Nõo pärimus

Jutte endistest aegadest

E 27428/30 (2) < Nõo khk. - August Koger (1896) Sisestas Pille Parder 2003 kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Otepää kiriku kõrtsi vastu olnud üks pajupõõsas ja selle põesa all olnud vanapoisi rahakatel. Seda katelt näidatud unel kõrtsimehele ja kästud välja kaevata. Mees läinud öösi rahakatelt välja kaevama vennaga. Tunnud küll, et olnud rahakatal sääl, aga kätte ei saa.
Viimaks juhatatud temale seda pühapäeval jutluse ajal ära tuua. Mees läinud pühapäeval ja kaevanud katla välja ja toonud kodu. Aga öösi ei ole vanapoiss meest rahule jätnud, et anna aga katel tagasi, sest see on tema. Mees ei ole annud ja vanapoiss lubanud meest peksa. Mees läinud targa juurde ja palunud nõu. Tark õpetanud, et tema peab panema peeru[le] kooleriided selga ja kübar päha, ja selle keset tuba panema.
Mees teinud nõnda ja vanapoiss tulnud ja löönud peerukoonla kolm tugevat hoopi raudkepiga. Aga pääle selle jäänud ka mees haigeks ja surnud ära, selle et tema oli tõise raha võtnud, mis teisele juhatatud oli. Kui noid hoopa oli löönud, isis ütelnud: "Vai varastama, vai varastama, vai varastama!" Ja tema ei ole ka seda raha pruuki saanud.

E I 13 (77) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pangodi Tamsa külas Räisa talu põllus Kullavare. Seal olnud vanasti linn. Nime saanud koht sellest, et keegi isa varanduse sinna pannud ja poja siis käskinud võtta kui vaja.

ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine.
Röövitud raha.
Tingimusteta
Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.

ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha.
Rootslased-rahaotsijad.
Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema.
Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.

ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller.
Sõja ajal maetud varandus.
Tingimusteta
Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud.
Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)

ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine.
Sõja ajal maetud raha.
Rootsi ohvitserid raha otsimas.
Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.

ERA II 241, 466/7 (6) < Nõo khk., Luke v., Lubjasaare t. < Karksi khk. - Ants Peterson, Luke algkooli õpilane < Voldemar Peterson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Veekogud.
Samas vallas [Karksi v.] Kulli Jaak Kivisäkki maa peal Veisjärve kaldal soisel pinnal on leitud turbakihi alt suuri peaaegu kõdunemata palke. Kust need sinna saanud, on teadmata, kuid arvatakse, et sääl on olnud mõni vana vaiküla.

ERA II 241, 507 < Nõo khk., Järvepera t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Heleene Adler, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Leiud Voika mäest.
Rahvajutt räägib, et kohalikud elanikud olla kaevanud Voika mäest välja hulk rootsiaegseid katlaid, hobuseriistu ja muud sõjakraami.

ERA II 241, 515 < Nõo khk., Luke k. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Vankalt, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Põrgu mets.
Luke laant kutsutakse Põrgumetsaks. Sellepärast et metsa ääres on veel praegugi rehe varemed ja kui vanasti teolised kupja sõna ei kuulnud, siis toodud metsast vitsu ning pekstud läbi. Rehe varemeid nimetatakse rahvapäraselt "Põrgu reheks".

ERA II 241, 529 < Nõo khk. - Enn Tasa, Nõo algkooli õpilane < Juhan Laas, surnud (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuidas Nõo sai raudteejaama.
Tartu-Valga-Irboska raudteeliin ehitati 1889.a. Siis oli Tartust lähem jaam Elva. Nõo elanikud saatsid palvekirja, et Nõkku raudteejaam avataks. Tuli vastus, et kui Nõkku aastas teatud arv pileteid müüdakse, siis avatakse jaam. Ühtlasi avati katseks peatuskoht. Siis pidasid kõik Tartus elavad Nõo inimesed plaani kokku ja sõitsid oma tuttavatega Nõkku surnuaia pühale. Sellega oli piletite arv müüdud ja jaam avati Tartust 15,3 km kaugusel. Sellest saadik on Tartu inimestel kombeks Nõkku surnuaia pühale sõita.

ERA II 241, 535 < Nõo khk. - Endla Põhjala, Nõo algkooli õpilane < Peeter Org, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kullaleid.
Kaua aega tagasi põles Hiire talu lähedal soo. Hiire talu peremees läks oma karjapoisiga põlenud sood vaatama. Peremees tõstnud ühte kivi ja näinud selle all raha äärekest. Nüüd hakasid nad maad kaevama ning leidsid palju kulda. Karjapoiss viis oma osa linna ning sai sellest palju raha. Peremehe osa seisab alles praegugi talus.

ERA II 240, 521/4 (1) < Nõo khk., Meeri v., Vastse-Nõo as., Kruusamäe t. < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Vambola Remmel, Tartu I Reaalkooli õpilane < Jaan Remmel, 65 a. (1939) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Vapramäe pärn.
Kord vanasti, kui Eestimaa ja rahvas Rootsi valitsuse all olnud, asunud praegusel Vapramäel jõukas talu. Taluperemees olnud külavanemaks. Ta oli olnud kaugelt tuntud oma vapruse poolest. Et ta jõukas olnud, siis pidanud ta palju sulaseid.
Kord kui saskslased küla rüüstama tulnud, olnud tema kogu oma perega maja kaitsmas ja ajanud säält rüüstajad kiiresti välja. Isegi tütar oli võtnud osa sellest võitlusest. Peremees olnud ka väga aus ja õiglane mees. Kes tema alamatele oli julgenud midagi teha ülekohut, see saanud tema poolt kõvasti karistada.
Kui tolleaegne Rootsi kuningas Karl XII säält läbi läinud oma sõjaväega, oli üks sõduritest varastanud nende külast ühe hobuse. Kohe tulnud kahjusaaja külavanemale lugu rääkima. Külavanemat ei olnud aga kodus, nii rääkinud kahjusaaja oma loo tütrele. Tütar, loost kuulda saanud, läinud kohe väejuhi jutule ja rääkinud sellele seda lugu. Väejuht ütelnud tüdrukule, et ei maksa selle loo üle kurvastada, et sõjaajal tulevat ikka niisuguseid juhtusid ette. Tüdruk oli aga salaja varga välja nuhkinud ja sellel kere täis sõimanud. Karl XII hakanud aga tüdruk sellest ajast peale meeldima. Ta olevat saanud ka tüdrukult vastuarmastust.
Kui Rootsi väed säält minema läinud, tahtnud tüdruk nendega kaasa minna, kuid isa ei lasknud. Just talu ligidal puutunud aga Karl XII väed kokku suurema sakslaste jõuguga. Sakslased olnud väga osavad sõjamehed ja tekkinud äge võitlus. Tüdruk hiilinud salaja kodust välja ja läinud sõjaväljale. Sääl ta näinud, kuidas üks sakslane tahtnud ta peigmeest tappa selja tagant. Kohe saatnud tüdruk surmava noole tapjale ja see langenud. Kuid selle tagajärjel saanud ta ka ise ühe sakslase käe läbi surmavalt haavata. Ta viidud ühe pärna puhmasse varjule. Lahingu võitsid rootslased. Lahingu lõppedes otsinud Karl XII oma pruudi üles, kuid see oli juba surnud. Suures südamevalus istutanud ta pärna pruudi hauale ja öelnud, et see olgu mälestuseks tema armastatud mõrsjale selle vägitöö eest, mille ta sooritanud mulle, Rootsi kuningale. Ja kui see pärn läheb kasvama, siis peab mul õnnestuma vabastada kogu Eestimaad ja rahvast Saksa ikke alt. Pärn hakanud aga jõudsasti kasvama ja eestlastel hakanud "vana hää rootsi aeg".
See pärn kasvab veel praegugi Vapramäe kõrgemal tipul. Ta on küll juba pool kuivanud, kuid tema võimsad oksad tuletavad siiski veel meelde, et kord on olnud see üks võimsamaid puid kogu ümbruse metsades.

ERA II 240, 527/8 (3) < Nõo khk., Meeri v., Vastse-Nõo as., Kruusamäe t. < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Vambola Remmel, Tartu I Reaalkooli õpilane < Jaan Remmel, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Kabelimägi
Suurel Põhjasõja ajal, kui meie rahval oli veel see usk, mis valdas meie rahvast enne sakslaste tulekut, siis olnud mägi, mis asub Vapramäe raudteejaamast umbes kilomeetri kaugusel, vanade eestlaste matusekohaks. Just matmiste tagajärjel on ta mäeks muutunud, sest ennem olnud ta ainult kõrgem koht ümbruses. Sii[a] on maetud ka Põhjasõja ajal inimesi, kui maal levis kooleritaud ja ümbruskond aina kubises surnudest. Hiljem olevat siia mets pääle kasvanud. Ühte suurt kaske sellest kaasikust oli hakatud kutsuma varandustekaseks, sest siia oli maetud üks väga rikas saksa ohvitser ja sellele kalmule oli istutatud kask. Hauda olevat kaasa pandud hobuseriistad ja tünder kulda. Paljud inimesed on ka tänapäeval seda kulda otsinud, aga tagajärjetult. Kaevamisel võib leida siit alati surnute luid ja see on kindlaks asitõenduseks, et siin tõesti matusekoht on olnud. Selle järele hakati seda mäge kutsuma Kabelimäeks. Paar aastat tagasi oli siin kiik ja oli sagedaseks simmanipaigaks. Kuid et kiigega siin palju õnnetusi juhtus, siis keelati selle tarvitamine. Rahvas räägib aga, et need õnnetused juhtusid siin esivanemate viha pärast, sest nad arvatavasti ei tahtnud, et nende kalmudel tantsiti.

ERA II 241, 438/9 (5) < Nõo khk., Luke v., Järiste k., Kärru t. < Kambja khk., Kodijärve v., Oti t. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Elisabet Kukk, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Rahakatla kiskumine tiigist.
Maidla postijaama juures olnud vanasti üks väike tiik. Tiigist tõusnud üks suur rahakatel peale. Mehed, kes seda näinud, läinud seda välja kiskuma. Kui nad saanud peaaegu katla välja, näinud mehed, et teed mööda sõidavad saksad sinnapoole. Nüüd lasknud mehed katla natuke tagasi, et saksad seda ei näeks. Kui nad natuke said allapoole lasta, vajunud katel kohe põhja ja sedamaid kadunud ka saksad teelt.

RKM II 83, 479/80 (5) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Erumäe kants on ennemuiste sõjakants olnud. Seal on lage koht ja ümberringi vall. Keskel on kivivare, siis rahvajutu järgi pidi seal olema rahakast. Seal pidanud olema sõjalaager ja siis maetud raha. Seal on kaevatud, aga ei ole midagi leitud.