Räpina pärimus

Taimetark ja meditsiini käsiraamat

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah'o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 156, 213 (12) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vaenlast õnnetuks teha.
Selleks võtta üks raudplekk ja õhtal enne päikese loojaminekut kirjuta sellele peale oma verega Sinu õnnetused tulevad sinu peale ja sinu kurjused langevad sinu pea peale suitseta seda 7 korda ja ütle seal juures. Tõuse üles Adonoi, omas vihas oma vaenlase vastu. Selle peale võta solgi august vett, pese sellega raud hästi üle, ja vala see vesi oma vaenlase ukse lävele. Siis tulevad sinu vaenlasele kõiksugused hädad ja viletsused ja veel iseäranis need, mis ta sinule soovib, temale endale kaela.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Äia kammitsa.
Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse sauna viija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunas olijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

RKM II 22, 68 (11) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui imä kandmise aigo hiirt heitüs ja käe kohegi külge pist, jääse latsõlõ must plekk perrä.

RKM II 22, 72 (34) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verihaina tii avitas unõpuudusõ vasta. Oopionihaina' omma ka hää, aga nee' ei olõ ka peris oopionihaina', mis meil kasussõ.

RKM II 22, 72/3 (35) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst ärr'. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

RKM II 22, 73/4 (39) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hussiviga om tuu, kui läts siplõs mähkmede seen. Hussirehkmise nui pantas vee sisse, tolle veega mõstas. Hussikese, tuu oll kah hää. Ma panni kuiva toho sisse ja tõi alati kodo. Tuuga mõsti niisama.

RKM II 22, 74 (42) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tsial omma hussi', sis keedetas kõvaluid ja antas täüdäst.

RKM II 22, 38 (5) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kellel kidsi oll käte siseh, tuu tei säänest tempu, et lõigas adra kaplu tol peremehel, kes hästi vansõ, sis saiva käe' terves. Või tõmmati peotäis linno ja visati lina pääle maha, et peremees jälki vannussi. Tooga parandati oma kässi.

RKM II 59, 203 (1) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.

RKM II 250, 21 (15/17) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Hindrik Heering < Hindrik Heering, oma mälestuste järgi (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimine.
Kogemata lõigatud, löödud või kriimustatud haavale kohe kusta pääle ja pärast, et haavast verd ei tilguks, pandi pääle õige paksult ämblikuvõrku ja seoti närtsuga kinni.
Köha vastu oli lagrits - lagritsapulk, mida talvel "harjuskid" tõid, mis oli magus ja eriti meile, lastele, väga meeldis.
Lastesünnitamine naistel sündis ikka soojas - saunas nagu "Vargamäe" Andrese naisel Krõõdalgi ja sünnitamisel abiks oli tuntud küla "vanamoor".

RKM II 250, 65 (49) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Hindrik Heering < Hindrik Heering, oma mälestuste järgi (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstirohi: aknahigi on rohi sügeliste, kärnade ja sammaspoole vastu ja ämblikuvõrk paneb lõikehaaval verejooksu kinni.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. - Ago Aava, s. 1908 < Elise Ameri materjalid (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vähja tõve rohi.
Kalmuse juured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

E 8° XII, 24 (63) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003
Haava arstimiseks võetakse männilt vaiku ja pannakse seda närtsuga haavale.

E 8° XII, 24 (64) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003 [puu/ns]
Kui majas haigust olnud või kui midagi paha vaimu kardetakse, suitsetatakse tuba kadakaokstega.

E 8° XIV, 46 (148) - < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Haava arstimisel.
Mesilane linnukene,
too mulle metta muilta mailta,
rohtu rohkest Rootsimaalta.
Venemalta võdeida, tee mu haava terveeksi.

E 8° XIV, 85 (247) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003 [puu/matus]
Räpina kiriku lähedal on tee äärde puude koortesse riste lõgatud, noaga muidugi. Kui matuselised surnuga surnuaiale sõdavad, seisatavad nad teel ja lõkavad riste puukooresse. Miks nad seda teevad, ei tea ma.
Teisal on kirikusse kaugemalgi rist puukoore sisse lõgatud, mõni kord ristil aastaarvgi juurde lisatud. Niisugusel kohal on mõni inimene surma saanud võ mingisugune õnnetus juhtunud. Rist peab niisugust õnnetust meelde tuletama.

E 8° XIV, 99 (310) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Räpinas visatakse lapsel suust tulnud hammasahju peale ja öeldakse: "Ritsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"
Hilda Hekter.Suust tulnud hammas visati ahju ja öeldi:
"Kilk, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"
Hilda Hekter.

E IX 9 (25) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui luksud käivad, räägitakse taga. Sel puhul vaja arvata, kes räägib, kui õige nime peale juhtutakse, jäävad luksed järele.

E IX 11 (34) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003 [hall]
Vana hall.
vanasti käis vana hall inimesi vaevamas. Kui kellegil oli teise peale viha, saatis ta sellele halli või vanahalli kallale. See tuli nagu luupainaja inimese kallale, raputas ja vintsutas teda. Keha jäi raputamisest päris märjaks. Ei leppinud ühkuise vaevamisega, vaid vaevas nädalate ja kuude viisi, kurnas inimese hoopis ära. Mõni lõppeski ta kätte. Ei mäleta, missuguseid abinõusid ta vasta tarvitati.

E X 39 (198) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella Hektor Sisestas USN
Kui pea valutab, pandagu kuremarju kõrva siis kaob peavalu.

E X 39 (200) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003 [astro]
Kui täht taevast maha langeb, pea enesele samal silmapilgul midagi soovima, siis läheb soov täide. Kui hiljemini midagi soovitakse, ei ole soovimisest midagi kasu.

EKRK I 22, 117 (18) < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Alma Metsar, 69 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Marutõve vastu on sõnad.

RKM II 22, 72/3 (35) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst är. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

RKM II 22, 73/4 (39) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Hussiviga om tuu, kui lats siplõs mähkmede siin. Hussirehkmise nui pantas vii sisse, tolle viiga mõstas. Hussikese, tuu oll kah hää. Ma panni kuiva toho sisse ja tõi alati kodo. Tuuga mõsti niisama.

RKM II 22, 74 (42) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui tsial omma hussi, sis keedetas linaluid ja antas täüdäst.

ERM 58, 2 (26) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010, kontrollis Mare Kõiva 2010
Marutõbe e hullutõbe ärahoidmine. Kui marutõbi laiali on lagunenud ja loomi tahetakse selle eest hoida, siis kirjutatagu paberile kolm korda järgmiselt. See paberi ripats:
ROTAS ROTAS ROTAS
OPERA OPERA OPERA
TENET TENET TENET
AREPO AREPO AREPO
SATOR SATOR SATOR

RKM II 179, 167 (24) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kidsi arstmesest võeti jakaline hain, kidsihain. Pante käe pääle, mähite musta rätiga kinni. Ütelde:
"Kidsi kaogo!"

RKM II 179, 167/8 (25) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Põh'apuult katusõst võete olge, pante kidsi pääle ja mähite musta rätiga kinni. Muud es üteldä, kui et "Kidsi kaogo!"

RKM II 209, 421 (19) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Süvahavval om läte, ku silma haige, sis mõstas sääl suud. Ma olli lats, imä juhat mu ka sinnä.

RKM II 210, 152 (3) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ku hammas ära tule, siis öeldas:
Ritsk, säh sulle luuhammas,
anna mulle raudhammas.
Purimatse hamma kui tulevad.

RKM II 210, 153/4 (6) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Minu mehelki oli kooljaluu sõnat. Niikaua ta luges neid :
Üks sai talliga,
teine sai talliga,
kolmas sai Jüri kooljaluuga.
Saina saisma,
puudõ põdõma,
latva kujoma.
Noist saa abi ka küll, noist sõnust. Imäne kooljaluu lätt suures, isäne ei lähe. Vajotat väätsega pääle siis ja veat piire ümmer vähe kaugemalt kui see on ja luet na sõna. Minu mees piire ja on ära kadonu. Nime piat ka küsüma nime ära, keda sa piirat. Ja loet need sanad.
Hobose jalgo pääl on ka. Ilma massuta tehti. Hobose nimi, mis tal oll, see öeldi. A tasu ei antud, siis paar juuksekarvagi anti, vai vanast käidi, palmiku meestel pükste pääl, siis sealt palmiku otsast narmaid võeti.

RKM II 210, 182 (57) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Kui peniviga latsel oli, lats nutske, siis kutsuti koir ja pandi latseke läve alla ja koir üppas kolm kord üle sealt. Penihännaga vihuti ka latsi.

RKM II 210, 182 (58) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Ussiviga oli, siis pandi uss pudeli ja vett. Toda vett võeti, piirati pea ja siis pesuvee sisse natuke ja suhu sisse ka natuke seda vett, siis katte ära.

RKM II 210, 183 (60) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Ubinahaina lõhnasi, tutunupu ommava otsas. Väega suur valu jalges, siis viina seen leotas ja tollega määris. Lõhn on hea. Kiske palaviku välja.
Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja velge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

RKM II 210, 183/4 (61) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Nisõldushaina, ne omma jakolise. Kui midagi ära nisõldad, kas jala vai käe, siis paned kuuma vee sisse, siis lapi pääle ja mähit. Siis saa terves. Meil oli hobõsõl jalg nisõldu, panime rohu.

RKM II 210, 184/5 (63) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Sipelga aja kõigega kotti ja pane toobrihe ja kiiv vesi pääle. See on nimme valu vasta. Siin sõja ajal toodi mulle, võttis ära. Sann lämmist ja sisse kolm kord kolm päeva käve vannin. Mudu es saa vannist välja kui redeliga. Nagi piiritus oli kibe, aga ära võttis ka.

RKM II 210, 200/1 (2) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Krootuse arst oli üks imearst, selle maja olevat praegugi alles Krootuse-Liival, Krootuse mõisast neli-viis km eemal, Vana-Piigaste lähedal.
See oli niisugune arst, et teda kutsuti mitmel korral Rasina. Minu isiklik isa käis tema juures. Tartus professor öelnud, et mäda täis peas kasvaja, võibolla vedruvankriga saab koju viia surema.
See kutsuti see arst ja tõi vett või mis ta oli ja arstis sõnadega ära, es hakanu joosma ega miski see kasvaja. Tema andis mingit rohtu ka, aga paistis nagu paljas vesi. Rohkem nagu puhuja, oli puhkund peale. Ja sõnadega.
Ühel naisel oli kasvaja põses ja tema mäletand, et läinud selle juurde ja see puhkund peale, ei ole lausund midagi. Ja läind see koht üleni kuumaks ja kahe päevaga kadus ära.
See on tõestisündinud lugu, seda peate uskuma.

RKM II 210, 268/9 (5b) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Valusõna on teine jagu:
"Pühä Maarja läts omale pojale rohtu otsima,
nii lähe mina ka [Iida] hädale rohtu otsma.
Maast ja merest,
metsast ja maast,
naadist ja kõigist,
pui seest ja muu seest."
Mul on püha Maarja Peipsin seal nagla otsan, sellele loe. Ta on vanas raamatus, mul on nee sõna alles kuskil, nööriga pealt kinni.
Kolm kord "Meie isa" pääle, "aamenist" pidi algusse lugema üte hingetõmbega. Mina es jõua õppi, lukesi peripiti.

RKM II 210, 269/70 (5d) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lindva vai rapaus tuli loomale, siis loeti loomale vee pääle või piima pääle ja anti sisse.
"Lindva viigu, loogu, soone liku,
luu korista, suune riku,
jumala sisse,
jumalase poja,
jumalase puhta püha vaimu nimel."
Aga valusõna, kui noo sul ligi omma, siis Jeesus Kristus kaitse sinu kõige halva eest.

RKM II 210, 270 (6) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui lastel oli ussiviga, siis latsel oli valge silmal. Pand päitse magama, jalutsist võtsid ülesse. Siis mina jälle luie sõnnu ja too ussipää tõie külast. Mul poig oli, - 53 aastat, on praegu linnan -, siis oli temal ussiviga.
"Ussi rehi, ussi rehi, ussi rehi," ütlet kolm kord, siis sai terves.

RKM II 210, 319 (28) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Ida Lainevoog, 68 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Ussi nõelamine on. Minu kadunu isa oli selline - jalg paistetas koledast ära ja saadi siis too konn ja sinna pääle too haavale, tolle puretule ja tõmmas viha oma sisse. Ja lehma udarale ka pandi, kui paistetand, siis võttis ära.

RKM II 210, 529 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. - Mall Proodel < Taniel Padar, 82 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Sammaspoolikule oli soo peal hein, sellega määriti, libe hein. Leiba ja soola segi ja panti ka pääle.

RKM II 210, 531 (8) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. - Mall Proodel < Taniel Padar, 82 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Niseldushein - toorelt mähitakse peale. Kui kuskilt nikaldanu, siis panna peale. [Niseldusheinaks nimetatakse linnurohtu -

RKM II 210, 531 (9) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. - Mall Proodel < Taniel Padar, 82 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Raudrohtu joodi köha vastu ja rindade vastu.

RKM II 210, 534 (5) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. - Mall Proodel < Aliide Padar, u. 75 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Luuvaluheinad pannakse ümber mähkida jalgadele. Teeleht paistetuse vastu ümber mähkida.

RKM II 210, 537 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Maret Mäesaar, 16 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Kui kidsi löö käe sisse, siis mähitakse ümber.

RKM II 210, 546 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Reima vasta võeti sipelgavanni. Seal on kõva hapnik. Ära keedeti, keev vesi pääle, jahutati, et päras sisse minna. Oma silmaga es näe.

RKM II 210, 547 (5) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Viska sulle luuhamba,
anna mulle raudhammas.
Pillime [hamba] sinna ahjo pääle.

RKM II 210, 547 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Noorel kuul tapeti siga, siis liha paisus.

RKM II 210, 550 (16) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Veresõna oliva, kes verejoosu kinni paniva, ja tuulesõna oliva.
Mina olin lats, siis olin veel koton, kui kevade üts väega ilus hommiku oli ja järve veeren oll üts maja põlema ja tuul oli õkva järve poolt. Õlekatus oli ja laut ja õlekatus pääl ja tuul oli küla pääle.
Tondimõrras oli üts venelane, see kõndse mitu korda ümber maja ja pöördse selle tuule ära. Tool venelasel ollu tuulesõna. Tuul nakas küla poolt järve poole.

RKM II 210, 551 (21) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Tedretähni pesta konnakuduga ja selleks, et ei pala ära.

RKM II 317, 496 (115) < Räpina khk., Kohkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Sinepi süümisest sai naasel silmä tervest.

RKM II 317, 496/7 (117) < Räpina khk., Kohkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Ku om vererõhk, siis ei olõ hää tarvitada loorberilehti, vürtsi.

RKM II 347, 28/30 (4) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul on endal ollu kurk haige ja poig oll 3-4 aastane ja siis, kui koolin käi iks, ikka kurk haige. Ja siis olliva meil korterin üle järve üts perekond ja too Luise ütel, et las ma proovi arstida. Poiske hingata es saa, hing kinni. Ja mina käven mett otsma tesen peren ja siis üts ütel, et sõnuda vaja. Min lätsi ikka mett kaema ja tull takasi ja kae, et poiskesel mähitu kaal kinni ja sinine paper on pantu pääle. Luise oll sõnonu. Ma küsse: "Mis see Luise sul teve?" See ütel, et Luise oll sidonu kinni kaala ja posisi ja sosisi midaki ka pääle. Too lukes - see ütel, et mul agu jusku on parem. Ja saigi tervembas ja äraki kadus too tõbi.
Ja siis minuga juhtus niisama. Edimene kord oll saksa aigu. Anniva rohtu ja kõik, es aita. Sülge ka neelata es saa. Ja tuu Luise elli siis eemal üle soo õigest Savimäel, kats kilumeetrit. Ja siis oll mõte jälleki, et toda Luiset tuua. Too Luise siis tull ja tegi ära, searasva pääle tegi noit sõno. Ma es saa enne magada ega midagi, a tema tegi, mis ta teadis ja mul tull hää uni pääle ja ma jäi magama. Tema läts teise tuppa ja ma iks magasi. Ja tema tull, putu sõrmega: "Kuis sul lätt?" Ma ütel, et mul on nii hää olla. Ja tervis tull silmanähtavalt siis.
Ja siis teinekord tull jälle. See oll 44-ndal. Jälleki ajas mul kaala üles ja siis ta olli Rasinal. Mina kannati koton niipalju aigu ja es saa koskile minna. Et tuleb ikka Luise üles otsi. Luise ütel, et on väga kaugele lännu, "Ma es saa sinna ka midagi teha, ildas jään. A ma tee ära, ega see halba ei tee midagi." Jah, ja käisime sääl ära ja nagu ma tuppa sai, õkva nagu sisikond tull välla. Võibolla too sõnomine tekk, et nakas rutem jooskma.
A mina iks ei uskun toda sõnomist. - Sõnomine mõjos noile, kes on ehmatusest jäänu pahussi. A nüüd see on esi läbi elatu.

RKM II 347, 31 (7) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Mesilase nõelamisele võeti - kuipalju ta nüüd avit, aga - võilille piima võeti, hõõruti. Aga ei paisteta kah.

RKM II 347, 39 (22) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ema oppas latsile:
Rits, võta luuhammas,
anna mulle raudhammas.

RKM II 347, 40 (27) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Mesi ja vaik ja rukkioras ja vaha ja või - viis asja, too oll haavarohi. Too puhast ja haav sai nii ruttu tervest. Mina keedi toda, mitme käisive otsman. Tütar lõpet keskkooli ära, jala ära hõõrutu, es saa ülikooli minna eksami tegema. Mina keedi rohu ära, tütar es lase pääle panna - tuu on omatettu rohi! Paar kord sai ära pantu, silmanäten parani.

RKM II 347, 42 (37) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üteldi niiviisi, et odratera visati ahju ja ise ruttu toast välla, et ei kuule toda põlemist ja ütel: "Kärnaküla põleb."

RKM II 347, 47/8 (6) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Bernhard Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kidsi. Mõni on, kes osas seda kidsilõnga tetä. Või kes osas sõnno pääle lugeda, siis sai terves.

RKM II 347, 139 (44) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kidsi olli. Paiselehega mähit kinni. Kus uss [uks] rüük, siis too usse paigal vaoti ka.

RKM II 347, 139 (45) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Maarjasõnajalaga ka pandi - mähiti ümbre kidsi.

RKM II 347, 147 (67) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Pikse lei määndse puu är, siis tuu puu kildaga hammast torke, siis võtt hambavalo är.

RKM II 347, 233/4 (16) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Pärnaõisi korjan tees. Tu ollev iks rohos ka. Küümnit ma ka korsi.

RKM II 347, 234 (17) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Raudrohu tee on külmetamise vasta.

RKM II 347, 234 (18) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõgõ paremb rohi on jõhvikamahl. Ta on palaviku vasta.

RKM II 347, 236 (20) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ja siis meil oli siin ütel oli kasuma naanu näo pääle sääne punane laik. Katekese naase olliva siist ja käisiva posija poole, ma, latsetatik, oll ka üten. Ja käüdi otsman rohtu ja tull üteh viia, kas rasva või. Ja siis antu too rohi kätte ja naase ütliva: "Noh, pose kah mulle pääle". Ma mõtel: "Kurat, mis ta sääl pose, niisama molotas." A es tiia, tuu platt katte är näo päält.
Mina arvan, molotada võit, a tuust, midagi kaso ei ole, tuu platt vast katte esi är.

RKM II 347, 291 (9) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Oskas ussisõnu üks. See inimene praegugi elab veel. Eestlane oli. Tartus elab praegu. Üks Remmel, Luise on. See oskas. Mul Elfriide oli, sündis, siis nagu polnudki teki sees, nagu uss vingerdas. Siis õkva üks kord tegi seda ussivett ja luges, siis võttis ära.

RKM II 347, 293/4 (13) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul ema teab küll haavasõnu ja teisest silmast saadu vea sõnu. Ta on mitu korda annu: "Kirota üles, kirota üles, ega ta halba ei tee." Ma ole kirotanu ja ära kaotanu. Ema ütel: "Mis sa nema siis ära viskat!" Tädi mul ka teadis. See ei saavat enne ära surra, kes neid tiat. Ma ütel: "Anna noorembale õele, tool püsis meelen. Mul ei püsü meelen."

RKM II 347, 330 (4) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pärnaõie teed joome niisama. Kamelitee on palavikule hea. Piparmünti kasvatame ise aias, teed joome.

RKM II 347, 369 (5) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul oll kidsi käen ja lätt, käsk põlvili olla, luki see sõna är. Küll ma kulleli, mis ta luke, es saa aru. Ütel: "Mine katssada sammu, taade kaia es tohe, kätt ära liiguta!" Ma lätt sada sammu, mõtel: kae taade. Es kaenu. Sai katssada sammu, siis kaesi. Ta vaatse minno poole. Ma liigut kätt ja valu es ole.
Ta tasu es võta, ennekui olet terve, siis toot.

RKM II 347, 500 (2) < Räpina khk., Meeksi k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Aare Väljaots < Anna Bulkin, 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kuu katte nädali vannu, sis tuleb kurgid istutada.

RKM II 347, 504 (15) < Räpina khk., Meeksi k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Aare Väljaots < Anna Bulkin, 80 a. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui naistel on valgevoolus. Võta kõvva viin ja topi sinna sisse aiavehmermenti nii palju, et ta on roheline. Seda võtta sis supilusikatäis söögi alla. Valgevoolus kaob siis är.

RKM II 348, 26 (11) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui rindade alt valutas, siis võeti kaera, aeti kuumas panni pääl, pandi kotti ja pandi rinde ala. See vaigistas valu.

RKM II 348, 47/8 (3) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Maria Luhar, 89 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sobeja - mõnel olliva noo tervise sõna'. Nii kui paisid ai mõnda paika, siis lätsiva too sobeja manu too lugi noo sõna pääle ja sai terves jäi ase õnnõ. Mindo naane olli üks sobeja. Sõna' lugi är ja mähke lapiga kinni ja saat minema. Sai terves.

RKM II 348, 67 (11) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81. a. (1980) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Kurgi istutamine olli sis kui kirsi õitsiva.

RKM II 348, 129 (11) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Adeele Pungar, 69 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kummenitee, toda keedetas palaviku vastu, rohkem ma ei tea.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. - Ago Aava < Elise Ameri materjalidest, surn. 1984, 92 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.

RKM II 395, 47 (32) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo (s. Jaagund), 73 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Mesi, vaha, püülijahu, rukkioras, või keedeti kokku. See oli topsi sees, sealt võeti. Oli mädaneva haava rohi. Minu ema ikka keetis seda. Latsel oli katki, siis seda pandsid haava peale, see seisis kaua.

RKM II 395, 47/8 (33) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo (s. Jaagund), 73 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Haudumise vasta kõige parem rohi on reburaia tolm. Mul poeg sündis augustikuul, väga priske laps oli, siis naabrinaine tõi siit alt metsast kuuskede alt, too oli kõige parem rohi [karukold].

RKM II 396, 69 (12) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Valge emanõges on paljude haiguste vastu. Kuivatatakse ja tehakse teed. Igasuguste naistehaiguste vastu.

RKM II 396, 69 (13) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõrvenõgesest viht on reuma vastu.

RKM II 396, 69 (14) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Tammelehtedest vihaga saab südame- ja vereringehaigust ravida.

RKM II 396, 115 (6) < Võnnu khk., Rasina k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Salme Herr, 83 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kuremarju on haige südamega hää võtta.

RKM II 396, 364 (10) < Võnnu khk., Ahja al. - Anu Korb < August Avvus, s. 1913 (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Oll siin Räpina tee veeren vene kiriku juures üts vanaeit Mai, kõhna väike vanainimene. Too hobese jala tei terves. Harilik kaevuvesi pidi kaasas olema. Sõnad lugenud peale.

RKM II 397, 536 (1) < Võnnu khk., Terepi k. - Eda Kalmre < Aino Zirn, 73 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Hobusel nikastas puusa ära, vanaisa läks nõia juure, oli kuskil Mägiotsal või Räpinas. See käsknu kuuvalgele minna ja lasta hobusele pääle paista, käega kuuvalgust haige koha pääle panna.

RKM II 461, 264/5 (9) < Võnnu khk., Rabadiku k., Härma t. - Mare Kõiva < August Kuldmets, s. 1907 (1986) Sisestas Salle Kajak 2009
Sis selle teise tütar posib ka. Mul ajas hiljaaegu hobuse jalale kuuljaluu ja tema oskab seda arstida, Linda on ta. Läksi sis hobusega tema poole, tal on Ihasten maja vai, aga elab siin maal, mitte vanemate majas, seal on tal vend, aga edasi Räpina teed. Noh Linda hõõrus jalga ja posisi. Ma ei tiia, vata, mulle see aitas küll. Muidu ütleva, et ta igakord ei tee terveks. Ei tea, meie hobune sai terveks. Vanasti, tead, kuuljaluud posija juures käidigi arstimas.

ERA II 150, 393 (87) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < vanematelt inimestelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Uskumused ja kombed.
Kui kõrv pille puhk, saa uudist kuulda, kui hää kõrv - hääd, kui kuri kõrv - halba. Küsitas teise käest, kumb kõrv pille puhk, kui küsitav õigest ütleb, lääb ettekuulutus kohe täide.

ERA II 150, 428 (6) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: üks osa mett, üks osa kuusevaiku, üks osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.

ERA II 150, 428/9 (7) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Siis tarvitatakse veel rikkiläinud haava puhastuseks pärna- ehk pähnasülti. Seda tehakse järgmiselt: võetakse ükskõik mis ajal, kas või kesktalvel, üks pärnaoks, kooritakse koor pealt ära ja kaabitakse koorealust mäiha külma vee sisse, see mäih läheb seistes ja ümber liigutates paksuks süldiks ja seda sülti pannakse haava peale, kisub kuumust ja palavikku välja.

ERA II 150, 429 (8) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Hambavalu. Hambavalu arstitas järgmiselt: kui hammas valutab, siis hoitakse suus leiget vett. Ka hoitas valutava hamba peal kortsleheteed. Ka põletatas hammast kuuma ehk tulise raudoraga.

ERA II 150, 429 (12-13) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Jooksva. Liikmed kanged ja valutavad, peaasjalikult enne ilmade sajuseks minekut.
Kadajamarjad leotatakse piirituse sees ja sellega võitakse valutavaid kohtasid.
Ka määritas kaseurva, kõivu-urva piiritusega. Kevadel korjatud kaseurvad leotatakse piirituse sees.

ERA II 150, 430 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Küpsetatas ahjus ehk pliida all sibul hästi pehmeks, kooritakse ära ja pannakse soojalt koeranaelale peale, mis teda pehmeks teeb ja kiiremini mäda välja hautab.

ERA II 150, 430 (17-18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Paised. Mädapaisetele võetakse värsked paiselehe lehed, klopitas mahl välja ja pannakse peale.
Ka keedetas linaseemnetest paks pudru ja pandas rätikuga peale.

ERA II 150, 431 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Umbe. Lõhki aetud ehk millegagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse kaks osa kuusevaiku ja üks osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

ERA II 150, 431 (25) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Halvatus. Mõni liige ehk ka vahet pool keha jääb võimetuks ja elutuks. Võetakse kärbseseeni, pannakse nõuga soojasse kohta seisma, kust siis kollane mahl ehk õli välja tuleb ja määritakse sellega, kuhu lisatakse veel pool osa piiritust juurde ja masseeritas hästi kõvasti.

ERA II 150, 431 (26-27) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimise rike. Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.
Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

ERA II 150, 431/2 (28) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Kõht kinni. Keedetas pool peotäit tominga koort toobi vee sees ja juuas, see teeb kõhu lahti.

ERA II 150, 432 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Kõrvavalu. Kui kõrv valutab ja pilli puhub, sis pandas kõrva ja seotas pealt küpsetatud sibul.

ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed ja ka pärnaõieteed.

ERA II 150, 432 (31) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Kurgu kõrvetus ehk palotus. Ilmub nii kui palotav tükk kurku. Kui kõrvetus ehk palotus ilmub, siis võetakse tooreid tammetõrusid hästi peeneks tehtult sisse.

ERA II 150, 432/3 (34) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Kuutõbi. Kuutõbi tulevad sellest, kui kuu magades inimesele peale paistab. Kuutõbine inimene tuleb öösi üles, toimetab ja talitab ja ronib isegi seinu mööda üles, eise ei tea ärgates sellest midagi, seda teeb ta kõik magades, ainult kui ta nime nimetat, ärkab üles, ja kui on kuhugi üles roninud, kukub otsekohe nime kuuldes maha.
Kuutõbise voodi äärde pannakse ööseks külm vesi vanni ehk toobriga, nii et kui öösi üles tuleb ja vette astub, siis ärkab üles ja on tõbi kadunud.

ERA II 150, 434 (43) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 ja Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Suus halva haisu vastu. Võetas õhtul enne magamaminekut puusöest hõõrutud pulbrit sisse, see kaotab halva haisu suust ära.

ERA II 150, 435 (47) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Põlenud haava peale puistatakse rukkijahu ja seotakse pealt lapiga kinni.

ERA II 150, 435 (52-54) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Tiisikus. Kui tiisikus on, siis juuakse iga päev üks supilusikatäis koerarasva; põdrasamblateed; sootsähkna ehk sookaela (Ledum palustre L.) õite teed.

ERA II 150, 436 (60) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Külmanud liikmete vstu. Hanirasva sees küpsetatakse naari kaabet kuni pruuniks, seda salvi pannakse külmanud koha peale.

ERA II 150, 443 (68) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Et kadajamaröl ristimärk pääl om, siis om kadajasuitsul seo omadus, et taga suitsetatas kaehtusi ja nõidusi. Kui kedäge är om kaehtõt ja sis kadajadega suitsetatas, sis om kaehtus kaonu. Kui kiäke eläjä vai vilä ära om nõidnu vai sõnonu ja ku kadajadega suitsetat, sis saava elajä terves ja viläikaldus kaos ärä.

ERA II 156, 215 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < M. Jänes (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Rohi verevaigistamiseks.
Selleks võetakse pärnapuu pungadest väiksed mustad terad, antakse nendest verd jooksjale sisse 3 ehk 5 tk. ja kohe sellestsamast silmapilgust jääb verejooks maha.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Äiakammitsa.
Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse saunaviija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunasolijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivimulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 262, 552/3 (32) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui lehem veri kusõs sis võta 9 sõrmõjämmuüst ja pikki pihlõ pulka jo lüü ristemiise sinnä kotsele maa vai sita sisse pistö, kohes näet esimäist kõrda et lehem verd kusõs ja sis jõis verekusõmine moaha.

H II 32, 631 (96) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Veriheinarohi aidanud mõndagi.

H II 32, 631 (97) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pänüla ehk koirohtu surmutud kokku, segatud meega, siis olnud hea pahusse vastu inimesele ja elajale.

H II 32, 631 (98) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Maarjaritskad - mädarõikad olla head sisimese valu vastu. Selle haiguse parandamiseks pruugitud ka tedremarane rohtu viina sees.

H II 32, 631 (99) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hambarohu juurdega läinud paar last hulluks, nõnda et tohtri abi tarvitasivad.

H II 32, 631 (100) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vaivajarohu juured olla jooksjahaiguse vastu head.

H II 32, 631/2 (101) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, need aidanud verekusemise vastu.

H II 32, 632 (102) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kalmusse (tatersäla) juuri kuivatud ja hõerutud peenikeseks ning joodud viinaga kollera rohuks.

H II 32, 632 (103) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

H II 32, 632 (104) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mao-ajaja rohud aidanud elajaid, kui neil söödikud kõhus olnuvad.

H II 32, 632 (105) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kuusekasvud kuivatatud ja hõerutud ja pantud kaerte sisse ning antud hobustele, kes köhisivad.

H II 32, 632 (106) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaseurvad pandakse viina sisse - on siis head sisimese valu vastu.

H II 32, 654/5 (82) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kellel silmaviga olnud, nendele antud rohuks kadeusheinu, nõiakõldu ja maarjaheinu kokku keedetult.

H II 32, 654/5 (89) < Räpina khk. - J. Poolakas (1889) Sisestanud Renata Sõukand 2004
Kellel silma viga olnud, nendele [lk 655]antud rohuks: kadus heinu, nõia kõldu ja Maarja heinu kokku keedetult.

H II 32, 655 (86) < Räpina khk - Joosep Poolakess (1889) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mau või hussi nõelatud kohale pantud peale rohuks tubakat põllega, mida paiuniitse ja laulatuspuutega mähitud. Ka pidi too inimene kätt ehk jalga, mis nõelatud, maa sees hoitma.

H II 32, 656 (87) < Räpina khk - J.Poolakess (1889). Sisestanud Ave Tupits 2001
Tulise hoone sisse ei tohtinnud niisugune inimene minna, siis ei olla abi saanud.

H II 32, 910 (3) < Räpina khk., Kureküla - Samuel Keerd (1891) Sisestanud Ave Tupits 2001
Pini viga. Ku imä kanmise aigu pini um heitünü, s(s saa latsõlõ pini viga. Arstitas: Kolmõl neläpäävä õdagul inne ristmist andas latselõ veetkese pini kust. Küdsetäs 9 leibä. Lats pandas tarõ läve ala; Üts piab nüüd laiiba käeh hoidma ja pinni üle latse kutsma, üteldeh: "She, süü leib ja võta uma viga latsõ külest.

H II 32, 911/2 (4) < Räpina khk., Kureküla - Samuel Keerd (1891) Sisestanud Ave Tupits 2001
Sivvu viga. Latsõl um väähdõ pääl sivvu viga. Tunda tuust, et silmä terä käävä ütelt puult tõsõlõ poolõ ja pää vabisõs. Vika arstitas: "Lats viijas neläpääva õdagu sanna ja andas veetkese hussi liimi juvva. Ku pää kah rabisõs, pandas lats maaha ja võõdas ta kepp vai nui, minkaga siugu um rehit. Tuu kepiga kopsitas tassa latsõ umbre ja kottal. Tõnõ küsüs rehkjä käest: "Mis sää sääl tiid?"(mitte tiit) Vastus:"hussi rehi." Nii küsütäs kolm ehk ütesä kõrd. Ku lats sivvu muudo püüd vingõrdada, s(s mõstas kolm kõrda viiga, kos sivvu vett siseh um. Hussi via mann sobiti:
Kivi taadõ
Kannu taadõ
Mättä sisse
Maa sisse
Puu taadõ
Puhmu taadõ
Luust lihast vällä
Valgile susele [tuum?]!

H II 32, 939 (1) < Räpina khk., Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestanud Ave Tupits 2001
Edimatse pikse mürristamise aigo visatas kupertille, et sis nimese haikes ei ja.

H II 32, 940 (4) < Räpina khk., Toolamaa v. - J. Suurmann (1888) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pahuse (roosi) pääle pandas rasvakelmet, ehk toores hiirenahk ehk sõnnot rasvapapper ehk nahanuustak, koh Juda sitta /Asa foetida?/ ja kambveert pääl om kõrvet, piiritäs kah ütessä raudriistäga, ehk ütessä viljäpääkesega üttessä kord egaütega ümbre.

H II 32, 940/1 (5) < Räpina khk., Toolamaa v. - J. Suurmann (1888) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaalahaiguse vasta pandas lävve alt jalamuta villatse jalgrätiga kaala ümbre ööses.
Valutaja hamba pääle pandas küüvitsapuu kuurt.

H II 32, 941 (6) < Räpina khk., Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestanud Ave Tupits 2001
Kõttu kinni ollemise vasta joddi vaablase sitta veega.

H II 32, 941 (7) < Räpina khk., Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestanud Ave Tupits 2001
Toda kes vaanu kõüst (vaglade kogo) lahatanu olli, peeti hääs tasajas; niseltunu säädjäs.

H II 32, 942 (11) < Räpina khk., Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestanud Ave Tupits 2001
Haava rohos' pruukitas tullist hüst penikeses hõõrutalt.

H II 32, 942 (13) < Räpina khk., Toolamaa v. - J. Suurmann (1888) Sisestas Renata Sõukand 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Huule haikuse vasta näritas koort lepäpuu päält.

H II 32, 943 (16) < Räpina khk., Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tsuskaja rohos juvvas valge klaasi jahu veega.

H II 32, 943 (17) < Räpina khk., Toolamaa v. - J.Suurmann (1888)
Vähja tõbi (kreebs) arvatas sest saama kui kärblane mädanevat vähja om söönu ja sis inimese külge sööma lendas; ehk ka kuike muul viisil inimese külge saama mädaneva vähja küllest.

H II 32, 944 (21) < Räpina khk, Toolamaa v - J. Suurmann (1888) Sisestanud Ave Tupits 2001
Koolja luud, vajotetas koolja luuka.

H III 11, 733/4 (3) < Räpina khk, Võõpsu - C. Listakind (1888). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui väikesel latsel silmat keerenteliva ja pää ka käänel, sis arvati lats Hussi viga olevad, ja see tõbi olla imäst saadu, kui imä rassejalgtselt Hussi heidüp, sis saavat sel latsel Hussi viga. Selle tõbõ arstimine om nii. Vana moor kellel hussi sõnaomava, arvatas olevat, panep üttesa pulka mes hussi rehkmise keppisttettü omava, arstmise vee sisse, mõsep last selle vee seen, nink mõõtap ega pulgakalatsel sälgä pitti alt üles poolõ nink piirip ega pulgaka mõõtmise aigo pulgaka kolm kõrd ümbre latse pää, nink loep järgmisi sõno Asu ala astma Lõsu ala lõpma Paiju ala pakõma.

H III 11, 734 (4) < Räpina khk, Võõpsu - C. Listakind (1888). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kaehtamine, ehk Silma viga kui keeki võõras inemine veikest last olli kaenu, ja perän selle ärä minekt lats ikma nakas sis arvati lats ära ola kaehtedu, nink edimäne arstimine olli see, pada aeti tuli vereväs, nink sinä kallate kusi sisse, nink veike lats rõivaga päält kinni kattõd kumali käe pääl hoiete selle tossu pääl nii kava kui lats hoimatses jäi, nink pääle selle pante magama - nink kui lats üles virgo nink ikkune oll sis võeti suuremb arstimine ette.

H III 11, 734/5 (5) < Räpina khk, Võõpsu - C. Listakind (1888). Sisestanud Ave Tupits 2002
Sann küttedi, nink vana moor kis arst olli, vihtse last Soe käppäka, nink esatse kassi munad saiva ärä lõikatus, nink ärä keetetüs, see puljong olli kõige suuremb rohi. Seed ütles imä minole kõig ärä tenü olevad, aga kõik asjanda olevad:- Ausa Doktori Herrä kui teie Seto maal käisete, kas teie es pane tähele kui mõnõle talolõ sisse johtod kos väike lats imäl üsän oll, ja latsele rõivas pääl katteti, seed tetti kõik ärrä kaehtamise peräst.

H III 11, 741/2 (23) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1889) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Arstimist tiia mä ka sugu. Käsni (tüikaid) arstitas ka mitmel viisil. Võta üts pihlapuu kepp ja lõika selle kepi pääle ega käsnä jaos üts tsälk ja köütä üts lint (pael) külge ja sis ütel neljapäiva õhtul vii risttee pääle (kus kaks teed teine tõisest risti üle lääb) maha ja tule ära. Kes siis selle kepi maast üles võtab, sellele saava ka ne käsnä.

H III 11, 742 (24) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1889). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ka pikse vihma veega mis kivi tsömpu sisen om, mõskmine aitab.

H III 11, 742 (25) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1889) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Võta kolm kesväterrä ja tsusi neidega käsni sisest veri välja ja viska nee kesvätera ahjo, kui ahi palas, sis kaova ka ära. Kui käsni paljo om, sis võta villane lang ja köitä see kõige suuremba käsnä ümbrele kolm korda, ja pane sis see lang maa sisse. Kui ta ärä mädäneb, sis kaova ka käsnä ärä.

H III 11, 742 (26) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1889). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui tahad et hamba mitte es valutasi, sis pead ega kõrd kui küütsi (küünesid) lõikad, ega kõrd Reeditsel päival tegema.

H III 11, 743 (28) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1889) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Kui rinnan korvetaja om, sis peat (rüku) rüahäelmit sööma, sis kui edimäist korda näed tol aastal.

H III 11, 776 < Räpina khk., Veriora - Johannes Sibul (1888) Sisestas Renata Sõukand 2004, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Siis on veel sarnaseid vanu sõnu nagu "narmak"
viie valu vähäntäjä
kümne häda häötajä
Leieti seda rohtu jaanipäeva hommiku enne päiksetõusu sipelgapesa päält. Rohuga võidsid neiud nägu, et siis alatane ilu palged punased hoiab.

H III 15, 503 (2) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1891). Sisestanud Ave Tupits 2002.
Kui säält kottald süüt, kost kass om söönü sis nakkas kurk jalutama, sest kassi keele otsan om säitse tõbe, aga (koera) pini keele otsan om säitse rohtu.