Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Karula pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

Tagasi esilehele


EKS 22, 11 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suu sutik, maa mardik,
läbi kulu kuluvars,
mine sa suurt suud müüdä,
mine laket laant müüdä,
kon ei kuule kuke helü,
ei kuule sa kikka kirgmist,
ei kuule sa kana kaakmist.
Kuiume, lõppeme, kui vanakuu taivan.

ERA II 243, 514/5 (23) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kaks naist läinud Suri juure. Suri on meie nurga rahvaarst.
Naised viinud Surile tasuks kanamune selle eest, et Suri neile tervist annaks. Teepeal ütelnud teine naine teisele: "Neid on ikka palju, neid mune, paneme pooled siia põõsa alla, kui tuleme, viime koju tagasi." Teinudki nii, osa pannud põõsa alla ja osa siis viinud. Kui nad koju hakanud tulema, ütelnud Suri, et võtke need ka, mis teie põõsa alla pandsite. Naiste imestus olnud suur. Kui nad sirutanud käe, et võtta põõsa alla pandud mune, leidnud nad ussipesa.

ERA II 243, 515/6 (24) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Sikamäe Liine läinud kord Suri juure lehma pärast. Kui Suri õpetanud kõik, küsinud ta veel (Suri muidugi) et, kellel need hambad valutavad ja näidanud sõrmega Liine pahemale põsele ja lausunud, et need vasaku poole hambad sulle rahu ei anna. Selle järel sülitand kolm korda põsele ja silitanud kolm korda. Sellest ajast saadik ei ole Liinel hambad valutanud.

ERA II 243, 516 (25) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Elanud üks vanamees nimega vana Äidi. Olnud teine kuulus lastearstimise pärast. Äidil olnud 9 kotis 9 sorti teri ja igast sordist 9 tera, nendega ta arstinud kõik ümbruskonna inimeste lapsed terveks.
Tal olnud üks vallatu poiss. Kord söönud see kõik herned ja oad ära, siis kadunud arstimisvõim.

ERA II 243, 525 (5) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kats naist lätsi vana Suri manu lehmäle rohtu otsma. Raha es ole ja võtseva munne massus. Tiipääl arvasive, et munne om pallu ja pandseve mõne jao munne puhma alla, et ku tagasi tulemi, sis võtami ära. Ja lätsivegi Suri manu. Suri segäsi raudnaalage topsin viina, mis naise ollive ütel veenu. Ku ta jumalege jätse, sis ütel, et naisekse, võtke oma kraam ka puhma alt ära. Naise lätsvä võtma ja es ole munne, oll munne asemel suur uss.

ERA II 243, 538 (8) < Karula khk., Karula v., Soobla t. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Latik, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ükskord läksid naised Suri juurde abi otsima. Aga naistel ei olnud raha maksa, siis viisid nad Surile tasuks kanamune. Aga arvasid, et väga palju saab ja panid pooled munad põõsa alla, et kodu minnes võtavad. Aga kui naised Suri juurde jõudsid ja vaevatasuks andsid mune, ütles Suri, et võtke ikka need ka, mis on põõsa all. Naised kodu minnes läksid mune võtma, aga seal ei olnud enam ühtegi muna, vaid oli ussipesa.

ERA II 243, 448/9 (18) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Kati Turm, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Koiküla vallas Koiva jõe lähedal elab imearst. Teda kutsutakse Suriks. Tema õiget nime teab mõni üksik. Teda peetakse kuulsaks sõnadega arstimise poolest. Tema juure käib palju abiotsijaid lähedalt ja ka kaugelt. Ta isa oli peetud kuulsaks kroosiarstiks.

ERA II 243, 493/4 (13) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Miina Arbeiter, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kord läinud kaks naist Lanna metsast Suri juurde arstima. Tasumiseks võtnud nad kaasa kanamune. Teel lõid nad kahtlema, et neilt nii palju mune ei võeta, kui nad ühes võtsid. Jätsidki munad enam kui pool põõsa alla. Kui kõik toimingud korras, hakkasid naised tulema. Suri käskinud ka mune põõsa alt koju viia. Naised arutasid isekeskis, kust Suri teadis, et mune ka põõsa alla panime. Kuid otsusele ei saadud. Nad tahtnudki mune koju tagasi viia, aga munade asemel oli põõsa all suur hunnik mürgiseid madusid.

RKM II 53, 132 (8) < Karula khk., Haabsaare kn. - Luise Rüütel < Adeele Valdre, 58 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Arstimisviisid
Karulas elav Suri oli laialt tuntud arstimisega. Inimesed pidasid teda nõiaks ja käisid abi otsimas haiguste puhul.
Kurguhaigust ravis Suri viinaga. Ta segas naelaga viina ja iga ringi ajal vaatas üles ning luges sõnu. Haige pidi seda viina jooma iga päev enne päevaminekut.
Sammaspooliku raviks tegi ta naelaga ringe ja viisnurki rasvale ning lõpuks ütles kolm korda "Aamen!" Seda rasva pidi haige määrima sammaspoolikule samuti enne päevaminekut.

RKM II 225, 95/6 (10) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili t. < Mõniste - Erna Tampere < Anna Reinold, s. 1879 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul väümiis läts mõtsa seenele ja uss ol'l kuuse juure man. Tiä pidi jala pääle pandma, ehmätäs, sis hää käel tul'l kuu vahetepäeväl villikeisi peo täüs. Lätsi nii katski ja käel tul'l kahre nahk pääle. Sis ütskõrd sellät' mullõ, et niimuudu om. Ma anni klaasiga rasva üten ja ütli, et: "Mine sa kohe Suri manu!" Suri ol'l lugenu rasva pääle ja ütelnu: "Ärä sa lehepuu man määri tuut kätt, määri nõglapuu man. Lehepuust lätt tõnõ müüdä, murd määne ossakõsõ, sis lätt tuu hädä tõsõlõ. Tuliuunen ka ärä tii, vällä pääl määri. Sis ei tii tõisilõ hädä."
Paar kõrd määris, sai terves. Temä tenäs minnu, et : "Sa opasi kohe minnä."

RKM II 308, 153 (14) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ole kuulnu, et mutti oma kätel ära sureta, kes nii teed, sellest saa arst. Kas nüüd midagi masseerija vai selline.

RKM II 308, 155/6 (25) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosile pandi sinine paber. Mu isa tegi ühtelugu inimestele. Sõna olli ka, ema ka tekk. Pliiatsiga tegi sinise paberi pääle, õkva sai terveks.

EKS 22, 11 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suu sutik, maa mardik,
läbi kulu kuluvars,
mine sa suurt suud müüdä,
mine laket laant müüdä,
kon ei kuule kuke helü,
ei kuule sa kikka kirgmist,
ei kuule sa kana kaakmist.
Kuiume, lõppeme, kui vanakuu taivan.

ERA II 243, 448/9 (18) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Kati Turm, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Koiküla vallas Koiva jõe lähedal elab imearst. Teda kutsutakse Suriks. Tema õiget nime teab mõni üksik. Teda peetakse kuulsaks sõnadega arstimise poolest. Tema juure käib palju abiotsijaid lähedalt ja ka kaugelt. Ta isa oli peetud kuulsaks kroosiarstiks.

ERA II 243, 493/4 (13) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Miina Arbeiter, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kord läinud kaks naist Lanna metsast Suri juurde arstima. Tasumiseks võtnud nad kaasa kanamune. Teel lõid nad kahtlema, et neilt nii palju mune ei võeta, kui nad ühes võtsid. Jätsidki munad enam kui pool põõsa alla. Kui kõik toimingud korras, hakkasid naised tulema. Suri käskinud ka mune põõsa alt koju viia. Naised arutasid isekeskis, kust Suri teadis, et mune ka põõsa alla panime. Kuid otsusele ei saadud. Nad tahtnudki mune koju tagasi viia, aga munade asemel oli põõsa all suur hunnik mürgiseid madusid.

ERA II 243, 514/5 (23) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kaks naist läinud Suri juure. Suri on meie nurga rahvaarst.
Naised viinud Surile tasuks kanamune selle eest, et Suri neile tervist annaks. Teepeal ütelnud teine naine teisele: "Neid on ikka palju, neid mune, paneme pooled siia põõsa alla, kui tuleme, viime koju tagasi." Teinudki nii, osa pannud põõsa alla ja osa siis viinud. Kui nad koju hakanud tulema, ütelnud Suri, et võtke need ka, mis teie põõsa alla pandsite. Naiste imestus olnud suur. Kui nad sirutanud käe, et võtta põõsa alla pandud mune, leidnud nad ussipesa.

ERA II 243, 515/6 (24) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Sikamäe Liine läinud kord Suri juure lehma pärast. Kui Suri õpetanud kõik, küsinud ta veel (Suri muidugi) et, kellel need hambad valutavad ja näidanud sõrmega Liine pahemale põsele ja lausunud, et need vasaku poole hambad sulle rahu ei anna. Selle järel sülitand kolm korda põsele ja silitanud kolm korda. Sellest ajast saadik ei ole Liinel hambad valutanud.

ERA II 243, 516 (25) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Elanud üks vanamees nimega vana Äidi. Olnud teine kuulus lastearstimise pärast. Äidil olnud 9 kotis 9 sorti teri ja igast sordist 9 tera, nendega ta arstinud kõik ümbruskonna inimeste lapsed terveks.
Tal olnud üks vallatu poiss. Kord söönud see kõik herned ja oad ära, siis kadunud arstimisvõim.

ERA II 243, 525 (5) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kats naist lätsi vana Suri manu lehmäle rohtu otsma. Raha es ole ja võtseva munne massus. Tiipääl arvasive, et munne om pallu ja pandseve mõne jao munne puhma alla, et ku tagasi tulemi, sis võtami ära. Ja lätsivegi Suri manu. Suri segäsi raudnaalage topsin viina, mis naise ollive ütel veenu. Ku ta jumalege jätse, sis ütel, et naisekse, võtke oma kraam ka puhma alt ära. Naise lätsvä võtma ja es ole munne, oll munne asemel suur uss.

ERA II 243, 538 (8) < Karula khk., Karula v., Soobla t. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Latik, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ükskord läksid naised Suri juurde abi otsima. Aga naistel ei olnud raha maksa, siis viisid nad Surile tasuks kanamune. Aga arvasid, et väga palju saab ja panid pooled munad põõsa alla, et kodu minnes võtavad. Aga kui naised Suri juurde jõudsid ja vaevatasuks andsid mune, ütles Suri, et võtke ikka need ka, mis on põõsa all. Naised kodu minnes läksid mune võtma, aga seal ei olnud enam ühtegi muna, vaid oli ussipesa.

RKM II 308, 153 (14) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ole kuulnu, et mutti oma kätel ära sureta, kes nii teed, sellest saa arst. Kas nüüd midagi masseerija vai selline.

RKM II 308, 155/6 (25) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosile pandi sinine paber. Mu isa tegi ühtelugu inimestele. Sõna olli ka, ema ka tekk. Pliiatsiga tegi sinise paberi pääle, õkva sai terveks.

RKM II 225, 95/6 (10) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili t. < Mõniste - Erna Tampere < Anna Reinold, s. 1879 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul väümiis läts mõtsa seenele ja uss ol'l kuuse juure man. Tiä pidi jala pääle pandma, ehmätäs, sis hää käel tul'l kuu vahetepäeväl villikeisi peo täüs. Lätsi nii katski ja käel tul'l kahre nahk pääle. Sis ütskõrd sellät' mullõ, et niimuudu om. Ma anni klaasiga rasva üten ja ütli, et: "Mine sa kohe Suri manu!" Suri ol'l lugenu rasva pääle ja ütelnu: "Ärä sa lehepuu man määri tuut kätt, määri nõglapuu man. Lehepuust lätt tõnõ müüdä, murd määne ossakõsõ, sis lätt tuu hädä tõsõlõ. Tuliuunen ka ärä tii, vällä pääl määri. Sis ei tii tõisilõ hädä."
Paar kõrd määris, sai terves. Temä tenäs minnu, et : "Sa opasi kohe minnä."

RKM II 53, 132 (8) < Karula khk., Haabsaare kn. - Luise Rüütel < Adeele Valdre, 58 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Arstimisviisid
Karulas elav Suri oli laialt tuntud arstimisega. Inimesed pidasid teda nõiaks ja käisid abi otsimas haiguste puhul.
Kurguhaigust ravis Suri viinaga. Ta segas naelaga viina ja iga ringi ajal vaatas üles ning luges sõnu. Haige pidi seda viina jooma iga päev enne päevaminekut.
Sammaspooliku raviks tegi ta naelaga ringe ja viisnurki rasvale ning lõpuks ütles kolm korda "Aamen!" Seda rasva pidi haige määrima sammaspoolikule samuti enne päevaminekut.