Puhja pärimus

Jutte endistest aegadest

E 55464 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varaste vastu(s)
Pane l kiri ukse alla, 2 ukse peale: Abram, Iigorit, Issak, Pedinet, Jakob, Dematuse.

E 55464 (20) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Püssi sõnad
Ariel Uriel Ariisene + acean +

E 55465 (22) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaenlasele tasumine
Pühapäeva hommikul enne päikesetõusu raiu üks sarapuuhagu ühe hoobiga ja nimeta oma vihamehe nimi ja kirjuta sinna haole peale: Adonai + Sancte Andrea + Edomarie + Emeret. Pärast riputa palit üles, tao seda palitut ja ütle: Esen Eli Eljoon, ja sa kuuled, et ta kisendab.

E 55467 (24) < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Siidri linn Puhja-Kavildas
Kavilda mäe põhjapoolset osa nimetab Puhja rahvas linna jalaks ehk Siidri linnaks. Seal asuvat sõjaaegne Rootsi varandus. Korra tahetud seda välja kaevata, vist kohalikkude elanikkude poolt, kuid valitsus keelanud ära. Nüüdki kuuldub rahva seas jutte, peaks Rootsi valitsuselt varanduse välja kaevamiseks luba nõutama. Mäes, kiviprügi all asub rauduks, mis oletada lubab, et seal keldrid või maaalused käigud olemas.

ERA II 239, 719 (3) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. - Virve Koppel, E.N.K.S. Eraprogümnaasiumi õpilane < Mari Koppel, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas usub, et Kavilda vallas Puhja kihelkonnas asuvas Savinurmes leidub rahapott hõberaha.
Kord olevat öeldud unes kellelegi mehele: "Mine sinna, kus kaks kivist helme on, hakka helmete vahel kaevama ja sa leiad poti hõberahadega. Mees kaevanudki. Teistele ta ütelnud, et ta sai rahapoti, aga seda potti ta kellelegi ei näidanud. Inimeste pärimise peale, et miks ta rahapotti kellelegi ei näita, vastanud mees: "Näha pole siin midagi, Savinurmest raha sain, sinna ta ka viin.
Mehe sõnade järgi ongi jäänud sellele kohale nimeks Savinurm. Maa on seal nüüd ja ka enne olnud savine, kuid sellel kohal varemalt erilist nimetust ei olevat olnud.

ERA II 239, 723 (5) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. - Virve Koppel, E.N.K.S. Eraprogümnaasiumi õpilane < Mari Koppel, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanad inimesed uskuvat, et palju varandust leidub Kavildas vanaaegse Rootsi linnajala maa-alustes keldrites. Kui Rootsi väed kord sealt lahkunud, siis jätnud nad sinna selle varanduse. Varandusest kuulnud ka üks karjane, kuid ta kartis keldreid ja varandust otsima minna. Karjasel kadunud kord kits keldriauku. Üks agar mees toonud kitse tagasi. Kui mehelt küsitud, mis ta all nägi, siis mees jutustanud, et ta näinud üht noort tüdrukut, kes istunud vaadi peal ja kudunud sukka.

ERA II 241, 575 (12) < Puhja khk., Ulila v., Teilma k., Uula t. < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu v. - Elli Pärli, Ulila algkooli õpilane < Gustav Pärli, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Tondiniit
Lauge soos Ulilas olevat koht nimega Tondiniit. Koht on järgmine.
Üks umbes kahe-kolme kaari laiune riba, kus kasvavat ainult kanarbik. Teine vaevalt kaarilaune riba jälle metsaga kaetud. Esimene olevat Vanatondi ja teine Antsu kaar. Vanatühi olevat niitnud laia kaari ja metsa maha, Ants aga lasknud ruttu ainult latvu ja saanud rohkem kaare. Vt. HVM I, muist. 227.

ERA II 241, 585/9 (2) < Puhja khk., Ulila v., Kaimi k., Öövahi t. < Puhja khk., Kavilda v. - Meeli Susi, Ulila algkooli õpilane < Minna Susi, 41 a. < vanaisalt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Siidri linnast.
Siidri linn oli asunud praegusest Kavilda kirikust põhja poole minna mäe harja pidi umbes 400-500 meetrit. Siit leiame praegugi veel linna varemed, kus minu vanavanaisa oli näinud raudust ja maa-alust käiku, mis hiljem inimeste poolt sisse uristatud, sest inimesed käisid huvi ja saagi mõttes kaevamas. Nüüd kuulete väikese jutu, mida räägib Anu Pari. Muistel aal oli karjalatsel üits lammas sinna käiku lännu ja karjane lännu järgi ja nännu sääl üte nasterahvast lootsiku päral istman ja söehunnik liiknu ta iin. Tütruk kohkunu ärä, aga nasterahvas ütelnu, et võta põll üles ja tütruk võtnudki põlle üles. Nasterahvas oli kühvliga süse rüppe pannu ja käsnu vällä minna. Tütruk tullu vällä, põllen ollu hõberaha, aga lambast jäänu iki ilma.
Siidri linna all jões, praeguses Soova ojas - ennem olnud ikkagi jõgi, sest praegu olevat ta poole vähem, vähemalt väiksemaks jäänud, Põhjasõja ajal on Siidri silla päält jõkke visatud kaks härja kuldiket mälestuseks tulevasele põlvedele. Kui keegi neid sealt leidnud ei ole, siis peavad nad praegugi sääl leiduma.

ERA II 241, 611 (1) < Puhja khk., Ulila v., Kure k., Liivaranna t. < Helme khk., Helme v. - Valter Luik, Ulila algkooli õpilane < August Luik, 39 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ulila mõisa põllumaa põhjapoolsemas otsas oli veel 37 a vana maja, mille minevik olla tume isegi vanadele inimestele. Minu isa on kuulnud niipalju tast räägitavad, et parun ehitanud ta kahe talve tee ristlemis kohta üks mis läheb lõunast põhja ja teine nimega: Mulgi talvetee mis läheb läänest, kakku. Nimi: Ajaviite saanud ta sellest, et kui kandimehed töölt tulnud siis läinud nad kõrtsi aega viitma. Kõrtsi rikkusest annab tõendusi rohke 1841. a. rahade leid.

ERA II 241, 617 (2) < Puhja khk., Ulila v., Kannu k., Sibula m. - Armin Pallon, Ulila algkooli õpilane < M. Kirs, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vastse mõisa rehes kütnud rehepapp reheahju, ja reheluuk läinud äkki lahti ning vanatont tulnud luugist sisse ja läinud ahju pääle. Vahtinud tükk aega sääl, siis läinud jälle luugist välja ning sulges luugi enese järel.

ERA II 241, 618 (5) < Puhja khk., Ulila v., Kannu k., Sibula m. - Armin Pallon, Ulila algkooli õpilane < J. Rähn, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kapsta küla põllu sees olevat olnud vaskrahakatel. Sääl oli raha sees suurtes pulkades. Härra ütles moonameestele: "Minge ära kodu, nüüd võtke hobused lahti ja pange nad sööma." Härra võttis seni rahakatla välja ja viis koju. Katla läbi ta olla saanudki omale mõisa.

ERA II 241, 625 (4) < Puhja khk., Ulila v., Rehe t. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - Hugo Ottep, Ulila algkooli õpilane < Mari Ottep, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ulila vallas Ridaküla peremeeste heinamaa sees on üks auk. Kord vanasti läinud mees ja naine sinna suplema. Mehe nimi olnud Ants, naise nimi aga Kadri. Sinna auku olevat nad mõlemad ära uppunud. Sellest olevat saanud ka augule nimi: "Ants Kadri Kael". Ka praegu on see kael alles.

ERA II 241, 650 (8) < Puhja khk., Konguta v., Männiku t. < Helme khk., Leebiku v., Mangu t. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Leena Põder, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Loka talus leidsin kartulivõtmise ajal plekk-kastitäie hõberaha ja ehteasju. Õkva kartulivao päält. Peremiis viis na kik ära Valka. Selle talu ussaid olli vana sõalaager. Säält tullu kike sõjariistu välja.

ERA II 241, 663/4 (3) < Puhja khk., Konguta v., Vahemetsa t. - Vaike Aruella, Konguta algkooli õpilane < Karl Kõiv, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Elva koolimaja ees kasvavad kolm suurt mända. Keskmise männa nimi on Ristiga mänd. Selle männa all olevat Vene valitsejanna Katariina II lõunat söönud.
Rahvasuu räägib, et selle männa all olevat peidus raha. Üks mees läinudki seda järele vaatama. See mees olnud Kulbilohu sepp. Ta läinud kaevamistöid tegema öösi, et teised teda ei näeks. Kaevanud küll, kuid tema kaevamistöödest ei tulnud midagi välja. Ta olnud selle pääle veel pahane, et kaeva-kaeva, kuid midagi ei tule nähtavale.

ERA II 241, 681 (1) < Puhja khk., Konguta v., Pombri k., Krampa t. < Rõngu khk., Aru v. - Mariette Köörna, Konguta algkooli õpilane < August Köörna, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord Rootsi sõja ajal on olnud Aru mägedes Erumäe nimelise kantsi juures sõjalaager, kus arvatud midagi peidetud olevat. Inimesi oli palju kaevamas käinud, kuid ei leitud midagi. Keegi mees aga läinud kaevama ühel varasel hommikul ja leidnud naelasuuruse kasti hõbe- ja kuldrahadega.

ERA II 241, 685/7 (3) < Puhja khk., Konguta v., Pombri k., Krampa t. < Rõngu khk., Aru v. - Mariette Köörna, Konguta algkooli õpilane < August Köörna, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord juhatatud ühele vanale talumehele Laasile unes, et naabertalu õues suure kivi all on rahapada. Mees läks kohe järgmisel ööl kaevama rahapada. Koer hakanud kõvasti haukuma, kuni kutsunud peremehe välja. Peremees hakanud Laasiga pragama, et mis ta hulgub teiste õue mööda ja teeb midagi kurja. Laas aga palunud peremeest põlvili, et ta ära läheks ja tal edasi teha laseks. Peremees näinud, et ta midagi kurja ei tee ja pärast peremehe minekut visanud Laas veel paar labidatäit ja rahapada tulnud välja.

ERA II 241, 687/9 (4) < Puhja khk., Konguta v., Pombri k., Krampa t. < Rõngu khk., Aru v. - Mariette Köörna, Konguta algkooli õpilane < August Köörna, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord kündnud mees põllul, kui hobune jäänud äkitselt kinni ega jõudnud edasi tõmmata. Kündjal süda täis ja hakanud kurjasti tõrelema hobusega. Hobune tõmmanud viimasest jõust ja mees kuulnud, kui rahakatal varisenud maa alla. Kui mees oleks jumalakeeli palunud, et ader edasi läheks, oleks ta rahakatla omandanud.

ERA II 242, 25 (4) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k., Restu t. - Jaan Resto, Puhja algkooli õpilane < Miina Resto, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ühes paigas tehtud tuld. Tule juures olnud mehi. Kolm teekäijat läinud säält mööda. Ühele minejaist visatud sütega. Teisel päeval läinud see vaatama ja söed olnud kõik rahad. Nüüd saanud teekäijad rikasteks meesteks.

ERA II 242, 33 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k., Paabu t. - Jaan Resto, Puhja algkooli õpilane < Noora Paap, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mees palganud kaks sulast. Teine neist olnud kõõrdsilmadega: kui ta ühele poole vaadanud, siis teisele poole näinud.
Peremees saatnud nad mõisa metsa puid vargile. Hakanudki puid raiuma. Teine meestest vaatab, et kõõrdsilmaline mees vaatab teda ja tahab talle lüüa. (Aga mehe vaade oli küll mehel, aga puud nägi.) Mees kohe jooksma ja kõõrdsilm tagant järele, kartes et metsavaht tuleb. Niiviisi jooksnud nad koju.

ERA II 242, 35 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k., Paabu t. - Jaan Resto, Puhja algkooli õpilane < Noora Paap, 71 a. (1939) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2006
Vanast asunud Kavilda oru kaldal Siidri linn. Vanemad inimesed arvavad seal palju varandust peidus olevat. Mõned inimesed olnud väga uudishimulikud ja hakanud kaevama, kuni keldri suu vastu tuli, mille järele ei juletud enam edasi kaevata.
Ennemini, kui urkad olnud lahti, käinud mõned sees. Seal olnud musta mulda. Inimesed arvavad, et see muld on tekkinud viljast.

ERA II 242, 85 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. < Nõo khk., Aru v. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Mihkel Rebane, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Raha otsimas
Kord näinud kaks poissi unes, et Odratsi mäel kivi all olevat rahakast. Poisse olevat kästud kivi juurde rahakasti kaevama minna. Koht oli Puhja surnuaia lähedal. Mõeldud, tehtud, poisid läinudki kaevama. Pärale jõudes löönud poisid kuued maha ja siis labidad pihku. Ühel poisil puutunud labidatera juba mingi suure rauast nõu külge. Teine hakanud labidaga kangutama ja kukkunud pikali. Viimane hakanud täiest kõrist vanduma, mille järele rauast nõu vajunud suure kõlinaga sügavasse maapõue. Küll kahetsenud poisid, et miks nad nii halvasti vandunud, aga mis kadunud, seda enam ei leitud.

ERA II 242, 87 (10) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. < Nõo khk., Aru v. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Mihkel Rebane, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peidetud varandus
Aru vallas oli veel hiljuti üks suur kuusk Mõõkjärve kaldal. Rahva teada olevat üks rahakatel kolmekümne sammu kaugusel kuusest peidetud. Olevat käidud otsimas põhja suunas, aga ei olevat leitud. Praegu on see kuusk maha raiutud, kuid känd on alles praegugi.

ERA II 242, 105 (17) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kuldmunad
Vanasti elanud Kavilda vallas Soova külas Ants Tiilman. Ta olevat olnud väga hoolas põllumees. Eriti kevadel olnud Ants enne teisi põllul. Kord läinud Ants jälle kündma, kündes puutunud mingi asi adra ette ja löönud Antsul adra maa seest välja. Ants tahtnud kivi välja võtta. Välja kaaludes selgunud, et see ei olnud mitte kivi, vaid suur rauast kast. Ants jätnud kündmise sinna paika ja tõtanud kastiga koju. Kodus kangutanud ta kastil kaane lahti ja leidnud seest kuldmune ja kuldraha. Ants saanud rikkaks meheks ja müünud kuldmunad ära.

ERA II 242, 145 (6) < Puhja khk., Kavilda v., Puhja k. - Asta Karelson, Puhja algkooli õpilane < Tiina Ummik, 82 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Öine hääl
Ennemuiste läinud mees üksinda rehe alla, kus pimedas hõiganud hääl: "Päästa mind, päästa mind! Tema ütelnud: "Kust ma sind päästan? - "Mine Verevisse Kruusa talu värja taade, sääl om üits suur kõiv ja kõivu juure all om palju raha, kaeva see välja! Mees ei ole julgenud. Teisel ööl ütelnu vaim jälle rehe alt: "Miks sa seda ei teinud? Mees värisenud kõigest kehast, ise mõtelnu: "Mis nüüd saab - minna ma küll ei julge. Kõnelnu sis teistele. Teised soovitanud vaatama minna. Võtnud mees siis lapju, lännu vaatama, mis sääl om. Kui kaevata tahtnud, tulnud kole hirm peale ja viimaks jätnu kõik sinnapaika ja tullu tulekit. Järgmisel õhtul ei ole enam häält kuulda ollu, kõik kadunud ära.

RKM II 11, 535/6 (5) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varga kinni võtmine. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna. Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa.
Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü.
Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu.

RKM II 11, 536/7 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raha tagasivõtmise sõna. Viina läbi sai nuu sõna kätte. Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä.
Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene puuten, et raha ei saa vällä minnä. Ja kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää.