Otepää pärimus
Rahvakalender
E 76169 < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepüha hommikul, lüües urvaokstega, äratati magajaid, mis pidi tooma tervist ja virkust.
Kui urvaokstega äratati magajaid lapsi, siis öeldi:
Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks.
Tarka meelt pähe,
hääd sõnad suhu.
E 76170 (1) < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Palmipuudepüha hommikul]
Urvad nopiti okstelt ja pandi loomadele, iseäranis lammastele toidu sisse, et lambad oleksid terved ja annaksid head villa.
E 76170 (3) < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Mesilastepidajad piirasid omi mesipuid metsast toodud pihlakaokstega, et mesilased pereheitel ei läheks minema ja et oleks rohke meesaak.
E 76171 < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiikumise tähendust seletatakse, et lihavõttepüha hommikul päike tõustes "kiikuvat".
E 78548 (15) < Otepää khk., Palupera v. - August Miks < Peeter Miks, 64 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pääle palmipuudepüha tõusevad puud ellu, sellepärast ei tohi pärast seda enne hagu teha kui mihklipäeva järele, millal puud uuesti elususe on kaotanud.
ERA II 239, 655 (1) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie talu nurmel asub Kabelimägi. See mägi on saanud oma nimetuse sellest, et seal on asunud vanasti surnuaed. Kabelimäel kasvas suur tamm. Nüüd on see tamm maha lõigatud. Tamm oli ümbritsetud madala kivist müüriga. Seda tamme peeti pühaks puuks. Ta oli pühendatud Tõnisele. Õnnis-Tõnisele viidi tõnisepäeval 17. jan. selle puu juurele toitu. Usuti, et Tõnis õnnistab kõikide nende loomi, kes temale toitu viivad. Mõned aga ei uskunud puu võimusse. Aegamööda jäi toidutoojaid ikka vähemaks. Lõppeks unustati püha tamm. Et tamm on hää tarbepuu, siis raiuti ta. Nüüd ei viia enam tõnisepäeval Õnnis-Tõnisele toitu.
ERA II 242, 391 (13) < Otepää khk., Pühajärve v. < Põlva khk. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mai Matsin, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Me lähüksen kutsutäs ütte mäkkõ Tennüsmäes (Põlva kihelkonnas). Sääl um üts suur pettäi. Tul omma suurõ juurõ ja juurõalotsõ om tühä. Sääl üteldõs elläv all Tennüs. Külänaisõ ollõv viinu tennüspäiväl puujuuri allõ kompsõ ja üteldäs, Tennüs muku hürsknu innä puujuuri alt. Varsti olevet kompsu nigu maa allõ kadunu. Tollest olevet ka mägü umä nimõ saanü.
ERA II 239, 655 (1) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie talu nurmel asub Kabelimägi. See mägi on saanud oma nimetuse sellest, et seal on asunud vanasti surnuaed. Kabelimäel kasvas suur tamm. Nüüd on see tamm maha lõigatud. Tamm oli ümbritsetud madala kivist müüriga. Seda tamme peeti pühaks puuks. Ta oli pühendatud Tõnisele. Õnnis-Tõnisele viidi tõnisepäeval 17. jan. selle puu juurele toitu. Usuti, et Tõnis õnnistab kõikide nende loomi, kes temale toitu viivad. Mõned aga ei uskunud puu võimusse. Aegamööda jäi toidutoojaid ikka vähemaks. Lõppeks unustati püha tamm. Et tamm on hää tarbepuu, siis raiuti ta. Nüüd ei viia enam tõnisepäeval Õnnis-Tõnisele toitu.
ERA II 242, 391 (13) < Otepää khk., Pühajärve v. < Põlva khk. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mai Matsin, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Me lähüksen kutsutäs ütte mäkkõ Tennüsmäes (Põlva kihelkonnas). Sääl um üts suur pettäi. Tul omma suurõ juurõ ja juurõalotsõ om tühä. Sääl üteldõs elläv all Tennüs. Külänaisõ ollõv viinu tennüspäiväl puujuuri allõ kompsõ ja üteldäs, Tennüs muku hürsknu innä puujuuri alt. Varsti olevet kompsu nigu maa allõ kadunu. Tollest olevet ka mägü umä nimõ saanü.