Paistu pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

E 51793 (2) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui võõras looma vaatab ja kiidab, siis peab tasa ütlema: "Sita sul keele pääle!" Muidu kahetseb looma ära.

E 8893 (31) < Paistu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haavade urvendamine tähendab head kaerasaaki.

E 8893 (33) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Koodid-Rehad mardiajal hommikus maha maha lähevad, siis on head viljaaastad oodata. Lähevad nad jõuluks maha, siis on veel paremaid aastaid oodata.

E 8902 (167) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga täiekuu ajal tapetadakse, siis ei jää liha sugugi tonnist võttes vähemaks.

E 8902 (168) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki veerand- ehk vanakuu ajal tapetadakse, siis lõpeb ruttu otsa.

E 8910 (289) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad, näsipuud kevadil lumega ajal õitsevad, siis saab sel aastal ilus lina kasvama.

E 8914 (351) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise palju tühja pähklid on, siis saab ka sel sügisel palju vigaseid kartohvlid olema, sest et see üleüldse vigane aasta on.

ERA I 6, 42 (3) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pühade vahel ei tohi puid ega heinu vedada, siis saab looma kahju.

ERA I 6, 42 (4) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui loomaga laadale lähed, siis tee nii hommikusöögi juures: võta kolm pala leiba, tõmba omal vasaku põlve alt parema õlani, ja paremast põlvest vasaku õlani: "Meele järel pead olema omal ja võõral ja igaühele. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen," ütle ja anna see kolm pala leiba loomale sisse.

ERA II 15, 107 (67) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hobune kaebama läks.
Vanal ajal oli mees hobust jumalamuidu peksnud, omas viha tujus, sest et hobune oli töö tegemise juures rohtu püüdnud. Kuid hobune hakkanud andeks paluma. Mehel saanud süda sellest veel rohkem täis ja jätkanud peksmist veel enam. Hobune lubanud Jumala juurde kaebama minna, kui see peksmist järele ei peaks jätma.
Mees ei jätnud ikka peksmist ja hobune läinud Jumala juurde kaebama. Jumal annud hobusel õiguse ja lubanud temal, et ta töö juures võib rohtu söömiseks püüda, kus juures töö mitte takistatud ei saa. Sellest ajast sööb hobune ikka tööd tehes ja püüab rohu kõrse, kus juures ta kunagi tööd ei takista. Sellest on ka sõna saanud: "Ära seo hobuse suud, kui se pahmast tallab."

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.

RKM II 1, 179 (16) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö, söö karjakeine
seni kui kasvab karjaheinä,
tõuseb üles tõine heinä,
pistab üles pilliroogu.

RKM II 13, 132 (88) < Paistu khk., Holstre v., Tõmbi k., Pikamäe t. - Arnold Pikamäe < Mari Pikamäe, s. 1872 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ku pihlap hästi õitseb, sis tuleb hää odra-aasta.

RKM II 13, 136/7 (120) < Paistu khk., Holstre v., Tömbi k., Pikamäe t. - Arnold Pikamäe < Marie Pikamäe, Mari Pikamäe (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Lõpe, lõpe linakene, üle, es-les-lee,
kui sa'i lõpe, siia jätä',
sirtsudele sisse minna,
pääsudele pääle käiä,
põrsastele puge'eda,
kurgedele kogu'eda.
Pääsu söövä, pääd ei võta;
kure söövä, kõrt ei kaku.
Külalatse, noorekese,
laske käe kähku käiä;
käe käia, sõrme sõuda.
Veere esi veere poole,
oju esi otsa poole.
Veeren omma viinavaadi,
otsan oodav' õllekannu.
Perenaine, linnukene,
pane lammas laua pääle,
oinas laua otsa pääle.*)
*) Sedä lauldi linakakmise man*)
Siin esineb refrään, näiteks: lõpe, lõpe linakene, üle, es-les-lee
Refrään kordub iga värsi lõpul.

RKM II 1, 20 (6) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mardipäe om hange aia veeren, tuleb suve hää villäsaak.

RKM II 1, 20 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kardulid pidi tehtama vanal kuul ja sis, ku suure pilverünkä taevan om.

RKM II 1, 145 (6) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui puulehed enne mahakukkumist kollaseks lähevad, siis saab järgmisel sügisel vili hästi valmis.

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.