Põlva pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

ERA II 240, 137/9 (22) < Põlva khk., Kioma v., Külmsoo t. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < Kristjan Mitta, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Jutt Lätimaa nõiast.
Lätimaal, Koiva jõe kaldal elas aastaid tagasi väga kuulus tark ehk nõid nimega Suri Kusta, kes teinud palju imetegusid ja kellest vanarahvas teab kõiksugu jutte pajatada.
Üks jutt räägib, et kord käinud üks poiss tema aeda õunu vargile. Tark teadnud seda, ning hoiatanud poissi mitmel korral, et jätku ta maha selline amet. Kuid poiss polevat sellest suurt hoolinud, et tühja kah, kust tema seda ikka teab, millal ma lähen. Nii käinud ta ikka edasi õunu varastamas. Kuid ühel ööl, kui ta parajasti õunapuu otsa roninud, tõusnud äkki suur torm, mis tahtnud mehikest õunapuust maha puistata, nii et viimane kõige jõuga okstest kinni pidades veel sääl otsas kõlkunud. Ja mis veel hullem - alla vaadates näinud ta ümberringi suurt järve lainetamas. Mees, hämmastunud sellest nägemusest, pistnud siis kõigest kõrist appi kisendama. Sellepääle tulnd tark oma majast välja ja ütelnud: "Vaata poeg, kas ma ei öelnud, et jäta maha selline amet. Kui sa nüüd tõotad viimseks jätta, siis ma päästan sind, vastasel korral neelavad sind järve lained." Viimses hädas tõotanud siis mees muidugi mis võinud ja pääsnud niiviisi eluga. Kuna peale selle juhtumi polevat ta enam kunagi julgenud vargile minna.

ERA II 240, 139/41 (23) < Põlva khk., Kioma v., Külmsoo t. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < Kristjan Mitta, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Teel Lätimaa nõia juurde.
Kord läinud kaks Peri valla meest Lätimaa targa juurde mingi asja pärast nõu küsima. Mehed võtnud hulga kanamune kaasa targale viimiseks ja teise talu perenaine saatnud omalt poolt targale raha, mille pärast tal, kui mehed ära läinud, väga kahju olnud, sest ta naljalt ei raatsinud raha välja anda.
Tee pääl hakkanud mehed mõtlema, et ikka ei vii targale niipaljuid mune ära ning pannudki osalt mune tee äärde ühe põõsa alla, et tagasi tulles neid säält jälle võtta. Kui nad siis targa juurde jõudnud ja sellele ülejäänuid kanamune pakkunud, vastanud see: "Võtke need ka ja viige sinna tee äärde, kuhu teie osalt mune panite." Mehed ehmatanud muidugi väga, et tark nende nõu teadis. Ka perenaise raha pakkudes ei olevat tark seda vastu võtnud, vaid käskinud selle kahetsevale perenaisele tagasi anda. Hakkanud siis mehed koju minema ja peidetud kanamunadeni jõudes tahtnud nad neid ikkagi säält ära võtta. Läinud siis teised põõsa juurde vaatama, aga ei olevat ühtegi muna põõsas enam näinud, vaid ussid sisisenud sääl suures hulgas. Ja hakkanud lõpuks mehi taga ajama, kes hirmuga põgenenud nii, nagu veel jalad vähe võtnud. Kuid midagi polevat see aidanud, nii pea kui nad taha vaadanud, näinud nad ikka usse endi kannul. Viimaks hakkanud nad munadega vastu loopima ja kui viimane kanamuna mahavisatud olnud, ei ole ussid nendele enam järgnenud.

ERA II 240, 141/3 (24) < Põlva khk., Kioma v., Külmsoo t. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < Kristjan Mitta, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kuidas Lätimaa tark ühe haige mehe terveks tegi.
Lätimaa targa juurde läinud kord üks mees, kellel olnud suur haige näo pääl. Küll käinud ta kõik arstid läbi, kes mitmesuguseid arstimeid talle õpetanud, kuid ikka ei olevat tal nägu terveks saanud. Lõpuks otsustanud ta Lätimaa targa juurde abi otsima minna, sest viimane oli kuulus ka arstialal.
Tark vaadanud siis haiget mehe näol ja küsinud: "Usud sa, sõber, et ma olen võimeline sind terveks tegema või ei?" Mille pääle mees jaatava vastuse andnud. Siis võtnud tark ühe naela, mis päält näha olnud päris harilik raudnael, hakkanud sellega tasakesi haiget hõõruma ning teinud kolm risti haigele peale ja määrinud lõpuks üht valget vaigulõhnalist salvi sinna pääle, ja andnud seda salvi ka koju kaasa, et mees ise võiks peale panna. Mees uskunud ka selle terveks saamisse ja tõepoolest saanudki haige nüüd ruttu terveks.

RKM II 22, 108 (20) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui heitüt või pelgät, sis lööse pahus. Sobija' ei teevä talle midägi. Tuuga tulõ nii tetä, et tulõ võtta pehme' tumõsinine papõr ja tinapliiats. Tuud hõõru pääle mageda searasvaga, papõr pääle, köidat kinni seni kui avitas. Vihukaanõ' tulõva pehmes hõõru. Apteekri õpas mullõ toda jo ammuilma.

RKM II 208, 194/5 (23) < Põlva khk., Miiaste k., Soo t. - Erna Tampere < Juulie Koitsaar, 80 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanast oll inemistel pahus. Ai suurõ pommi üles ja sis naksõ mädä kakma. Oll väegä vallus. Mänsoni pujanaanõ, tuu ka arút. Hõõrdse pleiatsit paprõ pääle ja puhkõ ja lugi rasva pääle. Kui pääle panit, võt't kohe valu ärä. Võuküläh, Räpinä jao pääl, oll ütú vana Aado. Mul lei näo pääle pahus. Lätsi sinna, sis vana Aado puhkõ ja viugõ pääle ja kohe kattõ ärä.

RKM II 208, 39 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Haigri t. - Erna Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui mul õel oll jalg nikastanu, tull üts vana naane, tase, kobe jalga ja lugi:
Suun kokku sobigu',
veri kokku vedägu',
luu-liha lopõrdagu',
aamen, aamen, aamen!