Otepää pärimus

Loodus ja metsloomad

E 76169 < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepüha hommikul, lüües urvaokstega, äratati magajaid, mis pidi tooma tervist ja virkust.
Kui urvaokstega äratati magajaid lapsi, siis öeldi:
Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks.
Tarka meelt pähe,
hääd sõnad suhu.

E 76170 (1) < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Palmipuudepüha hommikul]
Urvad nopiti okstelt ja pandi loomadele, iseäranis lammastele toidu sisse, et lambad oleksid terved ja annaksid head villa.

E 76170 (2) < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Palmipuudepühal]
Urvaokstega peksti ka loomi, kes olid kõhnad, lüües neile kolm korda seljale, öeldi sealjuures: "Saagu terveks. Kõik hädad ja haigused kadugu; ja olgu ilusad ja siledad kui urvad."

E 76170 (3) < Otepää khk., Palupera v. - Konstantin Beläjev, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < ema, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Mesilastepidajad piirasid omi mesipuid metsast toodud pihlakaokstega, et mesilased pereheitel ei läheks minema ja et oleks rohke meesaak.

E 78547 (9) < Otepää khk., Palupera v. - August Miks < Peeter Miks, 64 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kevadel lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs.

E 78548 (11) < Otepää khk., Palupera v. - August Miks < Peeter Miks, 64 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kägu alles siis välja tuleb, kui puud rohelised on, sööb ta viljasaagi ära; kui ta aga juba puude raagus olekul kukub, kukub ta hääd viljasaaki.

E 78548 (15) < Otepää khk., Palupera v. - August Miks < Peeter Miks, 64 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pääle palmipuudepüha tõusevad puud ellu, sellepärast ei tohi pärast seda enne hagu teha kui mihklipäeva järele, millal puud uuesti elususe on kaotanud.

E 80438 < Otepää khk., Ilmjärve v. - V. Sikk, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mõned viskavad jälle lapse ristimisevee uibuaeda uibule ehk marjapõõsale. Mõned viskasid jälle ristimisevee majaharjale, hommikul vastu päikesetõusu olevale harjale.

ERA I 2, 941/3 (3) < Otepää khk., Raidla v. - R. Virsa < August Salu, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mõrtsuka järve kuld.
Vanal ajal, kui rootslased venelastega sõda pidasid, olid rootslased Mõrtsuka järve kaldal laagris. Suur sõda oli tulemas ja Rootsi väepäälik oli kartuses oma kaasasoleva kulla pärast, mis võis kaotuse korral vaenlase kätte langeda. Tema laskis kulla vaatidesse panda ja vaadid ühes seesoleva kullaga tõlda asetada. Vahepääl oli paras paik otsitud, kust tõld perimäge järve lasti. Kui kuld oli ära peidetud, märkas väepäälik, et järve kaldal oleva kuuse vari on otse "kulla tõlla" pääl, mis järves oli. Mille järele nüüd plaan tehti. Plaani pääle märgiti kuupäev ja kella aeg, millal kuuse vari on "kulla tõlla" kohal. Aastaid hiljem olevat kohalikud elanikud plaani leidnud, millest oli võimata kulla asukohta kindlaks määrata.
Seda kuuske võib praegu järve kaldal väiksel mäel näha, mida hüütakse "Ruuna mäeks". Kuusk ise olevat väga vana ja teda nimetavad praegusedki elanikud "Rootsi kuuseks".

ERA II 239, 655 (1) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie talu nurmel asub Kabelimägi. See mägi on saanud oma nimetuse sellest, et seal on asunud vanasti surnuaed. Kabelimäel kasvas suur tamm. Nüüd on see tamm maha lõigatud. Tamm oli ümbritsetud madala kivist müüriga. Seda tamme peeti pühaks puuks. Ta oli pühendatud Tõnisele. Õnnis-Tõnisele viidi tõnisepäeval 17. jan. selle puu juurele toitu. Usuti, et Tõnis õnnistab kõikide nende loomi, kes temale toitu viivad. Mõned aga ei uskunud puu võimusse. Aegamööda jäi toidutoojaid ikka vähemaks. Lõppeks unustati püha tamm. Et tamm on hää tarbepuu, siis raiuti ta. Nüüd ei viia enam tõnisepäeval Õnnis-Tõnisele toitu.

ERA II 239, 661/5 (4) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie heinamaal soo sees asub mägi. Seda mäge nimetatakse Roostemäeks. See mägi ajab nii palju roostet välja, et mitme talu heinamaadel on vesi roostest päris punane. Sellest mäest arvatakse, et sinna kohta soo sisse on maetud suured varandused. Varandused on pandud hunnikusse ja pealt mullaga kaetud, nii et tekkis väike mägi. Need varandused roostetavad nüüd ja muudavad terve soo vee roosteseks. Mäe tipul olnud enne mingi teivas püsti, mida arvatud olevat püssitiku. Mägi ise olnud nii pehme, et polevat keegi sinna vaatama saanud minna. Siis lastud selle mäe ümber kraavid kaevata. Kraavikaevajad olnud võõrad mehed. Karjalaps olnud ka tööliste juures. Ta leidnud kraavist ilusa läikiva muna ja näidanud seda kaevajatele. Need võtnud muna ära ja ähvardanud last, et see kellelegi ei räägiks. Laps näinud, et mehed leidnud sealt veel teisi läikivaid asju. Kui kraav valmis olnud lõigatud, siis kadunud mehed ruttu. Hiljem laps seletanud seda lugu teistele. Arvatud, et need olid kuldmunad, mis kraavi põhjast olid leitud. Praegu on see mägi juba nii kõva, et kannatab peale minna.

ERA II 239, 665/7 (5) < Otepää l. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Ellu Purmask, 82 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vallimäel Laguja külas asus suur kivi. Ta oli nii suur kui meil saun, nagu isa ütleb. Arvatud, et selle kivi alla on peidetud suured varandused. Natuke maad eemal ühele väikesele kivile oli raiutud inimese käsi, mille üks sõrm osutas suure kivi poole. Vallimäe kivi oli aga nii suur, et teda ei saadud paigast liigutada. Hiljem ununesid jutud varandusest. Hiljuti lõhuti see kivi, veeti Elva ja selle kivi prügiga prügitati tänavaid. Varandusest, mis seal all pidi peituma, ei rääkinud keegi sõnakestki.

ERA II 241, 281/3 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks kivi asus kõrge mäe otsas. Seda kohta kutsutakse Vallimäeks. Vana inimeste arvamise järele pidavad seal all olevad rahakast. Kord tahetud seda kivi nööridega mäest alla tõmmata. Polnud selleks nii suurt jõudu. Sellest kiskumisest jäid nööride asemed kivisse.
Ühel aastal müüs selle kivi ära Vallimäe omanik. See kõlbas väga hästi risti kivideks.
Kui lõhkujad tulnud, kogunes rahvast selle kivi juure. Kõik tulid vaatama seda rahakasti. Kivi aeti kiiludega lõhki. Sel päeval ei tulnud veel nähtavale ühtki rahakasti. Oli ikkagi arvamine, et ta seal on.
Lõhkujad lõhkusid paar nädalat. Läksid meistrid ära, tuli auto, kes vedas kivid Tartu. Aga üks tükk kivist jäi veel maasse. Rahval on ikkagi arvamine, et seal all ikka olevad rahakast. Seda nad ei teadnud, mis seal sees on.
Äkki kukkunud täht taevast alla. Inimesed kohkunud koledasti ja jooksnud eemale. Täht kukkunud otse rahakastile peale ja löönud selle maa sisse. Ta ei purunenud ja jäi terveks.

ERA II 241, 289/91 (6) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord elanud üks Ants Tinakonsal.
Kord õhtu magama minnes ta ei ajanud riideid seljast.
Unes öeldud: "Mine sinna oja äärde, kus asub see suur kivi, seal all on raha."
Teine õhtu läinud Ants kaevama. Poeg Jaan jooksnud taga ühes, et ta läheb ujuma. Ants asunud kiiresti tööle. Poeg ajanud riided seljast maha ja hüpanud vette. Sel ajal oli meie maal väga palju hunte. Hunt tulnud ja söönud väikese Jaani. Ants suures kaevamise hoos ei pannud tähelegi, kas poega on veel, või ei ole.
Pärast läinud ta vaatama, kus poeg jäi nii kauaks. Ants ei näinud enam poja lõhnagi, ainult riided leidis pervelt. Antsul oli kohe selge, kus poeg jäi. Ta selle murega ei hakanud enam kaevama.
Vast praegugi on seal raha.

ERA II 241, 291 (7) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Teine väiksem kivi seisis Mäe-Kriisa omaniku maa sees. Selle kivi sinna olevad visanud Suur Tõll.
Ta asus puu all. Rahva arvamise järgi see kivi kasvanud juure. Iga õhtul, kes istunud selle puu all kivil, läinud teine päev hästi.

ERA II 241, 295/7 (10) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Oina metsast läbi minna tuleb vastu kõrge mägi. Seal peal kasvanud vanad kuused. See mägi ei olevad looduslik, vaid inimeste tehtud.
Kord olnud see vanade eestlaste maalinn. Nad jätnud selle maha, sest tal olnud vähe looduslikku kaitsed, ainult Oina oja. See kaitses väga vähe.
Kui ta enam ei olnud eestlaste kindlus ega kants, elanud seal sees röövlid. Nad käinud rahvast riisumas külas. Matnud kõik kulla sinna mäkke.
Kord võtnud mehed retke nende vastu, et röövleid minema ajada. See läks neil korda. Röövlid panid plehku, jätsid kõik vara sinna. Mehed ei saanud seda kätte, sest see oli pandud maasse.
Praegu mõned on seal ööse kaevamas käinud, sest päevi ei või. See mägi asub teise maa sees. Ta ei taha, et mäge lõhutakse. Ainult mõned öösi nagu O.S, L.S ja J.T. on seal kaevanud. Nad ei ole ka sealt midagi leidnud. Peetakse nõu, kuidas sealt kätte saada vara.

ERA II 241, 338/9 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kivi.
Minu kodukohast ühe kilomeetri kaugusel asub hiigelsuur kivi. Ta on oja kaldal justkui maja katus. Tal olevat pool veel maa sees. Ema rääkis, et Kalevipoeg on kivi sinna viskand.
See kivi on ühelt poolt nagu surnukirst, aga teiselt poolt küljest on ta krobeline ja pole õiget kuju. Rohkem ma sest loost ei tea midagi.

ERA II 241, 340/1 (5) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Puu.
Pangodi vallas riigimetsas on üks suur kuusk. Ta oksad on pea nii suured nagu keskmised kuused ja ta ulatab oma krooniga üles siniõhku, nagu tahaks vaadata üle kogu Eesti.
See kuusk on võetud looduse kaitse alla. Sellele ei tohi keegi midagi teha.

ERA II 241, 384/5 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Tigase t. - Karl Laantee, Laguja algkooli õpilane < Osvald Laantee, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Meie Leeskmäe ja Nilbe piiril on allikas," alustas isa juttu. "Sellel allikal on väga selge vesi. Ta asub Elvast tuleva tee ääres. Kui vanemad inimesed säält mööda lähevad, pesevad nad allikas silmi. Seda seletavad nad sellega: "Kui siin silmi pesed, siis on silmad hästi selged ja ei jookse rähma.""

ERA II 241, 385 (4) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Tigase t. - Karl Laantee, Laguja algkooli õpilane < Osvald Laantee, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
"Meil on vana pappel. Selle ümbermõõt on umbes pääle kolme meetri. Paplid on 3 korda pikne löönud. Suvel oli asunud sinna elama üks mesilasepere. Sulane tahtis mett kätte saada ja siis lõhkus sulane papli alt õõsikuks.

ERA II 242, 415 (1) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vana-Otepää v., Möldri t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Juuli Sannamees, 69 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vana-Otepää Turu suus olevat ollu üits vähälik kivi ja tollel kivil olevat ollu üits latse jälg ja rahvas olevat ütelnu, et tuu om vanatondi latse jälg.

ERA II 242, 417 (3) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Nüpli k. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jüri Villemson, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüpli kroonu mõtsan ollu vanast üits suur suu lättit täis ja karjusse olevat nännuva, kuis säält lättest olevat käinuvä suure preili välla ja huiknuvä.

ERA II 242, 421/3 (5) < Otepää khk., Otepää v., Kastolatsi k., Mustalätte t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jaan Dach, 76 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kuigatsi vallas Piksa talu söödi pääle olevat susanu Rootsi sõa aigu Rootsi kuningas oma kepi pisti ja olevat ütelnu, kui sii kepp kasuma lätt, sis saab sii - saab ka see maa minule, kepp lännu kasuma ja kasvanud suur tamm, aga maad ei ole viil prõlla saanu.

ERA II 242, 439 (11) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Kerä t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Anna Mõttus, 85 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühajärven om üits vana lepp, kos vanast inemise teoorjuse aigu pessä olevat saanuva.

ERA II 242, 465 (2) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Koidu t. - Leonoore Kuus, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jaan Kuus, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ugandimägi
Samast talust (Korteri talu, informandi sünnitalu; sisestaja märkus) edasi sama teed mööda minna tuleb Ugandimägi, millest teatakse jutustada, et seal mäe lõunapool küljes seisvat rahakatel kahe kivi vahel raudkettidega kinni. Keti otsad olla rahvajutu järele kivide all. Ugandi mäest natuke eemal on Kullamägi. Nende kahe vahel on org, mida kutsutakse Härjaoruks. See olevad sellepärast Häraorg või lomp, et sinna olla kord kuldne laukotsaga härjaike sisse lastud, mis rahva jutu järele peab olema praegu seal.

ERA II 242, 488/9 (2) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Sõit linna jõululaupäeva õhtul.
Jõululaupäeva õhtul läks moonamees linna mõisahärra käsul rahakasti viima. Arulast välja sõites istunud susi tee ääres Kõlli metsa perve pääl, mis asub mõisa juures. Sutt nähes kohkunud mees, aga midagi polnud parata, härra käsul pidi ta linna minema. Mees mõtelnud, et ta nüüd susi ära murrab, aga mis sääl teha, tagasi minna ka ei saa. Mees vaadanud taha, susi tulnud tagant järele. Mees hakanud sõitma, susi pannud ka kiirust juure, ikka natuke maad taga, ei jäänud maha ega tulnud ligemale. Niimoodi jõudsid kuni Uderna kõrtsini, mis asub Arulas Tartu mineva tee ääres. Mees mõtelnud: "Lähen kõrtsi, ehk jääb siis susi maha ja läinudki. Kõrtsis võtnud õlut ja nii edasi, aga välja tulles istunud susi ja oodanud. Mees istunud ree pääle ja sõit läinud jälle Tartu poole. Ise mõtelnud, ega ta nüüd ometi ära ei murra, olen juba sõitnud paarkümmend versta ära. Eks näe, mis tee pääl edaspidi sünnib või tuleb minuga lihtsalt ühes linna. Pea jõudnud Nõo surnuaiani. Nüüd näinud mees, et surnuaiast tulnud inimese moodi olevus välja valgesse linasse mässituna ja otse mehe ree poole. Nüüd vaadanud mees taha. Aga enne, kui sai taha vaadata, näinud mees, kuis susi tormanud sellele olevusele kallale ja läinud pureldes surnuaeda, nii et lumi tuisanud. Mees sõitnud edasi, vaadanud vahel tagasi, ei näinud enam sutt ega ka seda, kes surnuaiast tuli. Käinud linnas ära ja tulnud tagasi, ei juhtunud tee pääl midagi ega ka näinud. Nii lõppes see imelik linnaskäik.

ERA II 242, 311/3 (6) < Otepää khk., Sangaste khk., Sangaste v., Restu as., Vahemetsa t. - Elmar Rast, Otepää progümnaasiumi õpilane < vanaema, 73 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Tuu suur tamm, mis sääl Hansi poodi man om, om üte Rootsi soldati istutetu. Kui tuu soldat ta istut, sis ütel, et nikas, ku ta puu kasus, ei ole siin maal enämp sõta. Kõrd üts miis lõigas tuust tammest ossa maha ja jäi õka pimedes ja oll surmani pimme. Üts tõne säänte vana puu om Jaanuste talu tiiotsan.

ERA II 242, 330/1 (3) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Härma t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Miina Mets, 57 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Palupera-Otepää tee ääres enne vallamajja jõudmist on paremat kätt tee ääres suur vana kuusk. Kohaliku metsavahi jutu järgi olla see kuusk kõige pikem kogu Palupera metsas. Selle kuuse kohta on rahva seas liikvel jutt.
Vanasti ollu Palupera vallamaja man kohus. Kohtun olla arutusel ma ei tiia, mis asi. Kuid üits miis ollu endale palganu võltstunnistaja, kes pidänu sääl valet vanma. Sii miis ollu iks selle kohtu võitnu, kuid valevanja olevat kodutiil enda tiiviirde selle suure kuuse latva üles poonu, sest ta ei olevat välja kannatanu, et olli niidmist endäle ja oma perele tiinnu.

ERA II 242, 349/50 (37) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Pühajärve lähedal kasvab suur ja tugev vana tamm. Rahvas kutsub teda Orjatammeks. Ta kohta kõneldakse: Üitskõrd ollu kaits orja mõisniku väegä ära vihastanuva ja härra lasnu na sinna tolle tamme oste külge ära puvva. Kõneldas viil, kuis nende latse hirmsade rüüknuva, kui emmä-essä puudu ja kuis nemäki keretävve saanuva.
Tost ajast pääle nakatu tamme Orga-tammes kutsma.

ERA II 242, 375 (1) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu lähedal oli kaks suurt kivi. Teine on neist alale, aga teine lõhuti ära. Rahvajutu järgi olevat Vanapagan need kivid sinna toonud ja oma püksisäärest maha visanud.

ERA II 242, 375 (2) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal heinamaa sees on üks läte, mis Tõrdu lätteks kutsutakse. Keegi mees oli kord näinud sääl näkineiud istuvad hõbetooliga lätte pääl ja kammivad oma juukseid.
Läte on niisugune, et ligi minna ei saa, sest vajud kohe allapoole ning ühest äärest ajab ta vett üles.

ERA II 242, 376/7 (4) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maja, kus ma elan, on madala koha pääl ja teisel pool on kohe mägi. Mäest on tulnud kaevamisega välja inimeste luid ja muid kõiksugu vanu asju, millele nimegi ei oska anda. Sääl pidanud olema Rootsi sõda ning sõja ajal pandud sinna kulda, kus mägi on. Maa sees olevat keller ja sääl kuld.

ERA II 242, 377/8 (5) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Antsla tee ääres olevat üks petäi, mida Sandipedäjaks kutsutakse ja oma nime sai ta seepärast, et sandid tema all alati puhkasid. Ühele mehele oli unes juhatatud, et selle pedäja all on kulda. Mees läinudki raha otsima. Rahakatel kerkinud maa seest välja ja mehel oli muidugi hää meel. Kui aga ta raha tahtnud võtta, sõitnud saksad tõllaga, mees ehmunud seda ja läinud pakku. Kui ta pärast raha otsima läinud, ei olnud sääl enam raha ja nii jäänud mees rahast ilma.

ERA II 242, 385 (1) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vt. HVM I, muist. 182; muist. 300; muist. 389, 390 ja 392.
Vastse-Otepää Immusoon om üts järv. Sääl järven om ollu üts kummalivisatud lootsku moodu kivi. Selle kivi ollev sinna vanapagan visanu. Lootsku moodu kivi all ollev kuldmõla. Kivvi om tahetu üles tõsta, mõla kätte saada, aga ei ole saanu, nii raske ollev.

ERA II 242, 386 (3) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-Otepään om mägi, mida kutsutas Kahrupää mäes. Vana-Otenpää mõisan ollu üts kuri saks, kes tapnu üte tõise saksa ära ja tahtnu Kahrupää mäke omale saia. Nii tuu mägi ollev jäänü Vana-Otepää mõisa külge. Kahrumäge kutsutase praegalt ka Oandimäes.

ERA II 242, 386/7 (5) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Otepää liinamäel olevat ollu suur loss ja lossikaiv. Üitskõrd ollev lastu hane kaivu. Ne ojunu ja ojunu ja lõpus jõudnud Alevi järvehe välla. Kas tuu om õige, tuu om isiasi, aga ma ole iks kuullu innemb sellest kõneldud.

ERA II 242, 391 (13) < Otepää khk., Pühajärve v. < Põlva khk. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mai Matsin, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Me lähüksen kutsutäs ütte mäkkõ Tennüsmäes (Põlva kihelkonnas). Sääl um üts suur pettäi. Tul omma suurõ juurõ ja juurõalotsõ om tühä. Sääl üteldõs elläv all Tennüs. Külänaisõ ollõv viinu tennüspäiväl puujuuri allõ kompsõ ja üteldäs, Tennüs muku hürsknu innä puujuuri alt. Varsti olevet kompsu nigu maa allõ kadunu. Tollest olevet ka mägü umä nimõ saanü.

RKM II 207, 367 (14) < Tartu l. < Otepää - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Leonore Vaher, s. 1926 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Marutõbise looma hammustus. Kevadel, kui puudel on hiirekõrvad, korjati kasekõbjast (must korp kase tüvel), kuivatati vilus, hõõruti kohviveskiga pulbriks, anti veega inimesele või loomale, keda marutõbine loom hammustanud, sisse juua. Sama ravi kasutati ka vähihaiguse ja ussihammustuse puhul.