Otepää pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

ERA I 2, 941/3 (3) < Otepää khk., Raidla v. - R. Virsa < August Salu, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mõrtsuka järve kuld.
Vanal ajal, kui rootslased venelastega sõda pidasid, olid rootslased Mõrtsuka järve kaldal laagris. Suur sõda oli tulemas ja Rootsi väepäälik oli kartuses oma kaasasoleva kulla pärast, mis võis kaotuse korral vaenlase kätte langeda. Tema laskis kulla vaatidesse panda ja vaadid ühes seesoleva kullaga tõlda asetada. Vahepääl oli paras paik otsitud, kust tõld perimäge järve lasti. Kui kuld oli ära peidetud, märkas väepäälik, et järve kaldal oleva kuuse vari on otse "kulla tõlla" pääl, mis järves oli. Mille järele nüüd plaan tehti. Plaani pääle märgiti kuupäev ja kella aeg, millal kuuse vari on "kulla tõlla" kohal. Aastaid hiljem olevat kohalikud elanikud plaani leidnud, millest oli võimata kulla asukohta kindlaks määrata.
Seda kuuske võib praegu järve kaldal väiksel mäel näha, mida hüütakse "Ruuna mäeks". Kuusk ise olevat väga vana ja teda nimetavad praegusedki elanikud "Rootsi kuuseks".

ERA II 138, 603 (26) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. - Voldemar Lille < Miina Roosilill, 71 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Halltõbi vaevanud kaua aega meest, mees teinud oma riietest kuju ja poonud toaukse ette ülesse, hallitõbi tulnud ja ütelnud: "Rumal mees, poos ennast sellesama pärast ära! Ma oleks täna öösel isegi ära läinud, kodu ube tegema." Mees teinud ka teine päev ube, oad kasvand kui käevarred ja olnud seest kõik ube täis.

ERA II 138, 613 (25) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. - Voldemar Lille < Amalie Lille, 68. a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-aluse rohi - kui kellelgi on maalised, siis tambitakse need rohud salviks ja pannakse pääle.

ERA II 138, 614 (44) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. - Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/
Lendva rohi (lendva küüned, nõia rohi, rabanduse rohi).

ERA II 138, 614 (46) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. - Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/
Rabanduse rohi.

ERA II 239, 655 (1) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie talu nurmel asub Kabelimägi. See mägi on saanud oma nimetuse sellest, et seal on asunud vanasti surnuaed. Kabelimäel kasvas suur tamm. Nüüd on see tamm maha lõigatud. Tamm oli ümbritsetud madala kivist müüriga. Seda tamme peeti pühaks puuks. Ta oli pühendatud Tõnisele. Õnnis-Tõnisele viidi tõnisepäeval 17. jan. selle puu juurele toitu. Usuti, et Tõnis õnnistab kõikide nende loomi, kes temale toitu viivad. Mõned aga ei uskunud puu võimusse. Aegamööda jäi toidutoojaid ikka vähemaks. Lõppeks unustati püha tamm. Et tamm on hää tarbepuu, siis raiuti ta. Nüüd ei viia enam tõnisepäeval Õnnis-Tõnisele toitu.

ERA II 241, 291 (7) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Teine väiksem kivi seisis Mäe-Kriisa omaniku maa sees. Selle kivi sinna olevad visanud Suur Tõll.
Ta asus puu all. Rahva arvamise järgi see kivi kasvanud juure. Iga õhtul, kes istunud selle puu all kivil, läinud teine päev hästi.

ERA II 241, 293/5 (8) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Järv, mis asub Päidla valla maa sees, käib muistend järgmiselt selle kohta.
Kord jooksnud põder läbi küla. Seda külas elavad inimesed näinud ja hakkanud seda taga ajama. Nad ajanud põdra järve sisse. Siis püsse palju ei olnud, vaid surmati loomi nuiadega. Sealgi olid talumehed koos, kes tuuraga, kirvega või nuiaga.
Tapsid vaese looma. Jagasid selle omavahel. Neil tuli hea nõu meelde: viime õige mõisahärrale ka. Üks läks kodu, rakendas hobuse vankri ette. Põdrakints visati vankrile ja mehed hüppasid kõrvale.
Mõisa jõudes teadasid nad härrale, et me tõime sulle põdra pekki.
Mõisnik küsinud meeste käest, kes laskis:
"Mina! Mina! Mina!"
Ta noominud mehi, et põtra ei või lasta. Mõisnik määras nendele karistuse. Ega seda külamehed ei teadnud, et ei või.
Selle järele hakati seda järve kutsuma "Mõrtsuka järveks" ja seda küla "Mõrtsuka külaks".

ERA II 241, 309/20 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Jõeharu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Oskar Martin, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Otepää kihelgonnas asub umbes 6 km pikk ja 3 km laiune soo, mida kutsutakse Marusooks. See soo asub suuremalt jaolt Pangodi valla piires, kuna osa sellest soost kuulub Päidla ja osa Kodijärve valla piiresse.
Ennemuistse olnud Marusoo asemel ilus järv, mida hüüti Koodijärveks. Koodi järve piirasid ilusad rohuaasad ja külad nagu Tindsi küla, Koodijärve küla ja teised. Koodijärve külast umbes nelja km kauguses asus Paunküla. Iinimesed nendes külades elatusid põllupidamisest, karjakasvatamisest ja kalastamisest. Sel ajal valitses meie maad kuningas Kalevipoeg. Rahvas elas rikkuses ja külluses, ning keegi ei teadnud aimata lähenevast hädaohtust.
Kord ilusal suvepäeval ilmus Koodi järve kohale kohutav pilv. Järv hakkas kohutavalt lainetama. Lainete harjad ulatusid kuni pilvedeni. Samal hetkel neelas pilv kogu järve vee endasse ning hakkas liikuma Paunküla suunas. Jõudes Paunküla kohale, langetas pilv vee Paunküla kohale. Küla koos inimestega ja loomadega hukkus ja endise küla asemele jäi järv. Pääses ainult Jüri härjaga. Viimase nimi oli Mikk. Jüri pääses ka juhuslikult, sest põldu kündes oli härg lahti pääsenud ja Jüri läks teda taga ajama. Sel ajal juhtuski külas suur õnnetus ja sel kombel pääseski Jüri ja Mikk eluga.
Hiljem hakkasid kohalikud elanikud kutsuma endist Koodijärve uue asukoha järgi Paun-Koodi järveks, liites kokku järve uue ja vana asukoha nimed. Pika aja jooksul on aga rahvas lihtsustanud nime Pangodiks. Samasugust nime kannabki praegune järv, ja ka kogu ümbrus kannab Pangodi nime. Jüri, kes härjaga pääsesid, rajasid omale uue asukoha. Seda talu nimetatakse Jüri-Miku taluks. Jüri-Miku talu asub Pangodi järve kaldal, Palumäe jalal. Endise Koodijärve asemele jäi määratu suur porimülgas. Seda porimülgast hakati kutsuma Marusooks. Tänapäevani kannab see soo seda nime.
Ühel päeval nähti selles soos askeldavat koledat elukat, kelle suurust võis võrrelda hiiglasuure heinakuhjaga. Keegi ei osanud sellele elukale nime anda. Osa looma peast kujutas hiiglasuure sea kärssa, kuna muidu pea oli rohkem kalapea moodi. Silmad olid suuremad kui taldrikud, neli jalga need olid suuremad kui kõigejämedam mesitaru. Küüned aga kui künnirauad. Kuklast sabani, mis oli kalasaba moodi, kattis keha kalasoomusse taoline kehakate, mis oli peaaegu vikergari värvi. Ülejäänud kehaosa kattis punane seaharjasse taoline jäme karv. See koletis toitis end ennemini vist järve kaladest ja veeloomadest. Nüüd oli aga kadunud järv ja hukkunud veeloomad. Selle tagajärjel muutus elukas näljaseks ja hakkas Koodijõge mööda ujuma. Kui ta oli jõudnud Tindsi küla kohale, ronis ta jõest välja ja hakkas küla hävitama. Olgu see siis inimene või loom, kõik õgis ta alla. Sellest ei saanud ta veel küllalt, vaid keeras kõik hooned ja maa pahupidi oma hiiglaküündega ja õgis viimase ära, mis ta sealt rusude alt leidis. Peale rüüstamise läks ta oma janu kustutama Koodi jõkke, mis ta päris kuivaks jõi. Kevadel suurevee aegu voolas sinna uuesti vesi ja seda väikest nirekest hakati kutsuma Janu ojaks.
Peale küla rüüstamist hakkasid inimesed parandama oma elamuid ja uusi elamuid juurde ehitama. Et aga sinna veel lagunenud maju jäi, hakati seda küla kutsuma Lagunud külaks. Aegade jooksul on aga nimi muutunud Laguja külaks. Üks Laguja külas olev järveke omab veel endise küla nime. See Tindsi järv asub praeguse Trolla talu maapääl.
Peale selle, kui elukas oli oma janu kustutanud, läks ta ligidal olevasse Viti tammikusse, kuhu ta hakkas omale soodsat eluaset looma. Ta tuhnis sinna omale koopad ja siis selles koopas puhkas ta väsimust. Kord, kui ta tundis jälle nälga, hakkas ta hirmsasti jõrisema. Ta jõrin oli kaugele kuulda, inimesed ehmusid ja maa hakkas värisema. Selle koleda jõrina peale hakkasid teda inimesed Tõraks kutsuma. Inimesed, et ta tuleb jälle küla hävitama ja viisid talle ande. Siis võis näha suuri lehma, sea, lamba ja hobuse voore, mis liikusid Tõrale saagiks. Igaüks lükkas oma ohvrilooma koopasse ja Tõra neelas kõik ühekorraga alla nii, et suured luksatused olid kuulda. Kui Tõra tundis janu, läks ta oma janu kustutama Januojja. Nälga tundes hakkas ta jälle jõrisema. Ta jõrin oli kuulda mitmekümme versta kaugusse. Maapind värises ja selle rappumise pärast kuivasid enamasti kõik tammed Viti tammikus ära. Ainult hiietamm jäi endiselt haljendama. Hiietamm kasvas metsa ääres, madalamal maal. Kuivanud tammede asemele kasvas segamets. Selles segametsas leidub praegugi veel mõni tamm. Seda metsa hakkasid inimesed kutsuma Vitipaluks.
Tõra asukohast on järele jäänud vaatamisväärsed künkad ja orud, mis on järsk nõlvadega, mõned isegi üle kümne m sügavad. Siin oli siis Tõra elutsenud niikaua, kui rahva viletsusest sai kuulda Kalevipoeg. Kalevipoeg oli teada saanud, et Tõra asetseb Rõngu ja Otepää piires. Kalevipoeg oli tulnud kaugelt ja oli väsinud. Tal ei olnud teada täpselt Tõra asukoht ja Tõra ka ei urisenud. Seepärast otsustas Kalevipoeg enne põhjalikumat otsimist pisut puhata. Ta istus suure kivi peale Vallimäel ja uinus magama. Kahjuks aga ei saa meie seda Vallimäe suurt kivi näha. Mõned aastad tagasi üks ettevõtja lõhkus selle kivi tükkideks. Tükid tahuti siledaks ja veeti Pärnu maakonda mäletussambaks.
Vallimägi ei asu Tõra elukohast kaugel, umbes kolm või neli km. Tõra oli aga saanud haisu ninasse ja ronis pahaselt koopast välja ja suundus Vallimäe poole. Tõra tahtis omale ka ühte tamme sõjariistaks kaasa võtta, aga et mäel kõik oli kuivanud, siis läks ta alla orgu ja tõmbas hiietamme kõige juurtega üles. Selle asemele jäi väike järveke, mida hakati kutsuma Viti järveks. Vitipalu ja Viti tammik asub Helenurme vallas Kutsari vahtkonnas. Järves ei elutse ükski kala. Ümbruskonna inimesed on sinna toonud küll palju kalu, kuid keegi ei ole veel seal kala näinud. Sellepärast oli inimestel arvamine, et mis sinna kukkub, jääb Ukule ohvriks. Sinna olevat ka mitmesuguseid koduloomi kukkunud ja räägitakse, et sinna ka inimesi olevat uppunud, kuid kõik jäänud kadunuks. Sellepärast ei julge ka keegi sinna suplema minna. Järv on ka sügav. Isegi ümbruskonna inimesed ei tea tema sügavust.
Nii siis Tõra hiilis ettevaatlikult Vallimäe poole. Kalevipoeg oli nii kõvast norsanud, et Tõra oli selle selgesti ära kuulnud. See magamine oleks võinud Kalevipojale saatuslikuks saada, kui Kalevipojal poleks kaasas olnud koera, kes magas kivi kõrval. Tõra lähenedes hakkas koer urisema. Sellest ärkas Kalevipoeg ja märkas Tõra, kes oli liginemas. Siis tormas Kalevipoeg Tõra kallale ja haaras Tõra seljast hiietamme. Nüüd ei olnud Tõral muud, kui pistis plehku. Tõra jooksis umbes kolm km, siis Kalevipoeg jõudis esimene kord Tõrale järele ja virutas hiietammega Tõrale säärase hoobi, et Tõra kukkus pikali. Kohta, kuhu Tõra maha kukkus, kutsuti Tõramuks, s.t. Tõramaaks, sest vanasti tarvitati sõna "maa" asemel sõna "muu". See pruuk on praegugi veel Võrumaal vanema rahva juures, et sõna "maa" asemel tarvitatakse sõna "muu", kui see sõna ühenduses on mõne koha või põlluga, näiteks linamuu, kartulimuu. Nüüd seda pruuki Otepää kihelkonnas ei ole, kuid nimena on jäänud püsima. Veel praegu asub Pangodi vallas Etsaste külas Tõramu talu.
Teist hoopi ei saanud Kalevipoeg Tõrale enam anda, sest Tõra kargas üles ja pistis punuma. Umbes viie km tagaajamise järele õnnestus Kalevipojal jälle Tõra pikali lüüa. Maastik näitab, et Tõramu kohani sörki jooksis Tõra alates Vallimäelt. Sellepärast, et maastikus on tunda tema jäljed. Need on tihedad orud ja mäed. Aga Tõramust Tõravereni on sügavad orud ja pikaldased mäed. Selle vahe jooksis Tõra arvatavasti pikkade hüpetega.
On arvata, et Tõral oli Kalevipojast täiesti hirm ja tahtis ära joosta, aga Kalevipoeg lõi ta siin uuesti maha ja jagas armutult hoope Tõra pihta. Tõra ei saanud end enam jalule ajada. Küll katsus Tõra kõiksuguseid abinõusid tarvitusele võtta pääsemiseks. Oma hiiglakäppadega kraapis ta suure mäe mulda, tahtes Kalevipoja mulla alla matta. Kõik oli aga asjata. Ikka uusi hoope jagas Kalevipoeg. Viimaks oli Tõra jõud otsas. Ta katsus veel kord üles tõusta, kuid kukkus maha ja suri. Sellejuures voolas temast nii palju verd, et Elva jõe vesi, mis sealt mööda voolab, värvus punaseks nagu veri. Seepärast hakati seda sealt kohalt kutsuma Tõravere jõeks ja kogu see ümbrus kannab seda nime, nagu Tõravere org, Tõravere veski jne.
Kalevipoeg oli Tõraga võitlusest nii väsinud, et istus samale mäele, mille Tõra oli kaapinud ja jäi magama. Inimesed olid Kalevipojale väga tänulikud, et ta oli neid vabastanud Tõrast ja hakkasid seda mäge kutsuma Kalevipoja Vapruse mäeks. Pikapeale ununes Kalevipoja nimi ja mäge kutsutakse praegu lihtsalt Vapramäeks. Selle mäe keskel on näha lohk, kus Kalevipoeg oli istunud ja puhanud.

ERA II 241, 326/7 (7) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Jõeharu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Peeter Võsu, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Ennemuiste oli käinud kogu küla kari koos. Karjasteks olnud päris täiskasvanud inimesed, Niitude ja põldude ääres kasvanud metsad. Metsas elanud ka hunte. Kord palaval suvepäeval joosnud lehmad metsa, karjased läksid siis laiali joosnud loomi tagasi niidule ajama. Siis arvas üks hunt, et nüüd on paras aeg ja tormanud ühe veise kallale. Nüüd oli veis tema võimuses. Kohkunud loom jooksnud põllule. Keset põldu asunud väike soo ehk lombike. See lomp on praeguse Nilbe talu maa peal, Laguja külas Pangodi vallas. Seal lombis murdnudki see verejanuline hunt vaese looma, kes lõbutsedes oli sattunud ta küündesse. Veel tänapäevani kannab see lomp seda nime.

ERA II 241, 328/9 (9) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Jõeharu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Peeter Võsu, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Ennemuistse asunud Rästa talu maa peal väike metsake, keda kutsutud Rästa turbasooks. Seepärast sai ta selle nime, et sealt metsast lõigatud ka turbaid. See mets asub Pangodi vallas Laguja külas. Vanasti käinud sealt metsast läbi tee. Räägitakse, et seal metsas elanud ka tont. Öösel ei julgenud sealt metsast naised ega lapsed läbi minna. Räägitakse et, need tondid teinud ka tuld jaanipäeva õhtul.
Kord kui keegi naine õhtu eel läinud läbi metsa, näinud ta, et tee ääres seisnud keegi valges riietes saksa naisterahvas. Naine löönud kartma ja lugenud tasakesti Meie isa palve ja läinud siis edasi, öeldes: "Jumal on minuga," ja haaranud ümber naise kinni. Niipea kui ta käsi oli puutunud naise rõivaid, muutus see krobeliseks kasekooreks ning kogu see naine muutunud kasepuuks. Naine läinud kodu ja rääkinud sellest loost ka teistele.
Teinekord ilmutanud end tondid jälle inimestena ja tormanud talumehele kallale, kes läinud linna, omatehtud viina viima. Tondid võtnud viina ja joosnud metsa. Nüüd on aga see metsake enamasti maha raiutud, on järele jäänud väike tukake, kes omab veel tänapäevani Rästa turbasoo nime.

ERA II 241, 332 (12) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Jõeharu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Peeter Võsu, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Laguja koolimaja ligidal asub väike lombike, keda kutsutakse Antslombiks. See lomp oli saanud oma nime arvatavasti sellest, et sinna oli uppunud õpilane; kelle nimi on veel tänapäevani Antslomp. See lomp asub Pangodi vallas Laguja külas.

ERA II 241, 338/9 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kivi.
Minu kodukohast ühe kilomeetri kaugusel asub hiigelsuur kivi. Ta on oja kaldal justkui maja katus. Tal olevat pool veel maa sees. Ema rääkis, et Kalevipoeg on kivi sinna viskand.
See kivi on ühelt poolt nagu surnukirst, aga teiselt poolt küljest on ta krobeline ja pole õiget kuju. Rohkem ma sest loost ei tea midagi.

ERA II 241, 339/40 (3) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Päidla vallas nõndanimetatud "Väärsi järv". Ta on Väärsi maa peal. Ta on oma nime saanud talu järgi.
Seal järves on ka üks suur kivi. Inimestel on arvamine, et see on lastud järve rahaga. Seal olevat hõberaha kast täis, mis kivi sees.
Kord läinud kasuisa seda kaevama, et saada raha omale. Kaevand mõne päeva, aga seal polnud kuskil kotti leida, millega kivi järve lastud.

ERA II 241, 340 (4) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Meie heinamaas on üks pool-kinnikasvand koht. Arvatakse, et seal on olnud järv.
Kord kukkusin sinna sisse, aga pääsesin veel kuivale maale. Pea oleks ära uppunud.

ERA II 241, 344/5 (10) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Rehe all.
Külalapsed mänginud rehe ümber. Ise tarvitanud kurje sõnu. Mäng kestnud ikka edasi. Vanaema kutsunud teisi rehe alla. Teised läinud ka. Kui nad rehetoa ukse kõrvale jõudnud, tulnud uks prantsatades lahti ja uksel olnud kirju kass, hobuse kabjad all.
Kass tulud nende poole, kuid jäänud kesk põrandad seisma.
Kui lapsed ütelnud: "Jumal," siis kadunud kass nagu maa alla, ainult sinist suitsu jäänud järgi. Lapsed läinud hirmuga koju ja rääkinud kodus, tultud vaatama, aga seal polnud näha midagi. Emad noomind omi lapsi, et ei tohi vanduda.

ERA II 241, 346/7 (13) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kurjadest ja nõidadest.
Nõid.
Elas kord naine, keda hüüti Nõia-Mariks. Kui kedagi karistatud, siis läinud karistuse kandja Mari juure, et mitte valu tunda karistuse ajal. Ja see olnud tõsi. Kes tema juures käinud, ei tundnud valu.
Kui Mari hakkand ära surema, teinud ta kõiksugu looma hääli. Teisel hommikul läinud tal hing veel välja.
Sulane teinud talle saunas kirstu ja Mari olnud laval lautsil. Kui ta löönud kaane laudu kokku, naernud Mari laval. Sulane näidand Marile kirvega. Ta ei kartnud teda, sest ta teadis, et Mari on nõid.
Mari oli juba mõne aja mullas olnud.
Sulane läinud kord linna ja tulnud õhtul hilja koju.
Teel tulnud Mari talle vastu ja küsinud: "Miks sa mulle kirvega näitasid?" Nende vahel algand võitlus. Kui Mari saanud seljaga kuu poole, siis olnud Mari kõvem, aga kui sulane saanud, siis olnud ta Marist kõvem. Kaupmehed saanud sulasele appi ja päästnud ta ära.

ERA II 241, 347/8 (14) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kurat akna taga.
Ku onunaine veel väike olnud, näinud ta tonti. Tema seisnud ahju kõrval ja ta vend Karl koorind kartuleid. Aknast vahtinud saeraua näoga mees ja kaks lehmasilma peas. Tema ehmunud nii koledasti, et ei saanud sõnagi suust. Ta käänand enda ümber ja viimaks saanud kõnelda ja ütlend, et üks vaatab aknast sisse. Nii läinud see nagu õhk ja ise ütlend: "Karla."

ERA II 241, 348 (15) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Lugu koertest.
Kord õhtu hilja tungisid koerad tuppa. Neid oli neli koera, kolm valget ja üks must. Lapsed olnud kõik nii ära ehmunud. Lastud omad koerad tuppa, aga need ei näinud neid, vaid jäid kesk tuba vahtima, nagu poleks toas ühtegi koera. Need olid kõik nurka läinud.
Vanaema lugenud palvet, siis kadunud koerad nagu maa alla.

ERA II 241, 349 (16) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõit kuradi tõllas.
Keegi naine eksles mööda metsa ja ei leidnud teed kodu. Küll tallanud ta tundmata metsa risti-rästi läbi, aga teed ei leidnud oma kodu.
Talle tuli meelde see, et kurat võib teda aidata.
Ta hüüdnud: "Kurat, tule juhata mulle teed."
Kuulnud, et keegi sõidab taga ja kui ta naise kohale saanud, kutsund ta naise peale. Naine läinud.
Kuradil tulnud tuld suust välja. Hobused hingand samuti tuld.
Naine hakkand palvetama, kui tuli risttee, ütles kurat naisele: "Naine, kasi maha." Naine läks ka. Ta kodu oligi sealsamas.

ERA II 241, 352/3 (20) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Tondi häll.
Õde tuli kord koju. Ta oli valge nagu lumi. Kõigil oli uudis, mis temaga on juhtunud.
Hobune oli ka märg. Isa rakendas hobuse lahti ja viis talli.
See lugu oli järgmine.
Õde tahtnud oksi murda, et koju ukse ette tuua.
Seal silmand ta meest, kellel lehmasõrad all ja sarved pääs. Ise hällind kahe puu vahel. Hobune hakkand lõhkuma, aga õde ei tea, kust ta vankrisse sai, aga hobune tuli tuhatnelja koju.
Läksime vaatama, aga polnud enam midagi näha, ainult jälgi võis veel näha.

ERA II 241, 353/4 (21) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Seenil.
Kui vanaema läks kord seenile. Kuid ta ei leidnud ühtegi seent.
Hääl kostis sääl: "Ära korja pühapäeval seeni!" Vanaema aga ei pannud seda tähele, vaid läinud edasi. Siis aga nägi ta inimesi. Kui ta läks ligemale ei olnud seal enam kedagi. Ta hakkas uuesti seeni otsima, kuid ei leidnud.
Otsind kuni õhtuni, aga ei leidnud. Siis läks ta koju.
Kui ta esmaspäeval läks metsa, oli mets seentega nagu üle külvatud. Ta tõi seeni kodu niipalju, kui jõudnud. Kui ta käskis teistel seeni minna otsima, ei olnud seal mitte ühte seentki.

ERA II 241, 357 (24) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Rehetoas.
Kord läinud külalapsed mõisa rehetare juurde mängima. Nad tarvitasid väga kurje sõnu, kui näinud reheahju otsas kulli, kellel olnud sinine tuli ümber. Kõik lapsed läinud jookstes koju. Kui vanemad tulnud vaatama, polnud seal midagi näha.

ERA II 241, 372/3 (12) < Otepää khk., Pangodi v., Kääni k., Kopsu t. - Milla Kriisa, Laguja algkooli õpilane < Liine Pastak, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Tondid.
Vanasti olnud alati nii, kui naised ootanud mehi kodu, tulnud alati tondid. Kord olnud ka kaks naist, kes ootanud oma mehi kodu. Siis tulnud ka kaks meest. Söömise juures ei pannud esimene naine midagi tähele. Kuna teine naine saanud aru, et see pole tema mees. Ka tema laps ütelnud, et küll on isal suured hambad. Kui magama mindi, siis ütelnud naine, et ta tahab välja minna. Mees ütelnud, et pole tarvis minna. Aga naine ei jätnud jonni, vaid köitnud köie teise otsa uhmri külge ja teise annud ta mehe kätte. Siis läinud ta ise välja, pannud lapse tuhkauda, teinud risti ette ja taha ja läinud ise kuke juurde lauta. Palunud kukke, et ta laulaks. Kukk oli ütelnud: "Miks sa mulle leiba ei annud, kui leivaraasukesed laualt maha kukkusid?" Niikaua kui teine naine kukega rääkis, tuli tont uhmriga sisse ja ütelnud: "Justkui puu", teine tont aga ütelnud: "Küps ja hea." Siis korraga läks uhmriga tont tuhkaauale, et last ära võtta, nähes riste ta ei julgenud. Siis laulis ka kukk ja tondid kadusid.

ERA II 241, 373/4 (13) < Otepää khk., Pangodi v., Kääni k., Kleini t. - Milla Kriisa, Laguja algkooli õpilane < Anna Klein, 43 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Nõid Mari.
Kord elanud nõid nimega Mari. Ta olnud väga kuri. Kõik, kellel halvasti läinud, käinud Mari käest nõu küsimas. Mari pärast surma teinud palju rumalusi. Ta pandud sauna lautsile. Sulane hakkanud saunas Marile kirstu tegema. Mari naernud. Sulane näidanud Marile kirvest. Siis maetud Mari maha. Sulane läinud järgmisele laadale. Koduteel tulnud talle Mari vastu ja küsinud: "Mispärast sa mulle kirvest näitasid saunas." Sulane ainult naernud. Siis hakkanud Mari sulasega maadlema. Kui sulase selg olnud kuu poole, võitnud sulane. Kui Mari, siis võitnud Mari. Viimaks saanud Marist sulane jagu.

ERA II 241, 377 (17) < Otepää khk., Pangodi v., Kääni k., Kleini t. - Milla Kriisa, Laguja algkooli õpilane < Anna Klein, 43 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord sõitnud kaks meest mööda teed uhke hobusega. Vaene talupoeg kõndis ees. Härrad võtsid talupoja pääle. Teine härradest küsinud talupojalt, kas ta tunneb neid. Talupoeg vastanud, et kust mina nüüd tunnen teid härrad. Siis vastanud teine härradest, et ta on pärit Rasinast ja teine Sangaste krahv.

ERA II 241, 378/9 (18) < Otepää khk., Pangodi v., Kääni k., Kopsu t. - Milla Kriisa, Laguja algkooli õpilane < Liine Pastak, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Tondilugu.
Kambja vallas Kaatsi külas elanud üks vanaldane mees, kes alati kõrtsis käinud. Teised noominud teda mitu korda: "Ära jää nii hija kõrtsi! Sügisestel öödel on mõnelegi juba teel õnnetust juhtunud." Mees pole hoolinud sellest midagi, vaid naernud: "Noh mis see Kadri mulle ikka siis teeb!" Kaatsi külas oli ihnus perenaine Kadri surnud, keda nähtud sageli. Ühel õhtul oli vanamees jälle tublisti viina võtnud ning ei mõtelnud enne kojumineku peale, kui kõrtsimees teda sundima hakkas. Öö oli seni poole ligidale jõudnud, ilm oli kuuvalge ja selge nagu päev. Vanamees tuigerdas lauldes kodu poole. Seal tulnud talle siis üks naisterahvas vastu. Mees ajanud silmad kikile, tunnud vastutulija ära. Viin oli talle vist oma jao julgust andnud ning mees irvitas: "Kuule, Kadri, kuhu sa lähed?" Sellesama korraga pööranud naisterahvas ümber ning hakanud mehele harja kinni. Kiskunud tema nägu ja käsi küüntega, kuni vaene mehike kodu õueväravasse jõudnud. Siin kadunud naisterahvas kui maa alla. Mees olnud mitu päeva peale seda haige, ning ei pistnud oma jalgagi enam kõrtsi.

ERA II 241, 385 (3) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Tigase t. - Karl Laantee, Laguja algkooli õpilane < Osvald Laantee, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
"Kui tulla Elvast ja läbi Illipalu, siis Elvast tuleva tee paremal pool on Umbjärv. Oma nime olevat ta saanud, et sinna ei suubu ütegi jõge ega lähtu ka säält ühtegi jõge."
Enne olevat see järv olnud vasakul pool teed. Ühel sügisesel vihmasel ööl jooksnud järv üle tee, kus ta ka praegu on. Kus järv enne on olnud, on ka praegu ase järel.

ERA II 242, 415 (1) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vana-Otepää v., Möldri t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Juuli Sannamees, 69 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vana-Otepää Turu suus olevat ollu üits vähälik kivi ja tollel kivil olevat ollu üits latse jälg ja rahvas olevat ütelnu, et tuu om vanatondi latse jälg.

ERA II 242, 417 (3) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Nüpli k. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jüri Villemson, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüpli kroonu mõtsan ollu vanast üits suur suu lättit täis ja karjusse olevat nännuva, kuis säält lättest olevat käinuvä suure preili välla ja huiknuvä.

ERA II 242, 417 (2b) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Kõrve t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Liisa Sokk, 74 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ka nüüdne Kalajassi hainamaa ollu ennevanast suur järv.

ERA II 242, 443/5 (4) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vana-Otepää v. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Peeter Susi (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Mähä järv olevat saanu nii, et üitskõrd perenaine olevat lehma lüpsnu suvel karjaaias ja temal üten ollu ka üits väike laits. Laits ei olevat saanud õigete viil kõneldagi, aga ometi ütelnu: "Emä, kae, järv tule, ja olligi tullu üks suur hall udu ja olevat uputanud kõik ärä, naise ja latse. Järv olevat saanud ka ise nime tolleperäst, et sääl ollu enne järve asemal Müha talu.

ERA II 242, 488/9 (2) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Sõit linna jõululaupäeva õhtul.
Jõululaupäeva õhtul läks moonamees linna mõisahärra käsul rahakasti viima. Arulast välja sõites istunud susi tee ääres Kõlli metsa perve pääl, mis asub mõisa juures. Sutt nähes kohkunud mees, aga midagi polnud parata, härra käsul pidi ta linna minema. Mees mõtelnud, et ta nüüd susi ära murrab, aga mis sääl teha, tagasi minna ka ei saa. Mees vaadanud taha, susi tulnud tagant järele. Mees hakanud sõitma, susi pannud ka kiirust juure, ikka natuke maad taga, ei jäänud maha ega tulnud ligemale. Niimoodi jõudsid kuni Uderna kõrtsini, mis asub Arulas Tartu mineva tee ääres. Mees mõtelnud: "Lähen kõrtsi, ehk jääb siis susi maha ja läinudki. Kõrtsis võtnud õlut ja nii edasi, aga välja tulles istunud susi ja oodanud. Mees istunud ree pääle ja sõit läinud jälle Tartu poole. Ise mõtelnud, ega ta nüüd ometi ära ei murra, olen juba sõitnud paarkümmend versta ära. Eks näe, mis tee pääl edaspidi sünnib või tuleb minuga lihtsalt ühes linna. Pea jõudnud Nõo surnuaiani. Nüüd näinud mees, et surnuaiast tulnud inimese moodi olevus välja valgesse linasse mässituna ja otse mehe ree poole. Nüüd vaadanud mees taha. Aga enne, kui sai taha vaadata, näinud mees, kuis susi tormanud sellele olevusele kallale ja läinud pureldes surnuaeda, nii et lumi tuisanud. Mees sõitnud edasi, vaadanud vahel tagasi, ei näinud enam sutt ega ka seda, kes surnuaiast tuli. Käinud linnas ära ja tulnud tagasi, ei juhtunud tee pääl midagi ega ka näinud. Nii lõppes see imelik linnaskäik.

ERA II 242, 336/7 (12) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Härma t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Miina Mets, 57 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandasid Kairika Kärsna 2003 ja Mare Kalda 2006
Ümbruskonnas on pühamaks paigaks peetud Pühajärve. Kõneldakse, et sääl olla käidud arstiabi otsimas ja sinna vette isegi andeid olla viidud. Pühajärve tekkimise kohta on rahva seas muinasjutt levinud. Nimelt: Muiste sõttu aigul lännuva Linda viis poiga väljä lahingude vainlase vasta, kuid na saanuva sääl surma. Linda matnu poja maha ja kandnu kivid havvale. Ise aga iknu niikavva, kui kääbäste teknu suur järv. Et see järv on tekkinud pisaraist, sellepärast pantu talle nimes Pühajärv.

ERA II 242, 347/8 (32) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühajärve sünni kohta on rahva seas liikvel teine jutt. Nimelt et vanasti, kui veel järvedel ja jõgedel luba ollu rännata ja omale sobivat kohta otsida, tulnud ühel pühapäevasel päeval üks järv ühte orgu ja ta jäänud sinna püsima. Sellest, et ta pühapäevasel päeval tulnud, olla ta ka oma nime saanud.

ERA II 242, 352 (41) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Otepää lähedal on üks Mähä talu. Selle talu maa sees on järv. Selle järve kohta on rahva seas liikvel järgmine jutt: Üitskõrd pernane lüpsnu lehmi all hainamaa veeren ja väike laits saisnu väräti man ja iks ütelnu: "Emä, järv tuleb, järv tuleb!" Ema ei olevat latse juttu tähelegi pannu ja lüpsnu edasi. Kui tal lehma saanuva ära lüpsetus, siis kuulu ta suurt kohinat ja nännu, kuis suur järv tullu. Talu kari ja talu jäänu kõik järve. Kõneldas, et igal aastal jaanilaupäeval tulevat säält järvest viis õige rammusat lehmä välja hainamaale süümä.

ERA II 242, 354 (44) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Pühajärve lähedal asub üks järv, mida Näitsikjärveks kutsutakse. Selle järve nimesaamise kohta on rahva seas liikvel järgmine jutt: Selle järve kaldal istunud igal hommikul ja õhtul üks neiu, vaikselt, liigutamatult. Päeva teda näha ei olevat ollnud. Sellest tulnudki selle järvele nimeks Näitsikjärv. Nüüd seda neidu sääl istumas ei ole nähtud enam.

ERA II 242, 375 (1) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu lähedal oli kaks suurt kivi. Teine on neist alale, aga teine lõhuti ära. Rahvajutu järgi olevat Vanapagan need kivid sinna toonud ja oma püksisäärest maha visanud.

ERA II 242, 375 (2) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal heinamaa sees on üks läte, mis Tõrdu lätteks kutsutakse. Keegi mees oli kord näinud sääl näkineiud istuvad hõbetooliga lätte pääl ja kammivad oma juukseid.
Läte on niisugune, et ligi minna ei saa, sest vajud kohe allapoole ning ühest äärest ajab ta vett üles.

ERA II 242, 385 (1) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vt. HVM I, muist. 182; muist. 300; muist. 389, 390 ja 392.
Vastse-Otepää Immusoon om üts järv. Sääl järven om ollu üts kummalivisatud lootsku moodu kivi. Selle kivi ollev sinna vanapagan visanu. Lootsku moodu kivi all ollev kuldmõla. Kivvi om tahetu üles tõsta, mõla kätte saada, aga ei ole saanu, nii raske ollev.

ERA II 242, 385/6 (2) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valgjärven om ollu üts küla. Külan peetu parajade pulmasi, kui sinna tullu suure kohinaga praegane Valgjärv. Tuu järv oll tullu ja ära uputanu kõik pulmalise, ainult üts vana inemine om ära pääsnu. Tuu järve pääl ollev selge päivaga praegaltki näta pulmamajja ja pulmalisi.

ERA II 242, 386/7 (5) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Otepää liinamäel olevat ollu suur loss ja lossikaiv. Üitskõrd ollev lastu hane kaivu. Ne ojunu ja ojunu ja lõpus jõudnud Alevi järvehe välla. Kas tuu om õige, tuu om isiasi, aga ma ole iks kuullu innemb sellest kõneldud.

ERA II 242, 387 (7) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kanepi kihelkonnan Piigasten om Janutjärv. Rootsi sõa aigu olevet tuu järv tühjaks joodu ja nii ollev talle Janutjärv nimeks pantu. Järve man omma praegaltki kääpa, rootsi kääpa ümarguse ja vene kääpa pikerguse. Kääpidele om praegalt mõts kasvanu.