Otepää pärimus

Jutte endistest aegadest

E 79967/8 < Tartu l. < Otepää khk. - H. Kirm, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < A. Kirm, 47 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mäkumäe varandus
Kuskil mäel kivide all oli suur varandus. Keegi mõisahärra soovis varandust omale, küsinud targalt nõu. "Kolm pühapäeva käi kivide juures ja viska kolm peotäit liiva põhja poole." Mees teinud nagu tark õpetanud. Kolmandal pühapäeval saanud mees varanduse. Õhtul käinud keegi mäe juures, küsinud karjuselt: "Käis keegi mäe juures?" Karjane seletanud kõik, mis teadis, ning mees läind vara omandajat otsima. Saades varanduse omandaja kätte, löönud kepiga, öeldes: "Miks võtsid vaeselaste varanduse?" Mees jäi haigeks ja suri kolmandal päeval ja ka sellega ühes kaotas varanduse.

E 79969/70 < Tartu l. < Otepää khk. - H. Kirm, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < A. Kirm, 47 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vaese mehe õnn
Unes juhatatud mehele raha. Mees läinud, leidnud raha, hakanud kodu minema. Teel tulnud hobune vastu. Mehe ligi saades vajunud maa sisse. Siis tulnud härg, siga, oinas, sikk - kõigiga sündis samuti kui hobusega.
Mees läinud koju. Värava juures tulnud väike raka koer, tahtnud meest kiskuda, mees ei juhtinud tähelepanu koerale ja läks edasi. Tuppa astudes oli laual toop ka täidetud kullaga. Nõnda omandas saunamees suure varanduse ja ta elas eluotsani õnnelikku elu.

E 82290/2 (2) < Otepää khk., Otepää al. - Herta Laurman, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Gusta Rosenberg (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord jälle õpetatud ühele mehele Otepääst unes, et Otepää linnamäe sees asub õõnsus, selles on kelder, kus hulk hõbedat ja kulda seisab. Mehel kästud oma jagu ära võtta ja siis ruttu koju minna. Kuid seda kõike pidi ta jumalateenistuse ajal toimetama, vastasel korral oleks ta oma elu kaotanud. Kodunt minnes oli keegi teda õpetanud, et ta ühe lauatüki selga võtaks, kui keldrist välja tuleb, see võib kaitsta Vanakurja löögi eest. Mees teinud kõik nii, nagu oli õpetatud. Keldrisse sisse minnes silmanud ta vana naist ketramas. Mees ei ole sellest tähelegi pannud, võtnud kuld- ja hõberaha kastide seest ja asunud siis koduteele, lauatükk seljas. Jumalateenistuse aeg olnud juba lõpule jõudnud, kuid mees asunud ikka veel teel. Koduuksest sisse minnes saanud ta tagant tugeva hoobi selga, nii et maha kukkunud. Laud läinud tükkideks, selja taga kuulnud ta hüüdu: "Häbä silmä terve sugu!" Nii olevat mees küll saanud rikkaks, kuid silmad jäänud tal vigaseks.
Jutustaja kinnitas, et praegugi olevat tollel suguvõsal vigased silmad.

E I 14 (83) < Otepää khk. - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kandimägi, linnamägi Vana-Otepääs, Käpa talus. Pikkus 290 m., laius 80-84m.. Idapoolset madalamat osa hüütakse Kullamäeks. Läänepoolsel küljel olla katlatäis raha.

ERA I 2, 941/3 (3) < Otepää khk., Raidla v. - R. Virsa < August Salu, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mõrtsuka järve kuld.
Vanal ajal, kui rootslased venelastega sõda pidasid, olid rootslased Mõrtsuka järve kaldal laagris. Suur sõda oli tulemas ja Rootsi väepäälik oli kartuses oma kaasasoleva kulla pärast, mis võis kaotuse korral vaenlase kätte langeda. Tema laskis kulla vaatidesse panda ja vaadid ühes seesoleva kullaga tõlda asetada. Vahepääl oli paras paik otsitud, kust tõld perimäge järve lasti. Kui kuld oli ära peidetud, märkas väepäälik, et järve kaldal oleva kuuse vari on otse "kulla tõlla" pääl, mis järves oli. Mille järele nüüd plaan tehti. Plaani pääle märgiti kuupäev ja kella aeg, millal kuuse vari on "kulla tõlla" kohal. Aastaid hiljem olevat kohalikud elanikud plaani leidnud, millest oli võimata kulla asukohta kindlaks määrata.
Seda kuuske võib praegu järve kaldal väiksel mäel näha, mida hüütakse "Ruuna mäeks". Kuusk ise olevat väga vana ja teda nimetavad praegusedki elanikud "Rootsi kuuseks".

ERA II 239, 661/5 (4) < Otepää khk., Pangodi v., Sassi k., Sassi t. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Miina Tover, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie heinamaal soo sees asub mägi. Seda mäge nimetatakse Roostemäeks. See mägi ajab nii palju roostet välja, et mitme talu heinamaadel on vesi roostest päris punane. Sellest mäest arvatakse, et sinna kohta soo sisse on maetud suured varandused. Varandused on pandud hunnikusse ja pealt mullaga kaetud, nii et tekkis väike mägi. Need varandused roostetavad nüüd ja muudavad terve soo vee roosteseks. Mäe tipul olnud enne mingi teivas püsti, mida arvatud olevat püssitiku. Mägi ise olnud nii pehme, et polevat keegi sinna vaatama saanud minna. Siis lastud selle mäe ümber kraavid kaevata. Kraavikaevajad olnud võõrad mehed. Karjalaps olnud ka tööliste juures. Ta leidnud kraavist ilusa läikiva muna ja näidanud seda kaevajatele. Need võtnud muna ära ja ähvardanud last, et see kellelegi ei räägiks. Laps näinud, et mehed leidnud sealt veel teisi läikivaid asju. Kui kraav valmis olnud lõigatud, siis kadunud mehed ruttu. Hiljem laps seletanud seda lugu teistele. Arvatud, et need olid kuldmunad, mis kraavi põhjast olid leitud. Praegu on see mägi juba nii kõva, et kannatab peale minna.

ERA II 239, 665/7 (5) < Otepää l. - Hilja Kasela, E.N.K.S. Eragümnaasiumi õpilane < Ellu Purmask, 82 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vallimäel Laguja külas asus suur kivi. Ta oli nii suur kui meil saun, nagu isa ütleb. Arvatud, et selle kivi alla on peidetud suured varandused. Natuke maad eemal ühele väikesele kivile oli raiutud inimese käsi, mille üks sõrm osutas suure kivi poole. Vallimäe kivi oli aga nii suur, et teda ei saadud paigast liigutada. Hiljem ununesid jutud varandusest. Hiljuti lõhuti see kivi, veeti Elva ja selle kivi prügiga prügitati tänavaid. Varandusest, mis seal all pidi peituma, ei rääkinud keegi sõnakestki.

ERA II 241, 281/3 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks kivi asus kõrge mäe otsas. Seda kohta kutsutakse Vallimäeks. Vana inimeste arvamise järele pidavad seal all olevad rahakast. Kord tahetud seda kivi nööridega mäest alla tõmmata. Polnud selleks nii suurt jõudu. Sellest kiskumisest jäid nööride asemed kivisse.
Ühel aastal müüs selle kivi ära Vallimäe omanik. See kõlbas väga hästi risti kivideks.
Kui lõhkujad tulnud, kogunes rahvast selle kivi juure. Kõik tulid vaatama seda rahakasti. Kivi aeti kiiludega lõhki. Sel päeval ei tulnud veel nähtavale ühtki rahakasti. Oli ikkagi arvamine, et ta seal on.
Lõhkujad lõhkusid paar nädalat. Läksid meistrid ära, tuli auto, kes vedas kivid Tartu. Aga üks tükk kivist jäi veel maasse. Rahval on ikkagi arvamine, et seal all ikka olevad rahakast. Seda nad ei teadnud, mis seal sees on.
Äkki kukkunud täht taevast alla. Inimesed kohkunud koledasti ja jooksnud eemale. Täht kukkunud otse rahakastile peale ja löönud selle maa sisse. Ta ei purunenud ja jäi terveks.

ERA II 241, 289/91 (6) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord elanud üks Ants Tinakonsal.
Kord õhtu magama minnes ta ei ajanud riideid seljast.
Unes öeldud: "Mine sinna oja äärde, kus asub see suur kivi, seal all on raha."
Teine õhtu läinud Ants kaevama. Poeg Jaan jooksnud taga ühes, et ta läheb ujuma. Ants asunud kiiresti tööle. Poeg ajanud riided seljast maha ja hüpanud vette. Sel ajal oli meie maal väga palju hunte. Hunt tulnud ja söönud väikese Jaani. Ants suures kaevamise hoos ei pannud tähelegi, kas poega on veel, või ei ole.
Pärast läinud ta vaatama, kus poeg jäi nii kauaks. Ants ei näinud enam poja lõhnagi, ainult riided leidis pervelt. Antsul oli kohe selge, kus poeg jäi. Ta selle murega ei hakanud enam kaevama.
Vast praegugi on seal raha.

ERA II 241, 293/5 (8) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Järv, mis asub Päidla valla maa sees, käib muistend järgmiselt selle kohta.
Kord jooksnud põder läbi küla. Seda külas elavad inimesed näinud ja hakkanud seda taga ajama. Nad ajanud põdra järve sisse. Siis püsse palju ei olnud, vaid surmati loomi nuiadega. Sealgi olid talumehed koos, kes tuuraga, kirvega või nuiaga.
Tapsid vaese looma. Jagasid selle omavahel. Neil tuli hea nõu meelde: viime õige mõisahärrale ka. Üks läks kodu, rakendas hobuse vankri ette. Põdrakints visati vankrile ja mehed hüppasid kõrvale.
Mõisa jõudes teadasid nad härrale, et me tõime sulle põdra pekki.
Mõisnik küsinud meeste käest, kes laskis:
"Mina! Mina! Mina!"
Ta noominud mehi, et põtra ei või lasta. Mõisnik määras nendele karistuse. Ega seda külamehed ei teadnud, et ei või.
Selle järele hakati seda järve kutsuma "Mõrtsuka järveks" ja seda küla "Mõrtsuka külaks".

ERA II 241, 295 (9) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kuskil meie maa lähedal olevad kasvanud pajupõõsas. Mõnede arvates pidavad seal maa sees olema rahakast. Lombi vanarahvas kord kaevanud seda maad, et kätte saada raha.
Kiskunud kõik pajud juurtega üles, aga kõik asjata. Kaevamisel tulnud välja hõbesõlg. Seda ma ei tea, kus jäi. Praegu on see auk kinni läinud.

ERA II 241, 295/7 (10) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ala-Kriisa t. - Herbert Tigane, Laguja algkooli õpilane < Olga Tigane, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Oina metsast läbi minna tuleb vastu kõrge mägi. Seal peal kasvanud vanad kuused. See mägi ei olevad looduslik, vaid inimeste tehtud.
Kord olnud see vanade eestlaste maalinn. Nad jätnud selle maha, sest tal olnud vähe looduslikku kaitsed, ainult Oina oja. See kaitses väga vähe.
Kui ta enam ei olnud eestlaste kindlus ega kants, elanud seal sees röövlid. Nad käinud rahvast riisumas külas. Matnud kõik kulla sinna mäkke.
Kord võtnud mehed retke nende vastu, et röövleid minema ajada. See läks neil korda. Röövlid panid plehku, jätsid kõik vara sinna. Mehed ei saanud seda kätte, sest see oli pandud maasse.
Praegu mõned on seal ööse kaevamas käinud, sest päevi ei või. See mägi asub teise maa sees. Ta ei taha, et mäge lõhutakse. Ainult mõned öösi nagu O.S, L.S ja J.T. on seal kaevanud. Nad ei ole ka sealt midagi leidnud. Peetakse nõu, kuidas sealt kätte saada vara.

ERA II 241, 309/20 (2) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Jõeharu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Oskar Martin, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Otepää kihelgonnas asub umbes 6 km pikk ja 3 km laiune soo, mida kutsutakse Marusooks. See soo asub suuremalt jaolt Pangodi valla piires, kuna osa sellest soost kuulub Päidla ja osa Kodijärve valla piiresse.
Ennemuistse olnud Marusoo asemel ilus järv, mida hüüti Koodijärveks. Koodi järve piirasid ilusad rohuaasad ja külad nagu Tindsi küla, Koodijärve küla ja teised. Koodijärve külast umbes nelja km kauguses asus Paunküla. Iinimesed nendes külades elatusid põllupidamisest, karjakasvatamisest ja kalastamisest. Sel ajal valitses meie maad kuningas Kalevipoeg. Rahvas elas rikkuses ja külluses, ning keegi ei teadnud aimata lähenevast hädaohtust.
Kord ilusal suvepäeval ilmus Koodi järve kohale kohutav pilv. Järv hakkas kohutavalt lainetama. Lainete harjad ulatusid kuni pilvedeni. Samal hetkel neelas pilv kogu järve vee endasse ning hakkas liikuma Paunküla suunas. Jõudes Paunküla kohale, langetas pilv vee Paunküla kohale. Küla koos inimestega ja loomadega hukkus ja endise küla asemele jäi järv. Pääses ainult Jüri härjaga. Viimase nimi oli Mikk. Jüri pääses ka juhuslikult, sest põldu kündes oli härg lahti pääsenud ja Jüri läks teda taga ajama. Sel ajal juhtuski külas suur õnnetus ja sel kombel pääseski Jüri ja Mikk eluga.
Hiljem hakkasid kohalikud elanikud kutsuma endist Koodijärve uue asukoha järgi Paun-Koodi järveks, liites kokku järve uue ja vana asukoha nimed. Pika aja jooksul on aga rahvas lihtsustanud nime Pangodiks. Samasugust nime kannabki praegune järv, ja ka kogu ümbrus kannab Pangodi nime. Jüri, kes härjaga pääsesid, rajasid omale uue asukoha. Seda talu nimetatakse Jüri-Miku taluks. Jüri-Miku talu asub Pangodi järve kaldal, Palumäe jalal. Endise Koodijärve asemele jäi määratu suur porimülgas. Seda porimülgast hakati kutsuma Marusooks. Tänapäevani kannab see soo seda nime.
Ühel päeval nähti selles soos askeldavat koledat elukat, kelle suurust võis võrrelda hiiglasuure heinakuhjaga. Keegi ei osanud sellele elukale nime anda. Osa looma peast kujutas hiiglasuure sea kärssa, kuna muidu pea oli rohkem kalapea moodi. Silmad olid suuremad kui taldrikud, neli jalga need olid suuremad kui kõigejämedam mesitaru. Küüned aga kui künnirauad. Kuklast sabani, mis oli kalasaba moodi, kattis keha kalasoomusse taoline kehakate, mis oli peaaegu vikergari värvi. Ülejäänud kehaosa kattis punane seaharjasse taoline jäme karv. See koletis toitis end ennemini vist järve kaladest ja veeloomadest. Nüüd oli aga kadunud järv ja hukkunud veeloomad. Selle tagajärjel muutus elukas näljaseks ja hakkas Koodijõge mööda ujuma. Kui ta oli jõudnud Tindsi küla kohale, ronis ta jõest välja ja hakkas küla hävitama. Olgu see siis inimene või loom, kõik õgis ta alla. Sellest ei saanud ta veel küllalt, vaid keeras kõik hooned ja maa pahupidi oma hiiglaküündega ja õgis viimase ära, mis ta sealt rusude alt leidis. Peale rüüstamise läks ta oma janu kustutama Koodi jõkke, mis ta päris kuivaks jõi. Kevadel suurevee aegu voolas sinna uuesti vesi ja seda väikest nirekest hakati kutsuma Janu ojaks.
Peale küla rüüstamist hakkasid inimesed parandama oma elamuid ja uusi elamuid juurde ehitama. Et aga sinna veel lagunenud maju jäi, hakati seda küla kutsuma Lagunud külaks. Aegade jooksul on aga nimi muutunud Laguja külaks. Üks Laguja külas olev järveke omab veel endise küla nime. See Tindsi järv asub praeguse Trolla talu maapääl.
Peale selle, kui elukas oli oma janu kustutanud, läks ta ligidal olevasse Viti tammikusse, kuhu ta hakkas omale soodsat eluaset looma. Ta tuhnis sinna omale koopad ja siis selles koopas puhkas ta väsimust. Kord, kui ta tundis jälle nälga, hakkas ta hirmsasti jõrisema. Ta jõrin oli kaugele kuulda, inimesed ehmusid ja maa hakkas värisema. Selle koleda jõrina peale hakkasid teda inimesed Tõraks kutsuma. Inimesed, et ta tuleb jälle küla hävitama ja viisid talle ande. Siis võis näha suuri lehma, sea, lamba ja hobuse voore, mis liikusid Tõrale saagiks. Igaüks lükkas oma ohvrilooma koopasse ja Tõra neelas kõik ühekorraga alla nii, et suured luksatused olid kuulda. Kui Tõra tundis janu, läks ta oma janu kustutama Januojja. Nälga tundes hakkas ta jälle jõrisema. Ta jõrin oli kuulda mitmekümme versta kaugusse. Maapind värises ja selle rappumise pärast kuivasid enamasti kõik tammed Viti tammikus ära. Ainult hiietamm jäi endiselt haljendama. Hiietamm kasvas metsa ääres, madalamal maal. Kuivanud tammede asemele kasvas segamets. Selles segametsas leidub praegugi veel mõni tamm. Seda metsa hakkasid inimesed kutsuma Vitipaluks.
Tõra asukohast on järele jäänud vaatamisväärsed künkad ja orud, mis on järsk nõlvadega, mõned isegi üle kümne m sügavad. Siin oli siis Tõra elutsenud niikaua, kui rahva viletsusest sai kuulda Kalevipoeg. Kalevipoeg oli teada saanud, et Tõra asetseb Rõngu ja Otepää piires. Kalevipoeg oli tulnud kaugelt ja oli väsinud. Tal ei olnud teada täpselt Tõra asukoht ja Tõra ka ei urisenud. Seepärast otsustas Kalevipoeg enne põhjalikumat otsimist pisut puhata. Ta istus suure kivi peale Vallimäel ja uinus magama. Kahjuks aga ei saa meie seda Vallimäe suurt kivi näha. Mõned aastad tagasi üks ettevõtja lõhkus selle kivi tükkideks. Tükid tahuti siledaks ja veeti Pärnu maakonda mäletussambaks.
Vallimägi ei asu Tõra elukohast kaugel, umbes kolm või neli km. Tõra oli aga saanud haisu ninasse ja ronis pahaselt koopast välja ja suundus Vallimäe poole. Tõra tahtis omale ka ühte tamme sõjariistaks kaasa võtta, aga et mäel kõik oli kuivanud, siis läks ta alla orgu ja tõmbas hiietamme kõige juurtega üles. Selle asemele jäi väike järveke, mida hakati kutsuma Viti järveks. Vitipalu ja Viti tammik asub Helenurme vallas Kutsari vahtkonnas. Järves ei elutse ükski kala. Ümbruskonna inimesed on sinna toonud küll palju kalu, kuid keegi ei ole veel seal kala näinud. Sellepärast oli inimestel arvamine, et mis sinna kukkub, jääb Ukule ohvriks. Sinna olevat ka mitmesuguseid koduloomi kukkunud ja räägitakse, et sinna ka inimesi olevat uppunud, kuid kõik jäänud kadunuks. Sellepärast ei julge ka keegi sinna suplema minna. Järv on ka sügav. Isegi ümbruskonna inimesed ei tea tema sügavust.
Nii siis Tõra hiilis ettevaatlikult Vallimäe poole. Kalevipoeg oli nii kõvast norsanud, et Tõra oli selle selgesti ära kuulnud. See magamine oleks võinud Kalevipojale saatuslikuks saada, kui Kalevipojal poleks kaasas olnud koera, kes magas kivi kõrval. Tõra lähenedes hakkas koer urisema. Sellest ärkas Kalevipoeg ja märkas Tõra, kes oli liginemas. Siis tormas Kalevipoeg Tõra kallale ja haaras Tõra seljast hiietamme. Nüüd ei olnud Tõral muud, kui pistis plehku. Tõra jooksis umbes kolm km, siis Kalevipoeg jõudis esimene kord Tõrale järele ja virutas hiietammega Tõrale säärase hoobi, et Tõra kukkus pikali. Kohta, kuhu Tõra maha kukkus, kutsuti Tõramuks, s.t. Tõramaaks, sest vanasti tarvitati sõna "maa" asemel sõna "muu". See pruuk on praegugi veel Võrumaal vanema rahva juures, et sõna "maa" asemel tarvitatakse sõna "muu", kui see sõna ühenduses on mõne koha või põlluga, näiteks linamuu, kartulimuu. Nüüd seda pruuki Otepää kihelkonnas ei ole, kuid nimena on jäänud püsima. Veel praegu asub Pangodi vallas Etsaste külas Tõramu talu.
Teist hoopi ei saanud Kalevipoeg Tõrale enam anda, sest Tõra kargas üles ja pistis punuma. Umbes viie km tagaajamise järele õnnestus Kalevipojal jälle Tõra pikali lüüa. Maastik näitab, et Tõramu kohani sörki jooksis Tõra alates Vallimäelt. Sellepärast, et maastikus on tunda tema jäljed. Need on tihedad orud ja mäed. Aga Tõramust Tõravereni on sügavad orud ja pikaldased mäed. Selle vahe jooksis Tõra arvatavasti pikkade hüpetega.
On arvata, et Tõral oli Kalevipojast täiesti hirm ja tahtis ära joosta, aga Kalevipoeg lõi ta siin uuesti maha ja jagas armutult hoope Tõra pihta. Tõra ei saanud end enam jalule ajada. Küll katsus Tõra kõiksuguseid abinõusid tarvitusele võtta pääsemiseks. Oma hiiglakäppadega kraapis ta suure mäe mulda, tahtes Kalevipoja mulla alla matta. Kõik oli aga asjata. Ikka uusi hoope jagas Kalevipoeg. Viimaks oli Tõra jõud otsas. Ta katsus veel kord üles tõusta, kuid kukkus maha ja suri. Sellejuures voolas temast nii palju verd, et Elva jõe vesi, mis sealt mööda voolab, värvus punaseks nagu veri. Seepärast hakati seda sealt kohalt kutsuma Tõravere jõeks ja kogu see ümbrus kannab seda nime, nagu Tõravere org, Tõravere veski jne.
Kalevipoeg oli Tõraga võitlusest nii väsinud, et istus samale mäele, mille Tõra oli kaapinud ja jäi magama. Inimesed olid Kalevipojale väga tänulikud, et ta oli neid vabastanud Tõrast ja hakkasid seda mäge kutsuma Kalevipoja Vapruse mäeks. Pikapeale ununes Kalevipoja nimi ja mäge kutsutakse praegu lihtsalt Vapramäeks. Selle mäe keskel on näha lohk, kus Kalevipoeg oli istunud ja puhanud.

ERA II 241, 333/4 (15) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Saare t. < Võrumaa, Kunnu t. - Elsa Martin, Laguja algkooli õpilane < Miina Toom, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Minu isa lell leidnud kündes Sassi talu maad rahapaja. Pajas olnud palju raha. Leidja nimi oli Juhan Martin. Juhan müünud need rahad linnas juudile ära. Enne seda oli küntud seda maad ja künti pärast, aga raha pole leitud. Raha leitud Pangodi vallas Laguja külas Kotka talus.

ERA II 241, 339/40 (3) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Päidla vallas nõndanimetatud "Väärsi järv". Ta on Väärsi maa peal. Ta on oma nime saanud talu järgi.
Seal järves on ka üks suur kivi. Inimestel on arvamine, et see on lastud järve rahaga. Seal olevat hõberaha kast täis, mis kivi sees.
Kord läinud kasuisa seda kaevama, et saada raha omale. Kaevand mõne päeva, aga seal polnud kuskil kotti leida, millega kivi järve lastud.

ERA II 241, 341 (6) < Otepää khk., Pangodi v., Tõrvaaua t. < Otepää khk., Päidla v., Kuke t. - Alviine Tiido, Laguja algkooli õpilane < Liis Aasaoja, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pangodi Tamsa kooli maapealt on leitud kõiksugu ehte asju näit: kaelakeed, käevõrud, pärleid jne. Seda ma küll õieti ei tea, kus need kõik on pandud, aga arvata võib, et need on ehk Tamsa koolijuhataja käes.
Arvatakse, et sääl on olnud inimesed.

ERA II 241, 367 (7) < Otepää khk., Pangodi v., Kääni k., Lauri t. - Milla Kriisa, Laguja algkooli õpilane < Aliide Kriisa, s. 1886 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Sikamägi.
Sikamägi on meie lähemas ümbruses asuv mägi metsa sees. Vanast ollu sääl suur tantsuplats, kus noored käinud pidu pidamas. Ka olla sääl üks suur kivi, kus pääl olla raiutud mõõk ja kirves. Selle suure kivi all olevat peidus kullakast. Kui Otepää maalinna vallutati, siis olevat rahvas põgenenud Sikamäele varju.
Praegu on veel käidud seda kivi otsimas, aga ta on vist ära sammaldunud, ei leita enam. Ainult ööbikud laksutavad seal veel.

ERA II 241, 386 (5) < Otepää khk., Pangodi v., Laguja k., Ketneri t. - Karl Laantee, Laguja algkooli õpilane < Rosalie Kotkas, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oma juttu alustab vanaema Kabelimäega.
"Kabelimägi asub Koru talu elumaja taga. Seal kasvab praegu lepavõsa peal. Vanast on sealt leitud Jaan Tiido poolt kuldrahakesi, mis on arvatavasti tarvitatud ehteasjuna. Jaan Tiido olnud kähri urgu kaevamas ja leidnud siis need rahad. Rahad on jäänud Jaan Tiido kätte. Pääle rahade tulnud veel sealt palju inimese luid välja.
Kord, kui vanaema veel laps olnud, olnud ta seakarjas, siis toonud koer inimese pää säält välja, kus oli ka liha olnud küljes.

ERA II 242, 421/3 (5) < Otepää khk., Otepää v., Kastolatsi k., Mustalätte t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jaan Dach, 76 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kuigatsi vallas Piksa talu söödi pääle olevat susanu Rootsi sõa aigu Rootsi kuningas oma kepi pisti ja olevat ütelnu, kui sii kepp kasuma lätt, sis saab sii - saab ka see maa minule, kepp lännu kasuma ja kasvanud suur tamm, aga maad ei ole viil prõlla saanu.

ERA II 242, 437/9 (10) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Kerä t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Anna Mõttus, 85 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vanast peitnuva inemise endä raha ära enne kuulmist. Üitskõrd hakanu kah üits miis surema, ta lännu enne vällä rehe kambrite ja peitnu endä raha sinna tuha sisse ära, aga üits tõne miis vahtnu usse vahelt järgi, kohe miis raha pand. Kui miis raha ära peitnu ollu, sis olevat lännu sängi ja koolu ärä. Miis ära koolu ollu, sis lännuvä tõse inemise raha otsma, aga ei olevat löidnuva. Viimati tullu ütele mõte, et toome surnu siia ja otsime surnu enda käega. Kui na surnu olevat toonuva ja ta käega otsnuva, löitnuva õkvalt raha kätte.

ERA II 242, 439 (11) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Kerä t. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Anna Mõttus, 85 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühajärven om üits vana lepp, kos vanast inemise teoorjuse aigu pessä olevat saanuva.

ERA II 242, 443/5 (4) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vana-Otepää v. - Õie Rebane, Vana-Otepää algkooli õpilane < Peeter Susi (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Mähä järv olevat saanu nii, et üitskõrd perenaine olevat lehma lüpsnu suvel karjaaias ja temal üten ollu ka üits väike laits. Laits ei olevat saanud õigete viil kõneldagi, aga ometi ütelnu: "Emä, kae, järv tule, ja olligi tullu üks suur hall udu ja olevat uputanud kõik ärä, naise ja latse. Järv olevat saanud ka ise nime tolleperäst, et sääl ollu enne järve asemal Müha talu.

ERA II 242, 465 (2) < Otepää khk., Vana-Otepää v., Koidu t. - Leonoore Kuus, Vana-Otepää algkooli õpilane < Jaan Kuus, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ugandimägi
Samast talust (Korteri talu, informandi sünnitalu; sisestaja märkus) edasi sama teed mööda minna tuleb Ugandimägi, millest teatakse jutustada, et seal mäe lõunapool küljes seisvat rahakatel kahe kivi vahel raudkettidega kinni. Keti otsad olla rahvajutu järele kivide all. Ugandi mäest natuke eemal on Kullamägi. Nende kahe vahel on org, mida kutsutakse Härjaoruks. See olevad sellepärast Häraorg või lomp, et sinna olla kord kuldne laukotsaga härjaike sisse lastud, mis rahva jutu järele peab olema praegu seal.

ERA II 242, 492 (5) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kullapada
Vanast kündnud mees härgadega mõisa põldu. Kündes oli tulnud maast välja suur pada täis kulda. Mees ei osanud nüüd midagi teha. Jätnud härjad seisma, võtnud härjarakke ja ajanud paja vangust läbi. Ise läinud mõisasse inimesi appi kutsuma kullapata maast välja kiskuma. Kui inimesed põllule jõudnud, oli pada kõige kullaga maa sisse vajunud ja rakegi oli katki läinud.

ERA II 242, 492 (6) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Taluperemehe ema haige
Taluperemehe ema olnud haige. Tal olnud palju raha, aga ühelegi lapsele ei tahtnud ta raha anda. Naine olnud juba suremisel haige. Karanud sängist välja ja läinud tuhkhauda. Tõmmanud kolm korda käega tuhka. Ja pannud raha tuha sisse. Ise ütelnud matmise juures nõnda: "Kelle käsi matt, selle käsi võtt. Läinud sängi ja surnud ära. Poeg võtnud surnud ema käe ja tõmmanud kolm korda tuhka. Ja raha tulnud tuhast välja. Siis ütelnud üks hääl: "Niisama kauaks andsidki sa raha.

ERA II 242, 494/7 (8) < Otepää khk., Palupera v., Variku t. - Valli Parts, Arula algkooli õpilane < Anna Parts, 45 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Rumal ja tark vend
Ühel mehel olnud kaks poega. Teine tark ja teine rumal. Targale pojale andnud mees kõik oma vara, aga rumalale pojale ainult ühe pulli. Rumal poeg mõtelnud, mis ma nüüd selle pulliga teen. Talvel kange külma ajal läinud rumal poeg pulliga metsa, sidunud pulli puu külge kinni ja küsinud puult pulli eest raha. Puu teinud kriuts, kriuts. Rumal poeg küsinud uuesti, puu teinud jällegi kriuts, kriuts. Rumal poeg arvanud, et ega puul praegu pulli eest raha anda ei ole ja ütelnud: "Jätan pulli siia ja kui mul raha tarvis on, siis tulen otsima." Ja läinud ise koju. Kodus küsinud tark poeg: "Mis sa pulliga tegid?" Rumal poeg seletanud loo ära. Läinud mitu aastat mööda, siis tulnud rumalal raha tarvis ja läinud puu käest raha nõudma. Metsa jõudes ei olnudki puud, puu oli maha lõigatud, ainult känd järele jäänud. Rumal hakanud kännult raha nõudma, aga känd ei vastanud. Nüüd hakanud kändu peksma. Peksnud niikaua, kuni känd kõige juurtega maa seest välja tuli. Kännu juure all oli aga suur rahakast. Poisil olnud hää meel, ütelnud: "Rumal käind, laskis ennast nii kaua peksa, annud mulle raha, oleks sind elama jätnud." Rumal poeg võttis raha kastiga ja läks koju. Teel tulnud talle vastu vene papp, küsinud: "Kuhu sa lähed ja mis sul sääl kastis on?" Poiss seletanud ära, kuidas ta raha oli saanud. Papp küsinud ka endale raha. Rumal küsinud: "Mitu last sul on?" Papp ütelnud: "Neli last." Andnud siis iga lapsele ühe raha. Papp tahtnud veel, aga rumalal pojal läinud süda täis, löönud rahakastiga papi surnuks ja läinud edasi. Teel tulnud talle vastu kirikuõpetaja, küsinud jälle samuti, mis kastis on ja palunud anda temale ka. Andnud siis temale ka. Aga kirikuõpetaja tahtnud veel. Siis ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, siis löön ka sinu maha nagu vene papi." Õpetaja hakanud kartma ja läinud edasi. Koju jõudes tahtnud ka tark poeg omale raha. Andnud siis temalegi oma jao, aga tark tahtnud kõike. Nüüd ütelnud rumal: "Kui sa mul südame täis aad, löön sinu maha nagu vene papi tee pääl. Tark poeg hakanud kartma, et rumal papi ära tapnud, saab tema karistada, et laseb rumalal inimesi tappa. Tark poeg küsinud: "Kuhu sa papi panid, kui ära tapsid?" Rumal poeg seletanud, et vedanud teelt kõrvale põõsa alla ja pannud hagu pääle. Tark poeg tapnud aga kodus kitse ära, viinud haohunniku alla ja matnud papi ära. Kui tark kodu sai, tuldud pappi taga otsima, küsitud rumala poja käest. Rumal seletanud ära, kuis asi oli ja nüüd mindud vaatama. Jõudsid haohunikuni, ütelnud rumal poeg: "Näe, siin ta ongi, habegi on raisal püsti jäänud." Hakati vaatama. Hao all ei olnudki vene papp, vaid kits.

ERA II 242, 311/3 (6) < Otepää khk., Sangaste khk., Sangaste v., Restu as., Vahemetsa t. - Elmar Rast, Otepää progümnaasiumi õpilane < vanaema, 73 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Tuu suur tamm, mis sääl Hansi poodi man om, om üte Rootsi soldati istutetu. Kui tuu soldat ta istut, sis ütel, et nikas, ku ta puu kasus, ei ole siin maal enämp sõta. Kõrd üts miis lõigas tuust tammest ossa maha ja jäi õka pimedes ja oll surmani pimme. Üts tõne säänte vana puu om Jaanuste talu tiiotsan.

ERA II 242, 330/1 (3) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Härma t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Miina Mets, 57 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Palupera-Otepää tee ääres enne vallamajja jõudmist on paremat kätt tee ääres suur vana kuusk. Kohaliku metsavahi jutu järgi olla see kuusk kõige pikem kogu Palupera metsas. Selle kuuse kohta on rahva seas liikvel jutt.
Vanasti ollu Palupera vallamaja man kohus. Kohtun olla arutusel ma ei tiia, mis asi. Kuid üits miis ollu endale palganu võltstunnistaja, kes pidänu sääl valet vanma. Sii miis ollu iks selle kohtu võitnu, kuid valevanja olevat kodutiil enda tiiviirde selle suure kuuse latva üles poonu, sest ta ei olevat välja kannatanu, et olli niidmist endäle ja oma perele tiinnu.

ERA II 242, 337/8 (14) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Andre t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Luik, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühajärve vallan elänu enembide üits vana tike vanaperemiis, kellel ollu endale raha kogutu ja ta ei olevat tahtnu seda kellelegi jätta ja ta pannu ta kasti sisse metsa ja matnu üte suure kuuse juure alla ära. Esi aga ütelnu: "Enne ärgu kelleki käsi seda siit putku, kui seitsme velle veri om ta peräst valetu! Seda matmist aga nännu talu karjapoiss päält. Varsti pääle toda surnu vanamiis ära. Ja sis lännuva omatse raha otsma sinna kuuse alla, kuid na ei olnu seda leidnu. Sis tapnuva na seitse kukekest tolle puu juure pääl ära ja sis leidnuva na raha kergede kätte.

ERA II 242, 339 (17) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Andre t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Luik, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Otepää Väikse Munamäe jalal asub üks talu. Selle talu nimi on Kaga. Selle talu peremees Kaga-Lubi olla, nii kõneleb vanarahvas, matnud Munamäele 25 rubla raha. Seda raha olla otsimas käidud, kuid ei olla leitud.

ERA II 242, 343 (25) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Pühajärve v., Andre t. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Luik, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas kõnel ike, kuis üits vana taluemä raha tuhkauku ära matnu ja esi ütelnu, et kelle käsi pannu, selle käsi kah võtku. Ja sis ütel päeval surnu vanainemene ära ja omatse nakanu ta raha otsma. Nu otsnuva tuhkhavva risti ja põiki läbi, aga ei olevat raha leidnu; ja sis võtnuva ja otsnuva surnu käega ja sis leidnuva raha kätte.

ERA II 242, 349 (35) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Koht, kuhu usutakse ehteid maetud olevat, on Linnamägi. Sinna olla keegi ihnur kastiga ehteasjad ja raha matnud, kuid kuhu, seda ei tea keegi. Ja kas keegi seda kaevamas käinud ja kas on seda ka leitud, seda ei teata.

ERA II 242, 354 (44) < Otepää khk., Otepää l. < Otepää khk., Vidrike v. - Aino Jago, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Leiter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Pühajärve lähedal asub üks järv, mida Näitsikjärveks kutsutakse. Selle järve nimesaamise kohta on rahva seas liikvel järgmine jutt: Selle järve kaldal istunud igal hommikul ja õhtul üks neiu, vaikselt, liigutamatult. Päeva teda näha ei olevat ollnud. Sellest tulnudki selle järvele nimeks Näitsikjärv. Nüüd seda neidu sääl istumas ei ole nähtud enam.

ERA II 242, 376/7 (4) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maja, kus ma elan, on madala koha pääl ja teisel pool on kohe mägi. Mäest on tulnud kaevamisega välja inimeste luid ja muid kõiksugu vanu asju, millele nimegi ei oska anda. Sääl pidanud olema Rootsi sõda ning sõja ajal pandud sinna kulda, kus mägi on. Maa sees olevat keller ja sääl kuld.

ERA II 242, 377/8 (5) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Antsla tee ääres olevat üks petäi, mida Sandipedäjaks kutsutakse ja oma nime sai ta seepärast, et sandid tema all alati puhkasid. Ühele mehele oli unes juhatatud, et selle pedäja all on kulda. Mees läinudki raha otsima. Rahakatel kerkinud maa seest välja ja mehel oli muidugi hää meel. Kui aga ta raha tahtnud võtta, sõitnud saksad tõllaga, mees ehmunud seda ja läinud pakku. Kui ta pärast raha otsima läinud, ei olnud sääl enam raha ja nii jäänud mees rahast ilma.

ERA II 242, 385/6 (2) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valgjärven om ollu üts küla. Külan peetu parajade pulmasi, kui sinna tullu suure kohinaga praegane Valgjärv. Tuu järv oll tullu ja ära uputanu kõik pulmalise, ainult üts vana inemine om ära pääsnu. Tuu järve pääl ollev selge päivaga praegaltki näta pulmamajja ja pulmalisi.

ERA II 242, 386 (3) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-Otepään om mägi, mida kutsutas Kahrupää mäes. Vana-Otenpää mõisan ollu üts kuri saks, kes tapnu üte tõise saksa ära ja tahtnu Kahrupää mäke omale saia. Nii tuu mägi ollev jäänü Vana-Otepää mõisa külge. Kahrumäge kutsutase praegalt ka Oandimäes.

ERA II 242, 386/7 (5) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Otepää liinamäel olevat ollu suur loss ja lossikaiv. Üitskõrd ollev lastu hane kaivu. Ne ojunu ja ojunu ja lõpus jõudnud Alevi järvehe välla. Kas tuu om õige, tuu om isiasi, aga ma ole iks kuullu innemb sellest kõneldud.

ERA II 242, 387 (7) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kanepi kihelkonnan Piigasten om Janutjärv. Rootsi sõa aigu olevet tuu järv tühjaks joodu ja nii ollev talle Janutjärv nimeks pantu. Järve man omma praegaltki kääpa, rootsi kääpa ümarguse ja vene kääpa pikerguse. Kääpidele om praegalt mõts kasvanu.

ERA II 242, 390 (11) < Otepää khk., Pühajärve v., Pühajärve as., Alliku t. < Otepää khk., Vastse-Otepää v., Ivani t. - Heino Mardiste, Otepää progümnaasiumi õpilane < Jaan Ilves, 84 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastse-Otepää ütte kotust kutsutakse Linamägi. Pärast Rootsi sõtta ollev kõndnu õdagu võõra mehe. Sääl ollev ollu ka üts kivi ja teisel hommugul nättu, et kivi om kohalt ära ja suur auk kõrval. Arvatas mehe ollev otsnu raha. Sõa ajal ollev sinna rootsi peitnuva kastitäie kulda.