Rannu pärimus

Jutte endistest aegadest

ERA II 121, 617/8 (4) < Rannu khk., Rannu v. - Eduard Kärp < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Ell Vahtramäe
Rannu vallas Verevi külas "Sandimärdi" talu nurmes on kivivare, väga kaugest ajast. Kas ta praegu alles, ei tea. Võis olla vana matusekoht. Kohalik külamees pidanud säält "vaimu" juhatuse järele juhatuse ööl raha potiga ära tooma, hirmutajaid kartmata. Mees läinudki. Vastu tulnud järgimööda: koer, hunt, siis karu. Karu kartes mees pööranud tagasi. Rahast ilma. Seda kuulsin koguni lapsepõlves.

ERA II 241, 703 (3) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Harja t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < A. Tammiksalu, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Valguta vallas tuntud Ervopalu metsas asuvad üksteisele vastandiks olevad kohad: "Armuorg" ja "Põrguhaud". "Armuorg" on saanud oma nime sellest, et ennem oli seal laulatatud pruutpaare, Põrguhauas aga olevat liikunud tondid.

ERA II 241, 705 (5) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Laane t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < K. Tammiksalu, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Valgutas olevat elanud Juhan Tupp. Tema oli sõnade lugeja ja ka pillimees. Kui kedagi uss hammustas, siis luges ta sõnu pääle ja jalg sai kohe terveks. Või kui oli kusagil tulekahju, siis luges Tupp sõnu, ja kui muu juba põles, siis korsten ja ahi jäid ikka järele. Tema oli ka kuulus omatehtud pilli poolest. Pikk oli puust, kiil sõrmelise peal. Kui ta külasse läks, oli tal pill käises, sest ta kartis pilli varastamist või kadumist.

ERA II 241, 708 (8) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Valguta v., Laane t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < K. Tammiksalu, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Rõngu mõisa ääres on mets. Seda metsa peetud pühaks. Selles metsas kasvanud ilupuud. Siin metsas olevat olnud Rõngu krahvi Mandeuffeili perekonna surnuaed. Seal metsas olevat olnud ilusad tänavad sees. Krahvi raudrist olevat säilinud praeguseni.

ERA II 242, 179/81 (11) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k., Agutandi t. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Herman Põldoja, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Osjasaare ligidal heinamaadel ja metsades on vanade talude asemeid. Vanal-vanal ajal on olnud seal küla, nüüd ainult mets, soo ja heinamaa. Kärba talu heinamaal ühes kohas on veel künnijäljed tunda. Sealsamas asuva maja-aseme ligidal asub pajupõõsasse kasvanud kaev. Seda kohta ühes tüki metsaga kutsutakse Muinatsiks. Ennemalt, kui see kaev oli terve, nähtud seal tihti näkke. Ühel kuupaistelisel ööl kerkinud kaevurakete vahelt välja tuhmid valged kogud. Kummardunud nad siis kaevule ja tõstnud sealt sädelevat vett oma silmadele. Kui kastnud oma silmad, teinud nad kaevu ümber sõõri ja hakanud tantsima. Esiti aeglaselt, hõljuvalt, pärast ikka läinud tants metsikumaks ning ring veninud laiemaks, tõmbunud koomale ja kadunud siis kaevu.

ERA II 242, 187 (4) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2006
Rannu vallas Rannuküla talu nurmes on suur maakivist rist. Sinna olla maetud sõja ajal samas kohas langenud, mingi suurem ülemus. Sealt on leitud kuldsõrmuseid. Ühe leidnud Juhan Laksberg, kes on preagu surnud. Muud teada ei ole.

ERA II 242, 187/8 (5) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rannu vallas, Rannu mõisast hommiku poole kasvavad suured lõhmused. Nad on oksepidi üksteisest läbi kasvanud. Seal olla kunagi sõja rahu tehtud ja kaks sõjaväe juhti on annud teineteisele käe rahu märgiks. Sellepärast on istutatud sinna puud ja hoitud nii oksad, et nad läbi kasvaksid.

ERA II 242, 191 (10) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta vallas Päeva talu nurmes on vana kalmistu. Veel praegugi tuleb säält välja inimeste luid ja vanu rahasi. Kunas sinna on maetud ja keda, ei ole teada.

ERA II 242, 192 (11) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõngu vallas Sika talu nurmes on vana kalmistu. Olen ise näinud seal kääpaid. Sealt leitakse ka vanu rahasi.

ERA II 242, 192 (12) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta vallas "Kõbistaja metsas "Osjassaares olla maetud ühe eestlaste vanema poolt varandust. Kuhu varandus olla maetud, ei ole teada. Vanemast oli juttu eespool.

RKM II 307, 43 (5) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. - Erna Tampere < Meeta Öövel, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Järv om enne ollu selge too vesi kõik. Aga tullu sõda, sis olli vesi sogases lännu ja panti teine nimi - Virtsjärv. - Musta sõa aigu olli nii pal'lu tinte, et rahvas saanu süvvä. Ollu näl'la aeg sõdade järgi. Must sõda olli viienda aasta paiku.

RKM II 307, 101/2 (14) < Rannu khk., Uniküla k. - Erna Tampere < Eliise Kaarelson, 88 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu esä ütel, et noid matetu, kes kodu käinu, kummali kirstu. Sangla külä Mikult pernane surenu ja nakanu kodu käimä. Sis võetu üles ja matetu kummali. Miis olli tal ärä surenu enne. Ollu mitu nädälit aige. Naine küsinu, et kos sul tuu raha om, ütelnu, et mul ei ole midägi. Naine lännu väl'lä. Miis tulnu üles sängist, võtnu õlevihu päitsest. Vanast patja es ole, õlevihk olli, kolme nellä sidemegä olli keidetu. Võt't õlevihust raha väl'lä ja viinu rehetarre ja matnu tuhkauda, ütelnu: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Naine riialutse usse vahelt vahtnu. Otsiti tuhkaud läbi ja es saia raha kätte. Sis viidu surnu tuhkavva ette ja paar kõrda tõmmatu tuhka ja olligi raha käen. Tuusama naine olli peräst akanu kodu käimä.

RKM II 307, 106 (1) < Rannu khk., Kirikuküla k. - Erna Tampere < Jaan Luts, 77 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Järv om ennemb must ollu, virtsane. Sis kutsuti Virtsjärv.