Karula pärimus

Jutte endistest aegadest

ERA II 2, 553 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra Puka talu peremees läind Riiga. Väravavaht küsind: "Kustpoolt oled, kas Antsmõisast või?"- "Antsmõisast jah!" -""Ega viimati Pukalt?" -""Pukalt jah!" - "Kas midagi oled leidnud?" -""Ei mitte midagi." -""Sul on aias aia nurgast lugeda kolmanda uibu juure all pütitäis raha. Kaeva välja ja too õkva siia. Ära päält midagi võta." Puka peremees läind koju, ja - õigus küll - olnud küll pütt kulda. Riiga viimisest pole nüüd enam juttugi olnud. Sääl jäänd aga peremees põdema. Arvat üht kui teist, viimaks mõteldud, seda see raha ikka tegi. Viind ülejäänd raha Riiga. Väravavaht hüüdnud juba kaugelt: "Vii ära tagasi. Ma oleksin sulle niikuinii kõik kätte andnud." Mees viind raha tagasi, matnud maha. Aga ei abi kedagi. Terve suguvõsa surnud üksteise järgi välja.

ERA II 115, 57 (29) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rootsi sõja ajal pandud raha maa sisse. Üks Patupera mees künnud raha välja. Ei ole osanud aga maa seest välja võtta. Raha jäänudki maa sisse. Mees ise jäänud sellest ajast põdema ja surnudki ära.

ERA II 115, 58 (30) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Isa olnud haige, pannud oma raha tuhkhauda ja öelnud: "Neo käe, mis pandva, neo peat võtma!" Poeg näinud, kui isa raha sinna pannud, otsinud küll, aga pole leidnud. Isa surnud ära. Poeg võtnud surnud isa käe, seganud sellega tuhkhauas ja saanudki raha kätte.

ERA II 115, 58 (31) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ühe tare põranda all olnud raha. Karjunud alati: "Ma tõusen, ma tõusen!" Pererahvas olnud hirmul. Lastud paluda, et see vait jääks, aga pole jäänud. Peremees tulnud kord purjus peaga kõrtsist ja öelnud: "No tõuse, kurat, kui sa tõusja oled!" Hakanud aga raha tulema.
Rahal on ikka hoidja juures, kes teda sinna paneb. Rahal on vist maakihvt juures, ega teda alati ei saa võtta maa seest.

ERA II 115, 70/1 (15) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kaupmees olnud Venemaal sõjas. Proua elanud siin. Ta pannud raha laia kaelaga pudelisse ja pannud sellega õunapuu juure alla. Hoiukassasse viinud ühe paberi või tseki, kuhu pääle olnud kirjutatud, kus raha on. See tsekk pidi mehele antama, kui ta tagasi tuleb. Naine surnud ära. Kaupmees tulnud sõjast tagasi ja saanud selle paberi hoiukassast kätte, hakanud raha otsima. Mees kaevanud küll õunapuu ajas, aga ei leia raha. Tark kutsunud naise vaimu välja. Vaim öelnud, et raha on keset õunapuuaeda. Mees otsinud ja kaevanud küll, aga pole raha leidnud. Lasknud teise korra naise vaimu välja kutsuda. Vaim juhatanud jälle raha juurde, kuid öelnud, et ärgu mees teda enam välja lasku kutsuda. Vaimul olla kerge küll tulla, aga tagasi minna olevat väga raske. Mees kaevanud veel ja saanudki raha kätte.

ERA II 115, 71 (16) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mändige Jaanimäel pidavat raha keller olema.

ERA II 115, 84/5 (47) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Jaanilaupäeva õhtul oli lehmade karjast tulles kroonid pääs. Perenaisel pidi sõir ja või valmis olema. Perenaine huikas läbi rehetare paja: "Meil lehmi, meil piimä!" Peremees vahtis läbi karuperse läbi täku taoste, siis ta nägi, kus vanajuudas raha kuivatab.
Üks peremees oli läinudki vanajuuda juurde. Vanajuudas visanud talle kühvliga raha ja öelnud: "Seh, sul kah, mis sa kaiet läbi kahruperse!" Ei tea, mis see perenaine kodus peremehele öelnud. Raha asemel olnud ainult haavalehed.

ERA II 238, 23/4 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Juula Mitt, 74 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Muistne sild
Välgita rabast käib läbi muistne tee, mis on ehitatud Vene ja Rootsi sõja ajal püstpalkidest. Sellest sillast on ka saanud sääl lähedal asuvad talud oma nimed Venessilla talud. Venelased olid Rootsi sõjaväge taga ajanud ja põgenedes on tulnud vastu mäda heinamaa, kus nad kiirel korral ehitanud silla. Sõja ajal on rootslased ka oma varandusi matnud Välgita mägedesse. Säält on otsitud küll nüüd varandusi, kuid pole veel leitud.

ERA II 238, 24 (9) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Juula Mitt, 74 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tähtis kivi
Välgita mägede juure on üks suur kivi, mis olevat pealt nii sile ja tasane kui hööveldud. Sinna olevat vanarahva jutu järgi palju raha maetud. Kuid pole leitud sealt midagi. Selle kivi peal olevat olnud ka oda, hobuseraua ja kirve kujud, kuid õitselised teinud seal peal õitsetuld ja nüüd põlenud pealmine kiht ära ja tulnud pealt ära.

ERA II 238, 32/4 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Vildioja t. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Leena Mitt, 64 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Abja valla rikkaks saamise lugu
Ühele (mehele) sepale öeldud öösel unes, et mine kivisilla peale, kus risttee neljapäeva õhtul, kus seisab sinu õnn. Mees läinudki. Seisnud seal kolm päeva, pole midagi õnne tulnud. Rändkaupmees, kes seda meest oli juba tähele pannud ja küsinud, et mis sa siin ootad. Mees vastanud, et temal nii öösel öeldud, et siin on su õnn. Kaupmees naernud ja öelnud, et oled sina ka kerge uskuma. Mine parem oma sepikoja ukse ette ja otsi sealt oma õnne. Mees läinudki kohe joostes koju õnne otsima. Ta leidnudki väikse katla, kus olnud raha väiksemal määral sees. Üks juut tulnud nüüd sepist tegema ja küsinud sepa käest, et mis katel sul see on. Sepp vastanud, et see on juba ammust minu isa-isa pärandus. Siis oli käskinud edasi, et loe, mis selle katla peale on kirjutatud. Sepp polnud seda kirja enne tähele pannudki. Nüüd nägi alles, et seal seisis, kes leiab selle katla, siis selle all on veel suurem katel. Kui juut nüüd ära läks, hakanud sepp suuremat katelt otsma. Ta leidnudki selle, kuid olnud nii suur, et pidanud terve valla rahva kokku ajama, et suudaks seda välja tõsta. Siis tasuks andnud ta kõigile katlat tõstes liitriga kuldrahasid. Millest saanudki kogu vald rikkaks.

ERA II 243, 509 (11) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Liibremäest, mis asub Koiküla pool, olevat leitud Rootsi sõja aegseid kuule. Räägitakse ka, et Rootsi ülemvägede juhataja istutanud sinna mäele tamme sõnadega: "Kui tamm ei kuiva, jään võitjaks, kui kuivab, võidab Eesti." Tamm kasvanud, kasvanud, kuni üks noor ülbe hobune purustanud ta noore võsu.

ERA II 243, 518 (27) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Õisu silla peal olevat vanasti vanakuradid raha kuivatanud. Poisid käinud kaks ööd järjest vaatamas, kolmas kord pole lubatud enam tulla. Silla peal askeldanud kaks meest. Poisid läinud siiski kolmaskord vaatama aga päeva ja näinud, et tule asemel olnud selge hõbe, mis helisenud. Poistel nõu käes, kott alla ja raha kotti, nii saanud poisid rikkaks.

ERA II 243, 518/9 (28) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula vallas asetseb Tõllamägi. Vanajutt tema kohta räägib nii: Elanud üks peremees priinimega Kala, korjanud raha ja matnud mäele maha. Üks peremees Järv petnud talt talu surmatunnil endale, ei ole julgenud aga raha puutuda, sest vana Kala sõitnud pärast surma musta tõllaga mäele raha lugema. Sellest tuligi Tõllamägi.

ERA II 243, 525/6 (6) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kord ku keegi miis nimega Zile kündnud Alakunul maad, jäänu adra ette paa vang. Hobene ei jõudnud pada üles kündä. Kündjal läts süa täis ja ta ütel: "Mis kurat siin iin om." Pada vaonu maa sisse ja miis jäi rahast ilma, mis oll sääl sehen.

ERA II 243, 526/7 (8) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Alakunu mehe lätsi Vilimiku pallu hobestega õitsi. Sääl olevat suur läte, mis kunagi kinni külmä. Lätte man oll palanu suur tuli ja musta mehe tandsenu ümbre tule. Arvati, et vanakurat kuivatas lätte man raha ja nakati sedä lätet pelgäme.

ERA II 243, 528/9 (12) < Karula khk., Karula v., Saarlese t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Voldi Naha, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula Pikkjärve algkoolist natukene maad edesi om üts suur pettäi. Arvates, et see pettai om Rootsi ajast peri. Seo pedäje oll laskunu istutete Rootsi kuningas. Pedäjel oll pantu latv maa sisse. Rootsi kuningas oll ütelnu: "Ku see pettäi kasume lätt, sis om võit meil." Seo pettai kasus põragi.

ERA II 243, 530 (15) < Karula khk., Karula v., Saarlese t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Voldi Naha, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Utra kohal om üts suur pettäi. Selle pädaje on istutanu Rootsi kuningas. Pedäjel oll pantu latv maa sisse ja juure ülespoole. Pettäi oll lännu kasume ja kasus põraki.

ERA II 243, 547 (1) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Prigendimägi
Prigendimägi asub Karula asunduses Jaan Kaska krundi peal. See mägi on metsaga kaetud. Metsas asub suur raudrist. Risti all on keller. Sinna keldresse on maetud mõisnik Prigend. Seal arvatakse ka varandusi olevat. Ühel öösel oli kaevatud 10 m pikk ja 1 m sügavune kraav, kas säält midagi varandusi on saadud, seda ei tea.

ERA II 243, 440/1 (6) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula vallas Koobasaare vahtkonnas asub mets, mida kutsutakse Soeanna (Soehänna) paluks. Oma nimetuse on ta saanud järgmiselt: Ennem on seal metsas olnud palju hunte. Kord on üks julge mees läinud läbi selle metsa. Kui ta metsa on jõudnud, on tulnud üks hunt teda kimbutama. Kui mees on seisnud, siis on hunt ka seisnud, kui mees minna on tahtnud, pole hunt tal lasknud. Korraga on mees hundi sabast kinni haarand ja saba maha lõiganud. Pärast seda on ta näidanud seda saba teistele. Sellest on saanud mets Soeanna nimetuse.

ERA II 243, 441 (7) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula vallas asub mets, mida kutsutakse Koobasaare metsaks ja ühtlasi on ka seal metsavalitsuse hoone, mida kutsutakse Koobasaareks. Oma nime on ta saanud Põhjasõja ajal. Seal on põline mets asunud. Sinna on peitu mindud ja on kaevatud koopad metsa alla. Sellest on mets saanud nime ja hiljem ka talu.

ERA II 243, 451 (22) < Karula khk., Karula v., Jaanimäe t. < Sangaste khk., Laatre k., Ojaveere t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Oskar Pikk, 32 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sangaste vallas, Sangaste mõisa ligidal asub mets, mida kutsutakse Audova metsaks. Oma nimetuse on ta saanud Vene-Rootsi sõja ajal. Vene väed on selle metsa salaauke täis kaevanud. Sangaste mõisa juures löödud lahing rootslaste kaotusega. Rootsi vägede põgenedes on Rootsi kuninga tõld, milles oli palju kulda, jäänud sinna metsa maha. Et Rootsi vägedel tõlda võimatu oli kaasa viia, kaevasid nad tõlla maasse. Tõld on arvatavasti veel praegu seal metsas. Et metsa palju auke oli kaevatud, hakati metsa kutsuma Audova metsaks.

ERA II 243, 451/2 (23) < Karula khk., Karula v., Jaanimäe t. < Sangaste khk., Laatre k., Ojaveere t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Oskar Pikk, 32 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sangaste mõisa lossi juures kasvab tamm, mida kutsutakse Rootsi tammeks. See hiiglatamm on nii jäme, et viis meest ei küüni ümber võtma. Oma nimetuse on ta saanud Rootsi sõja järel, mil Rootsi kuningas Sangaste mõisast on lahkunud. Rahvasuu räägib, et Rootsi kuningas on selle tamme sinna latvapidi maasse istutanud, öeldes: "Kui see tamm kasvama läheb, saab Eestimaa veel kord Rootsi alla." Tamm on kasvanud ja on praegu hiiglasuur. Oksad on raudklammerdega kinni pandud, et nad ei lõheneks.

ERA II 243, 462 (3) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula vallas on Saare talu maa pääl järv, kus on olnud vanaaegne loss ja säält on leitud vanu Rootsi-aegseid rahasid ja vanu müürikive.

ERA II 243, 462/3 (5) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tähtis puu on Kaagjärve Valga maantee ääres, seda kutsutakse Vangikuuseks, ta on oma nimetuse saanud sellest, et see koht olevat olnud vangide peatuskoht ja puhkekoht ja sinna olevat ennast ära poonud üks ärapõgenenud vang, kes oli vangist välja pääsend ja tagaajajad olid kannul olnud, ja ta poond enda ära.

ERA II 243, 464/5 (9) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Käo talu maal II kl. maantee ääres. Sinna on Rootsi kuningas latvamööda puu sisse löönud ja ise öelnud, et kui see kasvama läheb, siis ta tuleb Eestisse tagasi ja praegu see puu kasvab.

ERA II 243, 467/8 (12) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kord olnud rehepapp, see olnud väga julge ja nüüd rahvas juhatanud teda ühte keldri, kus on olnud suur hunnik kulda. Ja teised, kes on läinud lugema tükki kaupa ritta, onvad sinna sisse jäänud ja nüüd rehepapp läinud ka lugema. Lugenud hunniku pooleks ja nüüd üks jäänd üle, selle löönud ta katki. Ja nüüd tulnud vanapagan ja näidanud seda kollile, see siis andnud selle rehepapile. Ja see on saanud rikkaks. Ja pääsenud säält välja.

ERA II 243, 469/70 (16) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Alviine Sepp, 38 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula valla Viki talu maal on Rõivamägi. See on oma nimetuse saanud sellest, et kui sõda on üle käinud, siis inimesed on omad riided ja varandused kõik selle sõja ajal mäe sisse pandud.

ERA II 243, 470/1 (18) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Alviine Sepp, 38 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Antsla vallas Mändiku talus, kus on olnud vanasti rehetare, kust on vaadata olnud vanasti, kui inimesed ära peitnud kulda ja muud, oli ka üks kelder, kus on kulda ja hõbedad maa sees. Ja see on olnud üks mägi. Ja praegu ei ole seda mäge teada, kus see on.

ERA II 243, 471 (19) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Alviine Sepp, 38 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kirbu talu maal rauakantsel, kus on olnud vana turbe tööv. Ja selle ümbruses usutakse, et seal peab kulda leiduma.

ERA II 243, 476 (30) < Karula khk., Kaagjärve v., Kasesaare t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Emiilie Paap, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula vallas Rimmi talu maal olevat kuus potti kulda peidetud.

ERA II 243, 477 (33) < Karula khk., Kaagjärve v., Kasesaare t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Emiilie Paap, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kaagjärve vallas üks taluperemees oli kündes leidnud potiga vanaaegseid ehteasju. Ja see mees oli saatnud need ehteasjad muuseumi.

ERA II 243, 484/5 (2) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Jakob Roose, 76 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Teine jutt räägib rahamäest.
Kord põllul kündes isaisa leidnud mullast kolm suurt hõberaha ja ühe väikese hõberaha. Ta viinud selle raha mõisa ja müüs mõisnikule. Samalt põllult leidnud ka isaisa juures teeniv sulane hõberahasid.
Ühel ööl näidati Peetrile, nagu oli isaisa nimi, unes ühe kivi kohal ja selletati, et siin kohal leidub palju kulda ja peab raha välja kaevama öösi üksi olles. Kuid Peeter ei julgenud öösel minna kaevama, vaid raha jäigi sinnapaika. Kivi, kus raha asukohta näidati, on veel praegu alles. Sest on saanudki mägi omale nime.

ERA II 243, 490/1 (9) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Elanud vanalajal lesknaine. Tal olid juba suured lapselapsed. Sel eidel olnud palju kulda. Kui nüüd vanakese jõud oli raugemas, kogunesid lapsed ta ümber. Lapsed pärinud raha, kuid vanainimene ei annud. Kui vanaeit surema hakkas, oli tal kavatsus raha peita. Noorem lapselaps sai sellest kuidagi teada ja vahtis järele, kuhu vanaeit raha paneb. Ühel päeval, kui poiss oli koldele pugenud vanakese märkamata ja teised olid välja läinud, hakkaski eit raha matma. Ta peitis selle tuha sisse, lausudes: "Kelle käed peidavad, selle käed võtavad." Vanakese surma järel läinud poeg ja kaapinud raha eide kätega välja. Leitud raha jaotanud lapsed pooleks, saades niiviisi rikkaks.

ERA II 243, 491 (10) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanad inimesed räägivad, et maa sisse peidetakse hääga ja halvaga varandusi. Nii juhtus ka ühe mõisamoonakaga, kes kündis mõisa põldu. Korraga jäänud adranina kinni, niiet hobune ei jaksanud tõmmata. Mees hakkanud hobust peksma ja vanduma. Samal silmapilgul, kui mees vandumise lõpetanud, kuulnud ta kolinat. Nüüd tõmmanud hobune adranina välja ja mees leidnud selle otsast paja sanga. Mees saanud aru, et tegemist on varaga, kuid vandumise tõttu kadus suur varandus.

ERA II 243, 492 (11) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Öösel magades näidatud Paul Arbeitrile unes Kiberi tambi (tammi) juures rahaauku. "Kui tahad rikkaks saada, siis pead sa raha välja kaevama üksinda öösi kell kaksteistkümmend." Hommikul rääkinud ta teistele ja läinud rahaaugu juure. Pistnud sinna kohta raudoraga, kuulnud maa sees raua kolisemist. Välja kaevates leidis ta ainult kiviks muudetud rahakasti. Kui ta oleks öösi kaevanud, oleks saanud rikkaks, aga mees ei julgenud. Tõenduseks asub see kivi praegu lahti kaevatud augus ja omab kasti kuju.

ERA II 243, 492/3 (12) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Miina Arbeiter, 69 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mõisnikkude ajal elanud Igastes kuusteist moonakad. Ühele neist näidatud unes kolm ööd järgemööda Agasaare lätte juures kolme pütti kulda. Kui ta tahab rikkaks saada, peab sinna viima lammas kahe pojaga. Sel moonakal olnud naine ja sel kaks poega. Ka lammas olnud kahe pojaga. Hommikul seletanud ta oma unenägu ka teistele moonakatele. Teised käsknud viia tal lamba kahe pojaga, aga mees arvas, et tahetakse ta naist kahe lapsega. Jätnud nõu katki ja jätnud suure varanduse sinnapaika.

ERA II 243, 503 (1) < Karula khk., Karula v., Lätikmäe t. < Vändra khk. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Elisabeth Jaik, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Prouamets
Karula mõisa lähedal kasvab mets nimega Prouamets. Tema nime saamisest räägitakse nii. Mõisniku proua käinud seal alati jalutamas. Noh mis siis muud kui Prouamets.

ERA II 156, 415/6 (20) < Karula khk., Vana-Antsla v., Mändiku vanadekodu < Karula khk., Kärna t. - Kaika noorkotkad < Marie Saalup, s. 1861 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Rahakatel.
Kord vanast elanud ühes rehetoas keegi lesknaine väikse lapsega. Ühel õhtul, mil naine töötas kaunis hilis öö tunnil toas, kuulis ta, et keegi põranda alt ütleb: "ma tõsõ". Sellepääle vastas lesknaine, et "tõsõ nuu tõsõ Jumala nimel". Kohe kerkinud põranda alt üles rahakatel, olles täis kuldraha. Kuna naine olles majanduslikult päris viletsas seisukorras, ja rahakatel sisaldas palju raha, paranes naise seisukord ja saades rikkaks!

RKM II 308, 393 (11) < Karula khk., Karula v., Tarsila t. - Kristi Salve < Kohk, Emilie (91 a.) ja Nadezhda (70 a.) (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägiti, et rahapaja olleva ollu. Siit läts - öeldi nii - Rootsi tee. Meie teenija nägi unes, et mine sinna kohta, sääl om rahapada. Kui üksinda ei julge minna, võib kaasa võtta, aga tagasi tulles ei tohi tagasi vaadata. Kats korda ilmutati.

RKM II 308, 7/8 (11) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Leonhard Ilsjan, 65 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaisa kõnõl Rootsi sõja aegseid jutte ka. Kui kaivat, siis sai varanduse kätte, aga ikka alati oli miski juhtumine, et sa seda varandust ei saand.

RKM II 308, 29 (52) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Leonhard Ilsjan, 65 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaisa ütles, et Mändiku mäe peal on Tabinamäe, seal tuli palanu ööse, kiäki kaivnu. Ööse piat kaivma. Ei tuud saa kiäki kätte, tuud varandust.

RKM II 308, 88/9 (40) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja varguse jaoks, ma õpetan, mis teete, et ei varastata. Mul elus ei ole varastatud. Suured summad on kaasas olnud. Kui lähete kunagi suurt sisseostu tegema ja teil raha muidugi suuremad summad kaasas, siis koputage neli korda jalaga vastu maad või vasta põrandat ja kolm kord süllake üle vasaku õla nii, et keegi ei näe. Siis ei juhtu mitte midagi, mitte üks vaenlase näpp ei saa teilt mitte midagi võtta.

RKM II 308, 156/7 (29) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käo kukkumist kui edimest kord kuuled, siis piat taskun kõlistama, siis saat ikka raha.

RKM II 308, 159/60 (2) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Berta Pettai, s. 1889 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui maa pääl olle vainuköids ja ussikese sääl, siis too tähenda sõta. Sõjaaigu iks olli ka.

RKM II 308, 164 (13) < Karula khk., Apja k., Liiva t. < Karula khk., Koikküla, Sarapu t. - Mall Hiiemäe < Sergei Mölder, s. 1897 (1973) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirves panti varte vana kuuga, siis ei lähe otsast ära.

RKM II 308, 174/5 (2) < Karula khk., Väike-Apja k., Otsa t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Mall Hiiemäe < Vanda Torn, 64 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rootsi sõjavägi oli siit kuskilt läbi lännu ja siis väikene oja om ollu ja säält oliva joonu. Ennem oli kõik hobustega too sõjavoor. Kui reevehmre pistü löönu sinna ja ütelnu, et siis teda ootavad rahvas ja see maa saa tagasi, kui vehmer kasuma lätt. Ja see soov oll täide läinu, aga päält vanajumala ei valitse keski igavikku.
Silmade haigus, kel olema, siis ravitas selle Rootsioja veega. Ta jookseb vastapäeva. Mõsti tolle veega. Rahvas veeva toda vett, võtva pudeliga toda vett kaasa üten. Muud ma ei tea kui silmade arstmist.

RKM II 308, 207 (4) < Karula khk., Kirbu k., Allika t. - Mall Hiiemäe < Aliide Pulst, 82 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiiviti talus oll ka üts peidetu varandus. Seal oli palju korda käidud kaevamas, ikka ühel oli näidatud ja teisel oli näidatud. Ja ühe õunapuuaia posti juurest oli mitu korda näidatud. Kaevatud on palju, aga leidnud ei ole keegi raha. Alati oli ikka see jutt, et kuskil oli näidatu, aga pidid ikka kellu 12-ne ajal minema. Ja kui see aig mööda lätt, siis kolin oli õkva, kus see kuld oli maa ala läinu.

RKM II 308, 287 (9) < Karula khk., Korijärve k., Väheru k. - Kristi Salve < Minna Verev, s. 1903 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siinsamal üle oja on Maasikmäe mõts. Pidi olema kats puukandu, et mõisnikude rahakast pidi olema maetu. Üts vanamiis kõnõl, tuu om ka ära surenu.

RKM II 308, 336 (5) < Karula khk., Ähijärve kaldal - Kristi Salve < Ellert Koemets, u. 50 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsoorust Antsla poole on Nurmmägi. Varila talu on selle ligidal. Seal usutakse, et on Rootsi varandused, rootslased taganemise ajal matnud. Kohalikud on uurinud ja kaevanud. Seal on ka kirikumägi.

ERA II 115, 71 (16) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Mändige Jaanimäel pidavat raha keller olema.