Põlva pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 8377 (4) < Põlva khk., Navi k. k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud Merili Metsvahi Kontrollis Mare Kõiva
Siu Sõnad
Hissi, hässi, hirmutus,
visise, väsise, vänderus,
susise sa, soosoppi.
Narakas, räbakas,
patt sulle, kivi juure.
Irr, ärr, ära sure.
Tööhu, tonti pure.
Tee tige, soo sõge,
Põgene, raibe, rampe alla.
Vana uss, ussisugu,
kirju keerus, patu prägu.
Meid tull' Jeesus peastema,
kouri konti kolkima.
Pis paas pahane,
Hiss,häss, hävine.
Pista pea, kasi vea,
jäta rahvas rahule.
Amen.

E 8380 (24) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui laps kahetamisel kärnas, siis pantud üks nõu saunaahju, selle sisse üheksa tulist sütt, valatud vesi läbi kerise nõusse ja luetud sealjuures üheksa korda isameie. Selle veega last pestes saanud ta terveks.

E 8388 (22) < Põlva khk, Navi k. - Joosep Melzov (1893) Kontrollis Mare Kõiva
Noortkuud nähes tervitatakse teda järgmiselt:
Kuu vanaks, mina nooreks;
leivakikk kindmaks,
jahumatt jaksaks.
Seale uni , saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.

E 79973/4 < Põlva khk., Peri v., Rosma k. - M. Torop, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Samuel Torop, 42 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Muinasjutt
Elas kord pühamees, kes oli Vastse-Koiola mõisas magasiaida kirjutaja. Sellele mehele oli sündides juba üks käetark ette kuulutanud, et ta saab tonti näha, sellepärast kandis ta alati kadajakeppi kaas. (Kadajamarjadel on ristid otsas ja vanarahvas arvab, et tont kardab kadajakeppi.)
Kord öösel, kui mees oli tulnud kirjutamast ja mõisa taga oleva metsa juure oli jõudnud, löönud talle hirm südamesse, kuid sellegipärast läinud ta edasi. Metsa sees oli väike Mõre järv ja järves linavaotused. Jõudes vaotuse juure, näinud mees, et linavaotus liigub üles ja alla. Peagi kerkinud vaotusest välja suur pika kaelaga tont ja hakanud mehe poole tulema. Mees hakanud lapeldes minema, et vari oleks väike ja tont varju sisse ei saaks pugeda, sest siis saab ta inimesest võimu üle. Mees oli lugenud lakkamatult isameiet ja laulnud kirikulaule ning varsti jäänud tont temast maha ja mees läinud rõõmsalt koju.

E 80133 (4) < Põlva khk., Moisekatsi v., Kauksi k. - P. Käär, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Anna Orav, 79 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ilma ristimata laps ei ei tohi kunagi kolm korda aevastada, ilma et keegi ütleks: "Aitäh Jessuke," sest muidu viib vanapagan lapse ära ehk vahetab oma lapsega ümber. Ristitud lapsega seda ei juhtu.

E 10272/10273 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jeesus, Peetrus ja Jaan
Kord kõndinud Jeesus oma jüngritega - Peetrus ja Jaan - õhta eel talule ja palunud öömaja, mida nendele ka lahkeste lubatud. Peremees tunnud neid ja teadnud, et nendel ikka imetegevad võimu on ja palunud Peetrust, kas ta ei vöiks homikul tema reht kudagi aidata imetegevalt ära peksa, mida Peetrus ka lahkeste lubanud.
Homikul tulnud peremees ja palunud Peetrust rehele tulla. Peetrus aga ei julgenud asja ette võtta ja jätnud minemata. Peremees kobanud kepi ja peksnud Peetrust, kes voodis äärel magaja olnud. Peremees läinud välja ja pidanud perega nõu, et tarvis kõik korrast läbi kutsuda ehk on nad kõik aina kelmid. Peetrus kartnud aga peremehe uueste kepiga tulekut ja heitnud üle Jeesuse keskele arvates, et siis ehk tagumisest kõrvale puigata.
Peremees tulnud ja küsinud keskmiselt: "Eks tule ja aita mul reht peksa." Niipea aga Peetrus eitanud, nüpeldanud peremees Peetrust uueste. Nüid läinud peremees rehe juure ja teatanud, et ka tõine kelm olnud ja läinud tuppa, et kolmandama ja viimsega veel asja katsuda. Seni aga peremees õues olnud, kobanud Peetrus keskelt seina ääre Jaani taha ja jätnud Jaani keskele selle mõttega, et peremees küll Jeesust tunda, aga mitte neid, ja nii Jaan see viimase valu võtab. Kohe ilmunud peremees ka kolmandamat korda ja küsinud seinaäärselt: "Eks tule ja aita sina mul reht peksa!" Nii pea aga Peetrus vastusega viivitanud, käinud kepihoobid Peetruse pihta.
Nüid tõusnud Jeesus üles, keelanud peksu ära ja läinud peremehega rehe juure, pannud lademe põlema, käinud ise ümber ringi. Saanud tuli seina ligi, seal löönud ta kepiga tulde, tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits" ja nii kestnud see kuni aganad, õled ja terad igaüks ise hunnikus olnud.
Kui ta jüngritega edasi läinud, tõrelenud ta Peetrust usujulguse puuduse pärast. Peremehele olnud Jeesuse töö aga nii meeldiv, et ta tõise rehe peksmisel kohe lademe põlema süidanud ja naesega ringi kõndinud, keppidega tuld tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits."
Tuli aga tõusnud rehest taeva poole ja peremees naesega tänanud õnne, et eluga peasenud.

ERA I 2, 400 (2) < Põlva khk. - F. Võra, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Ahju pääle, öeldakse: "Ritsikas (kilk), säh, sulle luuhammas, anna mulle raudhammas."

ERA I 2, 405 (2) < Põlva khk., Kioma v. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse esimese piimahammas visatakse ahju pääle ja üteldakse: "Ritsik, seh, luuhammas, anna mulle raudhammas."

ERA II 35, 497 (8) < Põlva khk., Mooste v., Säkna k., Üle t. - Richard Viidebaum < Kusta Anijalg, 80 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tõine asi jälle tulekahjo man. Karja välja ajades peab ütlema: "Sõda tule! Sõda tule!" Sis tuleva välja kui linnu'.

ERA II 35, 558 (23) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - Richard Viidebaum < Eva Plakso, 75 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui vana' naise' sanna lätsivä, ütlivä:
Aituma jumalale! Aituma taivatse esäle! Aituma sannakütjale! Aituma viituujale! Aituma vihahaudjalle!

ERA II 36, 135/41 < Põlva khk., Peri v., Sika k. - Richard Viidebaum < Liisa Palo, 56 a. (1931) Sisestas USN ja Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Samal Liisa Palol, kellelt noteeritud eelmised punktid, on niisugune käsitsi kirjutatud raamat, milles leidub hulk nõiasõnu, hääd ja halvad päevad, lõpuks loendatud juudarahva suguharud - seega siis nn. "nõidusraamat". See olevat pärit õieti Lätist: L. P. mees, kes osanud läti keelt, olevat selle ise tõlkind (?). Osalt on ta praegugi lätikeelne. Sisaldab kokku 97 nummerdamata lehekülge. Sisu jaguneb üksikutesse punktidesse, mis märgitud numbritega 1-61, kuid numeratsioon pole siiski päris järjekindel. Osa punkte on nagu kiilutud üldise järjekorra vahele.
Naine ei tahtnud seda raamatut üldse näidata ega olnud sugugi nõus ära andma. Küsitav, kas ta kõike kopeeridagi oleks lasknud, kui mul selleks ka aega oleks olnud.
Kopeerisin alguse ja lõpu ning märkisin ära osa sisust. [---]
(Järgnevatel lhk-del)
Nr 2 Kadeduse sõnat
3 Kõiksugutse täitele
4 Raband sõnat
5 Kui ärä vanutu om
6
1 Kui hobene haige om
7 (köhä ja tigeduse vasta)
8 ... Haigeid avidada
9 Kui lats rahudu om
10 Kõla tõbe vasta
11 Kui lats om ärä nõijudu
(000) Koleskolemise hädä vasta jne
Kokku 61 nr, kokku 97 nummerdamata lehekülge. Formaat 1:8.

RKM II 22, 104/5 (8) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luupainja tulõ tõõse inemise vihast. Mul oll tuu vaivaja. Viskse päivä pingi pääle. Nigu magama jäi, tuli üts võõra mehe kujo. Küll litsõ! Es tulõ helü ka vällä. Naksi Meie isät lugõma, mõnõ sõna sai ütelda, sis läts ärr.
Pannõ suur maaväits (tsiatapmise väits) päitse ala, sis inämp ei tulõ.
Kellel väega süa täüs olnu, tennü nii, et tõõsel vili oll ärr kuinu. Tetä saat küll tõõsele inemisele, aga tagasi tetä ei saa.

RKM II 22, 107/8 (17) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussiviga om tuu, kui latsõl ei püsüvä silma' kinni. Kui maka, sis silmamuna' käiva edesi-tagasi ja iks viskas pääga. Üts ravve, tal olliva ussisana'. Ta kirotas paberi pääle ja pand rätikuga silmi pääle, kui magasi. Näid sõnnu ei tiiä kiäki. Kiä tõisele õpas, tuust hindäst es saa unämb api. Huss pudelih viina siseh, tuu oll ka hää rohi. Mina määre latsõl hussiviinaga ümbre silmi. Kolm tsilgakest anni rinnapiimaga sisse, sis jäi maaha.

RKM II 22, 108 (20) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui heitüt või pelgät, sis lööse pahus. Sobija' ei teevä talle midägi. Tuuga tulõ nii tetä, et tulõ võtta pehme' tumõsinine papõr ja tinapliiats. Tuud hõõru pääle mageda searasvaga, papõr pääle, köidat kinni seni kui avitas. Vihukaanõ' tulõva pehmes hõõru. Apteekri õpas mullõ toda jo ammuilma.

RKM II 208, 100 (29) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Lambapügämise kotsilõ üteldi: "Vanal kuul varolõ, noorõl kuul nurmõlõ!"

RKM II 208, 151 (6) < Põlva khk., Eoste k., Nurme t. - Erna Tampere < Joosep Kaha, 70 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanast oll tan Himmasteh vana Katai, oll ööse Os'pol ihualastõ linna külvnu'. Sis lina kasus hää. Lina taht, kui maa om soe ja paras niiske.

RKM II 208, 39 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Haigri t. - Erna Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui mul õel oll jalg nikastanu, tull üts vana naane, tase, kobe jalga ja lugi:
Suun kokku sobigu',
veri kokku vedägu',
luu-liha lopõrdagu',
aamen, aamen, aamen!