuu korgehe om luud, sis om külmä, kui madalan, sis ei ole nii.

RKM II 225, 57 (2) < Karula khk., Tõlliste v., Korijärve k., Pässä t. - Erna Tampere < Leena Lüüs, 74 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kartlikuhja pandas kinni vanal kuul, sis ei tulõ hiire'.

RKM II 308, 99 (66) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuu tõmbab vett üles. Noorkuu kui olevat, siis jõed paisuvad, tõmbab vett jõedest ja meredest oma juurde.

RKM II 308, 100 (71) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märtsikuul ei ole õnnelik armastus.

RKM II 308, 100/1 (72) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanuari-, veebruari-, oktoobrikuus sündind on õnnelapsed. Aleks õkva püüab õnne käega - on 13. kuupäeval sündind.

RKM II 308, 122 (5) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaske raiutas noore kuuga, mända vana kuuga. Kask on noore kuuga kõva, mänd peab vasta vana kuuga rohkem.

RKM II 308, 137/8 (2) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < Olga Kivirähk, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seatapmine on täiskuuga, suitsetamine jällegi täis- või vana kuuga, muidu on liha like, aja vett välla ja läheva mädanema, ussi lätve sisse.

RKM II 308, 138 (3) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < Olga Kivirähk, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Villa niidetas noore kuuga, siis vill kasus.

RKM II 308, 138 (4) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < Olga Kivirähk, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kanal kõrs taga - külalisi.

RKM II 308, 164 (12) < Karula khk., Apja k., Liiva t. < Karula khk., Koikküla k., Sarapu t. - Mall Hiiemäe < Sergei Mölder, s. 1897 (1973) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puid lõigati metsas vana kuuga, siis es lähe kasuma.

RKM II 308, 164 (13) < Karula khk., Apja k., Liiva t. < Karula khk., Koikküla, Sarapu t. - Mall Hiiemäe < Sergei Mölder, s. 1897 (1973) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirves panti varte vana kuuga, siis ei lähe otsast ära.

RKM II 308, 313 (7) < Karula khk., Vana-Antsla v., Lembitu t. - Kristi Salve < Juhan Nummert, u. 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kerikukell on lättesse aetu. Järve otsas on see läte. Sõjaaigu käkiti see kell vette.

RKM II 308, 335 (2) < Karula khk., Ähijärve kaldal - Kristi Salve < Ellert Koemets, u. 50 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vilimiku allikas... Vilimiku oja kutsuti, seal oli allikas. Sinna oli kirikukell vajunud. Eks sõja ajal peideti neid, need olid hinnalised. Siis peideti sinna allikasse.

RKM II 394, 3 (4) < Karula khk. - Anna Pärsimägi < Anna Pärsimägi, s. 1887 (1976) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuri kuu kummuli, hää kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küllili.

ERA I 2, 401 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vihma sadu päikese ajal?
Vaeselapse silmavesi.