Paistu pärimus

Jutte endistest aegadest

E 13417/13418 (4) < Paistu khk., Loodi - Mirjam Link (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rahakast
Ennemuiste juhatud ühel mehel suur kastitäis raha, mida ta järgmisel kombel kätte pidi saama. Teda kästud neljapäeva ööse ihualasti tagaspidi pihlakapuust labida selga istuda ja siis lähedale mäekingu peale minna, kus üks suur nimi on. Sealt kivi kõrvalt kästud kolm korda labidaga mulda visata, siis saavat sealt suure kastitäie raha, aga ei kästud sealjuures mitte kurja nimetada. Mees kartnud ja ei tohtinud minna, läinud hommiku, arvates et teda hommiku niisama kätte saab kui ööse. Võtnud pihlakase labida ja viskanud kolm korda mulda, aga kõik asjata - raha ei tulnud ja jäi ta tulemata. Mõni aeg perast seda kündnud seesama mees sellesama mäe peal kivi ligidal, äkiste jäänud ader ühe asja taga kinni. Mees ajanud hobust, aga hobune ei jõudnud atra vedada. Mees annud hobusel piitsaga ja ise ütelnud: "Mis kurat siin ometi on, kui enam künda ei jõua!" Kui ta seda sai ütelnud, peasis ader lahti ja raha jooksis kõlinal maa sisse. Mees otsis küll veel käpuga mulla sisse, et veel mõndagi raha kätte saada, aga kõik asjata. Nõnda pidi mees rahast ilma jääma. Kui ta mitte kuradi nime ei oleks nimetanud, oleks ta raha kätte saanud.

E 13653/13657 (6) < Paistu khk., Kaarli - Jaak Sõggel (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kaks tuld
Ühel õhtul näinud mees Marumäe peal kaht tuld paistivat, ta ei pannud sellest suuremat tähelegi. Mees mõtlenud selle õitseliste tule olevat. Tõisel õhtul näinud ta jälle sealtsamast rahatuld paistvat. Ta silmitsenud seda üle akna hulga aega, et aga sealt midagi aru saada ei olnud, siis heitnud mees viimaks magama, aga tuled paistnud aknast sisse just tema sängi kohale seina peale. Ta võtnud nõuks ja matnud akna kinni. See aga ei tähendanud midagi, tuled paistnud ikka riidest läbi tema sängi kohale.
"Mis pagan seal siis õige on, ma lähen vaatama!" ütlenud mees. Tõusnud sängist üles, pannud riidesse ja sammunud uksest välja Marumäe peale.
Uksest natukene maad kaugemale minnes, näinud mees veel tulesid, aga siis kadunud nad nii ära, et mees isigi ei teadnud, kuhu. Mees käinud küll Marumäe peal ära, aga tulesid ei olnud enam kusagil näha. Mees läinud kodu tagasi ja heitnud uueste magama.
Teisel õhtul näinud mees jälle Marumäe peal kaht tuld ja kolmandamal õhtul ka. Nüüd katsunud ta uuesti tuledele ligineda, aga ikka seesama palk, mis esimesel korral. Ta läinud jälle kodu tagasi. Hommikul läinud mees Marumäele tulede haisu tõmbama, leidnud aga sealt paiguti põlenud süse ja ühest kohast mõned hõberahad. Ta võtnud nõuks seda asja nõiale kõneleda. Nõid õpetanud kohe: "Mine metsa puid raiduma ja raiu nii kaua kuni üks laast sulle vingudes mööda kõrvu lähab. Siis võta see laast ja pane oma taskusse, siis ei saa sind ükski nägema ja sa võid sel viisil Marumäele jõuda. Ka keegi muu inimene ei saa sind siis nägema, kui sul see laast taskus on.
Teisel päeval läinud mees kohe metsa puid raiduma, ta raidunud kuni õhtuni ja ei leidnud ühtegi laastut, mis vingudes mööda kõrvu oleks läinud. Raidunud tõise päeva, ei saanud siis kah. Raidunud veel kolmandama päeva, siis alles saanud laastu. Ta pannud kohe selle taskusse ja katsunud küla karjast mööda minnes proovi, kas koerad näevad või ei, aga koerad ei näinud meest haisugi.
Mees oodanud nüüd päeva loojaminekut. Kohe, kui ilm pimedaks läinud, paistnud jälle Marumäe pealt kaks tuld. Mees pistnud kohe laastu taskusse ja läinud nüüd õieti vaatama. Mida lähemale ta jõudnud, seda suuremalt paistnud talle tuled silma. Viimaks jõudnud mees õige ligi ja näinud, et need mitte tuled ei ole, vaid kulla-ja hõbedaraha hunnikud. Vanasass kõndidnud isi ümber rahakuhjade, suur labidas käes ja kühveldanud neid koomale.
Mees mõtlenud: "Ma katsun, ehk saan neist mõne võtta." Kuida mõeldud, nõnda ta ka teinud. Aga seega olnud ta eksinud. Kui ta oma käe rahakuhjasse pistnud, kadunud need eest ära nii kui tina tuhka ja mees, vaene, läinud tühjalt tagasi kodu.
Ta hakanud viimaks mõtlema, mil viisil sealt raha kätte saada. Uuesti läinud siis nõia juurde nõu küsima. Nõid annud ühe kinda, käskinud selle kätte ajada, sest siis võida küll raha kätte saada.
Mees teinud ka nii. Nüüd ei takistanud teda keegi. Ta toppinud raha taskud täis ja läinud siis kodu. Oh, kui ilusad kullatükid need olnud! Tõisel õhtul olnud mees jälle ootamas hobusetork kaelas nagu vähjulane. Ta oodanud, oodanud, aga tulesid ei tulnud enam nähtavale. Oodanud tõisel õhtul - ei siis ka. Astunud veel edasi - aga ei ühtegi. Tulesid ei nähtud enam.
Viimaks mõne päeva eest läinud mees neid rahasid vaatama, mis ühel õhtul toonud oli, aga need ei olnud enam rahad, need olnud ainult kase-ja haavalehed.

E 774 (6) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varguse kinnipanemise sõnad:
"Oh, Peetrus, Peetrus!
Sa meie Issanda Jeesuse Kristuse väe läbi suur Peetrus!
Võta võti, kääna kinni, saada tagasi.
Amen, Amen, Amen."
Enne peab kolm korda vastupäeva ümber selle koha, kust varastatud on, ära käima ning siis suu hommiku poole pöörtud, neid sõnu lugema. Ainult siis tuleb abi tagasi, kui inimene usub.

E 784 (21) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahab meesterahvas rikkust, vara ehk üht maja omale saada, siis pidada tema kolm korda peripäeva ümber selle maja ära käima. Esimese korra ümberkäimise ajal pidada tema ütlema: "Jumala isa, Poea ja Pühavaimu nimel." Kolmandama korra lõpul pidada tema põlvili maha heitma, suu hommiku poole pöörtud, Isa meie palvet lugema, siis saada maja ühes varandusega temale.

E 787/8 (24) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kellegil midagi ära varastatud on ning arvatakse, et varas üks oma inimestest on olnud, siis pidada see inimene, kellelt varastatud on, söögilaua juures, kui kahtlustatud inimesel just parajaste pala suus on, ütlema: "Kui see inimene seda, seda asja mitte jälle oma endise koha peale tagasi ei pane ega too, siis saagu temal see pala, mis temal praegu suus ja see, mis ta alla neelatas, "kõttun kiviks" saama ning "peräsoolikan" kinni jäema."
Varas pidada siis nii ära heituma ja hirmuma, et ta selle asja jälle sündsal silmapilgul oma endise koha peale tagasi paneb.

E 788/9 (25) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kütt jahi peale teiste eest kõik linnud üksi ära laseb, mille üle teised muidugi kadedad on, siis pidada teistest keegi, kes tema lähedal on, ütlema ning just sel silmapilgul, kui kütt püssi palge paneb, ning nii kõvaste ütlema, et kütt ära kuuleb: "Lind metsa, kivi kotti!" Siis ei pidada kütt sellel jahil enam üht lindugi ära tapma.

E 2844/7 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oigajad luud
Viljandi kreisis, Paistu kihelkonnas ja Holstre vallas Kadrioru metsas, mis lõuna pool mõisat seisab, on üks mägi, mida Rahahaua mäeks kutsutakse. Selle mäe peal kuuldi alati suveöödel oigamist. Sellepärast ei julgenud keegi peale päevaveeriku enam sealt mööda minna, ja kui mõni võeras inimene sel ajal juhtus sealt mööda minema, siis seisis see tal eluaeg meeles ning ei mõtelnudki enam selle peale, et sealt teinekord veel mööda läheks.
Kes seal mäe peal oigas, seda ei teadnud keegi inimene. Päeval ka seal mõnigi vaatamas käis, aga ei näinud midagi iseäralikku. Paljalt niipalju oli seal enam näha, kui mujal, et seal rebaste koopad maa sees olivad ja siin ja seal liiva peal ja poolest saadik liiva sees luid maas oli.
Ükskord laupäeva õhtul viitsivad teomehed kõrtsi juures natukese aega. Seal vestasivad teised sellest ja teisest juttu ja viimaks ka Koodioru metsa mäe oigamisest.
Üks võeras soldat kuulis seda ka.
"Andke mulle pool naela viina südamejulguse rohuks, ma lähen otsekohe selle mäe peale ja uurin järele, kes seal oigab, ning teen ka oigamisele otsa peale, kui vähegi võimalik."
Andsivad või pakkusivad mitu talle viina, kelle õige tee sellest mäest mööda käis. Nad ei uskunud küll, et soldat julgeb mäe peale minna ja võib oigamisele otsa peale teha.
Aeg oli hilja. Teomehed läksivad ära kodu. Vana soldat oli ka kõrtsist ära kadunud. Ja mõtelge ometi, tema selle järele, kudas teised kõrtsis juhatanud, mäe peale läinud. Seal näeb ta kuuvalgel liiva peal hulga luid, mis otsast vahtu välja ajavad ja ise oigavad. Ta ei mõtle kaua aega, mis teha, vaid korjab luud riita kokku ja loeb Issameie nende peale. Palumise ajal jäeb oigamine aeg-ajalt ikka vaiksemaks ning kui aamen üteldud, on kõik vait ja luude asemel seisab soldati ees suur hulk sõamehi.
Soldatil lööb nende sõjariistu näes hirm südamesse, ta tõuseb püsti ja jääb seisma nagu sammas kunagi.
Pealik astub teiste liigist tema ette ja hakkab rääkima: "Mitme saja aasta eest saime meie sõas surma ja meid maeti siia maha. Et jumalasõna peale ei loetud, saime meie vaeva sisse, kuhu igaveste mõtlesime jääma, et sügavas maa sees meid keegi peasta ei saa. Õnneks aga tegivad rebased omad koopas siia ja kaapisivad luud liivale. Siin mõtlesime jälle, et mõni vaga inimene oma palve läbi meid nüüd ruttu peastab, aga oleme kaua aega ilmaaegu oodanud. Nüüd peastsid sina meid Issameie palumise läbi sest vaevast ja saatsid õnnistuse sisse. Suur tänu sulle selle heateo eest! Kui jälle luudeks oleme muutnud, siis kaeva siia haud ja pane meid selle sisse, loe aga Issameie veel kord enne meie peale, kui haua kinni ajad.
Selle heateo eest luban sulle katlatäie kulda, mis sa sellesama mäe lõunapoolt külle pealt suure murelaste pea alt leiad."
Kui pealik need sõnad ära rääkis, sai tema äkiste ühes sõaväega jälle luudeks. Soldat tõi külast labida ja mattis luud jälle maha, nõnda, kudas pealik käskis. Nüüd läks ta murelasepesa kallale kaevama. Leidis ka selle alt katlatäie kulda. Sellega läks ta Soomemaale elama. Oigamist ei ole enam mäe peal kuulda. Rahahaua ja rebasteaukude asemed on seal praegu näha ning mägi nimetatakse tänapäev veel Rahahaua mäeks.

E 16329/30 (1) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vitsavalu vastu
Kurat kuulus kuningas ilma peal,
rohke rammu mees rahva seas,
tule tuulesta üle üheksa kiriku,
üle seitsma suure linna,
üle viie viinaköögi,
vii ära vitsavalu.

E 51793 (1) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõnad saksa viha vastu - kui peksa anti
Soost tuo soojad vitsad,
pajust palavad vitsad.
Tammepakku pekseti,
mustakuube uhuti.
Tule, kurat, jõua, kurat,
üle üheksa kiriku.

E 77875 < Paistu khk., Holstre v. - H. Hendrikson, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Liis Hendrikson, 65 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi suri, mindi metsa, raiuti ühe jämeda männa maha ning tehti seest õõnsaks, nii et surnu sisse mahuks. Sepa juures tehti suuri naelu ja nendega löödi kirstu kinni.

ERA II 123, 100 (95) < Paistu khk., Holstre v., Saate t. - Linda Köögardal < Reet Kree, 58 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Änilese tütrele oli juhatet, et ku sa raha tahad, sis mine Madimäele, vaata, sääl Vanatare asemel vana ahju all om raha, oli juhatet sedasi unen.

ERA II 116, 383 (2) < Paistu khk., Holstre v. - J. Leppik < Juhan Kunder (1935/1887) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Hõbe Rubla
Härjamaa Juhan tulnud Riiast voori pealt ja tee peal kõrtsis kuulnud laua all tiksumist. Vaatavad laua alla - Hõberubla! Uus! Võtvad ära. Kui vahetanud - rubla ikka jälle tagasi - raha küllat. Ei saa rublast enam lahti. Viinud sinna samasse laua alla tagasi.

ERA II 237, 309 (1) < Paistu khk., Õisu v., Õisu m. < Halliste khk., Abja v. - Helmut Mäger, Õisu algkooli õpilane < Leena Saabas, 81 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vana-Karistes elanud omal ajal sepp Juhan. Tal oli unes üteldud, et Näsa talu kase all on rahakatel. Järgmise päeva öösel läinud siis sepp oma selli Hendrikuga raha kaevama. Sepp oli käega kasejuurte juures kobanud ja oli tundnud, et rahakatla sang on peos. Siis oli ta sellile kisanud: "Hindrik, Hindrik, tule appi, sang on pios!" Aga äkitselt oli neid hirmutatud ja sepp oma selliga olid liduma pannud, aga rahakatalt ei leitud enam.
Päras oli sepp ise küll aru saanud, et tal kasejuurikas oli peos, aga mitte rahakatla sang.

ERA II 237, 339/40 (10) < Paistu khk., Paistu v. - Vaike Kilusk, Õisu algkooli õpilane < Liidia Luik, ? a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vanasti oli üks taluperemees. Tal oli ka palju poegi. Nende poegadega ei saanud ta hästi läbi. Nende vahekord oli halb. Kord oli seal talus võõras reisijasell, see oli lihtsalt lihtinimene ja käis ilmas ringi oma kaubaga. Ja oli ka tallu juhtunu, kus peremees oma poigige läbi ei saanud. See rändaja oli pantud lakka magama ja sealt peale passinud, kuni peremees oli kaabukübaraga toonud raha. Sell oli siis, kui peremees raha tõi, ja igakord natuke raha võtnud ja kohe redelit mööda üles läinud tagasi. Peremees oli kolm korda raha toonud, üks kord vaske, teine kord kulda ja kolmas kord hõbedat. Siis ajas mees selle rahaaugu kinni ja ütles: "Kui siin selle rahaaugu peal kolm musta kukke ära veristatakse, siis saab selle raha kätte." Vanamees läks tuppa ja suri ära. Kui pojad metsast koju tulid, leidsid nad isa surnult. Nad teadsid, et isal oli palju raha ja nad hakkasid raha otsima. Aga nad ei leidnud raha. Aasta läks mööda. Seesama reisija oli sinnasamasse juhtunud. Pojad rääkisid, et isa on ära surnud ja tal oli palju raha, aga nüüd ei leia raha kusakilt. Reisija ütles: "Katsume nõidust, tooge kolm musta kukke siia." Ja toodigi kolm musta kukke. Reisija läks nüüd sinna, kus see rahaauk pidi olema ja veristas need kuked seal peal. Nüüd võttis reisija labida ja viskas mulda sinna, kus raha pidi olema. Ja raha tuligi välja. Pojad said raha kätte ja anti sellele sellilegi natuke raha.

ERA II 237, 356/7 (6) < Paistu khk., Holstre v., Vangu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Jaan Laane, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris USN
Vangu jões (nimetatakse ka Härma jõeks, on Tännassilma jõe harujõgi), Vangu talust umbes 300 m allapoole, on sügav koht, kõrgete kallastega. Vanarahvas teab rääkida, et nimetatud kohal olevat kord väga vanal ajal keegi röövel uputatud. (Teisendi järgi olevat röövel põgenemisel uppunud.) Nimetatud haud on hädaohtlikem kogu jões, kuna ta pidavat olema näkkide asupaigaks. Rahvas nimetab seda kohta jões Röövlihauaks. Hiljem olevat samasse kohta uppunud keegi Peetri nimeline mee, mispärast nimetatakse ka Peetrihauaks.

ERA II 237, 362/4 (11) < Paistu khk., Holstre v., Vangu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Jaan Laane, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vangu talu karjamaal asub väike mäekühm, mida nimetatakse Jüriaru mäeks. Vangul elanud vanasti mõisa metsavaht. Metsavahil olnud kord sulaseks keegi Tõnise nimeline vanamees. Pühapäeviti külastanud Tõnis sagedasti oma naist, kes olnud korteris Holstre Lõhmuse metsavahi juures. Kord videviku ajal läbi metsa Vangu poole tulles peatunud mees Jüriaru mäe juures, võtnud taskust piibu ja tubakakoti ja hakanud "piipu panema". Järsku üles vaadates silmanud mees künka otsas halli habemega vanameest, kes hoidnud halli kaabulotti süles, tõstnud kübarast ühe kuldraha teise järele ja asetanud enda kõrvale kännule. Kännul olnud juba terve hunnik kulda. Tõnis unustanud piibu ja jäänud päranisui veidrat vanakest vahtima. Mees polnud uudishimulikust sulasest väljagi teinud, jatkanud suurima rahuga rahalugemist. Lõpuks toibunud Tõnis ja hüüdnud: "Tere ja jõudu!" - "Jah!" vastanud rahalugeja, ilma et oleks oma tegevust katkestanudki. "Mis sa tiid siin, raha loed ve?" - "Jah!" Mees imestas, julges siiski veel tähendada: "Küll om sul pallu raha!" Vanamees pole nüüdki liigutanud, kostnud ikka ainult: "Jah!"
Sulane pistnud jooksma ja jõudnud üleni higisena ja surmani ehmunult koju, hoides ikka alles piipu ühes ja tubakakotti teises käes.

ERA II 237, 365/6 (13) < Paistu khk., Holstre v., Vangu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Jaan Laane, ? a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Teeninud vanasti Vangul vigaste silmadega tüdruk Mall. Muidu olnud virk ja hoolas inimene, aga sügisel, rehepeksu ajal olnud ta täitsa kasutu, kuna ta haiged silmad rehetolmu pole kannatanud.
Ühel hommikul, kui pererahvas tarre läinud rukkeid rabama, jäänud Mall üksi kambrisse kurtma: "Tõese lätsive omale talves leiba tegema, mia pia tõste armust elama!" Jäänud viimati nuttes magama. Unes kuulnud, nagu oleks keegi käskinud: "Mine tarre ja tõmba levamõhe alt käega kolm kõrda! Saab sellest sulle terves talves ja terves elus." Mall tõusnud ja läinudki tarre. Tares käinud parajasti kibe töö. Vana harjumuse kohaselt, midagi mõtlemata hõiganud tüdruk lävelt töölistele: "Jumal appi!" Vaevalt oli ta aga nimetanud Jumalat, kui kostnud hiigla kõlin-pragin, mis kostnud ahju äärest, leivamõhe alt, vajunud ikka sügavamale ja kadunud. Rahast polnud aga jälgegi.

ERA II 237, 395 (45) < Paistu khk., Holstre v., Veske t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kõnnu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Tõnis Metsamärt, 76 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Nava mäe ligidal, veidi maad Looritsa talu sihis asub väike küngas, kuhu olevat peidetud raha. Öösi on sageli nähtud sinakat kuma künka kohal, lähemale minna aga keegi pole julgenud.

ERA II 237, 407/8 (60) < Paistu khk., Holstre v., Lõo t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Johan Kibe, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Viisupalu metsa ääres elanud kord vanal ajal väikeses majakeses Mari-nimeline vanatüdruk. Vanaeidel olnud elust ammugi isu otsas, kuid surm ei tulnud. Tark kuulutanud vanatüdrukule, et see enne ei sure, kui ta pole oma raha maha matnud. Mari matnudki kogu oma raha koldesse, sajatanud sääljuures, et see end enne kätte ei tohi anda, kui sellel kohal pole valatud seitsme venna verd. Kohe pärast seda heitnudki vanatüdruk hinge.
Keegi juhuslik teekäija oli aga raha matmist näinud; kuulnud ka sajatust ja kui nüüd vanaeit surnud olnud, astunud mees sisse, et raha kätte saada. Kui palju ta ka ei kraapinud, ei leidnud ta ometi kopikatki, olgugi et kuulnud raha kõlinat. Viimaks läinud mees koju, toonud sealt seitse noort kukke ja tapnud need üksteise järele samal kohal. Niipea, kui viimase kuke veri maad puudutanud, hüpanud raha ise välja.
Praegu nimetatakse sealseid heinamaid vanatüdruku onni järgi Maritare heinamaadeks.

ERA II 237, 419/20 (69) < Paistu khk., Holstre v., Lõo t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Johan Kibe, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Holstre Nõmme (Muntsunõmme) lähedal asetseb Toomemägi. Seda katab lepavõsa, mille keskel väike lohk. Selle lohu lähedal nähtud mõnikord Vanakuradit, kes teekäijaile mitmesugusel kujul ilmunud ja neid püüdnud mitmel viisil oma võimu alla saada. Ühel ähmasel sügisõhtul läinud Rebase Hendrik terakoormaga Pätsi veskile. Kui ta Toomemäest mööda läinud, ilmunud lohust väike alasti poisike, kes pakkunud mehele täidetud rahakotti. Mees aga ehmunud ja karjatanud: "Püha ristike!" Kohe olnud veider poisike kadunud.

ERA II 237, 420/2 (71) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Holstre vallamajast Viljandi poole asetseb üldiselt tuntud Tamme- ehk Mekitamägi. Mäel asuva suure kivi külje alla olevat maetud tünder kulda. Seda ei saavat aga muidu kätte, kui ei minda kolme halli hobusega ja kolme Antsu-nimelise mehega jaanilaupäeva õhtul, pääle kella 12 kivi juurde kaevama. Kuld pidavat aga välja kaevatud ja ära viidud olema enne esimest kukelaulu. Kui seda selle aja jooksul teha ei suudeta, siis nende hallidega ja Antsudega enam võimalik ei olevat kulda kätte saada.
Rahvas aga arvab teadvat, et kulda enam kivi all polevatki. Nimelt tulnud kord mitu võõrast meest Tammemäele. Ümbruskonna elanikud, kes meeste tegevust läinud vaatama, aetud minema ja kui hiljem kivi juurde vaatama mindud, leitud kivi kõrvalt suur auk, milles veel näha olnud neljakandilise raudkasti ase.

ERA II 237, 423/4 (75) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ahime kõrtsist Sultsi aleviku poole asetseb keedik-koht, mis pole küll õieti mingi allikas, mis aga 1868. aasta suvel, suure põua ajal ajanud nii palju vett välja, et sellest jatkunud küllaldaselt kogu ümbruse niisutamiseks. Rahvas nimetab seda kohta Missimättaks.
Samasse kohta olevat kunagi maetud varandusi. Arvatakse sellest olevatki tuletatud koha teine nimetus - Vanavara Vande allikas.
Muiste ümbritsenud Missimätast püha hiis, mis ristiusu tulekul hävitatud. Nõidumispaigaks olnud aga see koht alles hiljuti.
Praegu on allika ümbrus põlluks tehtud ja allikas ise on peaaegu kadunud.

ERA II 237, 424 (76) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Paistu vallas Nuutsaku ja Müüri (Kogra) järvede vahel asub Malleoja (Nabaoja). Selles ojas pidavat olema koorem kulda, mida valvavat Malle-nimeline tütarlaps. Kellelegi mehele olevat unes juhatatud kulla asupaik ja kästud ära tuua, mees polevat aga julgenud varandust otsima minna.

ERA II 237, 425 (78) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Holstre valla Jaako talu maal asetseb järsunõlvaline mägi, mis kuulub Koodioru mäeahelikku. Mäele olevat maetud varandusi, mida valvavat Vanakuri.
Keegi teomees, Karu Rits, läinud mõisa teole. Rahamäe juures tulnud talle vastu must mees ja ütelnud: "Sina, vana Karu Rits, too kits ja võta tünder kulda." Teinekord käskinud sama mees tuua emalepa kärbist, lubades tasuks samuti tündri kulda. Kits ja emalepa kärbis pidavat tähendama naisterahvast.
Nimetatud kummitusi nähtud mäe küljel asetsevas lohus. Lohk kannab veel praegu Tondilohu nime.

ERA II 237, 432/3 (90) < Paistu khk., Aidu v., Asu t. < Paistu khk., Holstre v., Sepa t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Silk, 85 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Härma jões, Vangu talust allapoole asetseb suur kivi. Kivist 10 sammu õhtu poole pidavat olema vajunud koorem hõbedat põgenevate rootslaste käest. Igal jaaniööl olevat näha sinakat leeki sellel kohal. Sinna leegisse tulevat visata hõbedane laulatussõrmus, siis kerkivat varandused pinnale.

ERA II 238, 125 (1) < Paistu khk., Holstre v., Viisu k., Piibu t. - Helmi Toomsalu, Suure-Jaani Kodutööstuskooli õpilane < Marie Toomsalu, 49 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre mõisa ligidal asetseb üks keisri nimeline mägi. Sealsete rahajuttude järele räägitakse, et endine Holstre mõisa valitseja, mida rahvas pidi toda meest kutsuma keisriks. Ta oli kuri ja tige mees. Sundis rahvast kõvasti tööle ja igaüks pidi temale alluma. Kui keiser suri, siis laskis ta end matta mõisa lähedal olevasse mäesse ühes oma kuldmõõgaga. Tollel mäel kasvavad ilusad männid. Seda kuldmõõka on rahvas küll seal mäes kaevand ja otsind, aga siiani pole nad leidnud veel midagi. Ja nüüd ongi see mägi omandanud niisuguse nime Keisrimägi.

ERA II 238, 127/9 (4) < Paistu khk., Holstre v., Viisu k., Piibu t. - Helmi Toomsalu, Suure-Jaani Kodutööstuskooli õpilane < Marie Toomsalu, 49 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre mõisast põhjapool 2 km on nimega Tammemägi. Sealsete rahva juttude järele räägitakse, et seal mäes on peidus Rootsi rahakassa. Kuid rahvas on seal käinud küll mitu-mitu korda otsimas ja kaevamas, aga leidnud pole nad veel senini midagi.

RKM II 1, 193/4 (40) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Halliste surnuaian üüseti kõnnit sedäsi lina ümmer. Surnuaiavaht ollu julge miis, ütelnu: "Mia tahas vällä uuri, mis sii om."
Inimese puha pellänu, aga sii vaht ei ole pellänu.
Üits mantlimiis tullu, vaht lännu perrä. Miis lännu kabelis sisse. Kabelin taga ollu auk, säält lännu sisse, lännu alla, keller ollu sääl all. Vaht lännu järgi. Sääl keldren pant masine käimä, mõisniku tennu raha sääl. Surnuaiavaht tükkin pimmes nurka, saanu sedäsi tuleme, et kennig ei ole nännu. Sedäsi saad tääda kudas mõisniku teive.

RKM II 1, 244 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Malle oja tuleb Santjärvest. Malle oja pääl peab rahakoorem sehen oleme. Ütel vanamehel ütelt unel, et Ann Irs istub rahakuurma otsan, pästä sii hing valla. Miis jäänu magame viil, sis ütelt: "Vaata, Jaasi allikide pääl om raudkang sehen." Miis lännu vaatame. Kukk laulan. Saanu alliku manu, kangi lähnu alla ku kõlin.
(Santjärv on väike kinnikasvanud järv praeguse Aidu meierei läheduses, Malle oja kraavi sarnane ojake.)

RKM II 1, 101 (41) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pardiajaja nännu, kolm tidrukud istun Kolube pärnä all. Tidruku juusken nende iist sinna Polli järvede vahele ja iki pardiajaja järgi. Juusken hirmuge kik olm Anne vette ja teive endil otsa. Sis võet na vällä ja matet maha. Üits mägi ongi sääl Polli mägeden Annemägi.