Nõo pärimus

Loodus ja metsloomad

E 28200/1 < Nõo khk. - August Koger < Liis Kreutzberg (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ükskord heitnud vanapoiss järve kaldale magama ja pannud jalad järve poole, et siis on kergem järve jooksta kui Mürijüri üles tuleb, Hansu aga jätnud vahti pidama. Kui vanapoiss magama jäänud, käänud Hans tal jalad järve poolt kuiva maa poole. Pikne tulnud üles ja vanapoiss pistnud jooksu ja pikne kärgatanud ja vanapoisist ei jäänud muud järele kui sinine löga.

E 28201/2 < Nõo khk. - August Koger < Hendrik Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kristuse ristipuu olevat järgmist viisi kasvanud ja saadud. Ükskord olnud Adam haige ja tema saatnud oma poja paradiisiaeda rohtu otsima. Aga poeg ei saanud seda rohtu nenda ruttu kätte ja läinud kolm aastat aega, kui ta rahu kätte saanud ja seeni olnud Adam ära surnud.
Sealt antud temale kolm seemet. Need olnud: kadaka-, pihlaka- ja seedriseemned. Siis võtnud poeg ja istutanud need tema haua peale, nendest seemnetest kasvanud üks puu välja, alt üksik aga pealt rist.
Kui Saalomon oma templit ehitanud, raidunud tema selle puu maha, aga et ta templi jure kuhugi ei passinud, pantud ta templi seina juurde istepingiks. Üks kord tulnud üks prohvetiemand ja ütelnud, et siin ei või istuda, selle et selle puu külge saab jumal üles poodud. Siis maetud see puu Siloa tiiki maha ja selle risti peal liigutanud ingel tiigis vett. Ja sealt võetud tema välja (selle et hästi rasket puud otsitud) ja antud Kristusele Kolgata mäele kanda.

E 74492/3 (6) < Nõo khk., Luke v., Luke k., Kilgi t. - Aleksander Kikerpill, 15 a., Tartu õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul magama minnes asetavad tüdrukud kuuseokastest punutud pärja pää alla. Keda nad poistest unes (näevad, kes) pärga ära võtma tuleb, see on ta tulevane.

E 82115 (1) < Nõo khk., Ropka v. - H. Mart, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Bauman (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui leppadel palju urbi, siis teisel aastal palju kartuleid.

E 82115 (4) < Nõo khk., Ropka v. - H. Mart, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Bauman (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui pihlakad õitsevad, on paras aeg otri külvata.

E 82207/10 (1) < Nõo khk., Luke v. < Simuna khk. - Maimu Peterson, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mari Põder, 65 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kodukäija
Simuna kihelkonnas samanimelise mõisa piirides elanud vana metsavaht oma poja ja miniaga. Minia olnud väga halb ja jonnakas inimene. Ta sundinud vana metsavahti raskeid töid tegema, mis sellele ta kõrge vanaduse tõttu käinud ülejõu. Ka poeg olnud isa vastane, ta ei kostnud isa eest, kartusest, et naise viha langeb siis tema pääle. Nii muutunud äi miniale päris vastikuks ja ta peas võtnud maad kurjad mõtted. Ta mõjutanud oma meest nii kaugele, et seegi naise mustad mõtted kiitnud hääks. Naine tahtnud nimelt äia surmata. Mees olnud nõus sellepärast, et siis temal avaneks võimalus rutem pääseda metsavahi kohale.
Julm mõrtsukatöö läinud neil korda. Ümberkaudsele rahvale seletanud nad, et metsavaht surnud loomulikku surma. Muidugi uskunud rahvas seda, sest metsavaht olnud iga päev suremisel, haiglane ja vana. Vanake maetud maha ja ühes temaga läinud ka ta surma saladus hauda.
Pääle isa surma hakanud noort metsavahti ja ta naist piinama südametunnistus. Metsavahi äraolekul olnud naine hirmul iga vähemagi krõbina puhul. Öösel pole ta silmagi kinni saanud, sest igal õhtul pääle kella 12 tulnud isa vaim ta voodi ette ning ähvardanud naist kägistada. Esimese kukelaulu järele aga kadunud kodukäija. Sealjuures aga lõhkunud ta kõik asjad, mis kätte juhtunud. Naine pole saanud appi karjuda, sest suu olnud kui kinni tinutatud. Asi olnud seda imelikum, et peremees kodukäijat polnud näinud. Ta otsustanud kord vaimu valvama jääda. Enne kella 12 heitnud ta köögis pingile, kasukas peal ja jäänud ootama. Kui kell 12 löönud, tulnud kodukäija suure kolinaga. Peremees hakanud pimedas kartma ning süüdanud pirru põlema. Kodukäija kartnud tulevalgust ja lahkunud seekord majast.
Nii kestnud see päevast päeva. Metsavahi naine olnud juba hirmu pärast haigestumas. Metsavaht läinud omas hädas targa juurde. Tark õpetanud: "Võta neljapäeva õhtul kolme tee harult 9 peotäit liiva, koorimata pihlaka pulk ja vii surnuaiale. Pulk pista haua sisse auku, kust kodukäija välja käib, ja liiv raputa sinna pääle. Küll siis kaob kodukäija."
Mees teinud targa õpetuse järele. Sellest päevast pääle pole metsavaht ega ta naine enam kodukäijat näinud.

E I 13 (77) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pangodi Tamsa külas Räisa talu põllus Kullavare. Seal olnud vanasti linn. Nime saanud koht sellest, et keegi isa varanduse sinna pannud ja poja siis käskinud võtta kui vaja.

ERA I 2, 575 (4) < Nõo khk., Meeri v. - V. Kellamov, Tartu Tehnikagümnaasiumi õpliane < Ann Kellamov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vapramäe pärn.
Vanasti olnud Eestimaa suurte sõdade tallermaa. Palju lahinguid löödud Vapramäel. Eestlaste jõud olnud juba nõrkemas. Viimaks tulnud rootslased appi, siis sõdinud kuningad kuningate vastu ja Rootsi kuningas langenud. Kuningas maetud Vapramäele maha, pandud ühes palju kulda ja ka kuninga kuldmõõk. Et võimalik risti ei olnud teha, pandud pärnapuust talv haua kohale püsti ja öeldud:
"Kui talv kasvama läheb, saab Eesti vabaks, kui ei, siis jääb võõraste orjaiket kandma."s Eks talv võtnud kas nõiasõnu kuulda ja kasvanud suureks puuks. Eesti on ka vabaks saanud.

ERA II 34, 367/8 (1) < Nõo khk., Meeri v. - Oskar Loorits < Paulopriit Voolaine (1927) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pungade rohkus kevadel haabadel tõotab hääd kaerasaaki.

ERA II 34, 368 (2) < Nõo khk., Meeri v. - Oskar Loorits < Paulopriit Voolaine (1927) Sisestas Kirke Mark 1999, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pungade rohkus kevadel kaskedel tõotab hääd odrasaaki.

ERA II 241, 464/5 (3) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Samas [Karksi] vallas Karksi lossi juures järsu oru kalda punase liivakivi sees on sügav koobas, kust allikas välja jookseb. Teine samasugune koobas asub 6-7 km eemal Polli mõisast Halliste kiriku poole minna Kõrgemäe talu juures. Neis koopais elanud vanapaganad ja kui üks vajanud leivalabidat, siis teine visanud selle soovijale koju kätte.

ERA II 241, 466 (5) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
[Sild Taagepera soo peale]
Samas vallas [Karksi v.] Kütti metsavahi maa peal on muidu kividest lagedal kohal suur kivivare. Selle kohta räägib rahvasuu, et Vanapagan tahtnud Taagepera peale läbi soo silda teha, kandes põllega kive kokku. Äkki laulnud aga kukk ja põllenöör rebenenud, jättes kivid hunnikusse.

ERA II 241, 503 < Nõo khk., Järvepera t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Heleene Adler, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kullamäe.
Nõo aleviku serval Järvepera talu maal asub väike küngas. Küngast on mõisahärra Kullamäkes nimetanud ja sellepärast, et säält saanud mõisahärra alati hääd viljasaaki. Künkast, mis kuulub Tanikule, niriseb allikas. Vanasti käidud sääl allika juures silmi pesemas, kel silmad haiged olnud ja võetud vett koju kaasa. Veel hiljuti käinud kaugemalt inimesi Kullamäe lätet otsimas.

ERA II 241, 515 < Nõo khk., Luke k. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Vankalt, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Põrgu mets.
Luke laant kutsutakse Põrgumetsaks. Sellepärast et metsa ääres on veel praegugi rehe varemed ja kui vanasti teolised kupja sõna ei kuulnud, siis toodud metsast vitsu ning pekstud läbi. Rehe varemeid nimetatakse rahvapäraselt "Põrgu reheks".

ERA II 240, 521/4 (1) < Nõo khk., Meeri v., Vastse-Nõo as., Kruusamäe t. < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Vambola Remmel, Tartu I Reaalkooli õpilane < Jaan Remmel, 65 a. (1939) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Vapramäe pärn.
Kord vanasti, kui Eestimaa ja rahvas Rootsi valitsuse all olnud, asunud praegusel Vapramäel jõukas talu. Taluperemees olnud külavanemaks. Ta oli olnud kaugelt tuntud oma vapruse poolest. Et ta jõukas olnud, siis pidanud ta palju sulaseid.
Kord kui saskslased küla rüüstama tulnud, olnud tema kogu oma perega maja kaitsmas ja ajanud säält rüüstajad kiiresti välja. Isegi tütar oli võtnud osa sellest võitlusest. Peremees olnud ka väga aus ja õiglane mees. Kes tema alamatele oli julgenud midagi teha ülekohut, see saanud tema poolt kõvasti karistada.
Kui tolleaegne Rootsi kuningas Karl XII säält läbi läinud oma sõjaväega, oli üks sõduritest varastanud nende külast ühe hobuse. Kohe tulnud kahjusaaja külavanemale lugu rääkima. Külavanemat ei olnud aga kodus, nii rääkinud kahjusaaja oma loo tütrele. Tütar, loost kuulda saanud, läinud kohe väejuhi jutule ja rääkinud sellele seda lugu. Väejuht ütelnud tüdrukule, et ei maksa selle loo üle kurvastada, et sõjaajal tulevat ikka niisuguseid juhtusid ette. Tüdruk oli aga salaja varga välja nuhkinud ja sellel kere täis sõimanud. Karl XII hakanud aga tüdruk sellest ajast peale meeldima. Ta olevat saanud ka tüdrukult vastuarmastust.
Kui Rootsi väed säält minema läinud, tahtnud tüdruk nendega kaasa minna, kuid isa ei lasknud. Just talu ligidal puutunud aga Karl XII väed kokku suurema sakslaste jõuguga. Sakslased olnud väga osavad sõjamehed ja tekkinud äge võitlus. Tüdruk hiilinud salaja kodust välja ja läinud sõjaväljale. Sääl ta näinud, kuidas üks sakslane tahtnud ta peigmeest tappa selja tagant. Kohe saatnud tüdruk surmava noole tapjale ja see langenud. Kuid selle tagajärjel saanud ta ka ise ühe sakslase käe läbi surmavalt haavata. Ta viidud ühe pärna puhmasse varjule. Lahingu võitsid rootslased. Lahingu lõppedes otsinud Karl XII oma pruudi üles, kuid see oli juba surnud. Suures südamevalus istutanud ta pärna pruudi hauale ja öelnud, et see olgu mälestuseks tema armastatud mõrsjale selle vägitöö eest, mille ta sooritanud mulle, Rootsi kuningale. Ja kui see pärn läheb kasvama, siis peab mul õnnestuma vabastada kogu Eestimaad ja rahvast Saksa ikke alt. Pärn hakanud aga jõudsasti kasvama ja eestlastel hakanud "vana hää rootsi aeg".
See pärn kasvab veel praegugi Vapramäe kõrgemal tipul. Ta on küll juba pool kuivanud, kuid tema võimsad oksad tuletavad siiski veel meelde, et kord on olnud see üks võimsamaid puid kogu ümbruse metsades.

ERA II 240, 527/8 (3) < Nõo khk., Meeri v., Vastse-Nõo as., Kruusamäe t. < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Vambola Remmel, Tartu I Reaalkooli õpilane < Jaan Remmel, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Kabelimägi
Suurel Põhjasõja ajal, kui meie rahval oli veel see usk, mis valdas meie rahvast enne sakslaste tulekut, siis olnud mägi, mis asub Vapramäe raudteejaamast umbes kilomeetri kaugusel, vanade eestlaste matusekohaks. Just matmiste tagajärjel on ta mäeks muutunud, sest ennem olnud ta ainult kõrgem koht ümbruses. Sii[a] on maetud ka Põhjasõja ajal inimesi, kui maal levis kooleritaud ja ümbruskond aina kubises surnudest. Hiljem olevat siia mets pääle kasvanud. Ühte suurt kaske sellest kaasikust oli hakatud kutsuma varandustekaseks, sest siia oli maetud üks väga rikas saksa ohvitser ja sellele kalmule oli istutatud kask. Hauda olevat kaasa pandud hobuseriistad ja tünder kulda. Paljud inimesed on ka tänapäeval seda kulda otsinud, aga tagajärjetult. Kaevamisel võib leida siit alati surnute luid ja see on kindlaks asitõenduseks, et siin tõesti matusekoht on olnud. Selle järele hakati seda mäge kutsuma Kabelimäeks. Paar aastat tagasi oli siin kiik ja oli sagedaseks simmanipaigaks. Kuid et kiigega siin palju õnnetusi juhtus, siis keelati selle tarvitamine. Rahvas räägib aga, et need õnnetused juhtusid siin esivanemate viha pärast, sest nad arvatavasti ei tahtnud, et nende kalmudel tantsiti.

RKM II 364, 21 (25) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussi sõnad!
Sarapuu kirja saksake,
kõiva lehe kõbisku ja haava lehe abisku,
ära mu sala salugu
ja nägemata näpistagu.
Ole heina ollerman.
Lõvi lõug, tõrvas-kand
ja alt kai haljas kand.
Savi sakerjas, maa makerjas.