Puhja pärimus
Kombed ja tavad
E 55464 (19) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003
A(rmastuse)sõnad
F h I j 34 ehk
J b o h R m h z.
Alasti neljapäeva õhtul, kui päike läbi akna sisse paistab, keeruta peripäeva kolm korda ümber keha ja ise loe Meie Isa, siis kolm korda ümber pea, ise ütle: Mari armasta Mihklit nagu naine meest armastab ehk nagu Kristus kogudust. Aamen.
ERA II 241, 618/9 (6) < Puhja khk., Ulila v., Kannu k., Sibula m. - Armin Pallon, Ulila algkooli õpilane < J. Rähn, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord surnud üks peremees ära ja käsnud ennast öösel matta kella kaheteistkümne ajal. Keegi ei julgenud teda matma minna, et misjaoks just öösel. Nad läksid targa juure nõu küsima, et miks teda tuleb öösel matta. Tark ütles, et peate laskma sepal kirstule kolm vitsa pääle teha. Siis mingu ta öösel surnut matma. Kui kõik vitsad pääle kolmanda katki on läinud, mingu ta tagurpidi puu juure ning ronigu puu otsa. Kui ta puu otsa saanud läinud kirstu kaas päält ära ja surnu tulnud välja ning kõndis edasi-tagasi ja ütles: "Siit on tuldud, siin on oldud, kus mu kutsar?" Kui kell kaksteist läbi sai, läks ta kirstu tagasi ja vitsad kõik terved pääl. Mees sõitis ruttu haua juurde ja lükkas kirstu hauda ning ajas mulla pääle.
ERA II 241, 644/6 (4) < Puhja khk., Konguta v., Paju t. < Rõngu khk., Aakre v. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Liis Oona, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Lukel ollu üits hirmus suur rehi nimega põrgurehi. Ta ollu hirmus ja kole, kõiki tonte nättu sääl. Üits ulak poiss ollu kah. Ta vandnu alati kike kurja. Üitskõrd ollu ta ütel suurel pidul, aga seda ta es ole mitte mäletanu, kuidas ta sinna olli saanu. Muidu et ollu jah sääl. Ollu suur ja illus häärbär ja ilusa peenikese koogi olleva, mis neile sääl süvva antu. Ristitu sääl last jah, ja latsele pantu nimeks Jõmpsikas. Nema tantsnuva ja karelnuva iks sääl ja hõiknuva iks, et Jõmpsikas ja Jõmpsikas. Nakanu sis tema kodu tulema, tu poiss jah. Antu talle kike peeniksid kuuke ja üits pill, või viiul kah. Pantu kik ilusti papresse, nakanu sis kodu minema, aga ei ole välla saanu. Kaenu sis ümber ja nännu, et ta ollu põrgurihen. Usse olluva kik kinni ja ta ei ole muidu välla saanu, kui olli värja alt tüknu. Ta mõtelnu, et ma kae, mis asja na mulle anniva ja võtnu paberi taskust välja ja sääl sihen olluva lehmasita koogid ja viiuli asemel ollu lambalabaluu. Aga kust ta sinna sai, seda ta ei mäletavat.
RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii:
Mädägu siiä paika,
ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."
ERA II 241, 618/9 (6) < Puhja khk., Ulila v., Kannu k., Sibula m. - Armin Pallon, Ulila algkooli õpilane < J. Rähn, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord surnud üks peremees ära ja käsnud ennast öösel matta kella kaheteistkümne ajal. Keegi ei julgenud teda matma minna, et misjaoks just öösel. Nad läksid targa juure nõu küsima, et miks teda tuleb öösel matta. Tark ütles, et peate laskma sepal kirstule kolm vitsa pääle teha. Siis mingu ta öösel surnut matma. Kui kõik vitsad pääle kolmanda katki on läinud, mingu ta tagurpidi puu juure ning ronigu puu otsa. Kui ta puu otsa saanud läinud kirstu kaas päält ära ja surnu tulnud välja ning kõndis edasi-tagasi ja ütles: "Siit on tuldud, siin on oldud, kus mu kutsar?" Kui kell kaksteist läbi sai, läks ta kirstu tagasi ja vitsad kõik terved pääl. Mees sõitis ruttu haua juurde ja lükkas kirstu hauda ning ajas mulla pääle.
ERA II 241, 644/6 (4) < Puhja khk., Konguta v., Paju t. < Rõngu khk., Aakre v. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Liis Oona, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Lukel ollu üits hirmus suur rehi nimega põrgurehi. Ta ollu hirmus ja kole, kõiki tonte nättu sääl. Üits ulak poiss ollu kah. Ta vandnu alati kike kurja. Üitskõrd ollu ta ütel suurel pidul, aga seda ta es ole mitte mäletanu, kuidas ta sinna olli saanu. Muidu et ollu jah sääl. Ollu suur ja illus häärbär ja ilusa peenikese koogi olleva, mis neile sääl süvva antu. Ristitu sääl last jah, ja latsele pantu nimeks Jõmpsikas. Nema tantsnuva ja karelnuva iks sääl ja hõiknuva iks, et Jõmpsikas ja Jõmpsikas. Nakanu sis tema kodu tulema, tu poiss jah. Antu talle kike peeniksid kuuke ja üits pill, või viiul kah. Pantu kik ilusti papresse, nakanu sis kodu minema, aga ei ole välla saanu. Kaenu sis ümber ja nännu, et ta ollu põrgurihen. Usse olluva kik kinni ja ta ei ole muidu välla saanu, kui olli värja alt tüknu. Ta mõtelnu, et ma kae, mis asja na mulle anniva ja võtnu paberi taskust välja ja sääl sihen olluva lehmasita koogid ja viiuli asemel ollu lambalabaluu. Aga kust ta sinna sai, seda ta ei mäletavat.
RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii:
Mädägu siiä paika,
ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."