Otepää pärimus
Muinasjutud
Otepää muinasjutud olid elavast pärimusest 19. sajandil või 20. sajandi alguses kadumas. Rõuge kihelkonnast on kirja pandud kõiki muinasjutu liike.
ERA II 242, 494/7 (8) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Rumal ja tark vend
Ühel mehel olnud kaks poega. Teine tark ja teine rumal. Targale pojale andnud mees kõik oma vara, aga rumalale pojale ainult ühe pulli. Rumal poeg mõtelnud, mis ma nüüd selle pulliga teen. Talvel kange külma ajal läinud rumal poeg pulliga metsa, sidunud pulli puu külge kinni ja küsinud puult pulli eest raha. Puu teinud kriuts, kriuts. Rumal poeg küsinud uuesti, puu teinud jällegi kriuts, kriuts. Rumal poeg arvanud, et ega puul praegu pulli eest raha anda ei ole ja ütelnud: "Jätan pulli siia ja kui mul raha tarvis on, siis tulen otsima." Ja läinud ise koju. Kodus küsinud tark poeg: "Mis sa pulliga tegid?" Rumal poeg seletanud loo ära. Läinud mitu aastat mööda, siis tulnud rumalal raha tarvis ja läinud puu käest raha nõudma. Metsa jõudes ei olnudki puud, puu oli maha lõigatud, ainult känd järele jäänud. Rumal hakanud kännult raha nõudma, aga känd ei vastanud. Nüüd hakanud kändu peksma. Peksnud niikaua, kuni känd kõige juurtega maa seest välja tuli. Kännu juure all oli aga suur rahakast. Poisil olnud hää meel, ütelnud: "Rumal käind, laskis ennast nii kaua peksa, annud mulle raha, oleks sind elama jätnud." Rumal poeg võttis raha kastiga ja läks koju. Teel tulnud talle vastu vene papp, küsinud: "Kuhu sa lähed ja mis sul sääl kastis on?" Poiss seletanud ära, kuidas ta raha oli saanud. Papp küsinud ka endale raha. Rumal küsinud: "Mitu last sul on?" Papp ütelnud: "Neli last." Andnud siis iga lapsele ühe raha. Papp tahtnud veel, aga rumalal pojal läinud süda täis, löönud rahakastiga papi surnuks ja läinud edasi. Teel tulnud talle vastu kirikuõpetaja, küsinud jälle samuti, mis kastis on ja palunud anda temale ka. Andnud siis temale ka. Aga kirikuõpetaja tahtnud veel. Siis ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, siis löön ka sinu maha nagu vene papi." Õpetaja hakanud kartma ja läinud edasi. Koju jõudes tahtnud ka tark poeg omale raha. Andnud siis temalegi oma jao, aga tark tahtnud kõike. Nüüd ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, löön sinu maha nagu vene papi tee pääl. Tark poeg hakanud kartma, et rumal papi ära tapnud, saab tema karistada, et laseb rumalal inimesi tappa. Tark poeg küsinud: "Kuhu sa papi panid, kui ära tapsid?" Rumal poeg seletanud, et vedanud teelt kõrvale põõsa alla ja pannud hagu pääle. Tark poeg tapnud aga kodus kitse ära, viinud haohunniku alla ja matnud papi ära. Kui tark kodu sai, tuldud pappi taga otsima, küsitud rumala poja käest. Rumal seletanud ära, kuis asi oli ja nüüd mindud vaatama. Jõudsid haohunikuni, ütelnud rumal poeg: "Näe, siin ta ongi, habegi on raisal püsti jäänud." Hakati vaatama. Hao all ei olnudki vene papp, vaid kits.
ERA II 242, 494/7 (8) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Rumal ja tark vend
Ühel mehel olnud kaks poega. Teine tark ja teine rumal. Targale pojale andnud mees kõik oma vara, aga rumalale pojale ainult ühe pulli. Rumal poeg mõtelnud, mis ma nüüd selle pulliga teen. Talvel kange külma ajal läinud rumal poeg pulliga metsa, sidunud pulli puu külge kinni ja küsinud puult pulli eest raha. Puu teinud kriuts, kriuts. Rumal poeg küsinud uuesti, puu teinud jällegi kriuts, kriuts. Rumal poeg arvanud, et ega puul praegu pulli eest raha anda ei ole ja ütelnud: "Jätan pulli siia ja kui mul raha tarvis on, siis tulen otsima." Ja läinud ise koju. Kodus küsinud tark poeg: "Mis sa pulliga tegid?" Rumal poeg seletanud loo ära. Läinud mitu aastat mööda, siis tulnud rumalal raha tarvis ja läinud puu käest raha nõudma. Metsa jõudes ei olnudki puud, puu oli maha lõigatud, ainult känd järele jäänud. Rumal hakanud kännult raha nõudma, aga känd ei vastanud. Nüüd hakanud kändu peksma. Peksnud niikaua, kuni känd kõige juurtega maa seest välja tuli. Kännu juure all oli aga suur rahakast. Poisil olnud hää meel, ütelnud: "Rumal käind, laskis ennast nii kaua peksa, annud mulle raha, oleks sind elama jätnud." Rumal poeg võttis raha kastiga ja läks koju. Teel tulnud talle vastu vene papp, küsinud: "Kuhu sa lähed ja mis sul sääl kastis on?" Poiss seletanud ära, kuidas ta raha oli saanud. Papp küsinud ka endale raha. Rumal küsinud: "Mitu last sul on?" Papp ütelnud: "Neli last." Andnud siis iga lapsele ühe raha. Papp tahtnud veel, aga rumalal pojal läinud süda täis, löönud rahakastiga papi surnuks ja läinud edasi. Teel tulnud talle vastu kirikuõpetaja, küsinud jälle samuti, mis kastis on ja palunud anda temale ka. Andnud siis temale ka. Aga kirikuõpetaja tahtnud veel. Siis ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, siis löön ka sinu maha nagu vene papi." Õpetaja hakanud kartma ja läinud edasi. Koju jõudes tahtnud ka tark poeg omale raha. Andnud siis temalegi oma jao, aga tark tahtnud kõike. Nüüd ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, löön sinu maha nagu vene papi tee pääl. Tark poeg hakanud kartma, et rumal papi ära tapnud, saab tema karistada, et laseb rumalal inimesi tappa. Tark poeg küsinud: "Kuhu sa papi panid, kui ära tapsid?" Rumal poeg seletanud, et vedanud teelt kõrvale põõsa alla ja pannud hagu pääle. Tark poeg tapnud aga kodus kitse ära, viinud haohunniku alla ja matnud papi ära. Kui tark kodu sai, tuldud pappi taga otsima, küsitud rumala poja käest. Rumal seletanud ära, kuis asi oli ja nüüd mindud vaatama. Jõudsid haohunikuni, ütelnud rumal poeg: "Näe, siin ta ongi, habegi on raisal püsti jäänud." Hakati vaatama. Hao all ei olnudki vene papp, vaid kits.