Rannu pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 81873/4 (2) < Rannu khk., Rannu v., Rannuküla k. - V. Puhkason, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < M. Laksberg (1932) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Valgjärve sünd
Ühes suures mõisas elasid kord õde ja vend ja nad hakkasid teineteist armastama ja tahtsid abielluda. Õpetaja ei tahtnud neid aga laulatada, sest see oleks seadusevastane olnud. Kuid suurt maksu saades andis ta siiski oma nõusoleku. Kui õpetaja aga parajasti pruutpaari laulatas, vajus mõis maa alla ja mõisa asemele tekkis järv, mis praegu Valgjärve nime all tuntud. Noore jää ajal keset järve olevat praegugi võimalik näha selle lossi torne, kui must riie üle pea võtta.

ERA II 56, 185 (1) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Herbert Tampere, s. 1909 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Lapsepõlve mälestusi vaarao kaladest
Kuuldud 15-20 a. tagasi Rannu khk., Rannu v., Unikülas.
Meren olna üte serätse looma - puul kala ja puul inimest, kirsnava iki varuu ja varuu. Nee olnava vaarao sõamehe, kes meren hukka saiva, ku iisrali latsi taga aiva. - Küsinuva iki laevameeste käest, et konas viimnepäiv tuleb, sis nemä saava jälle inimestes.

ERA II 56, 389 (1) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Miina Sirk, 72 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Äkilitse hädä vasta loeti: Mine ärä, Essä, Poja ja Pühävaemu nimel! Aamen. Sis Meie-essä üte hengutõmbega vahele ja sis: Tagane ärä, saadan! Essä, Poja ja Pühävaemu nimel! Aamen.

ERA II 56, 401 (40) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 65 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Äkilitse haiguse aigu positi leivä pääle ja anti loomale sisse.

ERA II 56, 402 (44) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 65 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Kui äkiline haigus olli loomal ja täis ai, sis lasti piibusuitsu nõnna ja kõrva. Litsuti nõnasõõrme ja kõrva kinni. Sii pan´d sis looma turnama ja tõi nagu lahutust.

ERA II 121, 615 (1) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaemalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud:
Kadunud vanaema rääkis, et olevad ennemi kord Tartus näidatud kalasabaga vee poolvaadis lamavat inimest pikkade juustega, see olevat Punasest merest püütud "vaarokala", kes kuival maal elada ei saavat. Rindest saadik - inimene. Häälitsevat tumedalt: vaao, vaao. Terve vaarao sõjavägi olevat Punases meres uppudes sarnasteks muutunud. Olevat neid kuuvalgeil öil praegugi veel Punases meres enamasti salgakaupa näha. Neil olla igav.

ERA II 121, 615/6 (2) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaisalt (1936) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud:
Kadunud vanaisa rääkis, et endisel ajal, ka tema noorel põlvel, olnud rahvast tihti vaevamas "halltõbi", millesse haigestunuid nimetati "hallisõitjateks", - alati suvine haigus. Haige palaval suveajal värisenud külma käes ja pikapeale jäänud nõrgaks. Visatud talle ilma tema nägemata pangitäis külma vett selga, siis kohe lahkunud halltõbi. Aga ometi ühel sarnasel heidutamise korral hall hakanud haiget kuumaga vaevama. Haigusel olnud ka teatavad vaheajad, sest hall - põhjamaa laplane - pidanud ka oma kodus käima, kuid olnud varsti jälle tagasi. Sarnasel vaheajal peitnud meil keegi haige end tühja kirstu. Niikaua kui ta kirstus viibinud, polevat hall teda leidnud. Kirstust väljudes - hall kallal.

ERA II 241, 702/3 (2) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Harja t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < A. Tammiksalu, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Valguta vallas riigimetsas "Kiili" vahtkonnas on niisugune mets, kus ennemini arvati elavat vaimud. Kui keegi peale päikeseloojangut sealt metsast läbi läks, kuulis ta ikka vaimude laule ja nägi viirastusi. Kord läinud keegi teekäija läbi metsa. Seal näinud ta puude vahel kahte naisterahva kuju valgeis riideis hõljumas. Veel olevat ta kuulnud imeilusat laulu. Mees pistnud suure hirmuga kodu poole plagama. Ta jõudis koju üleni higisena ja kahvatuna. Varssi jäänud mees haigeks ja peale selle surnud ta ära.

ERA II 241, 710 (10) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Laane t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < K. Tammiksalu, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Valguta vallas Ranna ja Kipastu küla piiril olevat tuntud Valgjärv. Seal olevat ainult järve keskel natuke vett. Ääres aga mäda. Järv olevat mädaks jäänud sellepärast mädaks, et algul kuivanud järve ääred ära, pärast tulnud vihm, mis teinud järve ääred läbipääsmatuks. Kui keegi läheb sinna järve äärde, siis kohe vajuvat põhja, nii et mullid aina kihisenud.

ERA II 242, 173/4 (5) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Jaan Tuul, surnud (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord läinud keegi tüdruk Osjasaarde lilli noppima. (Osjasaares hakkavad lilled juba vara õitsema.) Korjanud peod ilusaid lilli täis, kui korraga tunnud ta suurt väsimust. Tüdruk istunud kraavi kaldale sihi äärde maha ja vajunud sügavasse unne. Korraga hüüdnud keegi: "Mine eest ära! Tüdruk karanud ruttu üles ja vaadanud ringi - ei kedagi. Ta istunud uuesti tagase, arvates, et mine tea, mis see olnud. Teist korda hüütud: "Mine eest ära!, aga kedagi ei olevat olnud läheduses. Tüdruk seisnud kohmetunult paigal. Kolmandat korda hüütud: "Mine eest ära! Ja viudi! visatud ta eemale põõsasse.

ERA II 242, 174/5 (6) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Jaan Tuul, surnud (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Keegi mees läinud hilisõhtul Osjasaarest mööda. Sihi otsa juures jäänud mees ehmunult seisma. Ta olevat näinud eemal sihil valgeis riideis preilit tantsimas. Valge õrn kleit lehvinud tuules. Äärmiselt sulavad ja painduvad olnud ta liigutused. Mehe korraga kuivaks jäänud kurgust tulnud kähe korin. Sedamaid kasvanud preili suuremaks ja kadunud siis täielikult. Mees aga annud jalgadele tuld.

ERA II 242, 179/81 (11) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k., Agutandi t. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Herman Põldoja, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Osjasaare ligidal heinamaadel ja metsades on vanade talude asemeid. Vanal-vanal ajal on olnud seal küla, nüüd ainult mets, soo ja heinamaa. Kärba talu heinamaal ühes kohas on veel künnijäljed tunda. Sealsamas asuva maja-aseme ligidal asub pajupõõsasse kasvanud kaev. Seda kohta ühes tüki metsaga kutsutakse Muinatsiks. Ennemalt, kui see kaev oli terve, nähtud seal tihti näkke. Ühel kuupaistelisel ööl kerkinud kaevurakete vahelt välja tuhmid valged kogud. Kummardunud nad siis kaevule ja tõstnud sealt sädelevat vett oma silmadele. Kui kastnud oma silmad, teinud nad kaevu ümber sõõri ja hakanud tantsima. Esiti aeglaselt, hõljuvalt, pärast ikka läinud tants metsikumaks ning ring veninud laiemaks, tõmbunud koomale ja kadunud siis kaevu.

ERA II 242, 190/1 (9) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta vallas Ervu palus Underlombi juures nägin ma enda silmaga valget inimese kuju. Kuju nägin umbes pool versta eemalt tulevat vastu samale teele Underlompi. Teeääres elas kolm-neli leppa. Kuju jõudis leppade juurde enne mind umbes kolmkümmend sammu. Ta seisis seal ja hakkas jooksma peripäeva ümber põõsa, ise käega lehti tõmmates. Kui sain mina leppade juurde, siis ei näinud mina enam kedagi. Suurde metsa on sealt umbes 200-300 sammu ja ümbruses on täitsa lage. Ka praegu kummitab veel see mets.

ERA II 242, 197/8 (20) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Haigustest on siin rahva jutu järele liikunud hall hallatõbi, maad mööda väikese mehe näol ringi. Ta püüdnud ustest sisse lipsata. Kuhu teda sisse minemas nähti, sinna ilmus kohe hallatõbi.
Minu vanaema elas noorena oma vanemate ja õdedega Madise talus popsikohas. Minu tädi Ann näinud kord talituse ajal, et üks hall mees läinud tuppa. Väljast sisse tulles ei leidunud toas ühtegi võõrast. Teisel päeval haigestus ta ühes noorema õe Anuga. Umbes nädala pärast surid.

RKM II 307, 25/6 (10) < Rannu khk., Uniküla k. - Erna Tampere < Eliise Kaarelson, 88 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõneldi, et üits tullu järv om temä (Võrtsjärv). Puna mägede all olna kirjutus. Kes toda kirjutust oles ärä mõistnu lugeda, sis oles järv ärä lännu. Inimesed kõneliva, et tuu kirjutus olna maha õõrutu, aga jälle olli tullu tagasi. Tullu järv om. Kalamehed om kõnelnuva, et võrgud om jäänuva kerkutorni otsa kinni, kui nemä kala püidnuva. Mõni ütel Võrtsjärv, mõni jälle Virtsjärv.

RKM II 307, 43 (5) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. - Erna Tampere < Meeta Öövel, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Järv om enne ollu selge too vesi kõik. Aga tullu sõda, sis olli vesi sogases lännu ja panti teine nimi - Virtsjärv. - Musta sõa aigu olli nii pal'lu tinte, et rahvas saanu süvvä. Ollu näl'la aeg sõdade järgi. Must sõda olli viienda aasta paiku.

RKM II 307, 48/9 (18) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. - Erna Tampere < Meeta Öövel, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ärä lõigassid või kirvega sisse lõid, sis võeti kohe värske obusejunn, pigistati tuu liim väl'lä. Tuu pidi olema kui juut. Kivitare Lõhmusel rukkirehe juures lõigas vihulõikaja sõrme katski. Panti toda pääle ja sõrm kinni - nii ku juut. Mett ka panti aava pääle.

RKM II 307, 49 (19) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. - Erna Tampere < Meeta Öövel, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui paise oli, sis tiilehti või takisse lehti pääle, et tuu kisub paistuse ärä, palaviku vällä.

RKM II 307, 49 (20) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. - Erna Tampere < Meeta Öövel, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maaline tulli sellest, et maa oli engänu. Arstiti rasvaga. Käidi targa man rasvaga. Tuu luges rasva pääle. Neemiskülas oli Loku Joosepil maaliste sõnad. Ar'st toda maalist. Üitskõrd tuli Poola Salme vend Muri Aleksander turba soost, oli maan maganu ja tulliva kobran pääle maalised. Joosep tei toda rasva ja sai terves.

RKM II 307, 106 (1) < Rannu khk., Kirikuküla k. - Erna Tampere < Jaan Luts, 77 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Järv om ennemb must ollu, virtsane. Sis kutsuti Virtsjärv.