Karula pärimus
Uued laulud
RKM II 307, 345 (1) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tädi oli laululine = laulis palju, armastas laulda ja oskas palju laule. Teisel korral kasutas samas tähenduses laulukas.
RKM II 307, 347 (10) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõit-tsõit tsõdsele,
üle oja onule,
läbi lepa lellale,
tiid piti tädile.
Lell tõi leiba,
tsõdse tõi sõira,
tädi tõi täie.
Emalt. [Rõuge khk.]
RKM II 307, 348 (13) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere, tere, tedrekene!
Kos sa lähed, kogrekene?
Ma lää parmu peiele.
Kesse parmu ära tapse?
Sikk sõkse sõrage,
lammas labaluuge,
open umbrauage,
täkk täie kabjage.
Emalt. Lastele vanainimesed lugesid.
[Rõuge]
RKM II 307, 348 (14) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siri-siri, sirgukene,
kus su kulla pesakene?
Varre otsan varikun... Ununenud.
[Rõuge]
RKM II 307, 378 (1) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ingrid Rüütel < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõira Antsul kolm tütart,
igapäivi kosilased.
Üts oli köster, tõine mölder,
kolmas kuldne koolihärra.
Ei ma taha möldril minna,
ega jahuputru süüa.
Ei ma taha köstril minna,
ega vene naiseks saada.
Ma tahan kuldset koolihärrat,
koolihärra prouaks saada.
RKM II 307, 378/9 (2) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ingrid Rüütel < Elise Lukin, 80 a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis oli Tsooru parun saanu,
et ta tütrid koolitanu -
ei na ketra vokiga,
vaid sõitva ümbre tõllaga.
Nad lääva Rõuge kirikulle
Tisleri Jaani pojaga.
Siis kellamees tornist vaatas,
et Tsooru (~paruni - kordamisel) preili tuleva.
Ta pühkis tolmu siit ja säält,
see esimese pingi päält.
(Viisi pole meeles)
RKM II 307, 345 (1) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tädi oli laululine = laulis palju, armastas laulda ja oskas palju laule. Teisel korral kasutas samas tähenduses laulukas.
RKM II 307, 347 (10) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõit-tsõit tsõdsele,
üle oja onule,
läbi lepa lellale,
tiid piti tädile.
Lell tõi leiba,
tsõdse tõi sõira,
tädi tõi täie.
Emalt. [Rõuge khk.]
RKM II 307, 348 (13) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere, tere, tedrekene!
Kos sa lähed, kogrekene?
Ma lää parmu peiele.
Kesse parmu ära tapse?
Sikk sõkse sõrage,
lammas labaluuge,
open umbrauage,
täkk täie kabjage.
Emalt. Lastele vanainimesed lugesid.
[Rõuge]
RKM II 307, 348 (14) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siri-siri, sirgukene,
kus su kulla pesakene?
Varre otsan varikun... Ununenud.
[Rõuge]
RKM II 307, 378 (1) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ingrid Rüütel < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõira Antsul kolm tütart,
igapäivi kosilased.
Üts oli köster, tõine mölder,
kolmas kuldne koolihärra.
Ei ma taha möldril minna,
ega jahuputru süüa.
Ei ma taha köstril minna,
ega vene naiseks saada.
Ma tahan kuldset koolihärrat,
koolihärra prouaks saada.
RKM II 307, 378/9 (2) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ingrid Rüütel < Elise Lukin, 80 a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis oli Tsooru parun saanu,
et ta tütrid koolitanu -
ei na ketra vokiga,
vaid sõitva ümbre tõllaga.
Nad lääva Rõuge kirikulle
Tisleri Jaani pojaga.
Siis kellamees tornist vaatas,
et Tsooru (~paruni - kordamisel) preili tuleva.
Ta pühkis tolmu siit ja säält,
see esimese pingi päält.
(Viisi pole meeles)