Põlva pärimus

Loodus ja metsloomad

E 966 < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1892) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ojadest: Lõikoja, Sakssaare oja, Soe oja, Laha oja, Sitika oja, Kikka oja, Sokast oja ja Pähnoja.

E 968 (7) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1892) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aiatikku või kudas? (Võrumaal zibihänilane) lennus näha, veeb linad hukka, kivi peal nähes jäävad lühikeseks, maas mädaks, katuksel küll pitkad, aga ka mädad, teibal või puuriidal nähes aga päris head.

E 968 (13) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1892) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jüripäeval loomi kadajatega suitsetada, hoiab hundi eest ja vähemate hädade eest.

E 970 (29) < Põlva khk., Navi v. - Joosep Melzov (1892) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lumi noori puid talvel murrab, siis saada noortele lastele katkulist suremist tulema.

E 972 (45) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1892) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui varessed kakuvad ehk puulehed talveks puude külge jäävad, tähendada see ikalduse
aastat.

E 28512/4 (5)< Põlva khk., Himmaste k. < Kanepi khk. - Johan Keerd < Taniel Jaht, 60 a. (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanast kõnnu katsk mõnikõrd kitse vai sikka näol, mõnikõrd kassi ehk pini näol, mõnikõrd sõitnu tõllaga nigu suur saks, neli hobõst iih.
Niiviisi sõitnu vana katsk ütskõrd jäll vana haha (halli) sika näol, neli musta hobõst iih, must kass kutsari asõmõl puki pääl, Mooste puult tiid pitte Himmastõ küla poolõ. Sääl künnü Eostõ küla maal üts miis uma noorõ hobõsõga maad. Ku katsk sinnä kottalõ saanu, hirnnu künja hobõnõ. Tuu pääle ütelnü sikk: "Ime! Ime! Varsa hirnva vainuel!"
Künja olnu vana tark miis, kes ilmast pallo nännu, kuulnu ja opnu olnu, tiidnu tuuperast kah tuud, et kui katsk ummõ sõnno pääle vastust ei saa, siis kas inemiste ehk elajide kuul vai mäännegi muu õnnõtus külla tulõ. Kostnu tuu pääle järgmiste sõnnoga: "Ei olõ tuu ime, et varsa vainuel hirnva, ka tuu um ime, et kide keelile kõnõlõs."
Katsk sülänu kolm kõrd maaha, pomisnu hindahe mõnõ arvosaamada sõna ja kihotannu Himmaste küla poolõ tuhatnelja edesi, nii kavvõtõhe, ku pia külla sisse üte kõõvo kottalõ. Sääl lännu üts tõlla ratas katski, ei olõ kuigimuudo inäp edesi saanu. Lännu külast ratast otsma. Küla rahvas avitannuva katso hädast är, annuva kõva ratta ala panda, tuu pääle olnu tõsõl väega hää miil ja ütelnü külarahvale: "Et tii minno hää meelega hädäst olõtõ avitannu, tuuperast tii mina selle küläle kah hääd."
Kõnnu kolm kõrd ümbre küla ja üttelnu küla rahvallõ:
"Nüüd ei tulõ määnästki suurt hätta tii külale, ei inemiste, ei ka elajide kuulu, ei ka määnästki suurt nälähätta."
Istnu tõlda ja sõitnu läbi küla ku tuul edesi.
Tuust saani ei ollõv Himmaste külah inäp kunagi määnastki suurt kuulu vai katsko olnu, tuud kõiva naat tuust saani Ristikõõvas kutsma. Kõiv um küll joba ammugi ära kaonu, a maad, mis säält kohegi ei jää, kutsutas täämbätse pääväni Ristikõõvo alonõ.

E 53049a < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiriku ase
Navi koolimaja ligidal kruusaaugu asemel, arvab rahvas, et sääl puust kirik (vene) on olnud. Sõja tulekul lastud kell Navi järve, kus ta veel kaua aega oiganud.

E 53053 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pelgupaik
Vedo küla ligidal Pragi mõisa metsas on nn. Kirstumägi. Sääl olla varandus peidus, mille kõlinat vahel kuulda olevat. Teiste teadete järele olnud see sõja ajal peidukohaks. Mainitud koht on väike küngas keset sood.

E 53054 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrimänd.
Asupaik:
Koiola külas (Aleksandri v.) Ruuda (Kruuda) talu põllul nn. Taru petäi.
Kirjeldus:
Mainitud männa juurde olla ohvrit toodud. Hiljemine on puu maha raiutud ja kändki ära põletatud. Praegu ei mäletada kindlasti kohtagi.

E 53055 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripuud
Asupaik:
Vana-Koiola vallas, Vanakülas Sau talu maa peal, Lutsu jõe kaldal.
Kirjeldus:
Mainitud talu põllul olla olnud ohvrikadakas ja virvepuu (virvekõiv), praegu mõlemad hävinenud. Vanemad inimesed mäletavad nüüdki seda aega, kui sinna ohvrid olla toodud. Näituseks ei tohtinud noormees enne kosjagi sõita, kui ta sinna ohverdanud ei olnud (raha). Harilikult olla aga ohverdatud tõnisepäeval.

E 53056 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripaik
Peri vallas, Mäe talu põllu sees on suur mänd, mille all ohverdamas käidud. Rahvas nimetab teda Tõnise petäi.

E 53058 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas
Asupaik: Tsopa külas (Võru v.) Levski talu maa pääl, Navi järve kaldal nn. Silmaläte.
Kirjeldus: Mainitud allika vett olla tarvitatud silmade arstimiseks.

E 53059 < Põlva khk. - O. Urgart. (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas
Asupaik:
Võru linnast 11/2 versta õhtu poole niidul Vagula järve ligidal.
Kirjeldus:
Allikas olla õige kuulus. Ohvritena visatud allikasse ikka midagi valget.

E 53060 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallik
Asupaik:
Koiola külas (Aleksandri v.) Valgide talu heinamaal nn Silmaläte.
Kirjeldus:
Allik asub tasasel niidul, on väike veega täidetud auk, millest vesi vähehaaval ära niriseb. Allikast olla silmade arstimiseks vett võetud.

E 53061 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas
Asupaik:
Vana-Koiola vallas Himmaste külas, koolimaja ligidal.
Kirjeldus:
Mainitud kohas on nn. Silmaläte ja Silmajärv. Silmajärv on tekkinud kahest allikast jooksva vee sulgumisel ja annab veejõudu väiksele veskile.
Allikad on sündinud liivakihtide paljastamisel, milline nähtus on õige tavaline Põlva kihelkonna ürgorgudes. Allikad jooksevad kihtide alt kahe väikese nõrena ladalasse ja liivapõhjaga tiiki. Rahvas ei tea nende kohta midagi erilist ega tunne ka nimede tähendust.

E 6971 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ristipäeval ei pea karjane ühti looduse ilustajad rikkuma nagu lille, rohtu jne., seda tehes tulla veri nähtavale.

E 6973 (21) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kuusenõelad enne küinlapäeva lume peal, siis peale küinlapäeva vee peal, sest lumi läheb siis pea ja kevade hea.

E 8377 (4) < Põlva khk., Navi k. k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud Merili Metsvahi Kontrollis Mare Kõiva
Siu Sõnad
Hissi, hässi, hirmutus,
visise, väsise, vänderus,
susise sa, soosoppi.
Narakas, räbakas,
patt sulle, kivi juure.
Irr, ärr, ära sure.
Tööhu, tonti pure.
Tee tige, soo sõge,
Põgene, raibe, rampe alla.
Vana uss, ussisugu,
kirju keerus, patu prägu.
Meid tull' Jeesus peastema,
kouri konti kolkima.
Pis paas pahane,
Hiss,häss, hävine.
Pista pea, kasi vea,
jäta rahvas rahule.
Amen.

E 8378 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui laps jalgu risti hoiab, ööldi äiokammitsas. Sellest peasta, viidi laps kolm pühapäeva õhtud palvemajasse laua peale ja leiguti nuaga puud, sellega sai ka äiokammits leigatud.

E 8378 (6) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Urbepäeval võetud vits, hoitud esimese karja metsa laskmiseni, siis löödud selle vitsaga iga looma ristluude peale kolm korda, siis ei söönud hunt.

E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. v. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku.
Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.

E 8380/8381 (29) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Suure neljapäeva homiku toogu neiu sülega puid tuppa. Kui halud paaris, siis saab sellel aastal mehele.

E 8389/8390 (32) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Poeglapsele pantud ikka nõelapuust (kuusk) ja tütarlapsele lehepuust (kask) nõderm (hälli vard). Poeglapse juures tähendanud see kindlust, au ja vahvust, tütarlapse juures aga õrnust, au ja järelandmist.

E 8397 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Kui kevadel lepp urvas, tähendada see head kaerasuid, kui kask - rüa- ja kui haav - adrasuid.

E 8398 (23) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Enne jüripäeva ei võinud peremees midagi metsast seljaga koju tuua ega ka karjus karjavitsa. Sündis seda, siis oli õues palju ussa.

E 79973/4 < Põlva khk., Peri v., Rosma k. - M. Torop, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Samuel Torop, 42 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Muinasjutt
Elas kord pühamees, kes oli Vastse-Koiola mõisas magasiaida kirjutaja. Sellele mehele oli sündides juba üks käetark ette kuulutanud, et ta saab tonti näha, sellepärast kandis ta alati kadajakeppi kaas. (Kadajamarjadel on ristid otsas ja vanarahvas arvab, et tont kardab kadajakeppi.)
Kord öösel, kui mees oli tulnud kirjutamast ja mõisa taga oleva metsa juure oli jõudnud, löönud talle hirm südamesse, kuid sellegipärast läinud ta edasi. Metsa sees oli väike Mõre järv ja järves linavaotused. Jõudes vaotuse juure, näinud mees, et linavaotus liigub üles ja alla. Peagi kerkinud vaotusest välja suur pika kaelaga tont ja hakanud mehe poole tulema. Mees hakanud lapeldes minema, et vari oleks väike ja tont varju sisse ei saaks pugeda, sest siis saab ta inimesest võimu üle. Mees oli lugenud lakkamatult isameiet ja laulnud kirikulaule ning varsti jäänud tont temast maha ja mees läinud rõõmsalt koju.

E 80122 (1) < Põlva khk., Koiola v., Vanaküla - Hans Taal, Tartu Poegl. Gümn. õpil. < Ann Plakso, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui tahetakse, et poiss saab selge meelega, siis tuuakse öösel allikast, kuhu kuu pääle paistab, vett tema ristimiseks.

E 80992 < Põlva khk., Mooste v. - Marta Loderaud, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1931) < Triin Kokk, 77 a. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Toodi ka vana-aasta puid tuppa ja loeti halud ära, kel paaris olid, see sai mehele (ehk võttis naise), kel paaritud, see ei saanud.

E I 50 (359) < Põlva khk. - M. J. Eisen < Reinu teated (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Põlva Vanakülas Kalmete mäe jalal oli aasta 10 eest veel paarisaja aastane kadak, kellele ohverdati tõnisepäeval tennüsteri - uhmris tehtud tangu. Ka Holvandi küla Hirve pettäile ohverdati.

E 10270 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnule puusärki tehakse, peavad laastud puusärgi valmiks saamiseni ära põletatud saama, muidu saada varsi keegi surema, iseäranis abielupaari juures.

E 10272/10273 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jeesus, Peetrus ja Jaan
Kord kõndinud Jeesus oma jüngritega - Peetrus ja Jaan - õhta eel talule ja palunud öömaja, mida nendele ka lahkeste lubatud. Peremees tunnud neid ja teadnud, et nendel ikka imetegevad võimu on ja palunud Peetrust, kas ta ei vöiks homikul tema reht kudagi aidata imetegevalt ära peksa, mida Peetrus ka lahkeste lubanud.
Homikul tulnud peremees ja palunud Peetrust rehele tulla. Peetrus aga ei julgenud asja ette võtta ja jätnud minemata. Peremees kobanud kepi ja peksnud Peetrust, kes voodis äärel magaja olnud. Peremees läinud välja ja pidanud perega nõu, et tarvis kõik korrast läbi kutsuda ehk on nad kõik aina kelmid. Peetrus kartnud aga peremehe uueste kepiga tulekut ja heitnud üle Jeesuse keskele arvates, et siis ehk tagumisest kõrvale puigata.
Peremees tulnud ja küsinud keskmiselt: "Eks tule ja aita mul reht peksa." Niipea aga Peetrus eitanud, nüpeldanud peremees Peetrust uueste. Nüid läinud peremees rehe juure ja teatanud, et ka tõine kelm olnud ja läinud tuppa, et kolmandama ja viimsega veel asja katsuda. Seni aga peremees õues olnud, kobanud Peetrus keskelt seina ääre Jaani taha ja jätnud Jaani keskele selle mõttega, et peremees küll Jeesust tunda, aga mitte neid, ja nii Jaan see viimase valu võtab. Kohe ilmunud peremees ka kolmandamat korda ja küsinud seinaäärselt: "Eks tule ja aita sina mul reht peksa!" Nii pea aga Peetrus vastusega viivitanud, käinud kepihoobid Peetruse pihta.
Nüid tõusnud Jeesus üles, keelanud peksu ära ja läinud peremehega rehe juure, pannud lademe põlema, käinud ise ümber ringi. Saanud tuli seina ligi, seal löönud ta kepiga tulde, tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits" ja nii kestnud see kuni aganad, õled ja terad igaüks ise hunnikus olnud.
Kui ta jüngritega edasi läinud, tõrelenud ta Peetrust usujulguse puuduse pärast. Peremehele olnud Jeesuse töö aga nii meeldiv, et ta tõise rehe peksmisel kohe lademe põlema süidanud ja naesega ringi kõndinud, keppidega tuld tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits."
Tuli aga tõusnud rehest taeva poole ja peremees naesega tänanud õnne, et eluga peasenud.

EKnS 27, 11 (7) < Põlva khk. - Karl Keerberg (1912) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kell 12 üüse tuu' kolm kõrd huupi puid, kui halo' paarih omma', saat tol aastal mehele.
(Kell 12 öösi too kolm kord huupi puid, kui halud paaris on, saad sel aastal mehele.)

ERA II 35, 493 (31) < Põlva khk., Mooste v., Kaaro k., Kaaro t. - Richard Viidebaum < Hels Koosapoig, 73 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihel äitses paljo, saa vihmane süküs.

ERA II 35, 497 (8) < Põlva khk., Mooste v., Säkna k., Üle t. - Richard Viidebaum < Kusta Anijalg, 80 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tõine asi jälle tulekahjo man. Karja välja ajades peab ütlema: "Sõda tule! Sõda tule!" Sis tuleva välja kui linnu'.

ERA II 35, 523 (6) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - Richard Viidebaum < Peeter Hämeläne, 80 a. (1931) Sisestas tundmatu, kollatsioneeris Mare Kalda
Siin (Himmaste külas) oll üts veike lepist ja oll üts suur kivi. Kutsuti Kergomägi. (Vanad naised viisid sinna ohvrit. Pandi kivi pääle.) Sääl olliva kergotannuva ja süüke tahe pannuva.

ERA II 240, 105 (5) < Põlva khk., Kioma v., Külmsoo t. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < Helene Mitta, 28 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kuningas Karl XII kepi ja mantli lugu.
Põhjasõja ajal kuningas Karl XII oma vägedega Tilleorust läbi minnes pistnud Tillemäele oma tammepuust kepi ja lausunud: "Kui see kepp siin peaks kasvama hakkama, siis saab see maa kord jälle Rootsi omaks. Kui aga ta kasvama ei lähe, siis ei võida rootslased kunagi enam Eestimaad. Kepist aga kasvanud suur tamm Tillemäele ja mantlist, mille ta Aarna mäele (Tillelt umbes paari km kaugusel) maha pannud, kasvanud suur mänd.
Mõlemad, nii tamm Tillemäel kui ka mänd Aarna mäel Kioma vallas, Võrumaal, kasvavad veel praegugi.

ERA II 240, 147 (27) < Põlva khk., Kioma v., Külmsoo t. - Adele Mitta, Tartu II Gümnaasiumi õpilane < Kristjan Mitta, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Ohvrikoht Laiusel.
See ohvrikoht asub Põhja-Tartumaal, Pedja jaamast umbes 1 km kaugusel, Soome talu põllul. Koht on umbes 10 ruutjalga suur, lage nurm ainult ümberringi, kuna ühtegi puud-põõsast praegu ligiduses ei ole, muuseas on ta ka muinsuskaitse all. Ainult palju kive on sääl, millede alt varasemail ajul olevat leitud vanu rahasid ja luid-konte. Ümberkaudne rahvas räägib, et sääl käinud vanad eestlased ohverdamas ja andeid jumalatele toomas. Sinna toodud ohvrit kõigest: küll loomi, linde, vilja ja muud kraami.

ERA II 241, 170/1 (49) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Anna Pilberg, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Tartu-Võru maantee ääres Voorepalu metsas on rist. Räägitakse, et kord tulnud ühe viina pruulija vend Saksa maalt siia viina pruulijale külla, kes elanud Vastse-Kuustes.
Külast minnes läinud mees Karilatsi kõrtsi. Kõrtsis leidnud ta endale sõbra, kes olnud mõrvar. Kahekesi hakanud mehed pummeldama, kuid mõrvaril visanud joomisest isu täis ja ta hakanud ära minema. Ka sakslane läinud sellega ühes. Mehed võtnud sihiks Tartusse minna. Pikamäel väsinud mehed, läinud metsa ja teinud tule üles, kus sakslane magama jäänud. Siis võtnud mõrvar puu ja löönud sakslase surnuks, sellepärast, et saada raha. Sakslasel aga raha polnud. Siis pannud mõrvar ohvri reeded selga ja läinud Tartu. Selleks on püstitatud Tartu-Võru maantee äärde Voorepalu metsa vahele rist.

ERA II 241, 155/6 (24) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Järvemäe t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Kollsaar, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Näkikivi.
Valgesoo külas Järvemäe talu ligidal jões on suur kivi, mida kutsutakse Näkikiviks. Kord olnud Järvemäe talus karjapoiss, kes alati karjaga jõe ääres olles kivi lähedal supelnud. Kui ühel hommikul poiss karjaga jälle jõe äärde läinud, siis istunud kivil pikkade juustega naisterahvas. Poiss ajanud loomad ruttu kaugele ja koju tulles seletanud lugu ka teistele. Poiss läinud lõunavaheajal jälle suplema sinna kivi juurde ja enam teda tagasi ei tulnudki. Nii jäigi poiss kaotsi sinna kivi juurde ja hakati seda kivi kutsuma Näkikiviks.

ERA II 241, 156/7 (25) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Uuepuiga t. < Põlva khk., Mooste v., Mooste m. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Kristjan Kuusik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Mõrsjaläte.
Kärsa ap. õigeuskliku kiriku lähedal on üks allikas, mida kutsutakse "Mõrsjalätteks". Kes sellest allikast esimest korda joovat, sel jäävat kurk haigeks. Vanasti olevat üks tüdruk peigmehe maha jätnud ja valinud uue. Pulmapäev järgnenud kätte. Kirikuteel selle lätte kohal tulnud pulmalistele pruudi endine peigmees vastu. See hüpanud pruudi juurde ja tahtnud seda enesega kaasa viia. Teine peigmees pole lasknud ja hakanud pruuti oma poole kiskuma. Üks tõmmanud pruuti siia, teine sinna. Viimaks kiskunud mehed pruudi lõhki. Sellest ajast pääle kutsutakse seda lätet Mõrsjalätteks.

ERA II 241, 158/9 (28) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Uuepuiga t. < Põlva khk., Mooste v., Mooste m. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Kristjan Kuusik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Peidetud Põlva kiriku kell.
Kui Põhjasõja ajal Vene väed Põlva ligidale jõudnud, siis peitnud põgenedes rootslased Põlva kiriku kella jõkke, umbes praeguse silla kohale. Möödunud sajandil olevat hakatud kella jõest otsima, kuid pole kätte saadud. Kell kas on vajunud jõemudasse või on ära viidud venelaste poolt Põhjasõja ajal.

ERA II 244, 613/5 (1) < Põlva khk., Põlva v., Saarjärve as., Söemäe t. < Põlva khk., Karilatsi v. - Lehte Seeba, Partsi algkooli õpilane < H. Seeba, 46 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukoha lähedal asub küngas, kus vana varemed. Seda nimetab rahvasuu Rihemäeks.
Seal ühe koha peal, kui kõnnid, siis jalgade all kõmiseb.
Arvatakse, et sääl on suur kelder, mis kõmiseb. Seal keldris on hulk varandusi ja kohalikkude mõisnikkude matusekoht.
Siis kui mõisnikud oma surnud omakseid matsid, panid nad surnutele ka ehteasju ja varandusi kaasa.
Üks kast kulda ja teine hõbedat on sääl kindlasti. Selle lasknud keegi rikas mõisnik oma tütrele, keda ta väga armastanud, hauda kaasa panna. Seal kastis olla üks kiri, kus on selle tütarlapse nimi ühes aastaarvuga, millal ta suri.
/+ üleskirjutaja joonistus künkast/

ERA II 244, 621 (5) < Põlva khk., Põlva v., Saarjärve as., Söemäe t. < Põlva khk., Karilatsi v. - Lehte Seeba, Partsi algkooli õpilane < L. Seeba, 74 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Võnnu kiriku lähedal on üks suur kivi ja seal kivi all on hulk varandusi, kuid seda saab kätte ainult jaanipäeva ajal, siis kui õpetaja kirikus jutlust ütleb.
Seda on paljud proovinud, kuid kohe, kui hakkad sääl midagi õiendama, jääd nii uniseks, et kohe uinud magama.

ERA II 244, 641 (8) < Põlva khk. - Elli Puura, Partsi algkooli õpilane < Liis Kopli, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber
Räästapalus asub suur haud. Seal olevat vanapagan endale tahtnud teed rajada põrgusse, kui ta Kalevipojaga kivisõjast väsinuna maha istus.
Kivisõda olevat peetud minu kodutalu ja naabritalu nurmedel. Sellepärast oligi minu isal palju kive lõhkuda.

ERA II 244, 652/3 (5) < Põlva khk., Peri v., Viira as. - Linda Toode, Partsi algkooli õpilane < Erich Toode, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tähitud kivi
Kivi, mis on ka märkidega. Kivi ümbermõõt on 30 m ja kõrgus umbes 2,5 m. Selle kivi all olla ka kulda ja hõbetad olnud ja võibolla on veel praeguki. Ja on ka ennem õnne otsitud ja olla leitudki mõni üksik raha omal ajal, kui olid meie maal politseimeistrid. Üks politseimeister elas Leevi mõisas. Sel härral oli oma komandu straasnikud, siis oli selle kivi kallal tööd tehtud. Praegugi on inimesi, kes mäletavad seda toimingud, siis oli leitud midagi. Kivi on märgitud, kuid praegu on märke võimata kätte saada, seda saab ainult suvel.
Kivi asub Pindi vallas Võrumaal Ojasu veski lähedal. See kivi on kõigil teada ja ta on tähtis kivi.

ERA II 244, 671/2 (1) < Põlva khk., Peri v., Partsi k., Päkka t. - Aino Visse, Partsi algkooli õpilane < Miina Visse, 72 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kõlleste vallas Alamusti laadaplatsi juures suure tee ääres on suur kivi. Selle suure kivi pääl on hobuse jälg. See olevat Peeter keisri I hobuse jälg. Seal suure kivi all olevat ka suur kastitäis raha. Päeva ei lasta sealt kaeva, aga öösiti ikka salaja käidavad kaevamas.
Ükskord oligi öösi kaevatud suur auk kivi alla. Jälg olla saanud, et Peeter oli tahtnud üle kivi sõita.

ERA II 244, 672/4 (2) < Põlva khk., Peri v., Partsi k., Päkka t. - Aino Visse, Partsi algkooli õpilane < Miina Visse, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Meie lähedal Petseri kloostri aias on suur tamm, see tamm on nii vana, et enam ei mäleta, kuna lapsepõlves nägin. Puu on nii suur, et mitu meest võtavat sealt ümber. See tamm oli juba vanasti arstipuuks. Nüüd on sinna pikkadest puudest tehtud aed ümber, aga mille jaoks. Vanasti inimesed on otsinud sealt rohtu, kui hammas valutas. Kui võtnud hammastega puu küljest seda koort ja koorega suskinud hammast, läinud valu üle. Igaüks ikka läinud sinna ja võtnud koort, viimaks kooritud puu nii paljaks, et ehitatud aed ümber. Millest on see tulnud, et puu võtab hambavalu maha, seda praegu ei teata, aga arvatakse. Kui klooster on sinna ehitatud, siis on tamm ka istutatud. Alguses, ku mungad on tulnud, on seda puud palunud ja pühaks pidanud. Kutsunud õpetaja ja lasknud seda puud õnnistada. See saavad ainult sealt abi ja rohtu, kes usub puusse sammuti kui Jumalasse.

ERA II 244, 675/6 (4) < Põlva khk., Peri v., Partsi k., Päkka t. - Aino Visse, Partsi algkooli õpilane < Miina Visse, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanasti inimesed pidasid puud pühaks ja tõid ohvrid puule. Vanasti olnud Partsis ka püha mänd ja seda mända kutsutud Tenniseks. Partsi rahvas oli iga õhtu viinud villu, teri, riied, liha. Kui mõni jäi oma ohvriga hiljaks, palus andeks. Praegune mägi Partsis peab veel nende Jumala nime ja mäke kutsutakse Tennismäeks.

RKM II 22, 106 (14) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. - Juta Sulengo < Julie Semm, s. 1884 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui hamba' valutiva, sis olliva iks kõõvitsaga tsusknuva. Tuu om kihvtine puu, kasus kossekih niidu veereh, punatsõ kihtitse mara' küleh. Matal puu, kasus põõsa moodu.

RKM II 155, 135 (1) < Põlva khk., Võru l. < Tartu l. - Augustin Maasik < Augustin Maasik (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
(40 a. tagasi) Vene-Rootsi sõjast. Ranna mõisa põllul kasvas suur vana tammepuu, mille õõnsusse on mahtunud 12 inimest, kuid siis oli temast pool ära põlenud.

RKM II 155, 135 (2) < Põlva khk., Võru l. < Tartu l. - Augustin Maasik < Augustin Maasik (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laiuse kirikumõisa aias kasvas suur pärnapuu. Vanarahvas teas tõendada, et selle puu olla Rootsi kuningas Karl XII istutanud.

RKM II 155, 135 (3) < Põlva khk., Võru l. < Tartu l. - Augustin Maasik < Augustin Maasik (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Avinurme vallas, Kiisa-Kruusaoja metsas kasvas suur kuusk, mille otsekohene läbimõõt oli ligi 2 arsinat.

RKM II 208, 69 (4) < Põlva khk., Himmaste k., Ullaro t. - Erna Tampere < Samuel Norring, 79 a. (1966) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Mammasteh sääl om läte. Kutsutas silmäläte. Säält silmile võetas rohtu.

RKM II 208, 75/6 (1) < Põlva khk., Himmaste k. < Kanepi khk., Hurmi k. - Erna Tampere < Salme Plakk, 80 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Minu kodu juures on Laivaorg, Merihuune. Vesi jookseb maapinnast välja. Tilleoru juures. Rahvas ütleb, et seal on meri taga olnud. Isa saatis pudeliga vett tooma, silmi pesta. Silmad olid haiged.

RKM II 208, 83 (11) < Põlva khk., Himmaste k. < Põlva khk., Vanaküla k. - Erna Tampere < Emilie Käis, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütlivä', et Vanahküläh ollu' mäe küle pääl ütú katai. Sinna viidu Tenüsele terri. Liha ka, tsiapää. Kalmatumäe pääle. Sääl oll sääne kallas ja ütú katai. Vana sõakääbas oll.

RKM II 208, 125 (10) < Põlva khk., Himmaste k., Haigri t. - Erna Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Sis panti külv kinni, kui pedäjä kasv lätú luuka.

RKM II 208, 125 (11) < Põlva khk., Himmaste k., Haigri t. - Erna Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui tuum häitses, sis külveti kaara.

RKM II 208, 125 (12) < Põlva khk., Himmaste k., Haigri t. - Erna Tampere < Emilie Aedmaa, 88 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihl häitseb, sis külveti kesva.

RKM II 208, 128/9 (2) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. - Erna Tampere < Liisa Plakk, 81 a. (1966) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ohvrimägi - Keldrimägi om. Inne ta oll mi maa siseh. Sääl om vanast ohverdetu.
Sääl tagan hainamaa pääl om suur kivi. Tah om rahakast alan. Vanast üts miis kõnõl, et sinna om ala pantu rahakast, aga kiäki sääl kaibnu' küll ei olõ'. Tan olli elänika' olluva'. Kaiv olli sääl ja läpp om praegu viil. Pääle sõa olli' külä' tühäs jäänü'. Sinna kopli pääle olliki pallalt jäänü' elämä. Ollu' rikas. Ja tõnõ rikas ollu' Kooskorah. Neil olluva' raudväräjä'. Õdagu, ku na' noid raudväräjit kinni pannuva', sis helü ollu' kuulda siit Kooskorda ja Kooskorast siiä. Olnu' üte käega miis, käiss ollu' tühi ja tuu löönü' vasta külgi ku plaks. Tollest tullu tuu Plaki nimi. Vanast ollu' Plaggi.

RKM II 208, 149 (58) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. - Erna Tampere < Liisa Plakk, 81 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kõivuurva' panti tuurõlt viina sisse, tuu oll haavarohi.

RKM II 208, 151/2 (7) < Põlva khk., Eoste k., Nurme t. - Erna Tampere < Joosep Kaha, 70 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kaara külveti, kui tuum häitses.

RKM II 208, 152 (8) < Põlva khk., Eoste k., Nurme t. - Erna Tampere < Joosep Kaha, 70 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kesvä külveti, kui pihlakas häitses.

RKM II 208, 234 (27) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui toomõ' häitsese', sis latik rannah.

RKM II 208, 234 (28) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pedäjä kasv longu lask, sis piät põllumiis külvipõllõ kinni pitsitämä.

RKM II 208, 247 (2) < Põlva khk., Vanaküla k., Kadaja t. - Erna Tampere < Samuel Lutsar, 84 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma mäletä tuust, et peeti kuuaost kinni. Ku kuu kiuhah om, sis om kuiv aig, kui kuu maol om, is om mädä aig. Kui küttepuu' raot, sis ei kuiva hästi. Aga kui kuu kiuhka om, sis kuius ja om kõvõmb.

RKM II 208, 255 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Varese t. < Põlva khk., Mammaste k. - Erna Tampere < Otto Vares, 77 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Mammasteh Ootsimäel om Kalevipoja kivi. Vanainimese' rääkisiv, et Kalevipoig oll tahtnu' tolle kiviga Põlva kiriku torni maha visata'. Olli müüda lännü' ja sinna Mammastehe maha kukkunu'. Keti jäle' olli' pääl. Lingukivi kutsuti.

RKM II 208, 283 (3) < Põlva khk., Eoste k., Tagametsa t. - Erna Tampere < Jaan Sander, 67 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Tarbipuu vanakuu kuival, küttepuu noorekuu kuival. Kui nuur kuu luvvas, sis kolmandal päeväl om kõge kuivemb aig.

RKM II 208, 288 (1) < Põlva khk., Himmaste k., Tõõtsimäe t. - Erna Tampere < Johannes Kurusk, s. 1900 (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Mõtsa tuleb lõigata kuival aol, muidu tõmbas seene otsa (eriti haab, tuu om kõige tundelikum). Kuiv aig om vana kuu peräots, aga perästpoole ka om. Kolm päivä om kuiv, kolm päivä pehme aig.

RKM II 208, 288 (2) < Põlva khk., Himmaste k., Tõõtsimäe t. - Erna Tampere < Johannes Kurusk, s. 1900 (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulõoss - puu külest kasvi pisti üles. Tuud es panda' saina, et ei ole hää.

RKM II 208, 332 (1) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Näkineitsi kivi om siin mäe pääl. Ennemb olli elänu siin David Liping, sellel olnu latúkene karjus. Tuu tulnu karjaga kodo ja kõnõlnu, et kivi pääl oll istnu näkk ja suginu pääd. Tõnõ päe oll tuu latúkõnõ ärä uppunu. Tollõst jäigi, et Näkineitsi kivi.

RKM II 208, 332/3 (3) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Taevaskuast räägitäs, et kuupas olevat peni või verine lambapää irmutuses, et sinna sisse ei lää. Kiäki oll lännu sinna oonde. Kiäki oll sinna sisse lännu, nüür takan, et peräst tõmmatas tagasi, aga tõmmatu nüür tagasi ja verine oinapää otsan. Es ole inimest olluki.

RKM II 208, 333 (4) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanast rääkisiva, et Taevaskuan Kuldallika juurest oll vanast kuuldu, et kangast koetas allikan. Koetu kuldkangas kuldlangust. Ütú näkineitsi pidi kudama.

RKM II 208, 334 (6) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihelgas äitses, sis om kesvätegu, kui pedäjakasu luuka, sis om kesvätegu, kui kadaja tolmase', sis om tatregutegemine.

RKM II 208, 342 (21) < Põlva khk., Valgesoo k., Järvemäe t. - Erna Tampere < Samuel Kolsar, 85 a. (1966) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Tõsõl puul Võndu, kus tuu köstre maja, köstre mäel om vääga suur pähn. Sii om ka ohvrikotus.

RKM II 208, 417 (29) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihla' marju täüs om, sis saa palju vannu tütriga mehele.

RKM II 208, 417 (30) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihla' marju täüs om, sis saa vihmanõ süküs.

RKM II 208, 27 (14) < Põlva khk., Adiste k., Mäeotsa t. - Erna Tampere < Hilda Kuklas, 62 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Lina ja tatrik külveti sis, kui kadakapõõsas tolmas, kuu ja päiv mõlõmba' taivan.

RKM II 208, 27/8 (1) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. - Erna Tampere < Elisabet Sabre, 69 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Vanast põllumiis kai, kui pihl äitses, sis tetti kesvä.

RKM II 208, 28 (2) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. - Erna Tampere < Elisabet Sabre, 69 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Kui tuum äitses, sis tetti kartult ja kaara.

RKM II 208, 28 (3) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. - Erna Tampere < Elisabet Sabre, 69 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Kui pedäjäkasu lont's, sis tetti kesvä.

RKM II 208, 32 (24) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. - Erna Tampere < Elisabet Sabre, 69 a. (1966) Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Mare Kalda 2005
Katai tolmas, sis tetti tatreku.