Põlva pärimus

Kombed ja tavad

E 8379 (18) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanaasta õhtal mintud söögi ajal teisele talule, käitud kolm korda vastupäeva ümber tua ja vaadatud siis rehealuse otspajast tuppa, kes süies ilma peata istunud, see surnud sellel aastal.

E 8380 (22) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Noorel kuul ei tohitud hamed valmis õmmelda, sest siis saanud ta süidine, olgu siis, et kolm tulist sütt läbi hame sai lastud.

E 80122 (1) < Põlva khk., Koiola v., Vanaküla - Hans Taal, Tartu Poegl. Gümn. õpil. < Ann Plakso, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui tahetakse, et poiss saab selge meelega, siis tuuakse öösel allikast, kuhu kuu pääle paistab, vett tema ristimiseks.

E 80133 (4) < Põlva khk., Moisekatsi v., Kauksi k. - P. Käär, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Anna Orav, 79 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ilma ristimata laps ei ei tohi kunagi kolm korda aevastada, ilma et keegi ütleks: "Aitäh Jessuke," sest muidu viib vanapagan lapse ära ehk vahetab oma lapsega ümber. Ristitud lapsega seda ei juhtu.

E 80992 < Põlva khk., Mooste v. - Marta Loderaud, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1931) < Triin Kokk, 77 a. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Toodi ka vana-aasta puid tuppa ja loeti halud ära, kel paaris olid, see sai mehele (ehk võttis naise), kel paaritud, see ei saanud.

E 10270 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnule puusärki tehakse, peavad laastud puusärgi valmiks saamiseni ära põletatud saama, muidu saada varsi keegi surema, iseäranis abielupaari juures.

EKnS 27, 11 (7) < Põlva khk. - Karl Keerberg (1912) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kell 12 üüse tuu' kolm kõrd huupi puid, kui halo' paarih omma', saat tol aastal mehele.
(Kell 12 öösi too kolm kord huupi puid, kui halud paaris on, saad sel aastal mehele.)

ERA II 35, 558 (23) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - Richard Viidebaum < Eva Plakso, 75 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui vana' naise' sanna lätsivä, ütlivä:
Aituma jumalale! Aituma taivatse esäle! Aituma sannakütjale! Aituma viituujale! Aituma vihahaudjalle!

ERA II 241, 156/7 (25) < Põlva khk., Ahja v., Valgesoo k., Uuepuiga t. < Põlva khk., Mooste v., Mooste m. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Kristjan Kuusik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Mõrsjaläte.
Kärsa ap. õigeuskliku kiriku lähedal on üks allikas, mida kutsutakse "Mõrsjalätteks". Kes sellest allikast esimest korda joovat, sel jäävat kurk haigeks. Vanasti olevat üks tüdruk peigmehe maha jätnud ja valinud uue. Pulmapäev järgnenud kätte. Kirikuteel selle lätte kohal tulnud pulmalistele pruudi endine peigmees vastu. See hüpanud pruudi juurde ja tahtnud seda enesega kaasa viia. Teine peigmees pole lasknud ja hakanud pruuti oma poole kiskuma. Üks tõmmanud pruuti siia, teine sinna. Viimaks kiskunud mehed pruudi lõhki. Sellest ajast pääle kutsutakse seda lätet Mõrsjalätteks.

RKM II 208, 101 (34) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui vanaperemiis või perenaine surõs tävvel kuul, sis pidi uvvõl peremehel olõma hää õnn, kõkkõ küllält, an'd tävveliselt üle.

RKM II 208, 167 (1) < Põlva khk., Adiste k., Mäeotsa t. - Erna Tampere < Hilda Kuklas, 62 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kollatsioneeris Mare Kalda
Liha ei tohi' suitsutada' kasujal kuul, suitsuda' tulõ vanal kuul, ku kuu kahanes. Kasujal kuul lei' na' ussi'.

RKM II 208, 417 (29) < Põlva khk., Himmaste k., Hansu t. - Erna Tampere < Liidia Hurt, 44 a. (1966) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihla' marju täüs om, sis saa palju vannu tütriga mehele.