Nõo pärimus
Vanad jutud ja müütiline ajalugu
Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.
E 27426/7 (2) < Nõo khk. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Korra sõitnud laevamehed merd mööda, ilm olnud vagane ja laev tulnud väga tasakeisi. Korraga hüitud: "Hoidke laev paremat kätt!" Laevamehed vaadanuvad, aga ei ole kedagi näinuvad, läinuvad jälle edasi.
Siis hüütud teist korda, et hoidke laev paremat kätt, kaupmees Koek Jaan tuleb. Ja jälle vaadanuvad laevamehed, aga ei ole midagi näinuvad.
Siis hüütud kolmat korda nõnda kõvaste, et laevamehed ära ehmatanuvad. Siis käänuvad nemad paremale poole ja nendest sõitnud suur tõld mööda, hobused ees, kutsar pukis ja saks peal. Kui laevamehed linna saanuvad, olnud tõeste seal kaupmees Koek Jaan ära surnud just tol samal ajal.
E 27426/7 (2) < Nõo khk. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Korra sõitnud laevamehed merd mööda, ilm olnud vagane ja laev tulnud väga tasakeisi. Korraga hüitud: "Hoidke laev paremat kätt!" Laevamehed vaadanuvad, aga ei ole kedagi näinuvad, läinuvad jälle edasi.
Siis hüütud teist korda, et hoidke laev paremat kätt, kaupmees Koek Jaan tuleb. Ja jälle vaadanuvad laevamehed, aga ei ole midagi näinuvad.
Siis hüütud kolmat korda nõnda kõvaste, et laevamehed ära ehmatanuvad. Siis käänuvad nemad paremale poole ja nendest sõitnud suur tõld mööda, hobused ees, kutsar pukis ja saks peal. Kui laevamehed linna saanuvad, olnud tõeste seal kaupmees Koek Jaan ära surnud just tol samal ajal.
E 28200/1 < Nõo khk. - August Koger < Liis Kreutzberg (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ükskord heitnud vanapoiss järve kaldale magama ja pannud jalad järve poole, et siis on kergem järve jooksta kui Mürijüri üles tuleb, Hansu aga jätnud vahti pidama. Kui vanapoiss magama jäänud, käänud Hans tal jalad järve poolt kuiva maa poole. Pikne tulnud üles ja vanapoiss pistnud jooksu ja pikne kärgatanud ja vanapoisist ei jäänud muud järele kui sinine löga.
E 28200/1 < Nõo khk. - August Koger < Liis Kreutzberg (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ükskord heitnud vanapoiss järve kaldale magama ja pannud jalad järve poole, et siis on kergem järve jooksta kui Mürijüri üles tuleb, Hansu aga jätnud vahti pidama. Kui vanapoiss magama jäänud, käänud Hans tal jalad järve poolt kuiva maa poole. Pikne tulnud üles ja vanapoiss pistnud jooksu ja pikne kärgatanud ja vanapoisist ei jäänud muud järele kui sinine löga.
E 82207/10 (1) < Nõo khk., Luke v. < Simuna khk. - Maimu Peterson, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mari Põder, 65 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kodukäija
Simuna kihelkonnas samanimelise mõisa piirides elanud vana metsavaht oma poja ja miniaga. Minia olnud väga halb ja jonnakas inimene. Ta sundinud vana metsavahti raskeid töid tegema, mis sellele ta kõrge vanaduse tõttu käinud ülejõu. Ka poeg olnud isa vastane, ta ei kostnud isa eest, kartusest, et naise viha langeb siis tema pääle. Nii muutunud äi miniale päris vastikuks ja ta peas võtnud maad kurjad mõtted. Ta mõjutanud oma meest nii kaugele, et seegi naise mustad mõtted kiitnud hääks. Naine tahtnud nimelt äia surmata. Mees olnud nõus sellepärast, et siis temal avaneks võimalus rutem pääseda metsavahi kohale.
Julm mõrtsukatöö läinud neil korda. Ümberkaudsele rahvale seletanud nad, et metsavaht surnud loomulikku surma. Muidugi uskunud rahvas seda, sest metsavaht olnud iga päev suremisel, haiglane ja vana. Vanake maetud maha ja ühes temaga läinud ka ta surma saladus hauda.
Pääle isa surma hakanud noort metsavahti ja ta naist piinama südametunnistus. Metsavahi äraolekul olnud naine hirmul iga vähemagi krõbina puhul. Öösel pole ta silmagi kinni saanud, sest igal õhtul pääle kella 12 tulnud isa vaim ta voodi ette ning ähvardanud naist kägistada. Esimese kukelaulu järele aga kadunud kodukäija. Sealjuures aga lõhkunud ta kõik asjad, mis kätte juhtunud. Naine pole saanud appi karjuda, sest suu olnud kui kinni tinutatud. Asi olnud seda imelikum, et peremees kodukäijat polnud näinud. Ta otsustanud kord vaimu valvama jääda. Enne kella 12 heitnud ta köögis pingile, kasukas peal ja jäänud ootama. Kui kell 12 löönud, tulnud kodukäija suure kolinaga. Peremees hakanud pimedas kartma ning süüdanud pirru põlema. Kodukäija kartnud tulevalgust ja lahkunud seekord majast.
Nii kestnud see päevast päeva. Metsavahi naine olnud juba hirmu pärast haigestumas. Metsavaht läinud omas hädas targa juurde. Tark õpetanud: "Võta neljapäeva õhtul kolme tee harult 9 peotäit liiva, koorimata pihlaka pulk ja vii surnuaiale. Pulk pista haua sisse auku, kust kodukäija välja käib, ja liiv raputa sinna pääle. Küll siis kaob kodukäija."
Mees teinud targa õpetuse järele. Sellest päevast pääle pole metsavaht ega ta naine enam kodukäijat näinud.
E I 14 (81) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipja iste Meeri vallas Hiire talu heinamaal Lokutaja kandikohast umbes 1/2 versta Nõo poole Elva jõe kaldal. Pool tooli on raudtee ehitamise läbi ära lõhutud, alles on 50 sammu laiune, 40. s. pikkune ümmargune küngas, mis Kriiska(?) jala lähedalt mööda jooksvast Elva jõe pinnast umbes 2 sülda kõrgem on. Koht on praegu üles küntud.
ERA I 2, 559 (3) < Nõo khk., Aru v. - E. Jürgenson, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Libahunt.
Ükskord tulnud hunt heinasao äärde, kus mees ja naine söönuvad. Mees annud hundile noa otsast leiba, hunt tõmmanud leiva ühes nuaga ja jooksnud metsa. Sügisel läinud mees poodi, näinud oma nuga aknal ja küsinud kaupmehelt, kust tema nuga siia saanud. Kaupmees seletas, et tema on olnud libahunt ja mees on päästnud nõidusest, sellepärast võtnud ta nua ühes leivaga.
ERA I 2, 573 (3) < Nõo khk., Meeri v. - V. Kellamov, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpliane < Ann Kellamov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kanahaud.
Meeri vallas asuvast Verevi külast umbes 1/2 km. eemal asub sügav haud, mis nagu kana magamisaset meelde tuletab. Haud on umbes 15 meetrit sügav ja 70 meetrit ühest äärest teise. Selle haua tekkimist räägib ümbruskonna rahvasuu järgmiselt:
Korra pääsnud Kalevi abikaasal Lindal kana kodunt minema. Küll otsinud perenaine oma kana taga, küll tibutanud, aga kana jäänud kadunuks. Linda läinud tagasi koju ja unustanud kanaloo hoopis ära. Kana kõndinud omapääd ringi, sõtkunud mitu talu oma alla, kuni õhtu jõudnud, tahtnud kana puhkama heita. Tõmmanud ühest kohast jalaga, ei olevat hää olnud, tõmmanud teisest, jälle ase sant, tõmmanud kolmandast kohast, ase olevat hää olnud ja kana heitnud puhkama. Teisel päeval läinud kana koju tagasi. Säält, kust kana enne on tõmmanud, on tekkinud kaks järve, kuna kanahaud veest kuiv on.
ERA II 241, 464/5 (3) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Samas [Karksi] vallas Karksi lossi juures järsu oru kalda punase liivakivi sees on sügav koobas, kust allikas välja jookseb. Teine samasugune koobas asub 6-7 km eemal Polli mõisast Halliste kiriku poole minna Kõrgemäe talu juures. Neis koopais elanud vanapaganad ja kui üks vajanud leivalabidat, siis teine visanud selle soovijale koju kätte.
ERA II 241, 466 (5) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
[Sild Taagepera soo peale]
Samas vallas [Karksi v.] Kütti metsavahi maa peal on muidu kividest lagedal kohal suur kivivare. Selle kohta räägib rahvasuu, et Vanapagan tahtnud Taagepera peale läbi soo silda teha, kandes põllega kive kokku. Äkki laulnud aga kukk ja põllenöör rebenenud, jättes kivid hunnikusse.
ERA II 241, 466/7 (6) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Veekogud.
Samas vallas [Karksi v.] Kulli Jaak Kivisäkki maa peal Veisjärve kaldal soisel pinnal on leitud turbakihi alt suuri peaaegu kõdunemata palke. Kust need sinna saanud, on teadmata, kuid arvatakse, et sääl on olnud mõni vana vaiküla.
ERA II 241, 467 (7) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Karksi lossi paisu juures on koht, kuhu mitu samast perekonnast köstrit suplemisel uppunud. Rahvas räägib selle kohta, et sääl elab kuri näkk, kes vaimulikke vihkab.
ERA II 241, 497 < Nõo khk. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Jaan Adler, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Rehepapp äratab mõisniku.
Kord surnud mõisas härra ja ta viidud seitsme luku taha. Rehepapp lõikunud parajasti peerge. Kui punt valmis saanud, sidunud ta pundi selga, lõhkunud lukud ja tunginud härra surikeldri. Sääl pannud ta purdupaja keema. Kui puder valminud, käskinud rehepapp mõisahärrat maitseda. Surnu aga ei söönud. Rehepapp vihastunud ja löönud härrat rusikaga põskile. Härra teinud nüüd silmad lahti ja vaadanud imestades rehepappi otsa. Samal ajal karanud nurgas olevast tünnist vanakuri välja, haaranud rehepapil pääst kinni ja tõusnud temaga lendu. Viimaks, kui mees toibunud, löönud ta risti ette ja lausunud: "Püha Maria, tule ise appi!" Nüüd leidnud ta ennast porilombist. Mehel oli aga kael veninud 12 tolli pikkuseks. Olla teine veel hiljuti taga Tartu elanud.
ERA II 241, 527 < Nõo khk., Luke k., Haldja t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Anna Ambre, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Hall.
Vanasti olnud haigus, mis kannud Halli nime. Kui keegi põdenud halli, siis nimetatud seda "hallisõitmiseks". Inimene, kes olnud haige, selle ihu värisenud ühtepuhku.
Kord teeninud talus tüdruk Mari. Mari sõitnud ka halli. Perenaine kütnud ahju soojaks ka käskinud Maril ronida ahju, ise õpetades: "Kui keegi hüüab sind nimepidi, siis ära vasta, sest mina sind ei hüüa ja kui vastad, siis tuleb hall tagasi."
Mari roninud ahju ja kuulnud natukese aja pärast, kui keegi hüüdnud: "Mari! Mari!"
Mari ei vastanud ja vabanenud hallist.
ERA II 241, 531 < Nõo khk. - Endla Põhjala, Nõo algkooli õpilane < Peeter Org, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalevipoja tool.
Kord läinud Kalevipoeg Tõravere jõe ääre ja istunud maha. Ta oli suur, istus ühel jõekaldal ja jalad pani teisele jõe kaldale. Ta oli nii raske, et ase järgi jäi. See on praegugi veel näha ja alles. Sellest ajast on koha nimi Kalevipoja tool.
ERA II 241, 545 < Nõo khk., Nõo al. - A. Reiel, Nõo algkooli õpilane < Leena Reiel, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kust saadi Nõo kiriku kellad.
Vanasti kasvanud põline laas. Kord läinud jahimees sinna jahile. Eksinud ära. Olnud teine kolm-neli päeva eksinud. Siis näinud, et kaugelt paistab tuli. Hakanud tule poole minema. Kulunud seitse päeva, enne kui leidnud maja, pikk torn otsas. Mees läinud majja. Sees pole kusagil tuld näha olnud, kuid valge olnud siiski. Näinud majas mitut vana sõpra. Üks mees, kes jahimehe arvates tõrvatünnist tulnud, roninud suure tünni otsa ja ütelnud, et neile olla külaline tulnud. Siis hüpanud must mees tünni otsast maha ja tulnud mehe juure, küsinud: "Mis teivas sul seljas on?" Jahimees vastanud, et püss, millega võib teid kõiki maha lasta. Must mees küsinud püssi endale. Mees polla annud. Mustmees, sarvik, ütelnud, et kui annad - pääsed eluga, kui ei - siis oled minu võimuses. Mees löönud kartma ja annud püssi ära. Sarvik hakanud püssi laadima. Enne laskmist küsinud mehelt, et mis su nimi on? Mees vastu et - Ise. Siis tont lasknud. Nagu pauk kõlanud, olnud püss lõhki ja kütt pistnud putku. Vanapoiss kisama: "Tulge appi, tulge appi!" Kohe jooksnud Vanapagana sellid kokku ja küsinud et mis viga ja kes tegi? "Ise tegi, Ise tegi!" tänitanud vanapoiss. Sellid pistnud naerma, et mis sa siis karjud, kui ise tegid!
Jahimees pole aga teadnudki, kuhu ta jookseb. Jõudnud jõe ääre ja hüpanud üle jõe. Ise pole teadnudki, et hüppas Pärnust Saaremaale.
Istunud siis maha ja vahtinud ringi. Siis läinud jälle edasi. Tulnud keegi võõras mees vastu ja küsinud, et miks sa nii kohkunud oled? Jahimees jutustanud oma loo võõrale, kes olnud Suur-Tõll. See lubas kohe appi tulla. Läinud siis kahekesi tagasi võõrast maja otsima. Leidnudki. Suur-Tõll polla veel sellist maja näinud ja tõmbanud torni maha. Kutsunud teisigi imet vaatama. Pärast ehitanud Suur-Tõll torni uuesti üles ja toonud põrgust vanapoisi käest kelladki torni. Nii saanud endale Nõo kirik kellad.
ERA II 241, 436/7 (3) < Nõo khk., Luke v., Järiste k., Alakuke t. < Kambja khk., Kõlleste v., Prangli k. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Anna Kukk, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kuidas tulnud halltõbi.
Halltõbi tulnud inimese näol. Ja nimelt nende näol, kes olid juba surnud, kas isa, ema jne.
Tulles oli ta ise hõikund nimepidi kedagi. Kui see vastu hõiganud, tulnud ta ruttu sinna ja hakkanud raputama. Kui aga ei hõigatud vastu, siis hakanud ta meelitama. Lubanud sugulasi (kes olid juba surnud) näidata.
Kui muidu ei saadud halltõbi eest hoiduda, siis peidetut inimene sõnniku alla. Keda halltõbi käis hõikumas.
RKM II 83, 481 (8) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üits Kurgjärv, mu oma heinamaal oli, kadus ära ja nüüd on jälle tagasi. Kui ma poisike olin, uppus sinna kaits inemest ära. Sinna istutati mets peale, nüüd on puud puha vee sees. See on Arul, Järva koht kutsutakse.
RKM II 364, 21 (28) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui elajal midagi häkilist haigust ehk kahetust (9sat jagu kahetust). Kui meil on püsti häda käes. Kaevust vett tuua, pudeli sisse panda, natuke rohtu sisse panda. (Üheksa korda Issameied lugeda, pärast seda laulu pääle lugeda. Armas Jeesus avita).
RKM II 364, 68 (12) < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. < Tartu l. - Anu Vissel < Hilda Roots, 57 a. (1981) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui lehm ära suri, öeldi, lendva lõi läbi, aga mis tuu lendva oli?
RKM II 364, 97 (10) < Nõo khk., Meeri v., Keeri mõis - Anu Vissel < Jaan Piibeleht, 78 a. (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärast Põhjasõda olnud nii suur katk, nii et inimene annud teise inimese jalajäljele suud.
E 82207/10 (1) < Nõo khk., Luke v. < Simuna khk. - Maimu Peterson, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mari Põder, 65 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kodukäija
Simuna kihelkonnas samanimelise mõisa piirides elanud vana metsavaht oma poja ja miniaga. Minia olnud väga halb ja jonnakas inimene. Ta sundinud vana metsavahti raskeid töid tegema, mis sellele ta kõrge vanaduse tõttu käinud ülejõu. Ka poeg olnud isa vastane, ta ei kostnud isa eest, kartusest, et naise viha langeb siis tema pääle. Nii muutunud äi miniale päris vastikuks ja ta peas võtnud maad kurjad mõtted. Ta mõjutanud oma meest nii kaugele, et seegi naise mustad mõtted kiitnud hääks. Naine tahtnud nimelt äia surmata. Mees olnud nõus sellepärast, et siis temal avaneks võimalus rutem pääseda metsavahi kohale.
Julm mõrtsukatöö läinud neil korda. Ümberkaudsele rahvale seletanud nad, et metsavaht surnud loomulikku surma. Muidugi uskunud rahvas seda, sest metsavaht olnud iga päev suremisel, haiglane ja vana. Vanake maetud maha ja ühes temaga läinud ka ta surma saladus hauda.
Pääle isa surma hakanud noort metsavahti ja ta naist piinama südametunnistus. Metsavahi äraolekul olnud naine hirmul iga vähemagi krõbina puhul. Öösel pole ta silmagi kinni saanud, sest igal õhtul pääle kella 12 tulnud isa vaim ta voodi ette ning ähvardanud naist kägistada. Esimese kukelaulu järele aga kadunud kodukäija. Sealjuures aga lõhkunud ta kõik asjad, mis kätte juhtunud. Naine pole saanud appi karjuda, sest suu olnud kui kinni tinutatud. Asi olnud seda imelikum, et peremees kodukäijat polnud näinud. Ta otsustanud kord vaimu valvama jääda. Enne kella 12 heitnud ta köögis pingile, kasukas peal ja jäänud ootama. Kui kell 12 löönud, tulnud kodukäija suure kolinaga. Peremees hakanud pimedas kartma ning süüdanud pirru põlema. Kodukäija kartnud tulevalgust ja lahkunud seekord majast.
Nii kestnud see päevast päeva. Metsavahi naine olnud juba hirmu pärast haigestumas. Metsavaht läinud omas hädas targa juurde. Tark õpetanud: "Võta neljapäeva õhtul kolme tee harult 9 peotäit liiva, koorimata pihlaka pulk ja vii surnuaiale. Pulk pista haua sisse auku, kust kodukäija välja käib, ja liiv raputa sinna pääle. Küll siis kaob kodukäija."
Mees teinud targa õpetuse järele. Sellest päevast pääle pole metsavaht ega ta naine enam kodukäijat näinud.
ERA I 2, 559 (3) < Nõo khk., Aru v. - E. Jürgenson, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane (1928/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Libahunt.
Ükskord tulnud hunt heinasao äärde, kus mees ja naine söönuvad. Mees annud hundile noa otsast leiba, hunt tõmmanud leiva ühes nuaga ja jooksnud metsa. Sügisel läinud mees poodi, näinud oma nuga aknal ja küsinud kaupmehelt, kust tema nuga siia saanud. Kaupmees seletas, et tema on olnud libahunt ja mees on päästnud nõidusest, sellepärast võtnud ta nua ühes leivaga.
ERA I 2, 573 (3) < Nõo khk., Meeri v. - V. Kellamov, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpliane < Ann Kellamov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kanahaud.
Meeri vallas asuvast Verevi külast umbes 1/2 km. eemal asub sügav haud, mis nagu kana magamisaset meelde tuletab. Haud on umbes 15 meetrit sügav ja 70 meetrit ühest äärest teise. Selle haua tekkimist räägib ümbruskonna rahvasuu järgmiselt:
Korra pääsnud Kalevi abikaasal Lindal kana kodunt minema. Küll otsinud perenaine oma kana taga, küll tibutanud, aga kana jäänud kadunuks. Linda läinud tagasi koju ja unustanud kanaloo hoopis ära. Kana kõndinud omapääd ringi, sõtkunud mitu talu oma alla, kuni õhtu jõudnud, tahtnud kana puhkama heita. Tõmmanud ühest kohast jalaga, ei olevat hää olnud, tõmmanud teisest, jälle ase sant, tõmmanud kolmandast kohast, ase olevat hää olnud ja kana heitnud puhkama. Teisel päeval läinud kana koju tagasi. Säält, kust kana enne on tõmmanud, on tekkinud kaks järve, kuna kanahaud veest kuiv on.
ERA II 241, 436/7 (3) < Nõo khk., Luke v., Järiste k., Alakuke t. < Kambja khk., Kõlleste v., Prangli k. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Anna Kukk, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kuidas tulnud halltõbi.
Halltõbi tulnud inimese näol. Ja nimelt nende näol, kes olid juba surnud, kas isa, ema jne.
Tulles oli ta ise hõikund nimepidi kedagi. Kui see vastu hõiganud, tulnud ta ruttu sinna ja hakkanud raputama. Kui aga ei hõigatud vastu, siis hakanud ta meelitama. Lubanud sugulasi (kes olid juba surnud) näidata.
Kui muidu ei saadud halltõbi eest hoiduda, siis peidetut inimene sõnniku alla. Keda halltõbi käis hõikumas.
ERA II 241, 464/5 (3) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Samas [Karksi] vallas Karksi lossi juures järsu oru kalda punase liivakivi sees on sügav koobas, kust allikas välja jookseb. Teine samasugune koobas asub 6-7 km eemal Polli mõisast Halliste kiriku poole minna Kõrgemäe talu juures. Neis koopais elanud vanapaganad ja kui üks vajanud leivalabidat, siis teine visanud selle soovijale koju kätte.
ERA II 241, 466 (5) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
[Sild Taagepera soo peale]
Samas vallas [Karksi v.] Kütti metsavahi maa peal on muidu kividest lagedal kohal suur kivivare. Selle kohta räägib rahvasuu, et Vanapagan tahtnud Taagepera peale läbi soo silda teha, kandes põllega kive kokku. Äkki laulnud aga kukk ja põllenöör rebenenud, jättes kivid hunnikusse.
ERA II 241, 466/7 (6) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Veekogud.
Samas vallas [Karksi v.] Kulli Jaak Kivisäkki maa peal Veisjärve kaldal soisel pinnal on leitud turbakihi alt suuri peaaegu kõdunemata palke. Kust need sinna saanud, on teadmata, kuid arvatakse, et sääl on olnud mõni vana vaiküla.
ERA II 241, 467 (7) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Karksi lossi paisu juures on koht, kuhu mitu samast perekonnast köstrit suplemisel uppunud. Rahvas räägib selle kohta, et sääl elab kuri näkk, kes vaimulikke vihkab.
ERA II 241, 527 < Nõo khk., Luke k., Haldja t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Anna Ambre, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Hall.
Vanasti olnud haigus, mis kannud Halli nime. Kui keegi põdenud halli, siis nimetatud seda "hallisõitmiseks". Inimene, kes olnud haige, selle ihu värisenud ühtepuhku.
Kord teeninud talus tüdruk Mari. Mari sõitnud ka halli. Perenaine kütnud ahju soojaks ka käskinud Maril ronida ahju, ise õpetades: "Kui keegi hüüab sind nimepidi, siis ära vasta, sest mina sind ei hüüa ja kui vastad, siis tuleb hall tagasi."
Mari roninud ahju ja kuulnud natukese aja pärast, kui keegi hüüdnud: "Mari! Mari!"
Mari ei vastanud ja vabanenud hallist.
ERA II 241, 545 < Nõo khk., Nõo al. - A. Reiel, Nõo algkooli õpilane < Leena Reiel, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kust saadi Nõo kiriku kellad.
Vanasti kasvanud põline laas. Kord läinud jahimees sinna jahile. Eksinud ära. Olnud teine kolm-neli päeva eksinud. Siis näinud, et kaugelt paistab tuli. Hakanud tule poole minema. Kulunud seitse päeva, enne kui leidnud maja, pikk torn otsas. Mees läinud majja. Sees pole kusagil tuld näha olnud, kuid valge olnud siiski. Näinud majas mitut vana sõpra. Üks mees, kes jahimehe arvates tõrvatünnist tulnud, roninud suure tünni otsa ja ütelnud, et neile olla külaline tulnud. Siis hüpanud must mees tünni otsast maha ja tulnud mehe juure, küsinud: "Mis teivas sul seljas on?" Jahimees vastanud, et püss, millega võib teid kõiki maha lasta. Must mees küsinud püssi endale. Mees polla annud. Mustmees, sarvik, ütelnud, et kui annad - pääsed eluga, kui ei - siis oled minu võimuses. Mees löönud kartma ja annud püssi ära. Sarvik hakanud püssi laadima. Enne laskmist küsinud mehelt, et mis su nimi on? Mees vastu et - Ise. Siis tont lasknud. Nagu pauk kõlanud, olnud püss lõhki ja kütt pistnud putku. Vanapoiss kisama: "Tulge appi, tulge appi!" Kohe jooksnud Vanapagana sellid kokku ja küsinud et mis viga ja kes tegi? "Ise tegi, Ise tegi!" tänitanud vanapoiss. Sellid pistnud naerma, et mis sa siis karjud, kui ise tegid!
Jahimees pole aga teadnudki, kuhu ta jookseb. Jõudnud jõe ääre ja hüpanud üle jõe. Ise pole teadnudki, et hüppas Pärnust Saaremaale.
Istunud siis maha ja vahtinud ringi. Siis läinud jälle edasi. Tulnud keegi võõras mees vastu ja küsinud, et miks sa nii kohkunud oled? Jahimees jutustanud oma loo võõrale, kes olnud Suur-Tõll. See lubas kohe appi tulla. Läinud siis kahekesi tagasi võõrast maja otsima. Leidnudki. Suur-Tõll polla veel sellist maja näinud ja tõmbanud torni maha. Kutsunud teisigi imet vaatama. Pärast ehitanud Suur-Tõll torni uuesti üles ja toonud põrgust vanapoisi käest kelladki torni. Nii saanud endale Nõo kirik kellad.
RKM II 364, 21 (28) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui elajal midagi häkilist haigust ehk kahetust (9sat jagu kahetust). Kui meil on püsti häda käes. Kaevust vett tuua, pudeli sisse panda, natuke rohtu sisse panda. (Üheksa korda Issameied lugeda, pärast seda laulu pääle lugeda. Armas Jeesus avita).
RKM II 364, 68 (12) < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. < Tartu l. - Anu Vissel < Hilda Roots, 57 a. (1981) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui lehm ära suri, öeldi, lendva lõi läbi, aga mis tuu lendva oli?
RKM II 364, 97 (10) < Nõo khk., Meeri v., Keeri mõis - Anu Vissel < Jaan Piibeleht, 78 a. (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärast Põhjasõda olnud nii suur katk, nii et inimene annud teise inimese jalajäljele suud.
RKM II 83, 481 (8) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üits Kurgjärv, mu oma heinamaal oli, kadus ära ja nüüd on jälle tagasi. Kui ma poisike olin, uppus sinna kaits inemest ära. Sinna istutati mets peale, nüüd on puud puha vee sees. See on Arul, Järva koht kutsutakse.