Rannu pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 75453 < Rannu khk. - Loreida Pärtelpoeg, õpil. < Peeter Krause, 72 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Taaritegemise ajal lauldi muu hulgas järgmist taarilaulu:
"Meie taar hapnema,
Külanaised kaklema.
Kes joob, joobnuks jääb,
Kes maitseb, see maha satab*!"
* sajab, kukub

E 75570 < Rannu khk., Koopsi k. - Ellen Jürisson, õpil. < Ellen Jürissoni ema (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui uut taaripõhja pandud, tulnud peremees juure ja lausunud: "Külanaised kaklema, meie taar hapnema." Sõnad lausutud selleks, et taar paremini ja rutemini hapuks läheks.

E 80034/5 (3) < Rannu khk., Rannu v. - August Põllusaar, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Ann Põllusaar, 63 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Surma ennustusi ja kombeid
Kui kaarenid üle pea lendavad ja häälitsevad, siis peab ütlema: "Mine, mine, must linnuke, vii kurja, too hääd!" Kui see ütlemata jäetakse, võib õnnetus tulla.

ERA II 16, 518 (4) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k., Andresjaani t. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 61 a. (1929) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kiägi võiteo aigu sisse tulli, sis küsiti: "Kas savikuurmat näid tuleva?" - Sis tuleja pidi ütlemä: "Näi küll! Õige lähikesin olli." - Sis läits või varsti kokku.

ERA II 56, 386 (16) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Liisa Rebane, 65 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Katessa kesväteräga hõõrutana käsnu ja visatana ahju, ku tuli palab.

ERA II 56, 389 (1) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Miina Sirk, 72 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Äkilitse hädä vasta loeti: Mine ärä, Essä, Poja ja Pühävaemu nimel! Aamen. Sis Meie-essä üte hengutõmbega vahele ja sis: Tagane ärä, saadan! Essä, Poja ja Pühävaemu nimel! Aamen.

ERA II 56, 405 (57) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 65 a. (1932) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussisõnaden ollu serätse sõna: "Siug sina sigavitt!"

ERA I 3, 357 (1) < Rannu khk., Valguta v. - Elmar Päss < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama.
Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.

RKM II 307, 32 (16) < Rannu khk., Uniküla k. - Erna Tampere < Eliise Kaarelson, 88 a. (1973) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mina ollin Kuudil abin kartuli paneman. Nikerdin jala ärä. Olli jo nii, et valeti viiga, kes edimese kartulipaneja olliva. Tuu Poola Liine võt't mul jalast kinni, õõrd ja raput ja ütel:
Nika naka nikerdus,
kanakaala kakerdus.
Nikatsisõna olliva. Jalg sai terves, valu kadus ära. Tuu olli mud'u nal'las.