Räpina pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 51274/7 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt kodokäüjäst ja sepäst
(Räpinas ca 1913/14 Jaan Sahalsoni järele)
Ütel naasel kuule miis är'. Läts mõni päiv pääle puhtedi, ku miis üüsedi nakas kodo käümä ja naist hirmutama ja muido kolstma pöönko pääl ja sahvret piti. Ai piimä länket ümbre ja jätä es elajit kah laadah putmata. (Veta naane anna õs vast võido meehele keele otsa päälege, ku miis elle viil.) Naane kaavas umma hättä küläsepäle, kiä tiis är' kõik ilma krutsko' ja konko'. Sepp läts sepikotta, võt't säält jämme raudhannaga suurõvasara, tsusas vasara käüsehe ja tul'l naase tallo. Iste sis moro pääl oleva rüäolõ rõõgu kõrvalõ maaha ja nakas' kodokäüjät uutma. Päiv läts alla ja nakas hämmär. Sepp konot tükü aigo, kaes - värrest tulõge' ussaida ku roodas, luih ja kõhõn miis, ku maailma rojo, silmä' hindäl hauda sadanova'.
Sepp sais üles ja läts kodokäüjäle vasta ja küsse: "No kost sä nii hilda tulõt ja kes sä olõt?"
"Mä olõ kodokäüjä, a kes sä olõt?"
"Mä olõ tuusama, mis sääge'," ütel sepp vasta.
Kodokäüja ütel: "Anna' kätt kobi."
Sepp and käe, kodokäüjä pitst nigu jõus ja ütel: "Õige kõva käsi, no lääme nüüd inemeise pitstämä."
Sepp vasta: "Täämbä ei massa inämb, jätäme' tõõsõst kõrrast."
"No lääme sis elajet murma'."
Sepp jälke': "Tuust ei tulõ ka midäge vällä. Aig oo jo illanõ, kikas nakas varste kirgmä. Lääme paremb är' tagase minemä, kalmato om ka kavvõtõh."
Kodokäüjä jät't ka järge ja nakseva' mõlõmba' kalmato poole kebimä. Tii pääl kobe kodokäüjä vahetevahel õks sepä kätt.
Hää luukõnõ külh, saiva' sis kodokäüjä havva mano. Kummal inne hauda minnä'? Es saa' muud, ku tul'l serepet heittä'. Liisk langes kodokäüjä pääle ja kodokäüjä pidi inne kirsto kolima. Sepp pand kaase pääle, koput kolm kõrd kulakoga päitsehe ja ütel: "Siiä piäd sä jäämä!" Heit risti kirstu pääle ja lugi "Meie essä."
Kodukäüjä järi kirstuh hambet, ku hobõnõ ruuht ja põmise: "Ku ma oles tiidnö', et sä ristiinimene olõt, olõs su kui jusi tennö', kõ luukontega olõs su pihupinnast katske' hõõrno'."
Sepp kõnd kodo poolõ ja kai valgõga vasara handa, koh sügävä' kodokäüjä käejäle' olliva'. Kodokäüjä es tulõ inämb pääle tolle kedäge' tüllütämä. Sepp võt't lesenääse är', teivä' suurõ' saja' ja asi ants.

E 51278 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene
(Räpina rahva suust)
Inne surma mat't üts miis potitävve rahha ahosuu lõpsehe tuha sisse ja ütel: "Kelle käe panva', tollõ käe võtko!"
Kuule miis eis är'. A toda raha käkmest rõbahttõõne inemene kõrvalt kuulma salamahto. Tu nakas kah peräst rahha nuhkma. A lövvä ei', kas vai nui poolõst, laho' vai kõik ahi maaha.
Karkseva no äkke tälle kuulja sõna' miilte: kelle käe' panva, tolle käe võtko'.
Tõi sis kuulja lautselt ja siäs tima käega tuhka ja hütsi ja põmm-pott käeh.

E 51279 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Aarne S63. Eisen "Rahaaugu jutud" 732, nr. 4, Landtman 611 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene
(Räpina rahva suust 1920)
Üts miis läts üüse mõtsa rahha käkmä. Pand raha potiga üte kivi viirde maa sisse ja sõnas': "Tu saasõ raha kätte, kes kats inemese pääd toosõ."
A üts tõõne inemene trehväs võsah toda kuulahtama ja müräht jälle helüga: "Kats kikkapääd!"
"Ei, kats inemese pääd."
"Mis, kats kikkapääd!"
Miis arvas, et vanapatt eis võsah oo ja leppö ka katõ kikkapääga. Tuu miis, kes võsoh kullõl, tõi ka kotost kats kikkapääd ja kõmm - raha käeh.

E 82253 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - Lehte Karrindosk, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Vökla Junkin, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Nõiasõna
Linde viigu, looge viigu,
luukondi värisegu.
Mina ole üle sino,
mina väärä sinno ärä.
Tagane, sa kuri ja roojane vaim,
ja anna pühale vaimule maad!

ERA II 22, 803 < Räpina khk., Orava v., Rebasmäe k. - Linda Rebane < Liine Siilbaum, 49 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Sopp, sopp, tütrekene,
maaska maulises, ubina hõngulises,
meeste meelest mestses,
poiste poolest punatsõs;
sopp, sopp, tütreke,
kosjä tulku', tõõsõ' minku'
kolmanda kullõlgu kua takah.

ERA II 35, 473 (8) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma as. - Richard Viidebaum < Daniel Punnisson, köster (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Niserdamise puhul lugeda:
Nisoldonnu, nikeldonnu,
puusast ära pukõldannu,
varessele valu,
harakale halu,
mustale tsirgule muu tõbi!

ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul:
"Käolehem, lindo-lando!
Linda sinnä lingi pääle,
karga' sinnä kaasõ pääle,
kost puult kosilanõ tulõ!"
Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis.
Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah'o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas:
"Tüllü viiäs tündrega,
vihavaino vangõrdõga."

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita.
Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 213 (12) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vaenlast õnnetuks teha.
Selleks võtta üks raudplekk ja õhtal enne päikese loojaminekut kirjuta sellele peale oma verega Sinu õnnetused tulevad sinu peale ja sinu kurjused langevad sinu pea peale suitseta seda 7 korda ja ütle seal juures. Tõuse üles Adonoi, omas vihas oma vaenlase vastu. Selle peale võta solgi august vett, pese sellega raud hästi üle, ja vala see vesi oma vaenlase ukse lävele. Siis tulevad sinu vaenlasele kõiksugused hädad ja viletsused ja veel iseäranis need, mis ta sinule soovib, temale endale kaela.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks.
Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna paneb kaenla auku ükskõik missuguse riidetükki ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kakab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva need kõik võetakse saunas.
Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse, kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa, ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 220/2 (21) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiasõnad Roosi- ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu.
Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud.
Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära.
Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu:
Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob.
Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt:
Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.

ERA II 156, 223 (22) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Armastust võita.
Jaanilaupäiv õdagu päivamineku silmapilgul korjatagu 13 meelespää (äraunustamise) lille. Enne seda toimikut ei tohi süüa kogu päev. Kuivatatagu neid vilus ja hõõrutagu pulbriks. Seda pulbrit tuleb kanda nartsu sisse köidetult südame kohal ihu peal 13 päeva ja 13 ööd.
Kui tahetakse kellegi armastust võita, siis katsutagu milgil kombel seda pulbrit sellele inimesele toidu või joogi sees sisse anda. Ja see inimene hakkab seda inimest tõeliselt armastama, kes seda pulbrit on oma ihu ligi kandnud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui laps on sündinud visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale Meie isa palve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ristimise ajal peavad vaderit vagusi seisma ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Äia kammitsa.
Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse sauna viija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunas olijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama "Mine, mine tagasi, küll võt umas."

RKM II 22, 62 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui üts kapstit istutas ja tõine juure tull', sis soovse: "Suuri päid ja laio lehti!" Töötajale hüütakse: "Jummal appi!" ja too hõikas vastu: "Avita Jummal!"

RKM II 22, 65 (21) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehma' ärä es ole käinu pulli man, sis meheema rääkis, et võtta 9 peotäit uudsejahu ja sööta lehmale sisse, sis nakkas pulli mano tahtma.

RKM II 22, 70 (21) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sündünu lats tõmmatas kolm kõrda läbi ämbrivango. Kiäki peäb ütlema, et lats upus ärä. Ämmäimänd ütles, et laku perst, ei upu. Sis ei upu.

RKM II 22, 73 (37) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana inemise ütliva, et kellel luupainja oll, tuu pisteti kuuma ahjo. Luupainja hõik toda nimme piti, kes ahjon oll. Kui tuu hellü vasto tei, sis läts jälki kallalõ, kui hellü es tee, sis pässi luupainjast vallalõ.

RKM II 22, 89 (5) < Räpina khk., Räpina v., Kureküla k. - Juta Sulengo < Ann Narusberg, s. 1868 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õdagu tütriku joosiva ja haariva puuriidast umbõ puuhalu' üskä. Kel paare saiva, nuu saiva meehel, kel ütsik sai, tuu es saa.

RKM II 22, 18/20 (1) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nainõ, kes last ootas, pidi hinnäst pühas pidäma, es tohi midägi halvasti ütelda, sis lähep ikka hästi. Kui juba laps ilmus, tetti ristimärk pääle kurja silma vastu. Venitati ja sirutati käsi ja jalgu, et laps saaks sirge ja hästi ilus. Pesuvee sisse panti juudasitta kurja silma vastu. Kui last edimest korda rõivale panti, sis vaadati ikka, et parem käsi enne saaks, muidu hakkab laps kurja käega tööle. Särgi ala rinde pääle pandi pühakirja leht, et saaks hää kirjamees. Tanu pidi pääs olema, kui laps sündis. Kui last kandsid, pidi rätik alati pääs olema, see kaitses kurja silma vastu. Ristimise vee sisse panti hõberaha. Vee äraviskaja (meheema või keegi teine) saap raha endale. Peap vee hästi kõrgele puu latva viskama, sis saap laps hästi ausa.
Raskejalgne naine ei tohtinud läve pääl saista, üts jalg ühel pool, teine teisel pool läve.
Lastele üteldi, et abistajatädi toob raba äärest tiigist lapsi, sääl olevat neid hulga.
Ristimärke tehti siis, kui laps ristimata, siis oli ta hästi vastuvõtlik kurja silma mõjule. Kaejatsi tulti kas kahe või kolme kompsuga. Rikkamatel munadega tehtud riisipuder võiga ja kiselli. Vaesemad inimesed tõid pannkooki ja kisselit. Sis veel kas praetut kalat või praetut liha, munat pääle löödud.

RKM II 22, 20 (2) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Naiset vaatasit pulmas, kumb pruutpaarist ilusamb oli, kas pruut või peigmees. Sellele hõigati perrä, kui pruutpaar ära sõitma nakas. Kui tagasi vaatas, sis oli nõidus korda läinud, sis said lapset tema näku.

RKM II 22, 21 (4) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paarinädalaselt viidi laps sauna vihtlema. Pead viheldi, et ei saa raigane (kõõmane). Kui laps parajasti saunas oli, sis tuli meesterahvas ukse pääle koputama ja küsis: "Kas laps lasõp ilusasti vihtu?" Vastati: "Hästi." See pidi ka hästi lapsõ tervise pääle mõjuma.

RKM II 22, 34 (11) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui püügile mindäs ja naane vasta tulõ ja midägi käeh ei olõ, sis püüa hästi ei lää. Sis kas käänetas tagasi vai võetas maast midägi ja visatas naasele järgi, üteldeh vandõsõnno.

RKM II 22, 38 (5) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kellel kidsi oll käte siseh, tuu tei säänest tempu, et lõigas adra kaplu tol peremehel, kes hästi vansõ, sis saiva käe' terves. Või tõmmati peotäis linno ja visati lina pääle maha, et peremees jälki vannussi. Tooga parandati oma kässi.

RKM II 22, 43/4 (30) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapsaistjale hüüti: "Suuri päid, lakju lehti!" Teistele anti jõudu ehk üteldi: "Jummal appi!"

RKM II 22, 44 (1) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sannah ei tohi ütelda "kuum", võisõ ütelda ainult "soe" või "lämmi".

RKM II 22, 45 (2) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kupuarstile oli meisterdatud salm:
Minti sauna, anti süvvä',
panti pauna kodo viia.
Umbõs 50 aastat tagasi oll siin olnu veel lausuja. Meie küläh oll ka üts, kes hussisõnu mõist. Vanembad andsivad lastõle edäsi. Kes kõrra joba tõõsele edasi andsõ, sis enam es mõjo.

RKM II 22, 45 (3) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui täht kukup ja kui sul midägi kaasas on, viska ärä ja kahjatseda ei tohi, sis lähep soov täide. Mul oll vanamiis haige, ma näi tähte langõmas. Tikutops ol'l käeh, tolle visassi ärä'. Vanamiis saiki terves. Kes edesi annap selle kunsti, see kaotap oma juba ärä.

RKM II 22, 50 (7) < Räpina khk., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kurja silma pelätas praegu veel. Kui kuski põrssa' sünnüsse ja mõni ütles, et küll omma ilosa looma', siis üteldas vasta: "Sis na olliva viil ilosamba', kui sa es näe'". Sis om ütlemise mõjo kohe lännü.

RKM II 22, 51 (7) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lastele üteldi, kui tulli ja nuttis:
Varesele valu,
harakalõ halu
ja mustalõ linnulõ muu tõbi,"
sis olli terveh kah.

RKM II 22, 53 (12) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inemine võip ärä kahetada. Mõnel om kohe sääne silm tõõse eläjä üle. Arstimise sõnat om ka vasta:
Simät sitta, nina mutta,
keel kuuma tuha sisse.
Kui mõni kitt, et, oi, sul suur tsiga või midägi, siis üteldi vasta.

RKM II 22, 53 (13) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kauksi karjamõisah oll üts sakslane, too mõist pahust arsti ja ussisõnu. Andis sinist paberit ja määris pliiatsiga. Ajanu ussi välja, kellele oli sisse läinud: pannud inemise pikali ja sooja piima manu, sis tulnu uss vällä.

RKM II 22, 56 (32) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui minti tsirpega põim'ma, sis üteldi enne põim'ma nakkamist niimoodu:
Välgu, välgu, tsirbikõnõ,
enne kui saap vihmakõnõ.

RKM II 51, 254 (107) < Räpina khk., Mäe v. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Annõpäiv
Annõpäävä viijäs villo Annõtsassona mano, Väiko-Rõsnahe jah. Tsassona mano tuvvas papp, sis tuu tsiuk villo jah. Sis nuu villa andasõ vaesellõ, sandõlõ. Kõkõ edimält pandas papikotte, sis sandõlõ, näpotäüs jätetäs üle, nuu tuvvasõ kodo. Sis läävä lamba kõrda.

RKM II 59, 157 (11) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Teele, teele, kurõkõsõ,
üle mõtsa, maa,
üle suurdõ liinadõ,
üle mere ka.
Ikka, ikka lõunõlõ,
kos Egiptimaa.
Lauldi siis, kui kured minema läksid.

RKM II 59, 157 (12) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kurõ ritta-ratta (rinda-randa)
Esä-imä ette,
latsõ-poja' taadõ
(lauldi siis, kui nähti kurgi lendamas)

RKM II 59, 157/9 (13) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lepätriino, lindo-lando,
linda sinnä lepistusse,
karga sinnä kadastikko,
kost puult sõda tulõ.
Võeti lepatriinu (käolehem) peo peale ja lauldi nii seni, kui lepatriinu tiivad tõstis ja lendu läks.

RKM II 59, 159 (14) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsiatigo, lambanägo,
näüttä mullõ ummõ sarve.
Tigu juures lauldi seni kuni ta katsesarved välja ajas.

RKM II 59, 203 (1) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.

RKM II 59, 203 (2) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku hammas suust vällä tulõ, visatas tuu ahö pääle ja üteldäs: (Ritsk) luuhammas sullõ, raudhammas mullõ.

RKM II 59, 203 (5) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi pääle loettas sõnno, sõs kaoss är.

ALS 2, 348 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Lausumissõnu ei tohi ütelda kellelegi, sest muidu ei mõju enam need sõnad. Kui väga pinnitakse, jäta ütlemata kolm sõna.

EÜS IX 1451 (35) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a. (1913) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Saunas vihtlemise laul.
Sipa-sipa siiri pite,
vipa-vipa viiri pite.
Seh-seh sitamulk,
nah-nah naba vars.

EÜS IX, 1453 (37) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestanud ERA, kontrollis Mare Kõiva 2010
Lausumine ussi pistmise vastu.
Kirivä lindu kesä alt,
musta lindu maa alt.
Ära sa minno sala salvku,
ära sa minno näpistagu.
Ma tii su keele pehmes
nigu neitsi nisa.
Viska sinno kõige sügavamba mere põhja,
kost ei kuule kuke hellü,
vaese mihe vasika hellü,
talonaiste tõlva hellü.

EÜS IX, 1453/4 (37b) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Pahuse (roosi) sõnad:
(Neid loeti kui häda suur on 3 korda üle)
Jää seisma nigu Jeesus sais Jordani jõen, kui Jaan Jeesust riste ja hääl hõigas taivast: See om mino armas poig, kellest mul hää miil om. Aamen. Aamen. Aamen.

EÜS IX 1454 (37e) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestanud Merje Susi 2001
Jummal ütel: Taivast om kui vaske ja maast kui rauda
Kui kääna sälg tõise (naabri) põllu poolõ ja ütle neid sõnu, siis kõrbes tõise mine põld ära.

E 58611 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt < Freiberg (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Puugi tegemine:
Võeti 3 vana vihta, seoti nad kokku ja pandi rheluuavars taha. Tehti harilikult saunas 3 neljapäeva õhtut, noorekuu loomise aal.
Siis nimetissõrmest 9 tilka verd peale tilgutada, selle aja sees 3 x tagurpidi gIsa meeih lugeda.

E 58630 < Räpina khk., Mehikoorma v. - August Kelt < Freiberg
Pistja sõnad:
Kui teatud organides ehk muskulites n. n. pisted olid, tehti (torgati) nua otsaga haige koha peale pisteid ja loeti sinna sõnu peale:
Pisti pistab 1 kord,
Mina pistan 2 kord,
ja n. edasi kunni üheksa (9) x. -
pisti pistab 8 kord,
mina pistan 9 x.
Seda tehtud neljapäeva õhtul saunas.

E 58633 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Sünnituse juures iseäraldusi polnud. Samuti polnud ka seal juures geriteadlasih - külamoore. gViimaseh kohta teati rääkida: pandud puhtade lappide sisse, peidetud põranda alla ära, nii et seda keegi kätte ei saanud - muidugi liiva ehk mulla alla ja loetud gmeie isah palve peale. Sünnituskoht olnud harilikult saunas, kus soe oli ja peret ligi polnud.

E 58635 < Räpina khk., Mehikoorma v. - August Kelt Sisestas Pille Parder 2003
Pahus
Pahuse sõnad:
Pake panus (3x)
pahusel ei ole paika
Kuhu sinnu kuu ei kuule Päev ei näe -
üle ütsa mere -
Need sõnad loetud sinise paksu paberi peale, siis tehtud sama sõnadele 3 viienurgalist risti ka peale.

E 58636 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Tettu häda.
Poiss läinud õhtul tüdruku juurde. Juttu algades võtnud tüdruk kusagilt kompveki ja seda paremas käes hoides keerutanud ta 3 x ümber pea, peripidi, peale seda öelnud: gArm sulle, viha mulleh - 9 x. Peale selle annud ta kompveki poisile söömiseks, mille peale poiss tüdrukut armastama hakkanud ja tüdruku ära võtnud.

E 71712 (8) < Räpina khk., Kõnnu k. - E. Soesson < Liisa Kisand, 84 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Pikanäpumehed panid hommikul musta kassi patta elavalt keema hüüdes: gLiha mulle, ning kondid peremehe silmadele, et see tugevamini uinuks magama, et saaksin ma paremini öösel töötada!h

E 86482 (70) < Räpina khk. - Johann Eisen Salle Kajak 2010
Kui saial kerkides suured augus sisse tekkinud, öeldakse, et pagan sees maganud.

E VIII 4 (8) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.H. Sisestas Pille Parder 2003
Kui vanasti saunalavalt vihtlemast tuldi, visati veel leili ja öeldi: "Jeesus jäägu jäljile, Maarja ostku asemele!"
Ennast viheldes öeldi sagedasti: "Äitäh, Jeesuke, äitäh sauneleilike!"
Ülelepea hüüti saunas vijtlemise ajal tihti Jeesust appi.
Sellele, kes teist vihtleb, öeldakse vihtlemise ajal: "San sööjale, viha vihtlejale, veetoojale!"
Saunast välja tulles tehakse rist saunaukse ette, siis ei pääse Vanapagan vihtlema.

E VIII 19 (98) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003 [vesi]
Näkk.
Võu jõgi nõuab igal aastal7 hinge enesele ohvriks. Kui ei ole enne talvet 7 inimest upunud, tuleb näkk enesele kas kaldalt ohvreid nõudma.
Korra hoidnud paar tütarlast jõe ligidal tee ääres karja. Keegi ilus tüdruk sõitnud neist mööda, peatanud ometi kinni ja ütelnud: "Lapsed, tulge, ma sõidutan teid!"
Karjatüdrukud istunudki võõra neiu kõrvale vankrisse. Jõudnud jõe silla äärde. Võõras tüdruk sasinud mõlema karjase käest kinni ja hakanud neid vankrist välja jõe poole kiskuma. Vanem karjane ütlema: "Sa kisud just kui näkk vette!"
Silmapilk kadunud hobune, vanker ja sõitja. Mõlemad karjased jäänud perseli maha maa peale.

E 8° XII, 90 (294) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003
Kui vanas kuus sauna mindi, ütles vihtlev eit noori tüdrukuid viheldes: "Kosjad tulgu, teised mingu, kolmandad olgu toa taga."
Ella Hekter Räpinast.

E 8° XII, 90 (295) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella Hekter (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003 [ns/saun]
Vihtleja tänu. Et vihtlemisest kasu oleks, pidi vihtleja viheldes ikka tänama. Tänu kuulus nõnda:
Aitäh veetoojale,
aitäh vihahaudujale,
aitäh su käele,
aitä su jalale,
aitäh su südamele!
Ella Hekter Räpinast

E 8° XIV, 16 (55) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter (28 a.) (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Lehmalüpsmisel.
Sõõru, sõõru, lehmakene,
maaru, maaru, marjakene,
mul on pere piima tahtmas,
võõras pere võda tahtmas.

E 8° XIV, 16 (57) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003 Sisestas Pille Parder 2003 [ns]
Sator arepo jne. tuleb sinisele paberile kirjutada pliiatsil ühe tõmbega ja ilma pliiatsi üles tõstmata. Kui kõk valmis kirjutatud, tuleb lõpuks veel kolm risti teha.

E 8° XIV, 26 (97) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Lapse arstimine.
Kui laps natuke viga saanud ja karjub, puhub vanem inimene viga saanud kohale ja ütleb ise:
harakale haigus
varesele valu,
musta linnule muu tõbi,
meie laps terveks

E 8° XIV, 26 (98) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Kui tahetakse tuld seisma panna, öeldakse tulele: Tasa Laurits, tasa Laurits.

E 8° XIV, 46 (148) - < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Haava arstimisel.
Mesilane linnukene,
too mulle metta muilta mailta,
rohtu rohkest Rootsimaalta.
Venemalta võdeida, tee mu haava terveeksi.

E 8° XIV, 85 (247) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003 [puu/matus]
Räpina kiriku lähedal on tee äärde puude koortesse riste lõgatud, noaga muidugi. Kui matuselised surnuga surnuaiale sõdavad, seisatavad nad teel ja lõkavad riste puukooresse. Miks nad seda teevad, ei tea ma.
Teisal on kirikusse kaugemalgi rist puukoore sisse lõgatud, mõni kord ristil aastaarvgi juurde lisatud. Niisugusel kohal on mõni inimene surma saanud võ mingisugune õnnetus juhtunud. Rist peab niisugust õnnetust meelde tuletama.

E 8° XIV, 99 (310) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Räpinas visatakse lapsel suust tulnud hammasahju peale ja öeldakse: "Ritsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"
Hilda Hekter.Suust tulnud hammas visati ahju ja öeldi:
"Kilk, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"
Hilda Hekter.

E IX 9 (25) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui luksud käivad, räägitakse taga. Sel puhul vaja arvata, kes räägib, kui õige nime peale juhtutakse, jäävad luksed järele.

E IX 11 (34) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003 [hall]
Vana hall.
vanasti käis vana hall inimesi vaevamas. Kui kellegil oli teise peale viha, saatis ta sellele halli või vanahalli kallale. See tuli nagu luupainaja inimese kallale, raputas ja vintsutas teda. Keha jäi raputamisest päris märjaks. Ei leppinud ühkuise vaevamisega, vaid vaevas nädalate ja kuude viisi, kurnas inimese hoopis ära. Mõni lõppeski ta kätte. Ei mäleta, missuguseid abinõusid ta vasta tarvitati.

E IX 34 (111) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Ussi hammustuse vastu.
Kui uss kedagi hammustanud, vaja hammustatud koha ümber sõrmega sõõr tõmmata ja järgmisi sõnu lugeda:
"Tee nükker, maa nükker, alt maa käija."
Kui need sõnad loetud, saab nõelatud koht terveks.

E X 4 (11) < Räpina khk. - M.J.Eisen < M.Ehrlich Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
4 ladvaga mänd.
Tartu maantee ääres umbes 3 km Räpina alevist kasvab suur mänd, mis neljaks enam vähem ühetaolisteks harudeks jaguneb.
Sellest männist räägitakse järgmist. Rootsi sõja ajal olevat see mänd väga väike olnud ning temast läinud mööda üks rootsi ohvitser. Jäänud mõtlema selle männi juurde ning lönud siis omamõõgaga männi ladva neljaks. Ise ütelnud, et kui see mänd sellest hoolimata läheb kasvama, siis saab see maa veel kord rootsi alla, kui aga ei lähe, jääb see maa igavesti vene omanduseks.

E XV 42 (248) < Räpina khk., Meeksi - M.J.Eisen < Aliide Noorhani (1929) Sisestas Pille Parder 2003
Mesilaste nime ei tohi suhu võtta, vaid tuleb ütelda "linnud" Muidu võiksid nad tulla ja nõelata.

EKRK I 22, 89/90 (22) < Räpina khk. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Miili Kaareste (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Vanast olleva sõnaja. Sõnadega nohitsemist ütskoõrd ole ?. Ütel mehel olleva valusõna. Mul oli igemete seeh?. Määr, massiir, puhk ja valu võtit ärä. Ütel esi, et sõnajal inemisel peäb olema mõjo, mida igäl ei ole.

EKRK I 22, 91 (27) < Räpina khk. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Miili Kaareste (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Räpinäl ol’ üits vana inemine, kel [ussi hammustuse vastu] sõna olleva.
[Kui uss lehma või lammast hammustas, siis] lehmä piimägä pesime, piim võtab kihvti är’. Viin ja piiretus kah avitava, viin om jo vastakihvt.

EKRK I 22, 101/2 (1) < Räpina khk. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Joosep Laan, 64 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Äia kammitsad.
[Laps ei saanud kõndida, jalad olid ristamisi. Joosep Laane ema olevat olnud arst, võtnud ka teda, poisikest, vahel abiks].
Lapse võtsime õhta hällüst. Emä an’d mulle tsagiraua, sis lätsime nellä tee risti pääle. Sääl pandi laps maha, ema sidus ta jala üte nööriga kokku. Mina sis tsagasi. ?, ema küsis:
“Mis sa tiit?” Mina ütli:
“Äio kammitsat rao!” [3 korda]. Ja tervest saie.

EKRK I 22, 102 (2) < Räpina khk. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Joosep Laan, 64 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Ema arstis roosi niimuudu: sinitse paberi pääle tsobis, tegi pliiatsiga tsõõre, sis pan’d tolle haige koha pääle, sai kah tervest.
[Sobimise sõnu ei tohtinud kõvasti öelda, siis ei olnud abi].

EKRK I 22, 117 (18) < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Alma Metsar, 69 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Marutõve vastu on sõnad.

EKRK I 22, 168/70 (4) < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Aliide Pukson, 50 a., Anna Suviste, 89 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
[Mis teha, kui uss hammustas?]
Uss är’ rehti! Haav rohiti är’. Säendse sõnome om, mis är’ võtt’. Mina es saa lambale sõnajat, ja lammas läits ärä. Ol’ talle jalga patu [s.t. uss hammustas lammast jalast]. Ussil mürgikott om keele all. Mehe pannuva üitskõrd ussile suitsu suuhde, küll lännü jämmess. Aga ütekõrra läits uss ütele türukule sisse, kui ta magama heitsi. Peremiis käsk mul ta üles hõigata. [Nägi oma silmaga, nagu ta kinnitab].
Hanna vipsahus olli, õkva huule pääl kirju haud. Lätsi ütli peremehele, tuu mõistsi sõnomest, ja tulgi vällä. Är’ tappa ei tohi toda ussi, mis inimesel siseh käünü [miks, seda ta ei teadvat]. Tulevat vahel ilma sõnoja abita ka vällä.

EKRK I 22, 183/4 (21) < < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Aliide Pukson, 50 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
[Perenaise ema mehe ema olnud nii tark naine, et viidud kaugele arstima. Oli posija].
Kõneldi, et tal tuu “must raamat” om, musta lehe ja valge tähe.
Sõna tiidse, muudku kutsnu oma sõnnaga usse vällä.
[Kas ta kellelegi sõnu edasi ütles?]
Kellelegi peät jätmä, kui saase jättä.
[“Mustast raamatust” oskavat see ka lugeda, kes harilikku raamatut lugeda ei oska].
Aga peät tagasi lugema, kui vaime kutsut vällä.

EKRK I 22, 184 (22) < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Aliide Pukson, 50 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
[Kas peale posijate neid ka oli, kes halba tahtsid teha?]
Ol’ iks neid kah, kes tõsele halba tahtseva, nuu olleva nõia. Vast tost “mustast raamatust” lugeski halba sõnna.

EKRK I 22, 329 (3) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Joosep Zingov, 75 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Nahal el’i vanast (kui tema poisike oli) sobija, kes ars’t sõnnuga, ol’ seto, nimi volla Voova. Tima mano käis pallo setosit. Kohalik rahvas es käi nii pallo. Olevat arstnu lastel igasugutsit vikku.

EKRK I 22, 333 (4) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Marie Noorhani, 75 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
Penivea vasta olleva sõna. Vanniteti last, peni mõsti enne, peräst jälle last.

EKRK I 22, 333 (5) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Marie Noorhani, 75 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
(Se)ussiviga arstiti sõnnaga:
Tii nüger, maa nüger,
Alt aia aia nüger,
Anna abi, tii tervest!
Tsuure tii ?,
Altmaa käüjä,
Anna abi, tii tervest!

EKRK I 22, 334 (6) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Marie Noorhani, 75 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
[Vanemb inemine või ussisõnnu noorembale ütleda, vanembale ei või, sis ei mõjo enämb].

EKRK I 22, 334 (8) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Marie Noorhani, 75 a. (1959) Sisestas Marit Ilves 2006
[Samad sõnad, mida kasutatakse usivea puhul, käivad ka ussihammustuse puhul].

EKRK I 22, 355/6 (17) < Räpina khk., Meeksi v., Jõepera k. - Ingrid Sarv, helve Rebane < Hele Haring (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Roosiviga arstis sobija. Teevad sõnade ja rohuga inimese terveks.

EKRK I 22, 410 (18) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Miili Härmaste, 88 a., Liine Kalajõe, 69 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Pahusele avitiva täna. Kes enne kolme päiva abi sai, saie tervest.

EKRK I 22, 413 (36) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Miili Härmaste, 88 a., Liine Kalajõe, 69 a. (1959) Sisestas USN
Hüdsegä hooruti hambid, et puhtast saassi. Hammas tõmmati suurte tangega vällä. Piimahammas visati ahju pääle ja üteldi:
“Ritsik, võta luuhammas,
anna mulle raudhammas!”.

EKRK I 22, 417/8 (1) < Räpina v., Meeksi v. - Ingrid Sarv, Hilve Rebane < Hindrik Häärman, 73 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Kui pahus üles ajas [ehmatuse tagajärjel] loeti sõnu. Sobiti viina või rohu peale.
Kui sulab maha tulemast, siis saagu otsa kõik häda ja haigus, kes oma häda ristitähtega tõendase jumala nimel.
Ruus, ruus, ruus.
Vihiku kaane moodi sinine paber pidi olema, sinna pääle tehti viisnurkne rist, päris rist ja null. Paber määriti kas rasvaga või vobatillštokiga. Ümbre näo piiriti kah kolm kõrda.

EKRK I 22, 442/3 (23) < Räpina v., Meeksi v., Pihuste k. - Ingrid Sarv, Hilve Rebane < Juulie Häärman (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Setonaine läits latsega laadele. Poiss ütelnuva: “Küll sul noorkuke, um illos laits!”.
Setonaine pel’läs kaetamist ja ütel, sülläteh:
“Ptüi!
Silmä sitta,
Jala mutta!
Inne ol’ ilosamp kui sa es näe!”.
[See pidi aitama kaetamise vastu.]

EKRK I 22, 450 (8) < Räpina khk. - Helle Urb < Anna Pass (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Hambaid kakse ära nööriga, köitse enne nöör hammaste külge. Siis visatakse lapse hammas ahju peale ja öeldakse:
“Ritse, võta sa luu hammas, anna mulle raud hammas.”

EKRK I 22, 452/3 (15) < Räpina khk. - Helle Urb < Anna Pass (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Ussima arstimine: laps pandakse usse piida manu. Posija käib 3 korda ümber maja. Siis laps küsib tema käest: “Mis tiid, mis tiid, mis tiid?”. Posija vastab: “Usse rehi, usse rehi, usse rehi!”. See pidavat aita.

EKRK I 22, 485 (72) < Räpina khk. - Helle Urb < Alma Metsar (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Kui koer kedagi pures, tuli sõnad peale lugeda.

EKRK I 22, 490/1 (2) < Räpina khk. Toolamaa - Helle Urb < Leena Narust, 75 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Uss läinud kellelgi sisse. Antud piipu tõmmata, piima jua, siis jäänud uss kõhus vakka. Siis pandud piim musta teki peale, öeldud ussi sõnu, uss tulnudki välja.

EKRK I 22, 491 (3) < Räpina khk. Toolamaa - Helle Urb < Leena Narust, 75 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Nu es tohi ussi ? , kes sõnnu mõistse.

EKRK I 22, 493 (8) < Räpina khk. Toolamaa - Helle Urb < Leena Narust, 75 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Pahuse puhul iho paistet ja oll sinine. Avitas sõnuja. Kui sellega mindi arsti manu, võis hauda minna.

EKRK I 22, 493 (1) < Räpina khk. Toolamaa - Helle Urb < Ella Kaha, 64 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Vanasti oliiva sõnuja roosi vastu. ? ? olid need sõnad. Viina võeti ka roosi vastu.

EKRK I 22, 523 (16) < Räpina khk., Raadamaa - Helle Urb < Lutti Krigul, 79 a., Ann Klaiman, 82 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Kui uss tsuskas, olid ussi ?.

EKRK I 22, 524/5 (21) < Räpina khk., Raadamaa - Helle Urb < Lutti Krigul, 79 a., Ann Klaiman, 82 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Kui lats ei läe nõudma, panti ta kõrge läve pääle ja sobija tõmbas kirvega jalge vahele. Pidi siis küsima. “Mis sa tiid?”. Sobija vastas: “Äionammitsat rao!”.

EKRK I 22, 532/3 (1) < Räpina khk., Mehikoorma - Helle Urb < Indrik Härman, 73 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Tema isa olnud tark, kes arstinud teisi.
Kui inimene ehmatas, sai roosi. Isa võttis siis paberi ja kirjutas peale. Luges sõnu viina või okotillestoni peale ja sellega määrides kadus haigus.

EKRK I 22, 533 (2) < Räpina khk., Raadamaa - Helle Urb < Lutti Krigul, 79 a., Ann Klaiman, 82 a. (1959) Sisestas Kadri Raag 2006
Jutustaja mäletab ainult osaliselt roosi sõnu. Need kõlavad nii:
Kui sulab maha tulemast, siis saagu otsa kõik häda ja haiguse, kes enda häda risti tähtega tõendase jumala nimel.
Ruus, ruus, ruus!
[Rohkem sõnnu ta ei tia]

EKRK I 29, 621 (6) < Räpina khk. - E. Hirv, T. Vitsur < Oskar Küttik, 66 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Ka ussinõelatud viidi sobija manu. Sellele nad pääle midagi ei pannu. Ainult luges ja ära ta neadus. Aga ütte asja ta sinna küll es pane.
Kui paistetus oli siis puhus peale.

EKRK I 29, 631/2 (3) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Karl Randsoo, 70 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Võõpsil elas kuulus posija Munski. Kui kellegi poole toodi, pidama vankril 2 hobust ees olema. Toonu üks mees Munski, saanu juba keset teed, hobused ei läinud edasi. Nõid lugenu sõnad.Tagasi tulles jäänu jälle hobused sama koha peal seisma. Nüüd enam mehel nõida vankris polnud. Nõid oli õpetanu talle sõnad, mis liikuma saada ja ütelnu:”Kui pelgama hakkad, lähed hulluks.”

EKRK I 29, 659 (11) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Olga Ustinova, 71 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Kaara Jakob aitas vahel häda puhul. Kui sul roos oli sobis rasva peale. Nii sellega tuli määrida.

EKRK I 29, 668 (3) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Roosi Mägi, 71 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Peravallas ollu üks posija.tuu posinu hapukoore peale. Kui sellega roosi määrida, kaob roos ära.

EKRK I 29, 676 (2) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Ella Kose (end. Kliimann), 69 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Roosi ravimine on mitmekesiline. Kõige rohkem ravitakse pliiatsimustaga, mis on paksu sinise suhkrupaberi peale määritu. Endisel ajal kirjeldasid posijad sinna sõna peale.

EKRK I 29, 692/6 (24) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Ella Kose (end. Kliimann), 69 a. (1960) Sisestas Mari Lääne 2006
Vanaisal ollu 4 naist. Ühel naisel läks enne surma kurivaim sisse. Kõik naised surid, sest oli suur rumalus maarahval. Es ollu puhtusekorda. Tööd tõmmati, kui õkva surm suus ääres. Vanaisa ollu ise vana, kolmas naine aga noor ja maha saamisel. Rahvas läinu Sahari laadale sügisel. Teised ollu kõik ära, vanaisa läinu reheahju kütma. Naisel hakanu siis oma häda. Vanaisa viinu naise rehte, ise läinu vanainimest kutsma. Tagasi tulnud nägi ta: laps juba sündinud, naine aga rumal. Ei saadu teist lahti pidada, köidetu kinni. Ta kartis rehtes. Kartmine ei too kurja vaimu sisse. Vanaisa oli püha, lugis tihti palvid ja laulis. Naine anti tähes. Lapse ära sünnitanu, aga seaks must olid ta küll nagu tanukoonlad. Vanaisa tahtnu lugeda pühakirja, sülitanu ja puristanu vasta. Vanaisa ta üldse ei sallind, oli too ju püha. Külan elas Jaagu Piitre (Tolle lapselapsed kolisid Tartu enne minu sündi) Tuu oli lugenu piima peale ja alati mõjus. Vanaisa ütelnu:“Lassu Jaagu Piitre sobida, läheb hullustus mööda.“ Too saatnu tagasi:“Naine võib targaks saada, aga sureb.“ Vanaisa mõtelnu: „Las sureb siis targana. Lollina pole ka ta elust kasu.“ Tark sobis siis tasa piima peale. Viidu heigele juua. Haige ei teadnu, et Jaagu Piitre siin oli, aga ei tahtnu piima:“Ju on Jaagu Piitre sobitu.“ Kuidas ta muidu seda teada sai. Tema enda olemine oll ära, vanakuri istus sees. Vanaisal ollu võti käes. Rääkides teinu naine suu lahti. Vanaisa pistnu võtme suhu, nii et naine seda kinni ei sannu. Teise pistnu piima suhu. Kus naisel keeranu silmad pahupidi, süljanu lakke. Käinu nii kõva plaks, nagu oleks nahkkinnastega löödu.
Enne seda palunu välja. Vanaisa es julge. Viinu ta ikka välja, mis ta hulga meestele teed. Enne ikka kinnitanud:“Ära liiga tee.“ Varsti hakanu naine naljakalt vaatama, mehed nagu tanukoonlad käi otsan. Pääle toda hakanugi piima tahtnu. Teist piima jõi, aga sobitu piima saatis tagasi, kuni vanaisa selle võtme suhu pani. Pääle seda jäänu magama. Kui üles ärkas, rääkis oma maheda häälega. Rumalana ollu tal võõras hääl ja tahtnu lapsi kägistada. Siis aga olnu nii nõrk nagu haige kunagi. Vanaisa võtnu ta pihile:“Armastades kui laulan! Tahad, et palvetan! Mäletad. Mui isa palvet!“
Naine vaadanu talle suuril silmil otsa:“Milles sa mind pead Miks ei oska! Tead ju, et ma alati palvid ja laulu armastasin.“ Vanaisa ütelnu:“Sa olid kaua haige. Ma kardan, et sul see ära ununud.“ Lugenu siis naine. Mui isa palvet otsast otsani õieti ära. Tõusnu üles, kallistanu lapsi. Siis heitnu magama ja maganu igavesti.

EKRK I 29, 698/9 (26) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Ella Kose (end. Kliimann), 69 a. (1960) Sisestas Helen Kirsipuu 2006
Üks naljakas juhtus enne isa surma. Looma pidin pidema. Lehma pidin. Heinad olid lakan, lakk oli teada. On juba hommik. Isa on vagasem, ei lase enda juurest ära. Lõpuks saan üles. Kuulen kuis rahvas mööda läheb. Aan kotti heinad, hakkan tulema, enam ei mõista alla tulla. Asjad kõik tuntu, tean kumma ääre peal olen, aga astun sammu - olen juba tõise kaarte veere all. Kotti ei jäta maha kaotan sellegi ära. Koban käiga, siin ei eksi: siin korstna, siin peab auk olema, aga pole - on roovikud. Ütlesin: “Tagane minust saatan! Ma ei taha sind.” Ütlesin ära ja seisin keset auku. Oles sammu lisanu, oles kukkunud. Ei tea, miks ma just sandanit nimetasin, poel seda kunagi teinu. Oles võinu ju palid lugeda, aga näe, ütlesin: “Tagane minust saadan! Ju see vist tema oligi, kes mind ringi vedas.

EKRK I 29, 701/4 (29) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Ella Kose (end. Kliimann), 69 a. (1960) Sisestas Helen Kirsipuu 2006
Liisbet, Venemaa eestlane jutustas. Mees töödanu raudtee pääl. Alandlikult töödanu, vihast ei teadnu olevat. Korraga öösi auto ukse ees, võtnu mehe peale ja viinu ära. Keegi juhatanu, et kuski on nõid, kes kõike teab. Tema kogunu võid ja munaraasukesed. Läksegi sinna. Keegi ütelnu, ära teda kartma hakka, ta on kohutav, kui vasta tuleb. Sohija ollugi hirmus: kõrge kasv, katkenu hambit. Tulnu vasta, küsinu: “Kes teis siia saatis.” Ütles siis, kes saatis. Siis oll nõid lahkemb: “Kas on teil viin või vesi ligi?” Ei ollu. Tuli teist korda tulla. Võtnu sohija pudeli, näidanu ära: mees viidi nii ja nii, sinna ja sinna. Kutsunu vee peal vaimu välja, kes mehe ära saatis. Naine tundsi ära, aga ei taht ütleda. Nõid: ”See elab teiega ühe katuse all. Teie mees on Petrogradi kõige suureman vanglan kolmede trellide taga.” Siis tulnu sinna kaks tüdrukut. Nõid küsinu: “Kes teid siia saatis?” Siis ütel ühele: “Mina teie mune ei taha.”, teisele aga, “Mina teie rätti ei vaja. Ärge oma asju põõsa alla unustage.” Tüdrukutel ollugi munad põesa alla peidetu ja teisel rätt põues. Nõid lisanu: “Ega teid poisid ikka ei taha ja võtma ei hakka.” Tüdrukud võtnu munad põõsast: igast munast ajanu ussipea välja. Liisbetile seletanu nõid, kust dokumente saab ja kõik muugi ära. Üteln: “Ära karda. Joosep oles lahti, aga on paberite segadus. Kui te teda ei otsi, võib surma saada.” Seletanu isegi vangimaja ära. Siis võtnu taskuräti ja posinu: “Kui vehid sellega, saab vabaks.” Nagu rääkis, nii juhtus. Kõikjal oldu kurjad naise vasta, aga ta ei kohkunud. Mees oligi 3. trellide taga. Siis saanu mehele ütelda: “Su paberid on sassis.” Mõne päeva perast saanu mees vangist välja. See oli Venemaa sohija. Tean kuidas ta sai kõik teada. Kas pole olemas vaimude telefon, nagu ta inimestel on?
EKRK I 29, 710 (8) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Miili Aademägi, 84 a. (1960) Sisestas Helen Kirsipuu 2006 [ns]
Ussi hammustusega viidu sõnoja manu.

EKRK I 29, 720 (9) < Räpina khk. - I. Sarv, T. Vitsur < Kusta Mutso, 73 a. (1960) Sisestas Helen Kirsipuu 2006
Metsavahi naene osanu ussisõnus rohte ja pose ka. Mustlase poonu teise 2-3 aastat tagasi.

EKRK I 30, 218 (26) < Räpina raj., Meerapalu - K. Kõivumägi, T. Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) SisestasGerli Lokk 2006
Roosi ravis vanasti posija. Talle viidi kodust searasva, sellele luges sõnad peale ja siis määriti. Üle vee ei tohtinud minna, mõju kadus ära.

EKRK I 30, 218 (27) < Räpina raj., Meerapalu - K. Kõivumägi, T. Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Kastre Perävallas oli kuulus posija Kure Liisu. 3-4 aastat tagasi poosid mustlased ta.

EKRK I 30, 234 (5) < Räpina khk. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Daniel Padar, 81 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Kord ajanud pojal rusikasuuruse muna kaela peale. Mindud posija juurde. See vaadanud ning ütelnud: “ Tema peab ära minema Sul kui tuisk!” Mageda rasva ja tõrva segule lugenud sõnad peale ja kui sellega määritud, siis kadunudki nii ära, et pole märkigi alles jäänud.

EKRK I 30, 234 (6) < Räpina khk. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Daniel Padar, 81 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Tark ei või oma sõnu kellelegi avaldada. Nagu edasi ütleb, nii omad sõnad enam ei mõju.

EKRK I 30, 236 (3) < Räpina khk. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Eduard Padar, 63 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Ütskord läts mul üle nena punane juun ja nägu oll paites. Ku paistetus kõrva taha oles lännu, oles surm ka käen ollu. Tark andse rohu ja luges sõnu ja sai terves.

EKRK I 30, 254 (7) < Räpina khk. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Liisi Lukk, 59 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Märdi sajatus
Saagu sul sarvilise latse
Ahju otsa arvolise.

EKRK I 31, 72/3 (13) < Viru-Jaagupi khk. - Ene-Reet Ennuse < Johanes Laur, u. 60 a. (1960) Sisestas Gerli Lokk 2006
Vanasti olid suhkrupead nagu heinakuhjad. Ümber oli mustjassinine paber. Sinna kirjutati peale ja pandi haige koha peale. Nii arstiti roosi, roos kadus.

EKRK I 41, 32 < Räpina khk., Räpina v., Võu k. - Ene Oja, Uudo Kolk, M.-A. Kadarpik < Kivilo Liisa (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Nende poolt juhatati merid Kiviloo poole. Kiviloo Liisa osutus ise “tohtriks”, kes ravib sõnadega. Ta on se sügavaet usklik inimene ja ei keelanud meile oma tarkust. Nii saime temalt üles kirjutada roosi sõnad. Tema ei ole kunagi oma arstimistegevusega taotlenud lisasissetulekut, vaid on tegutsenud siira soovi- aidata hädalisi ajendil. Roosi sõnad oli ta õppinud ühe saksa soost kvalõe käest. Ta luges neid meile ka ka saksa keeles, kuid sellest tema saksa keelest oli küll õige vähe orginaali keeles alles jäänud.

EKRK I 41, 37 < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Ene Oja (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008 [allikas]
Süvahavval on veel ilusaid kohti: Märaallikas sügaval metsa sees, millel veel rahvapärimuse järgi pidi olema tervendav mõju. Eriti kividel, mis on seal allikas pidi olema ka tervendav mõju. Süvahavval on väga ilus org - jälg endisest järvest, nagu jutustab legend.

EKRK I 41, 84 (5) < Räpina khk., Räpina v., Virosi k. - Ene Oja < Jaan Pentman, 80 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Ütskõrd aije suu üles. Leevi talun üteldi üts vana naine ollev. Lännu sinna. Naisel olnu väits näeh ja ihkunu nii nagu habõnid arjas. Ise pomises: jumalaessa, jumalaessa. Minu silmi ees katte õkva paistes ära ja kattegi ära. Kui otsija tulnu, ütelnu, et arstnu jumalasõnaga. Lasti edasi arstida. Nii olnu Leevi taga Võro pool.

EKRK I 41, 180 (5) < Räpina khk., Räpina v., Pääsna k. - E. Oja, M.-A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Petti Ivask, 80 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Valu varesele, halu harakalõ
Mustale linnule muu tõbi
Minu latsele käsi terves.

EKRK I 41, 258 (10) < Räpina khk., Räpina v., Leevaku k. - E. Oja, M.-A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Julius Sepp, 74 a. ja tema abikaasa (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Minu lähedal oll üts Mari. Ma esi käisin sääl jalaga. Tõmbas risti peale ja lugi ja tervese sai.

EKRK I 41, 264/5 (8) < Räpina khk., Räpina v., Leevaku k. - E. Oja, M.-A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Liisi Kiviloo, 89 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Mina olle arst. Mina mõista roosi sõnu. Kui haigele loet, tähtis, et 12 kõrd ehk 9 kõrd ehk 3 kõrd. Viskan risti ja piiran ära. Risti oma paremba käega. Risti võib mitu kõrd teha.
Lugesin nii: Jeesus kristus kõnd üle maa ja vete. Tema käen oll 3 roosi. Üks lennas, teine seid paigal ja kolmas katte ära. Sina piad ka ära kaoma. Nii palun mina Jeesuse kristise Jumala ainuma poja Jeesuse nimel.
Tühse sana omma: kaits tütriku lätsive tiid pidan: Üks võtt kivi maast, töine võtt vallu ja vett. Vallu piab ära kaome. Nii palle mina Jeesuse kristuse ainuma poja Jummala nimel.
Lendva sõnu tiase üits naine kah. Roosile ei mõju, kui on pikemale kui 8 päeva jäänud.
Paberiga ravitse ka. Must paber piab olema, kas tumehall. Sinna kirotedi ka sana piale.
Tühse=pahus=roos.
Mõni inimene on ju roosi kätte koolnu.

EKRK I 41, 285 (8) < Räpina khk., Räpina v., Leevaku k. - E. Oja, A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < August Võsu, 87 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Kui saneti ja masseeriti, siis lauldi:
Kiirmas, kaarmas,
Varesele valu,
Harakale halu,
Muule linnule muu tõbi.

EKRK I 41, 367/8 (12) < Räpina khk., Räpina v., Võuküla k. - A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Liine Häitson, 78 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Utsu Miina oll sanaja. Mull oll kõrd rinna sissen ja kui puhk ja lugi, nii katte är valu rinna seest.
Kõrd ajas jälle kurku ja ütel, et too viina, ma tee viina pääle. Sis ma tõi. Ta läts tõide kambrihe, puhk ja lugi selle pääle ja and minole. Ma jõin ära ja tuu valu jäigi viimatsest.

EKRK I 41, 386 (9) < Räpina khk., Räpina v. Tsirksi k. - A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Aureli Ristlaid, 60 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Kui emisel üks kuu poegimiseni: kui leiba tetti, tetti väike pätsikene, küpsetati ära ja panti ahju peale. Ja kui emise juurde minti, öeldi: “Tee see aasta nii ilusa poja nagu see pätsikene ja hoia neid nii ilusti, nagu ma olen hoidnud pätsikest.

EKRK I 41, 387 (12) < Räpina khk., Räpina v. Tsirksi k. - A. Kadarpik, I.-P. Padernik, U. Kolk < Aureli Ristlaid, 60 a. (1962) Sisestas Katrina Kask 2006
Mooste mõisah, ma tiia, oll karjamiis. Kõika tükva talle selga. Herr ei tohi muidu mööda minna, kui küüsse karjuse käest luba. Ja ka kui ilma loata müüda latse, siis tulli kõik elaja selga. Herr se küsü nii luba oma karja kaemiseks. Tethi küll vallale, aga ta pidi ikka tagasi võtma. Tal olli ussi sana ja veel midagi. Kuhveld oli nimi. Ta on essi nii tennu, et koskutsal oll juhtunu tuu jalapuremine, oll ussi välja kutsunu, puhunu ja laskunu ussi tagasi lakkuda oma mürgi. Udaridaga oll nii tehtud. Lehma udarid ju tsüsas.

EKRK I 41, 432/3 (4) < Räpina khk., Räpina vald, Toolamaa sjk., Torbaotsa k. - Udo Kolk, E. Oja, M. Kadarpik, J. Padernik < Daniel Tulmov, 70 a. (1962) Sisestas Tatiana Zakharova 2006
Lendva-äkiline rabandus, loom kukku jala pealt maha. Püssiraud looma kõtu alla ja lasknud siis, et lendvat ehmatada.(Tema vanaisa tegi ise seda).
Utsu Miina-soosihaigusi aastnu sõnadega. Elas siinsamas, 3 kilomeetrit eemal, Pindi-Paloveere all.
Posija Hirve Jaan elas Võpersova külas. Oli keegi langetõbine Setumaal. Hirve Jaan läks lootsikuga järve pääle koos langetõbitsega. Tol momendil, kui langetõbe hoog peale tuli, viskas selle järve.
(“Kas aitas?”)
“Es aidand midagi.”
Isal reuma vaevas. Mina tõi ta siia. Hirve Jaan raput teda. Isa pist karjuma:
“Viit tema ära. Ära kakk lund koast.”
Vaimuköis (vaimukabõl) - hommiku kastega selline.
Senka Junla: “Kes neid hanotab, sel käten selline võim, et võib arsti. (Tema olevat harutanud).

EKRK I 48, 251 (29) < Räpina khk., Veriora v., Jõevaara k. - Sirje Räppo, Helve Rebane, Maie Kotka < Alviine Parind, 73 a. (1963) Sisestas Triin Laan 2006
Ussisõna om oleman. Võtab paistetuse tagasi. Paisele ka sõnuja.

EKRK I 48, 254 (15) < Räpina khk., Veriora v., Jõevaara k. - Sirje Räppo, Helve Rebane, Maie Kotka < Anette Kivi, 83 a. (1963) Sisestas Triin Laan 2006
Ussisõnu olevat küll. Ütel lännu uss suust kõttu. Loetu sõnnu, pantu piimakauss suu juurde, tsalahtanu piima sisse.

EKRK I 48, 254 (16) < Räpina khk., Veriora v., Jõevaara k. - Sirje Räppo, Helve Rebane, Maie Kotka < Anette Kivi, 83 a. (1963) Sisestas Triin Laan 2006
Ema teadis ussisõnnu, jäi äkki haiges, es jõua mulle naid ütleda.

EKRK I 48, 376 (10) < Räpina khk., Veriora v. - Sirje Räppo, Helve Rebane, Maie Kotka < Marie Piller, 73 a. (1963) Sisestas Triin Laan 2006
Pendi mõisas pidi kellelgi olema valusõnad. Lugis neid, tegi noaga riste, es võta valu ära.

RKM II 12, 332 (11) < Tartu l. < Räpina khk., Räpina al. - Eduard Laugaste < Enno Värnik, 13 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu,
harakale halu,
mustale tsirgule muu tõbi,
meie haige terveks.

RKM II 12, 689 < Räpina khk., Räpina v., Kuuksi k. - Samuel Kütman < oma mälest. järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Astub sauna uustulnuk on moeks saanud: ”Jumal sekka!” hüüda. See tähendab seda, ei astu siis paha vaim sanna.

RKM II 22, 14/5 (1) < Räpina khk., Kureküla k. < Novoselje raj. - Juta Sulengo < Alma Tootsmann, s. 1912 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karjalaskepäiv om jüripäiv, siis Venemaal preester viskäp lehmädelle risti pühitsetud vett pääle, ülejäänud vee viivad naised kodu, hoitva alale. Sis kui lehm lüpsma tulõ, sis om piim 2 nädalat toores, sis pestakse pühitsetud veega lehma udarat, sis võip jälle lüpsta. Selle pühitsetud veega pesevad lüpsikud ka ära, see teep puhtas, kuri lähep välja. Jüripäeval on sellepärast karja pühendamine, et kuri vaim karja sisse ei saa. Vesi on nõu sees, seda preester pühendap.

RKM II 22, 18/20 (1) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005 [ns/laps]
Nainõ, kes last ootas, pidi hinnäst pühas pidäma, es tohi midägi halvasti ütelda, sis lähep ikka hästi. Kui juba laps ilmus, tetti ristimärk pääle kurja silma vastu. Venitati ja sirutati käsi ja jalgu, et laps saaks sirge ja hästi ilus. Pesuvee sisse panti juudasitta kurja silma vastu. Kui last edimest korda rõivale panti, sis vaadati ikka, et parem käsi enne saaks, muidu hakkab laps kurja käega tööle. Särgi ala rinde pääle pandi pühakirja leht, et saaks hää kirjamees. Tanu pidi pääs olema, kui laps sündis. Kui last kandsid, pidi rätik alati pääs olema, see kaitses kurja silma vastu. Ristimise vee sisse panti hõberaha. Vee äraviskaja (meheema või keegi teine) saap raha endale. Peap vee hästi kõrgele puu latva viskama, sis saap laps hästi ausa.
Raskejalgne naine ei tohtinud läve pääl saista, üts jalg ühel pool, teine teisel pool läve.
Lastele üteldi, et abistajatädi toob raba äärest tiigist lapsi, sääl olevat neid hulga.
Ristimärke tehti siis, kui laps ristimata, siis oli ta hästi vastuvõtlik kurja silma mõjule. Kaejatsi tulti kas kahe või kolme kompsuga. Rikkamatel munadega tehtud riisipuder võiga ja kiselli. Vaesemad inimesed tõid pannkooki ja kisselit. Sis veel kas praetut kalat või praetut liha, munat pääle löödud.

RKM II 22, 73 (37) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Vana inemise ütliva, et kellel luupainja oll, tuu pisteti kuuma ahjo. Luupainja hõik toda nimmepiti, kes ahjon oll. Kui tuu hellü vasto tei, sis läts jälki kallalõ, kui hellü es tee, sis pässi luupainjast vallalõ.

RKM II 67, 87/9 (3) < Räpina khk. - Samuel Karopun < Samuel Karopuni mälestuste järgi (1956) Sisestas Salle Kajak 2005 kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku turvas, ku turvas.
Maarjamõisa vana Hainsoon pidi kah mehitset. Täl oll hulga tarru ja perret. Suvõl ammut vana Hainsoon puuossa külest süllemet vakka. Popsinaane tull müüdäminneh mano ja nakas imehtämä: "Ku turvas, ku turvas!" - "Sul hindäl turvas kõtu otsah," käraht Hainsoon vihatsõlt naaselõ. Mehitsesülleme man ei tohi imehtädä ega halba sõnna üteldä, mudö ei läävä mehitse inämb edese. Naane tohi'i sülleme mano minnnäne.

RKM II 347, 164 (16) < Räpina khk., Veriora as. < Siber, Kristjanski k. < Vastseliina khk., Kaamnitsa k. - Mall Hiiemäe < Ida Sepp, s, 1890 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kiirmus, kaarmus,
harakale haigus,
varesele vana valu,
velle kõtukene tervess.

ERM 58, 2 (23) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui nõeluss koskil kännu või mätta sees on ära peitnud ja kättesaamine võimata, siis piiratagu koht terariistaga kolm korda vastupäeva ümber ja loetagu järgmisi sõnu:
Ehi, ehi, mõrsja,
sõba tuuas, sõlg tuuas,
verev puudõh veetäs,
valge kõrik koetas.
Uss ei saa sellest piirist üle ja sureb ära.
Sõba = praeguse suurrätiku moodi, riie kõigesuguste metallidega ilustatud.
Kõrin = undruk.

ERM 58, 2 (25) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui tulekahju ajal sead pahast välja ei taha tulla, siis hüütagu: „Sõda tulõ, sõda tulõ.“

ERM 58, 2 (26) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010, kontrollis Mare Kõiva 2010
Marutõbe e hullutõbe ärahoidmine. Kui marutõbi laiali on lagunenud ja loomi tahetakse selle eest hoida, siis kirjutatagu paberile kolm korda järgmiselt. See paberi ripats:
ROTAS ROTAS ROTAS
OPERA OPERA OPERA
TENET TENET TENET
AREPO AREPO AREPO
SATOR SATOR SATOR

RKM II 179, 167 (22) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kes sannast vällä tulõ, ütles:
"Aiteh sannakütjale,
sausüüjale,
vihahautajale,
viituujalõ!"

RKM II 179, 167 (24) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kidsi arstmesest võeti jakaline hain, kidsihain. Pante käe pääle, mähite musta rätiga kinni. Ütelde:
"Kidsi kaogo!"

RKM II 179, 167/8 (25) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Põh'apuult katusõst võete olge, pante kidsi pääle ja mähite musta rätiga kinni. Muud es üteldä, kui et "Kidsi kaogo!"

RKM II 179, 168 (27) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui kangas ol'l' är alostõt, ütelda: "Jummal' issä, auta esi edesi!"

RKM II 179, 168 (28) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui naate süümä värsket kardolet, lihha, ütelde: "Tuu' tullu, panõ' jakko!"

RKM II 209, 417 (6) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Maar'a kõnde pümmel üül,
otse umma pujakeist.
Kost ta puja kätte sai?
Jeruusalemmi mäe päält.
"Tere poig, vaene laits,
mis sa siin teet?
Kõik ilm sinno murehta."
"Las neil ikke ja murehta,
mis na väega vannusse
vasta ristikogudust."

RKM II 209, 418 (9) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Karjalatse loeva:
Vii är vihma Vinnemaale,
too är päivä siiamaale.
Vinnemaal villä kuiusse,
Saaremaal sanna palasse.

RKM II 209, 418/9 (10) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Käokirjas, lindu, landu,
lenda sinna lepistikku,
karga sinna kadastikku,
kostpuult mulle miis tule.

RKM II 209, 419 (11) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Tsiuga Olga tiid hussisõnu, kes oll hussi tsusatu, tuu läts too manu.

RKM II 209, 434/5 (1) < Räpina khk., Soohara k. - Ellen Liiv < Rosalie Viijard, 64 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lepatriinule loeti:
Käokiras, lindu, landu,
Käokiras, lindu, landu!
Ei tea, kas tast midagi vaadati, ta olli niisama latsile näpotada.

RKM II 210, 152 (3) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ku hammas ära tule, siis öeldas:
Ritsk, säh sulle luuhammas,
anna mulle raudhammas.
Purimatse hamma kui tulevad.

RKM II 210, 153/4 (6) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Minu mehelki oli kooljaluu sõnat. Niikaua ta luges neid :
Üks sai talliga,
teine sai talliga,
kolmas sai Jüri kooljaluuga.
Saina saisma,
puudõ põdõma,
latva kujoma.
Noist saa abi ka küll, noist sõnust. Imäne kooljaluu lätt suures, isäne ei lähe. Vajotat väätsega pääle siis ja veat piire ümmer vähe kaugemalt kui see on ja luet na sõna. Minu mees piire ja on ära kadonu. Nime piat ka küsüma nime ära, keda sa piirat. Ja loet need sanad.
Hobose jalgo pääl on ka. Ilma massuta tehti. Hobose nimi, mis tal oll, see öeldi. A tasu ei antud, siis paar juuksekarvagi anti, vai vanast käidi, palmiku meestel pükste pääl, siis sealt palmiku otsast narmaid võeti.

RKM II 210, 173 (42) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Tõnisepäev keedetas seapääd, vastlapäe hernesuppi ja seajalgu. Seapääd söödi ära.
Liuge-lauge linikepikus,
tõste lina vassapikus.
Melsin, seal Poka vallan, seal oli väga too, naise jõiva ja lasiva liugu.

RKM II 210, 175 (45) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kõik ussisõna ja pahussesõna omma piiblin üleval, a neid tarku inimesi on vähe, kes seda tiava.

RKM II 210, 181 (56a) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui mina lats olli, siis kes sannan olli, siis ütel:
Jumal sekkä!
Kes sannan olli, ütel vasta:
Jumal ää mees!

RKM II 210, 181 (56b) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Latsi vihoti:
Tsopa-tsopa soone pääle,
aitäh hnna rootsu pääle,
mõrripidi ja surripidi.
Vana Sääru Mari kui meid vihtle, siis too alati lauli:
Mõrripidi ja surripidi.

RKM II 210, 182/3 (59) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Roosil oliva ka sõna. Roosisõna ommava rassõ sõna. Ne omma kaik piiblin üleval. Minno mees luges kaits korda piibli läbi, mul es ole aiga. Toda ütle piiblin, et inimese läheva naa tigedast ja õelast, et lahuva maja ära. See kõik on täide läin.

RKM II 210, 191/2 (80) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Olnu lambal kolm poiga ja tõisel lambal üts. Ja mõsknu voonakese puhtas ja tõmman lõhnaõliga üle ja viin tõise lamma juurde ja võtt hoida. Haiglan ole kuullu, naise kõnõliva.
Vanast hõigatu:
"Külamiis, külamiis, lammas põlki paja!"
Miis ütel: "Põlku pääl!"
- Ei teind väljagi.

RKM II 210, 193 (85) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ma ole kats kõrd ära essinu. Oman mõtsan essi ära. Silma pässiva vallele, kui Meie isa palve ära loe, siis kohe leiad.

RKM II 210, 200/1 (2) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Krootuse arst oli üks imearst, selle maja olevat praegugi alles Krootuse-Liival, Krootuse mõisast neli-viis km eemal, Vana-Piigaste lähedal.
See oli niisugune arst, et teda kutsuti mitmel korral Rasina. Minu isiklik isa käis tema juures. Tartus professor öelnud, et mäda täis peas kasvaja, võibolla vedruvankriga saab koju viia surema.
See kutsuti see arst ja tõi vett või mis ta oli ja arstis sõnadega ära, es hakanu joosma ega miski see kasvaja. Tema andis mingit rohtu ka, aga paistis nagu paljas vesi. Rohkem nagu puhuja, oli puhkund peale. Ja sõnadega.
Ühel naisel oli kasvaja põses ja tema mäletand, et läinud selle juurde ja see puhkund peale, ei ole lausund midagi. Ja läind see koht üleni kuumaks ja kahe päevaga kadus ära.
See on tõestisündinud lugu, seda peate uskuma.

RKM II 210, 202/5 (3) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Meil on siin suremas niisugune arst, keegi ei võta ametit üle. Tema on pahussi- ja roosiarst.
Mina olin kooliõpetaja ja temast miski ei ole kuulnu. Es usu ja es ole kuulnu. Ja äkki see tütar, kes siin seisab [tütar on 25- aastane], es saa enam käia. Ja reis punaseks ja laps kisas terve öö, ja jään natuke suikma ja äkki keegi ütel, et mine selle naise juure. Mina jusku es magagi ja küsin mehe käest: "Kas sa ütlesid midagi?" Mees ütle, et ei. Siis ma sain aru, et see on lapse mure ja hommiku lähen ja räägin selle naisele ära.
Ja see naine ütel, et: "Kas sa siis seda es tia, et mina seda ravin, kui on pahussi või roosi viga, teisi mina ei saa. A kas sul rasv on üten?"
Ma ütlesi, et seda mul ei öeldu.
Ütles, et: "Ma anna sulle oma rasva," ja küsis, "mis selle lapse ristinimi on?"
Läks tõise tuppa, natukese aja pärast tuli tagasi, andis määrimiseks sinise paberi sisse keerutatud rasvapuntra, käskis määrida ja ütles, et: "Jah, on pahuss ehk roos ja on tema saanud magamise päält külmetades."
Ja mina mõtlen, et no kus see laps magamise päält külmetada sai ja suur tüdruk, ega ta pisikene ole ja alles hiljem mulle meenus, et just ennem, kui jalg haiges jäi, laps magas palja ema jaki pääl kartulimaal kartulimulla peal.
Ja siis ma määrisin seda jalga ja valud jäid ära. Aga järgmisel päeval see naine tuli isiklikult siia - ta tunneb meid - ja see oli reedene päev ja siis tegi uuesti veel, võttis pliiatsi ja lapse ihu peale piiris seda lapse haiget kohta ja pobises veel. Ja laupäev keskpäev tulid teised lapsed, külalised, ja laps hüppas teiste hulgas, nagu ta poleks iialgi haige olnud.
Ja siis ta ütles veel, et vahepeal, kui säärane haigus tuleb, ei ole hea sauna viia ja abi peab varem andma, kui mädanema ega miskit auku pole sisse teind.
Huvitav oli veel, et kui ma hakkasin ära tulema, siis ütles: "Ära jumalaga jäta."

RKM II 210, 205 (4) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ühel teisel naisel on ussisõnad. Tema on kaunis noor inimene, Kemmal Luise. Ta on mitmele peale lugend. Tema sai ka emalt need sõnad.

RKM II 210, 205/6 (5) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ussi nõelamise puhul pannakse elus konni peale. Seda ma olen ise näinud. Seoti hobusele konnad riidega peale, siis need konnad läksid kõik lõhki. Lasti sõnu ka peale sobida, ei tea, kumb see aitas.

RKM II 210, 207/8 (9) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Luupainaja kui niisugune on olemas. Minul on õde ka kooliõpetaja ameti poolest ja temal on mitu korda käind. Tuleb kohe teatav isik nagu keda tunned, tuleb peale ja rõhub.
Ükskord tuld nii kõvast, et terve voodipõhjaga kukkund põrandale. Juba lapsena kuulsin, et võta terariist, kui tuleb.
Üks mees võtnud suure seatapmise pussi ja torkand sellega.
Vanad inimesed ütlevad, et mine selle inimese juurde, kes käib ja sõima kohe seda, siis enam ei käi.

RKM II 210, 265/6 (2a) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/mardid/ Sajative:
Lõpku lehma lõa otsa,
peretütre hallitagu aia otsa. /---/

RKM II 210, 267/8 (5a) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Mina ole roosiarst.
Sõnat on:
Lillikene, roosikene,
kust sa olet saanud?
Minku ta välla minu pääst,
minku ta välla õie sisse,
jumala sisse,
jumala - see poja sisse,
jumala puhta püha vaimu nimel.
Toda kolm korda lugeda. Siis loeti Meie isa palve vahele kolm korda niisama.

RKM II 210, 268/9 (5b) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Valusõna on teine jagu:
"Pühä Maarja läts omale pojale rohtu otsima,
nii lähe mina ka [Iida] hädale rohtu otsma.
Maast ja merest,
metsast ja maast,
naadist ja kõigist,
pui seest ja muu seest."
Mul on püha Maarja Peipsin seal nagla otsan, sellele loe. Ta on vanas raamatus, mul on nee sõna alles kuskil, nööriga pealt kinni.
Kolm kord "Meie isa" pääle, "aamenist" pidi algusse lugema üte hingetõmbega. Mina es jõua õppi, lukesi peripiti.

RKM II 210, 269 (5c) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Üte sõna oli siis niimoodu.
Kahetussesõna.
"Tagane, tagane, sa roojane vaim,
anna pühäle vaimule maad,
jumala sisse,
jumala-se po(o)ja,
jumala-se puhta püha vaimu nimel."
Vastapäeva tuli tõmmata halli pliiatsiga, kui roos on. Eläjile ja kõigile käi see. Ma sai need üte vana inimese käest noorepõlven need sõnad. Ma sai rikkas. Ma küsse 5 kopkast, andsiva 5 rubla.

RKM II 210, 269/70 (5d) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lindva vai rapaus tuli loomale, siis loeti loomale vee pääle või piima pääle ja anti sisse.
"Lindva viigu, loogu, soone liku,
luu korista, suune riku,
jumala sisse,
jumalase poja,
jumalase puhta püha vaimu nimel."
Aga valusõna, kui noo sul ligi omma, siis Jeesus Kristus kaitse sinu kõige halva eest.

RKM II 210, 270 (6) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui lastel oli ussiviga, siis latsel oli valge silmal. Pand päitse magama, jalutsist võtsid ülesse. Siis mina jälle luie sõnnu ja too ussipää tõie külast. Mul poig oli, - 53 aastat, on praegu linnan -, siis oli temal ussiviga.
"Ussi rehi, ussi rehi, ussi rehi," ütlet kolm kord, siis sai terves.

RKM II 210, 270/1 (7) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui uss oli purnu ja ai paistetuse naasele jala sisse - elas Ahjal, tulti talle ka autoga perrä ja viidi sinna, mees elas Tarton, oli sängin haige, tuudi siia, ja mina tegi terves.

RKM II 210, 271/2 (8) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Roosi olli vastapäiva piirmine, kui hall pliiats olli käen. Luie neid Meie isa sõnnu ja kolm risti teha. Tollele es tohi tuult laske. Mageda rasva pääle lugeda ja suhkru peale sisse võtta.
Es tohi tagasi anda midagi, kui antasse selle arstimise eest.
Sennil oll tütar, too oll jaluta. Marianne oll jaluta, minu jala olli kerge ja teki tuu terves. Nema oma pistlasest lännu kõik - Sorga Senni ka [Sorga Sennilt on üles kirjutatud p. 1-20].
Kui sa seda usud, siis mõjub. Kui sa ei usu, ma ei tee. - Kui sul häda on, siis usus igaüts.
Kui mina oles rahavõtja ollu, mul oles mitukümmend kleiti ollu.

RKM II 210, 272/3 (10) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Siin oli ütel naasel lehm: "Uss puri!"
Savimäel arsti naisel.
Karjusi: "Nüüd ta lõpes, nüüd ta lõpes!"
Ma sai aru - kana teki. Kana lenni õrre päält maha ja [lehm] heitü väega. Ma tei terves sõnnoka. Sõnad luie rasva pääle, määrd seda udarat, läts paar päeva mööda, sai terves.
Kui muud ei ole käen, siis võta või väits kätte ja piire sellega.

RKM II 210, 309 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Ida Lainevoog, 68 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vanaisa ikka rääkis, et voorin käis, siis koduväravade saatsid [hundid]. Niikui külast välja said, siis olid kahelpool aisa. Siis ütlesid: "Tehke tee pooles!" Siis läks tee pealt ära kaugemale.

RKM II 210, 314 (15) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Hundisõna on. Toosama kadunu Tobre, too õpetanu neid hundisõnu, et: "Kuda sa kevade neid loomi välja lased. Sa loe noo sõnad ära, siis hunt tuleb lükkab ninaga, aga ei murra."
Siis öeldi: "Püha Jüri kutsikas peiete rongi sees..." kuda too jutt tulli.

RKM II 210, 314/5 (17) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa oli üts tark naisterahvas. Ta ei olle säärane ebu, ta oli täiesti haritu inimene, õiglane väega. Tal oli niisugune võim.
Keegi kartnu ussi väega. Üks kartnu ussi väega. Keegi ütelnu: "Mine Liisa mano." - Kadunu mano. - Ja käinu Liisa man, too ütelnu: "Mis sitast karta. Ma anna sulle veini natukese." Ja tollest ajast peale, mine või ussipesasse, ei karda.

RKM II 210, 326 (41) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Ida Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Teinekord võtnu [hunt] lamba, vanaisa joosnu järele:
Tõõhujo, võta hunti,
tõõhujo, võta hunti!
Teine õhta oll vasikakene seal ja ajanu hobuse taose pähe ja joosk hirmuga. Kõik jooksid, roobi ja hangu sellän:
Tõõhujo, võta hunti,
tõõhujo, võta hunti!
ennekui olid nännu, et vaskal pää läbi ja hätan. Püüsiva taoseid piti kinni ja küll siis naerivad.

RKM II 210, 329/30 (48) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Sirise, sirise, sirbikene,
kahise, kahise, põllukene.
Kikka Elsi käest Meerapalon sain. Temal oli nii ilosa, ma Vabarnalt polegi sain nii ilusaid. Kikka Els kutsuti, sepa Anna ema Meerapalu külan, pärisnime ei tea. Üks oli:
Jooeta, jooeta,
lina kaken likes saie.

RKM II 210, 544 (17) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Maret Mäesaar, 16 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lepatriinu, lenda sa!
- Kuhupoole lepatriinu läheb, sealtpoolt kirja saad.

RKM II 210, 547 (5) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Viska sulle luuhamba,
anna mulle raudhammas.
Pillime [hamba] sinna ahjo pääle.

RKM II 210, 549 (13) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Mul esigi on roosihäda või üteldas "pahus" ollu. Kävin Tartus, luges kõrva ja musta kohvi and ja rasva and. Tulle kodu, siis sellega määriti.

RKM II 210, 549 (14) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa oli ussiarst, selle tapivad ära mustlased. Rasvaga ja sõnnoga aviti.

RKM II 210, 550 (16) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Veresõna oliva, kes verejoosu kinni paniva, ja tuulesõna oliva.
Mina olin lats, siis olin veel koton, kui kevade üts väega ilus hommiku oli ja järve veeren oll üts maja põlema ja tuul oli õkva järve poolt. Õlekatus oli ja laut ja õlekatus pääl ja tuul oli küla pääle.
Tondimõrras oli üts venelane, see kõndse mitu korda ümber maja ja pöördse selle tuule ära. Tool venelasel ollu tuulesõna. Tuul nakas küla poolt järve poole.

RKM II 210, 574/5 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Saare k. - Mall Proodel < Miili Kunn, 70 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa man ma kävi esi. Kure Liisa aviti inimesi. Tuu olle venne algus või saksa aig, kui ma käve.
Na sobija, sita, ei ole midagi. - Ega sa ilma es lähe tema mano, iks viid midagi.

RKM II 210, 579/80 (14a) < Räpina khk., Meeksi v., Saare k. - Mall Proodel < Miili Kunn, 70 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/---/ Siis toda ka kõnõldi, et lätsi siis Meeksi või Meerapalust. Tema vanaema olli, siis seleti seda, et siis olli Parapalont läbi too sookaal, tost lännu tiirada puie vahet pidi Mehikoorma poole. Siis ollu seal kaksteistkümme hunti mänginuva.
Temal ollu vikat ja koot ja reha ja piimapütt ja levakott ja nädala söök. Ega ta kodu es jõua käia, mõisa 14 või rohkem km. Siis mõtelnu, et mis ma nüüd tee, muidugi pelänu ja ütelnu siis: "Külamehe, lubakõ teed!"
Siis oliva seisnu kummalõki poolõ, kuus ütele poole ja kuus tõisele poole teed, tema tullu vahelt läbi. Väga põlitse mõtsa olivat.

RKM II 250, 97 (24) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Hindrik Heering < kogujalt (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui kuuldud käo esimest kukkumist, siis loetud kukkumised ära ja arvatud mitu aastat veel tuleb elada.

RKM II 317, 496 (114) < Räpina khk., Kahkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana-aasta õdago viidi tarrõ üsäga puid. Ku kats puud jäi paare, sai tütrek mehele.

RKM II 317, 506 (127) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Puuk toob patta sitsiriiet.
Rätsep kõnõl: Üts pernaane mõsk suurõ paa alati puhtast. Kaan pääle. Võtt kaasõ vallalõ ja ütel: „Siist tsitsi ja säält tsitsi!“ Pada sai tsitsirõõvast täüs.
Sulanõ johto sedä nägevät ja ütel tütregulõ, ku pernaist es olõ kotoh: „Ütle siist sitta ja säält sitta!“ Tütrek ütel nii, kus sulanõ käsk ja pada saige sitta täüs.

RKM II 317, 506 (128) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Puugi tegemine.
Puuki tetti kolm neläpääväõdagut säitsme tiiharo pääl.
Üts tegi puugi valmis, a es anna verd. Puuk es liigutagi. Ku perremiis ütel: „Kurat, tõsõ üles, süü jummal är!“ sis tõsse puuk üles.

RKM II 317, 511 (141) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana-aasta õdagu visas ega tütrek pini ette kondi. Kelle kondi pini kõgõ inne võtt, tuu tütrek sai mehele.
Tütrek vei tarõpühkme kundi pääle ja kusse pääle, et saassi mehele.
Kaku taina sisse pante sõrmus. Ku kakk oll är küdsänü, murte katske. Kes löüdse sõrmusõ, tuu tütrek sai mehele.

RKM II 317, 511 (142) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõglamäng.
Tütrek hoit sõkla käte pääl. Kolm hüst (sütt) oll sõgla pääl. Tütrek ütel: „Sõgõl, sõgõl! Kolm hüst, ütle mullõ, kost mehe saa?“ Sõgõl nakas ümbre käümä.

RKM II 317, 512 (143) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ennustamine leivapätsiga.
Leevapäts panti nõgla otsa. Ku päts liiko riste, sis kuuli sõamiis sõaväljal. Ku päts liiko edese-tagase, sis oll uuta sõamiist tagase.

RKM II 317, 512 (144) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
[Marta Kure] esä selet: Mehe olli hulgana ringih ümbre pingi. Nä ütli: „Pink! Pink! Kedä sa ringih ei salli, tõsta säält puult jalga üles!“
Pink tõst jala üles.

RKM II 317, 512 (145) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Esä essüt too pääl är. Oll talvinõ aig. Tii pääl es saa arvo, et kats kõrd käänd tagase.
Kui lugi „Meie isa“, sis sai kodo.

RKM II 317, 513/4 (148) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ütskõrd talvõ tull vanaesä üle Süväoro kodo. Nägi, et kodo akna’ paistu’, a kodo es saa. Sai Suväoro mano tagase. Nägi, et vaska’ kargli’, lei’ mängo lumõ pääl. Vanaesä sai kodo, kui võtt jumalasõna appe.

RKM II 317, 519/20 (173) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Koorastõ naaselt kuuldo puugi lugu.
Pernaane läts pulma. Tütrek läts aita ja nägi sääl kattõ musta kikast salvõ pääl. Ku kikka naksi tuld ragoma (rappoma), pagõsi tütrek aidast välla. Peräst kõnõl pernaaselõ, mis tä aidah nägi ja heitõ är.
Pernaane läts aita. Ku kikka’ naksi’ tuld ragoma (rappoma), sis pernaane ütel:
„Tulkõ maha, Tiide, Liide!
Es tiiä neiu ti nimme,
preili ti peräharu.“
Pernaane näüt patta: „Siist piimä, säält piimä!“
Pada sai piimä täüs. Sulanõ johto sedä kõrvalt nägemä. Ku pernaist es olõ kotoh, võtt sulanõ paal kaanõ päält ja ütel: „Siist sitta, säält sitta.“ Pada sai sitta täüs. Ku kikka tulli paa mano maitsma, sis üts kikas ütel: „Pupp,“ tõõnõ ütel: „Sitt!“
Kikka pagõsi är.

RKM II 330, 532 (12) < Simuna khk., Salla v., Suur-Tammiku k. < Räpina khk., Rasina k. - Edna Lips < Karl Ansip, 72 a. (1978) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Harakale haiget,
varessele valu,
mustalinnule muu tõbi,
kirjulinnule küüne otsa
ja lapse varvas on terve.

RKM II 347, 7 (17) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Tähte Vent, 51 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lepatriinu loetas ka ennustuses:
Käolehma, lindu, landu,
kae, kost mul mees tule.
Säältpoolt sis tule kosilane.

RKM II 347, 10/1 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hudru Miina oll. See oll Võukülan. Ussihammustust arste. Ussisõnaga. Tema olli metsan esi. See vana, kes ussi arste, tema oli nännü, haräga uss ollu - nagu madu ollu ja teise väikse ussi ollu ümmer.
Seal oll väega palju usse. Tema poig oll, tal oll ussiviga. Ema heitü ussist ja tull pojale viga. Seda ema es saa arstida, piat iks kiäki teine arstma.
Kui sa ära arvad, et ära sured, siis piat teisele üle andma nee ussisõna. Tema olevat pojanaasele üle and.

RKM II 347, 11/2 (3) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul oll ema haige. Oll kerkoh käind ja tuul tõmmas läbi. Pää oll haige. Arsti es osa midagi. Oll pahussiga roos tullu. Ma olli nii nelä aastane. Siis ütessa nädalit oll noodin, ei jõudun üht jalga tese ette panna. Üttegi juust es jää pähe. Ja oll Mehikoorman üts sobeja. See võtnu suhkrupää paberi, sinine paber oll sääl ja hõõrnu pliiatsit pääle ja pannu pääle sinna kohta. Ja ema sai tervest.
Siis kui tema elli kah veel peale selle, siis võtse esi ka selle paberi ja hõõrsi sinna pääle ja valu jäi järele [emal].

RKM II 347, 24 (41) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lepatriinu lasti lendu: Lenda sinnapoole, kost sõda tule. - Too oll teataja.

RKM II 347, 25/7 (2) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Silmaviga, seda ka on ikka kuultu väga hästi. Ja mina ole esi oman elun seda kogenu. Väikese põrsa ommava ja ta tule lauta ja niiku tuu inemine ära läheb, kõik haigutava ja tükiva sõnniku sisse ja ei söö.
Siis sai üte naisterahvaga kokku ja kõnõl, et ei tiia, mis häda on. Too ütel, et kui too inemine laadan käve, siis silm mõjus põrsastele. Ütel, et Mehikoorman on üts naisterahvas, mine tolle juure, võta soola ja käi laadan ümmer enne.
Võtse selle soola ja too naine ütel, et haigus on jo vanas lännu, oles pidan ennem tulema. A no proovi. Soola pääle lukes sõnu. Ma hakkasi neile andma sisse ja pesesin noid põrsaid tolle soolaveega. Sai terves.
Teinekord oli jälle - põrsa haige, kõhust lahti. Võtsi siis jälle ja lätsi soolaga selle vanaeide juure. See ütel: "See ei ole silmaviga, see on muu haigus." Vanamees mul ikka ütel, et sa käved kotost ära, et kiäki sul ikka laadan käve, a ma tiesi, ei kiäki ei ollu laadan ollu. A seda too vanaeit är näki soola päält, et see ei ole silmavika.
Kui hindal on ka vika, siis ka pesesid. Nooremba inemise muiduki pandva imest seda, aga nii see oll. Ega too inemine es mõtle halba, kel silmavika on. A kohe vaikus oll laadan, kui käve. Meil vanaema elli piiri äären, tulli meile. Me kutsime: "Tule, vaata, tibud laadan." Ta ütel: "Ooda, latsekene, las na kasuva suurembas, sis ma vaada." Tol oll too silmaviga.

RKM II 347, 28/30 (4) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul on endal ollu kurk haige ja poig oll 3-4 aastane ja siis, kui koolin käi iks, ikka kurk haige. Ja siis olliva meil korterin üle järve üts perekond ja too Luise ütel, et las ma proovi arstida. Poiske hingata es saa, hing kinni. Ja mina käven mett otsma tesen peren ja siis üts ütel, et sõnuda vaja. Min lätsi ikka mett kaema ja tull takasi ja kae, et poiskesel mähitu kaal kinni ja sinine paper on pantu pääle. Luise oll sõnonu. Ma küsse: "Mis see Luise sul teve?" See ütel, et Luise oll sidonu kinni kaala ja posisi ja sosisi midaki ka pääle. Too lukes - see ütel, et mul agu jusku on parem. Ja saigi tervembas ja äraki kadus too tõbi.
Ja siis minuga juhtus niisama. Edimene kord oll saksa aigu. Anniva rohtu ja kõik, es aita. Sülge ka neelata es saa. Ja tuu Luise elli siis eemal üle soo õigest Savimäel, kats kilumeetrit. Ja siis oll mõte jälleki, et toda Luiset tuua. Too Luise siis tull ja tegi ära, searasva pääle tegi noit sõno. Ma es saa enne magada ega midagi, a tema tegi, mis ta teadis ja mul tull hää uni pääle ja ma jäi magama. Tema läts teise tuppa ja ma iks magasi. Ja tema tull, putu sõrmega: "Kuis sul lätt?" Ma ütel, et mul on nii hää olla. Ja tervis tull silmanähtavalt siis.
Ja siis teinekord tull jälle. See oll 44-ndal. Jälleki ajas mul kaala üles ja siis ta olli Rasinal. Mina kannati koton niipalju aigu ja es saa koskile minna. Et tuleb ikka Luise üles otsi. Luise ütel, et on väga kaugele lännu, "Ma es saa sinna ka midagi teha, ildas jään. A ma tee ära, ega see halba ei tee midagi." Jah, ja käisime sääl ära ja nagu ma tuppa sai, õkva nagu sisikond tull välla. Võibolla too sõnomine tekk, et nakas rutem jooskma.
A mina iks ei uskun toda sõnomist. - Sõnomine mõjos noile, kes on ehmatusest jäänu pahussi. A nüüd see on esi läbi elatu.

RKM II 347, 33/4 (13) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuu aega tagasi üts mees sure. Oma latse kõneliva, nakas kodo käima. Siis usse lähva vallale, teeva "kiits". Nema paneva usse kinni, jälle usse lähva vallale "kiits". Mitmeid on kuultu, et kodo käip. Ma mõtel, et kuda ta käip, kas nätä ka on? Olev - oma poig, ütel: "Näet, õkva uss lätt lahti, kedagi ei liigu."
Too oll väga paha inemine, kes oll selle surnu naine. Kui inemisele väga halb oldas, siis pärast surma nakas mõtlema, kudas tema nii halb oll, siis tema südametunnistus nii vaev ja siis selle peale see surnu nakas kodo käima. Kunst on ikka vist niiviisi, mina ei tiia küll toda, kuigimoodu kirikun pandva, jumalasõnaga seosen on, et siis ei käi inämp.

RKM II 347, 39 (22) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ema oppas latsile:
Rits, võta luuhammas,
anna mulle raudhammas.

RKM II 347, 42 (37) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üteldi niiviisi, et odratera visati ahju ja ise ruttu toast välla, et ei kuule toda põlemist ja ütel: "Kärnaküla põleb."

RKM II 347, 42 (38) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kure Liisa Maaskemäel Rõka ligidal olle, tuul olle sõnno. Sinna käveva arstma ja abi saama. Pahussid arstiti sõnadega.

RKM II 347, 47/8 (6) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Bernhard Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kidsi. Mõni on, kes osas seda kidsilõnga tetä. Või kes osas sõnno pääle lugeda, siis sai terves.

RKM II 347, 83 (1) < Räpina khk., Piirisilla k. - Mall Hiiemäe < Evald Pass, 63 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siin oli meil külas üts vana Kriindol - sobeja. Palju rahvast käis tal koton. Just kõrivärgiga käidi. Inemine jää kurvas, et ma sure ära, siis haiguse ei tagane. Tema sobemine and tervise tagasi.

RKM II 347, 84/5 (1) < Räpina khk., Piirisilla k. < Räpina khk., Jaama as. - Mall Hiiemäe < Ilsegar Kontkar, s. 1928 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mes es ela siin, me ellime Jaama asundusen. Mina ollin pisike ja üteldi, et on pahuss. Juhatati posija Krinduli juure. Üts pime tare oll. Oli tulli vällä, küsse: "Mis viga?" - "No ei tiia, rinnan on." Siis sinist paberit võttis, midagi sinna pääle joonistas, luges mingisuguseid sõnu sinna pääle.
Temal oli trükitud raamat, see oli Venemaalt võetud kaasa, kuskilt saadud, vanas kirjaviisis.
Emal oll jalg haige, siis ütel küll: "Kus too Krindoli mamma on, saas abi."

RKM II 347, 117 (3) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti toda seletädi, et keegi olevat käknu raha ahjo kamminahe ja esi panno raha ja ütel: "Kelle käsi pand, selle käsi võtte." Surnu too mees ära ja kiäki es saa raha kätte. Siis võtnu tolle surnu üles ja tolle käeka võetu, nii ei olluki sügäval tuu raha.

RKM II 347, 117/8 (4) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts vanamiis pand raha ka koheki reheahju, käknu sinna ja. A üts vanainemine, vana santkene läts sinna parsile makama, see ollu sääl ja kuullu - vanamiis pand rahha.
Vanamiis pand rahha ja esi ütel:
"Kolm inemise pääd sisse, siis saad tuu raha kätte." Käknu niimoodu kulda.
Parsilt tuu sant oll öelnu peenikese häälega /imiteerib/: "Kolm kikkapääd, kolm kikkapääd!"
Ja siis vanamiis ütel jälle: "Kolm inemise pääd, kolm inemise pääd, kolm inemise pääd!"
Tuu jälle parsilt ütel peenikese häälega: "Kolm kikkapääd, kolm kikkapääd, kolm kikkapääd!"
No viimate vanamiis ütel: "Sino perrä olko siis kolm kikkapääd."
Ja siis kui vanamiis ära surnu, ei oleva saanu kuigi raha kätte. Siis tapnuva kolm kikast är ja pannuva kolm kikkapääd sinna riiheahju sisse ja saanuva raha kätte.

RKM II 347, 135 (29) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui võõrasse sanna lätt, siis üteltes: "Jummal sekka!"
Vasta üteltäs: "Jummal hää miis!"

RKM II 347, 136 (33) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Esä ja Paul tullu Võrolt. Ja Võro kandih oll ollu, naane karanu laupäeva õhtun saunast vällä, viht ollu een:
"Külämiis, külämiis, pia kinni!"
"No mis sul vika?"
"Lammas põlki poja!"
Esä vöö Paul, kumb tuu ütel: "Põlku tene kah!" ja sõitnu iks edesi.
Siis saanu iks abi, kui vasta midagi põrotit. Kui nenä alla leit ja edesi lätsit, siis es aita.

RKM II 347, 145 (59) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui esimest piima juudi, siis anti lehmäle juua, et siis lehm otsis ruttu pulli är. Piimä juudi, siis ütelti: "Piimale jätku".

RKM II 347, 149 (70) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui too oräaeg ollu, siis lats sündinu, siis edimelt viidu sanna, viheltu. Siis ütel üts:
"Kiltrest, kubijast! Kiltrest, kubijast!"
Aga üts vaene santkene ollu saana seena taka, see ütel:
"Hanisita loorantest! Hanisita loorantest!"
Ja saanuki loorantest (- noh, igavesest prahist, kaltsakast).

RKM II 347, 150/1 (74) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul oll pahuss. Nee targa panniva rotinahka pääle, karjalatse nilg roti är, pante rotinahk pääle, es aidanu midaki.
Üts Hudsu Mahta oll too posija, tuu piir teda ja sõno sääl pääl ja valo oll vähem küll. A tükk aiga lätt, kui juusma nakas, siis jäi valo är. Heitomisest tull, pääle tuu. - Meheimä pand rüükma iks: "Palas! Palas!" ja tuust niipallo heitü, et pahus tull jala pääle.
See oll 40 aastat tagasi.

RKM II 347, 151 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Ida-Pauliine Tälli, s. 1902 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mina olli ütsinda kotoh ja miis oll minul är läin. Ja oi taivakene, vuur tull ussest sisse, olli kabja all ja suur hand perseh. Küll oll kole! Ja jumalat pallin. "Meie isa" lukin ja risti etteheitmisega tagani ära ja rohkem es tullu.

RKM II 347, 231 (8) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
"Sõs om ilosam, kui sa es näe," tule ütelta vasta, kui tene kitt.

RKM II 347, 236 (20) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ja siis meil oli siin ütel oli kasuma naanu näo pääle sääne punane laik. Katekese naase olliva siist ja käisiva posija poole, ma, latsetatik, oll ka üten. Ja käüdi otsman rohtu ja tull üteh viia, kas rasva või. Ja siis antu too rohi kätte ja naase ütliva: "Noh, pose kah mulle pääle". Ma mõtel: "Kurat, mis ta sääl pose, niisama molotas." A es tiia, tuu platt katte är näo päält.
Mina arvan, molotada võit, a tuust, midagi kaso ei ole, tuu platt vast katte esi är.

RKM II 347, 243/4 (29c) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kadonu August kõnõl tuud:
Mehe olliva künka veeren. Üts ütel: "Ära istu siia, kae, agu ussiraisk tule õkvalt." Siis üts miis ütel: "A tahat, ma kutsu ta siia?" Ja ta midagi hinda ette kõnõl, a arvo es saa. Iks tulluki välla. Tuu miis võtnu ta peo pääle üten, silestanu viil. Teese ütliva: "Mis sa tuud kuradi roisku viil silestad!" Ta ütel: "Är putku, ku tal midagi ei tee, ei ta sinu puttu."
Siis ütel: "Nüt avitas küll, no mine nüt ära!" Ja lätski ära.
Ole ei tol Eeval vaja too illos suislep täält puu päält võtta! Olessi siiamaani ellänu paradiisin. Es olessi kurjust ilman ollu. Nät mis too uss teke.

RKM II 347, 265/6 (40) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Huntel oll iks oma käümise teeraa, kost na kõnniva. Jänessil ka oma teeraa, kus sa käveva. Üts ütel hundile: "Külämiis, tii pooles!" Nii hundi annuva teed.

RKM II 347, 289 (3) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
"Sõrm silma, teine rusik teiste ninasõõrme," öölti, kui paha silm oli kellelki.

RKM II 347, 290 (5) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast olli nee soendi. Ütelti, et soendi või kes na peävä olema. Siis hüütu: "Hõõdsu, mõtsa, hõõdsu, mõtsa!" Ei minaki tiia, mis see tähendäse.
Ütelti, et nigu teise viha pidi olema, mis soendis teke.

RKM II 347, 291 (9) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Oskas ussisõnu üks. See inimene praegugi elab veel. Eestlane oli. Tartus elab praegu. Üks Remmel, Luise on. See oskas. Mul Elfriide oli, sündis, siis nagu polnudki teki sees, nagu uss vingerdas. Siis õkva üks kord tegi seda ussivett ja luges, siis võttis ära.

RKM II 347, 293 (12) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tulesõnad on ka, millega saab ära kustutada. Need peavad küll olema tugevad sõnad. Ei tea, kas kellelgi on meeles.

RKM II 347, 293/4 (13) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul ema teab küll haavasõnu ja teisest silmast saadu vea sõnu. Ta on mitu korda annu: "Kirota üles, kirota üles, ega ta halba ei tee." Ma ole kirotanu ja ära kaotanu. Ema ütel: "Mis sa nema siis ära viskat!" Tädi mul ka teadis. See ei saavat enne ära surra, kes neid tiat. Ma ütel: "Anna noorembale õele, tool püsis meelen. Mul ei püsü meelen."

RKM II 347, 297 (18) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mi lina liugu pik,
tõistre lina tolli pik,
valla lina vassa pik,
küla lina küünra pik
Seda niisamati loeti, kui panti sõnnikut põllu pääle. Põllu otsa pääle panti.

RKM II 347, 329/30 (2) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meil koton oll tüdruk, tuu kõnõl.
Neil ollu huss hammustanu lehmä ja isa lätt, kutsu kodo üte vanainemise. Rebassaaren, sääl elli too vanainemine. Tuu pand konna pääle, sidon kinni kõrvast, ütel, et las olla tund aega rahu. Eks ta muidugi pose ka sääl ja siis katte ära paistetus jah.

RKM II 347, 330 (3) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Harakale haigust,
varesele valu,
mustale linnule muu tõbi.

RKM II 347, 335 (11) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võro naine oll, tuu kõnõl.
Üts nakanu surema ja vanamehel surm ei tule. Piap koolma ja es saa surra. A temal oll kulda ollu. Tullu sängist vällä, pand kulla tuha sisse - otspaja ollu vanasti. Sobranu käega ja ütel: "Kelle käsi pand, selle käsi võtku." Õkva pöörd näo seenä poole, tõmb hinge ja surru.
Nakanuva kulda otsma. Es ole. Na olliva kõik tuha är sohinuva, es ole. Võtnuva vanamehe sängist üles, võtnu tema käega, nii saanugi kulla kätte.

RKM II 347, 344/5 (7) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussisõnno tiise mino vanaisa.
Mu vanaisa oll mõtsavaht siin paljo aigu. Jah, ja siis oll vanast noide paronide aigo, herri aigo. Alati tullu rüäkoristamise aigo - noorelinnu aigo jahile ja siis metsavaht pidi olema üten.
Lännuva mõtsa. Lätsive siis muduki mõtsasihi pääle ja herr iin, mõtsavaht takan. Ja uss tsihi pääl. Vanaisa tiidse noid sõnno ja kutse noid vällä. Herr, plaudi! püssüga maha ja lätsive edesi. Jälle üts! Herr jälle tolle maha ja lätsive jälle edesi. A siis, kui kolmas tullu, siis herr ütelnu: "See on, Kusta, sino vikur." Siis sai arvo, et vanamees mõist noid ussisõno ja kuts õkva vällä.

RKM II 347, 346 (10) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast oll kõgõl sõna, tulel ka sõna. Kui lugesi, siis kistu är.

RKM II 347, 368 (2) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lastele ütelti, kui varvas haige:
Harakale halu,
varesele valu,
mustale linnule muu tõbi,
latse varvas terveh.

RKM II 347, 369 (3) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Roosile võetas vihikuleht ja tettäs riste sinna pääle. Mul oll emal roos vasakun rinnan ja alusti suurest ristist ja pidi tegema kats tundi kateteistkümnest kaheni noid riste, paper täis, niikaua kui kõik täis. Kas ma olin 10-12 aastat vana, kui minu panti tegema.

RKM II 347, 369 (4) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Näe, ussikurat on ka, sõna aitava. Ja kuulet neid sõnno, a aru es saa. Kui uss pures, oll tiädä, kohe läet. Naba paigast ära tõstetu, oll esi lugija, esi sõna: kidsile oll esi lugija.

RKM II 347, 369 (5) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul oll kidsi käen ja lätt, käsk põlvili olla, luki see sõna är. Küll ma kulleli, mis ta luke, es saa aru. Ütel: "Mine katssada sammu, taade kaia es tohe, kätt ära liiguta!" Ma lätt sada sammu, mõtel: kae taade. Es kaenu. Sai katssada sammu, siis kaesi. Ta vaatse minno poole. Ma liigut kätt ja valu es ole.
Ta tasu es võta, ennekui olet terve, siis toot.

KT!RKM II 347, 373 (8) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lehma paaritat, es otsi tenekord ümbre. Leena ütel mul sõna. Ma lukesi ka, a, ütskord oll, es mõju. - Kõik ei mõju noo kunsti. Kuus sõna oll:
Polno bõt’ devkoi,
pora zamuizh võhodit’.
Muidu paaritasse kolm-neli kord, a siis es ole ümberpaaritamist. Ma mõtel: "Ma lue" - siis es ole ümberpaaritamist.

RKM II 347, 474 (2) < Räpina khk., Räpina al. - Aare Väljaots < Elise Parman, s. 1895 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui laps haiget sai, siis loeti:
Harakale halu,
musta linnule muu tõbi.

RKM II 347, 487 (7) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Harakale halu
varesele valu
mi lats saab terves.
Seda loeti latsele, kui see haiget sai.

RKM II 347, 496/7 (15) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastlapäeval liugu lasti. Es ole laulu, üteldi niisama:
Me lina liugu pikku,
valla lina vassa pikku.
Niisama lassime liugu hangest alla. Vanast pandi obesed ette ja kella pääle ning sõideti latskeste poole.

RKM II 347, 499/500 (24) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kokku, kokku koorekene,
veere, veere võiukene.
Tünnist tulgu, kaussi mingu
mätta ala mütst.
Seda üteldi, kui võid tetti.

RKM II 347, 504 (17) < Räpina khk., Meeksi k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Aare Väljaots < Anna Bulkin, 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pääle sanna üteldi:
aitäh sanna kütjale,
aitäh vii toojale.

RKM II 347, 515 (4) Räpina khk., Mägiotsa k. (end. Kureküla) - Aare Väljaots < Elfriede Soeson, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu imä nägi oma silmaga luupainajat. Imäl oll meheimä olnu väga kuri. Ja kui ta är kooli, sis akkas kodo käima. Imä tulli pojaga Petserist. Meheimä tulli tii pääl vasta, surnulina ümber. Imä oli ütelnu pojale: "Kae ometi, ta om sinu vanaimä näkku." Ima nakkas kohe jumalasõnno lugema, sis Räpina kabeli juures oll maha jäänu.

RKM II 347, 519 (7) < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Aare Väljaots < Ida Kaldoja, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui hunt karja tulle, sis pidi huntele uluma:
Tõhuhaa, võta vastu,
tõhuhaa võta vastu!
Sis hundid lätsiva minema.

RKM II 348, 12 (2a) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui võeras tuli söögi ajal, sis ütles: "Jätku leiba!" Vastasid: "Jätku tarvis!"

RKM II 348, 12 (2b) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui pesu pesti, sis kui võõras tuli öeldi: "Valgeid!" Vastati: "Valgeid tarvis!"

RKM II 348, 12 (2c) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui tööd tehti, sis andis möödamineja jõudu. Vanasti öeldi: "Jumal appi!" Vasta öeldi: "Aita jumal!"

RKM II 348, 12 (2d) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sauna mindi, sis öeldi: "Jumal sekka!" Vastati: "Jumal hea mees." Seda ma mäleta vanaemast.

RKM II 348, 20 (2) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Alma Liske, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui keegi töötegijast mööda läks siis ütles: "Jõudu ja jummal appi!" Vastati: "Aita jumal!"

RKM II 348, 25 (8) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti oli neid posijit pallo. Kui jälle mõne paise ai, sis minti posija juure. Too võttis sinitse vihikukaane tegi pliiatsiga märke pääle ja posis sääl juures. Too paber toodi kodo ja panti roosile pääle ja sai terveks. Kui roos lei, sis üteldi, et on vaja sõnoja manu minnä.

RKM II 348, 39/40 (7) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Meeta Musting, 70 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Nüüd om ka veel niisukesi inimesi, kes ei lase lauta võõrast oma looma vaatama. Lapsi raviti kõiksugu sobimistega ja sannega, tossutati ja suitsutati. Usuti, et mõni vanainimene oskas neid ravida. Neid raviteesid neid nä iks keetva veel praeguh mõneh paigah.

RKM II 348, 44/5 (4) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Anna Varusk, 60 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hirve Jaan elas Loosinah, ta olli ka sobeja. Kord tuli Leningradist tüdruk ja tahtis, et Jaan talle sobe peigmehe. Jaan oli tol korral meil. Jaan küsse mu käest, et anna mulle soola. Ma andsin soolavaka talle ette. Võttis peoga soola, keeras näo nurka, posises sääl midagi ja andis tüdrukule. Tüdruk andis raha ja sõitis minema. Ei mina usu, et ta tolle peigmehe kätte sai. Aga näed nad tulevad kaugelt ja kaugelt.

RKM II 348, 47/8 (3) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Maria Luhar, 89 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sobeja - mõnel olliva noo tervise sõna'. Nii kui paisid ai mõnda paika, siis lätsiva too sobeja manu too lugi noo sõna pääle ja sai terves jäi ase õnnõ. Mindo naane olli üks sobeja. Sõna' lugi är ja mähke lapiga kinni ja saat minema. Sai terves.

RKM II 348, 68 (18) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vastlapäiva liugleman käidi, sis kasuse pikä lina.

RKM II 348, 126/7 (8) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Adeele Pungar, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sauna tulija ütleb sauna tulles: "Jummal' sekka!" Saunas olijad vastavad: "Jummal' hää mees".
Aituma, aituma,
aituma, sauna kütjäle,
maaska maolises,
ubina hõngulises,
kosa tulgu, tõsõ minku,
kulmanda käigu kulleman.
Tuhat saani tuleman,
sada saani saisman.
Pruutele loeti vanast sannan.

RKM II 348, 128/9 (10) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Adeele Pungar, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul hindäl oll, lätsime kooli ja sis olli na lühkese suka' põlve palla. Tee veereh oll küün. Lätsime hulganide sinna küüni veerde, et kükitame maaha, tõmbame rõiva põlvi pääle ja soendame. Küünist tull vällä üts vanamees ja kärät: "Mis te otsite siin nuka takah, ma teile kuraditele näütä." Ma tuust nii heitü, et lei mul kubemede nii suur valu. Ja arste ka es ole rohkem kui Räpinan oll. Kiegi oll emale juhatanu, et Leevaku takan om üts sõnoja. Ja sis lätsimegi sinnä. Too sis päri ära kui viisi olle ja kuis sai. Võtt sis üte sinise vihiku kaase taolise paberi. Läts sis tõise tuppa ja ütel, et ootke siin nikani ku ma tulõ. Tulli ja tõi too paberi, mis olli pliiatsiga jooni täis tõmmatu, pand midagi valget ja pääle tolle paberile kas rasva või. Pand tolle valutava kotse pääle ja ütel, et: "Istke siin üts pool tunni, sis võite minema naata." Ja sis läts juba valu vähembast ja joba poole tee pääl mul sugugi valu es ole. Too olli küll tark vanainimene. Ma kodo olli üte nädala, sis läts juuskma ja sai mu jalg terves.
Siin olli Mehikoorman ka üts "tark" aga rahvas selet, et too küll ei tiia midagi.

RKM II 348, 132 (2) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui noort kuus nägid esimest korda, sis ütlesid:
Tere, kuu', noor kuu',
sina vanaks mina nooreks,
jahumatt jaksaks,
tuhamatt tulusaks,
soele uni, lambale laiskus,
saksalatse kärna.

RKM II 348, 132 (3) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui lammas ära pügati, lasti lammas lahti ja üteldi:
Saarde sööma,
merde jooma,
paar poige,
pund villu.

RKM II 348, 133 (5) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui saunas viheldi üeldi:
Aituma saunakütjale,
aituma veetoojale,
aituma puutoojale,
aituma vihahaudjale.
Muidu neid võib panna kui palju kõik, kes sääl olid.

RKM II 348, 134 (6) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui vanaema võid tegi, sis ütles minule, et mine vaata, kas savikoorma tuleb juba. Tulin sisse ja ütlesin: "Veel kaugel om, ei näe veel." Kui juba või hakkas valmis saama sis ütlesin: "Savikoorm on õue pääl joba."

RKM II 348, 134 (7) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Laps kui maha kukkus sis üteldi:
Varesele valu,
harakale halu,
meie laps terveks!
Puhuti peale ka, sis läks valu ära. Puhkmine on peamine rohi.

RKM II 348, 138 (12) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru, sõõru, lehmäkene,
sõõru mulle sõõrupiima,
maalu mulle marjapiima,
mul on pere piimatahtja,
võõras pere võiutahtja.
Vanaemalt kuuldud kõik.

RKM II 348, 147 (10) < Räpina khk., Köstrimäe k. < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Linda Zupsmann, 68 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meil kodo' arstiti kah toda viisi, et võeti sinine paber, hõõruti pliiatsitina pääle ja seoti kinni. Sinna pääle veel pandi must lambanahk. Kui kaal oli paistes ja valutas või põsk, üteldi pahus. Ennembi arsti man es käü.

RKM II 348, 150 (22) < Räpina khk., Köstrimäe k. < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Linda Zupsmann, 68 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui ma siia mehele tulli, sis mehe vennanaisel oll naid saunasõnu:
Aituma, aituma veetoojale,
aituma, aituma vihahaudjale,
aituma, aituma sausööjale,
aituma, aituma sannakütjale.

RKM II 348, 153 (9) < Räpina khk., Köstrimäe k. (end. Jaama) - Erna Tampere < Eduard Zenkmann, 82 a. < Ida Zenkmann, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lina külveti enne pääväkäänet. Meil oli eski üts tükk, aga pool teime õhtu ja pool teime hommiku. Suur vahe oll vahel. Ei mäleta kumb oli parem. Meil olli siin üts peremees, kes külv lina õhta ja ütles: "Issand halasta, ma ole alaste."

RKM II 348, 155 (5) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Heleene Viirand, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pliini küpsetamine om paastumaarjapäiv. Sõs pidi saama hää kapsta. Üteldas iks: Suuri päid ja lakko lehti. Puna juumine om ka paastumaarjapäiva.

RKM II 348, 156 (7) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Heleene Viirand, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui loome vällä lasti vanasti, sis olli loetu: "Metsa urgu' metsa argu." Sis pantiva lauda usse kõik kinni sõnnoga, aga minul joht ei ole meeles naid. Kari lasti vällä õks hääl pääval - nelapääval või laupääval. Esmaspääval es lasta välla. Kui edimest kord karah käiti, sis valati karjust veega, et ei jää karja mano magama.

RKM II 348, 197 (3) < Räpina khk., Radama k. < Räpina khk., Võõpsu k. - Erna Tampere < Ida Näkk, s. 1886 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui kaua aigu vihma sadas, karjused laulsid:
Vii vihma Venemaale,
Venemaal vilja kuiusse,
Saaremaal sanna palasse.

RKM II 348, 209 (18) < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Hilda Ootsing, s. 1898 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru, sõõru, lehmäkene,
mul on pere piima tahtman,
võõras pere võidu tahtman.
Kui lehma lüpsti sis lauldi.

RKM II 348, 218 (20) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Härsberg, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui sauna mindi ja teised saunas olid sis üteldi: "Jumal sekka!" Saunalised ütlesid vastu: "Jumal hää mees!" Tänati:
aituma saunakütjale,
aituma veetoojale,
aituma vihahaudjale.
Tütarlastele üteldi veel nii:
Kosja' tulku, teise minku,
kolmanda kullelgu kua takah.

RKM II 395, 38 (8) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu isa selet, et seal Meelval ollu üks vanamees, kel ollu ussisõnad. Ta oli kutsund rukkiväljast hulga usse välja sinna kokku ja öelnud siis: „Tublid poisid!“ ja lasknud tagasi ka minna. „Minge nüüd tagasi!“
Isa rääkis, tema oli vist näinud, ma usun toda. Isa selet toda vanameest ja kas ta oli päikseloojangu ajal ollu või, kui ta kutsus.

RKM II 395, 40/1 (12) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui mina laps veel olin, 20-ndal-25-ndal aastal, siis Räpinas käidi veel mardis ja kadris. Olid isa ja ema ja pillimehed ja lapsed ja kõik. Üks oli endale ümber kleidi kõik riide peale hõberahad õmmelnud, vanad rahad, augu sisse teind. Ühes peres oli üks perenaine, tal oli seitse või kaheksa last, siis väiksemad jättis isaga koju ja läks mardiemaks. Meie kartsime küll, aga oli huvitav ka. Need riided, neil oli juba nii eriline lõhn - vaat kolikambrist olid võetud need riided ju.
Needisid ka: lehm lõpku lõa pääle - et ketiga poob ennast ära. Ja ühes peres oligi nii, et ei olnud sisse lasknud ja lehm pooski enese lõa pääle ära.
Sandid selle kraami olid siis ära müünuvad ja raha eest pidu teinud. Siis nad tantsisivad ja mängisid kuskil enambiste kadriema pool või isa pool koos.

RKM II 395, 41/2 (13) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu ema rääkis, et temal oli väikse lapse ajal üks pilditegija käinud ja pildi nina alla torganud. Tema ehmatanud ja läinud rind kõik sinisest. Mindud siis Mehikoorma ja seal olnud arst. See oli siis sinise paberi pannud peale ja hõõrunud pliiatsipura peale ja lugenud ka. Ema ütles: „Ei tea, mis asja ta seal sobis.“
Ainult kopika võiva olla tasus. Ja tagasiteel oli tal juba parem ollu. See oli 35 km või mis oli seda maad.
See oli öelnud, et on äraimestamisest. Aga neil oli pottsepp siis ja omal oli küll pisike laps, aga ta oli nii virgalt aidanud kive tuua ja savi sõeluda ja segada ja kõik, ja pottsepp oli ikka kiitnud, et küll sa oled virk. Ja sellest siis see saigi, sest imestamisest.

RKM II 395, 45 (28) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Needimisi on küll kuulda olnud. Aga tavaliselt on nii, et needimine tuleb ta enda peale.

RKM II 396, 70 (15) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Alati üteldi, kui sauna mindi: „Jummal sekka!“ Ja kui noor loom viidi lauta, siis üteldi ja kui põrsast lõigati üteldi ka.

RKM II 396, 70/1 (19) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
On inimestel ka halbu silmi. Pead siis ütlema: „Vaata, vaata, mis mu loomal viga on.“ - Annad nagu märku, et on halvasti, siis ta ütleb, et pole midagi. - Siis hakkab jälle paranema.

RKM II 396, 98/9 (1) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui luupainaja pahandust toob, ütleb ära, kas toob head või halba, kolmandal korral näitab oma kuju. Läheb loomana, koerana, kassina.
Kui ta tuleb peale, peab vasaku jala varbaid liigutama, siis läheb kergemalt üle. Toob suurt õnne või õnnetust. Muidu ei tule, - Küsin ikka: „Mis sa mulle tood?“, ütles: „Õnne toon, suurt õnne toon!“
Ja saimegi auto-ostu loa. Isa ja vendade surma ajal ütles, et toob õnnetust. Küsima peab ikka, kui ta enne ei ütelnd, kolmandal korral ütleb.
Nuga, terav nuga kästakse padja alla panna, siis ei tule.

RKM II 396, 364 (10) < Võnnu khk., Ahja al. - Anu Korb < August Avvus, s. 1913 (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Oll siin Räpina tee veeren vene kiriku juures üts vanaeit Mai, kõhna väike vanainimene. Too hobese jala tei terves. Harilik kaevuvesi pidi kaasas olema. Sõnad lugenud peale.

RKM II 411, 334/5 (1) < Rõngu khk., Hellenurme k. < Räpina khk., Meeksi k. - Heiki Valk < ca 60 a. metsatööline (1986/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Oli üks maja, kus keegi ei saanud elada. 3-4 ööd sai olla, siis katsus, et kellelegi ära sai müüa. Müüdi väga odavalt. Müüjal veel hea meel, et majast lahti sai. Asi oli selles, et igal öösel tulid poiss ja tüdruk, tantsisid, tegid lärmi, kääksutasid lõõtspilli. Üks kange viinamees oli, ostis maja ära. Jälle poiss ja tüdruk tulevad, teevad lärmi. Kui kukk laulab, hüppavad aknast välja. Mees vaatab järgi - julge mees oli. Näeb, et kaovad ära õue sirelipõõsa alla. Päeval võtab kirve, raiub sirelipõõsa maha, kaevab põõsa kohalt, leiab kaks luukeret - mehe ja naise oma. Korjab kondid kokku, viib kalmistule, laseb õpetajal ära õnnistada, paneb risti peale. Öösel veel tulevad poiss ja tüdruk, tänavad, lähevad ära. Sellest ajast peale enam midagi ei ole. Ei tea, kas olid siis mõne kuritöö ohvrid või.

RKM II 413, 59/60 (5) < Puhja khk., Pombre k. < Räpina khk. - Kadri Peebo < Alfei Kirilov, s. 1907 (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui ma sanna lätsi, keegi oli enne sannan, sis ütli: „Jummal appi!“ Vastati: „Avita Jummal!“

RKM II 413, 60 (6) < Puhja khk., Pombre k. < Räpina khk. - Kadri Peebo < Alfei Kirilov, s. 1907 (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Tüü man üteldi iks: „Jõudu!“ Ja tõne sõna oll kah. Kurivaim, ei tule ju kudagi miilde enämb.

RKM II 441, 663 (2) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Ema mäletab, et vanaema oli neil kord kodus lehma arstinud. Lehm puhutses. Vanaema võttis ohelikku pidi lehma ja viis kuuri, ei lubanud kellelgi järgi tulla. Uudishimulikuna oli ema kuurilaudade vahelt piilunud, mis lehmaga tehakse. Vanaema oli lehma suu juures mitu korda pomisenud: “Vaiv, vaiv, lehmäkene.” Võtnud siis vana saunaviha, pissinud sinna peale ja hakanud sellega rapsima mööda lehma külgi. Lehm hakkas sügavalt hingama ja vabanes üleliigsest kõhutäiest momentselt (emal oli olnud tükk tööd kuuriseinte puhastamisega).

RKM II 441, 664 (3) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Kuna vanaema elas soo ääres, siis kimbutasid hundid lambaid. Alati, kui lambaid kodus tapeti, viis vanaema sooleotsakese soo äärde, ise lausunud:
„Säh, susi, sooleots,
jäta mu voonakene rahule.“

RKM II 451, 7 (12) < Laiuse khk., Võikvere k. < Krasnojarski krai, Räpina k. - Kadri Peebo < Leida Harak, s. 1928 (1992) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui lapsed lähvad tööle, sis alati - Jumala nimel. Poeg on veel nisuke, et kui unustad öelda, sis et: “Ema, mis öeldasse, kui ma tööle lähen.”

RKM II 452, 163/5 (1) < Laiuse khk., Võikvere k., Haraka t. < Krasnojarski krai, Räpina k. < esivanemad Verioralt - Mari-Ann Remmel < Leida Harak, s. 1928 (1992) Sisestas Maria Kook 2009
[Taevakirjast]
Vend on sündinud 1925. No tema oli siis 17-aasta vana kui läks sõtta. Ja siis ma nagu ei taiband - mina olin 14 - sis tuli vällä, et midagi pahandus ja kõik ja isa oli ära kodust ja isa ei old päris liinil, aga ta oli nagu tööl seal kuskil. No ja siis pärast ma saatsin kodust vennale taivakirja. Siis tõi koju tagasi. Ütles, et mõnikord oli, - mõtle, Saaremaal olid seal ja, meri või mis seal oli, ma ei ole Saaremaal käind, - jumal, et see meri oli kuivalt rahvast täis kõik, kõik rippusid ja tapeti ja saklase ja kõik, noh, vene sõjavägi või kuda see ütleda, kõik oli segamini seal. Tema pääses kõigist ära ja ta ei old haavatu ka. Ütles, et kohe läksin, et siit ma ei pääse, siit ma tagasi enam ei saa. Aga tagasi tuli. Ja tõi koju tagasi selle kiria mullõ.
Ja siin ne Kimmi, neil oli ka kaks venda, see Volli nüüd, kes siin on, aga Taani, - me oleme kõik sealt Veriora kandist - , - see Taani oli vanõmb, see on surnd juba, see ei saandki kuuli. Ja mõlemad tulid tervelt tagasi.
Aga kõige noorõmb vend neist, Eduard, - ja sellele pakkusid ka, et võta' see oli vaadand ära ja ütelnu - no see oli nagu kommunistitaoline - , et see paberilipak mind ei päästa'.

RKM II 461, 264/5 (9) < Võnnu khk., Rabadiku k., Härma t. - Mare Kõiva < August Kuldmets, s. 1907 (1986) Sisestas Salle Kajak 2009
Sis selle teise tütar posib ka. Mul ajas hiljaaegu hobuse jalale kuuljaluu ja tema oskab seda arstida, Linda on ta. Läksi sis hobusega tema poole, tal on Ihasten maja vai, aga elab siin maal, mitte vanemate majas, seal on tal vend, aga edasi Räpina teed. Noh Linda hõõrus jalga ja posisi. Ma ei tiia, vata, mulle see aitas küll. Muidu ütleva, et ta igakord ei tee terveks. Ei tea, meie hobune sai terveks. Vanasti, tead, kuuljaluud posija juures käidigi arstimas.

RKM I 2, 525 (a) < Räpina khk. - I. Tomusk < oma tähelep. järgi (1957) Sisestas Anneli Hallik 2009
Ärasõidu eel pantud külvirakk kesktuhn kummuli ja peigmees istunud selle põhjaje. Pruudile pantud tanu pähe. Kolmel korral visanud pruut nanu pääst ja sasinud juuksed lahti. Nüüd teeb peigmees käega kolm ringi ümber pruudi pää ja asetab tanu lõplikult pruudi pähe öeldes: „Seni olid äti ja memme, nüüd oled minu ja Jumala oma!“ Pruut tõusnud selle pääle püsti, peig aga pannud raha toolile asemele. Raha olla pruut enesele võtnud ja pruut oligi tanutatud - peigmehe enese poolt ja kulul.

RKM I 2, 529 (a) < Räpina khk. - I. Tomusk < oma tähelep. järgi (1957) Sisestas Anneli Hallik 2009
Kirstu juures seisnud noorik talitajaga, nende kõrval peiupoiss jahumatt käes, piits peas - löönud sellega vastu matti ja kutsunud vastuvõtma kinke, naudes ? nende eest sulget ? raha - piitsaraha. Sel puhul olnud piitsa otsa seotud kimp kirju paelu, kusjuures peiupoiss seda lehvitades öelnud: „Tänavu kahekesi, tuleval aastal kolmekeisi hõissa!“Ja kinkide jagamine võinud kohe algada.

ERA II 150, 393 (87) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < vanematelt inimestelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Uskumused ja kombed.
Kui kõrv pille puhk, saa uudist kuulda, kui hää kõrv - hääd, kui kuri kõrv - halba. Küsitas teise käest, kumb kõrv pille puhk, kui küsitav õigest ütleb, lääb ettekuulutus kohe täide.

ERA II 150, 443 (68) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Et kadajamaröl ristimärk pääl om, siis om kadajasuitsul seo omadus, et taga suitsetatas kaehtusi ja nõidusi. Kui kedäge är om kaehtõt ja sis kadajadega suitsetatas, sis om kaehtus kaonu. Kui kiäke eläjä vai vilä ära om nõidnu vai sõnonu ja ku kadajadega suitsetat, sis saava elajä terves ja viläikaldus kaos ärä.

ERA II 150, 443 (69) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Kui vastnõ tarõ tetäs, sis piät inne sisse elämä minekut kadajatega suitsetama kõik kotusse häste läbi, sis ei tulõ halva vaimu sinnä sisse elämä ja majarahvast tülütämä.

ERA II 150, 457/8 (116) < Räpina khk., Kahkva v. - Daniel Lepson < Juuli Lepson, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Lehmänüsmise laul.
Sõõru, sõõru, lehmäkõnõ,
anna piimä, lehmäkõnõ.
Anna päästa, et olõt päitsik,
anna luusta, et olõt mustik,
kiindrekondist, et olõt küüdik,
anna puusast, et olõt punnik.
Anna piimä, lehmäkõnõ,
ei mina tõmba vaaditäütä,
ei mina tõmba tõrdotäütä.
Anna üts anomatäüs,
lasõ laja kopa täüs.
Mul tulõ võõraid Virosta,
saksasida Saarõmaalta.
Võil na tahtva võõrustada,
piimäl paksol piinutada.
Kana mul allõs kakmata,
hani mul, haläs, harimata,
partsipraat viil panni pääl.

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita.
Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takjavart välja. Seotakse need üheksa takjavart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu ja viiakse see kimp selle naisterahva peapadja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks.
Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna, paneb kaenlaauku ükskõik missuguse riidetükki, ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kaksab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva, need kõik võetakse saunas.
Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist, missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui laps on sündinud, visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale meieisapalve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Ristmise ajal peavad vaderit vagusi seisma, ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui ristmise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad, siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristmise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Äiakammitsa.
Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse saunaviija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunasolijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis, lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama: "Mine, mine tagasi, küll võtt umas."

ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul:
"Käolehem, lindo-lando!
Linda sinnä lingi pääle,
karga' sinnä kaasõ pääle,
kost puult kosilanõ tulõ!"
Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis.
Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 257, 305 (15) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - P. Voolaine < Liine Tooding (1939) Sisestas USN
Kui Toostõküläh Kuudaske Viido är kuule, sis nätte ütskõrd, et Kuudaske majah karas mõhõst sarviline vällä.

ERA II 262, 204/5 (12) < Räpina khk., Leevi v. - Daniel Lepson (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Lepatriino.
Lepatriinot kutsutas Käolehmäs.
Noorõ inemise võtva Käolehma peio ja sis laskva tal joosta üte sõrmõ otsast tõõsõ sõrmõ otsa ja lugõva: Käolehm lindo lando, käo lehm lindo lando näüyä kost puult mullö peigmiis (pruut) tulõ. Kohe poolõ sis käolehm lindo, säält puult saa latskõnõhindälle peigmehe ja nuurmiis hindäle pruudi. kah pühäpääviti kaetas käolehmält, kost puult külalise tulõva.
... vanõmba inemise laskva käolehmäl hindälle näädätä, kohes nõid matõtäs. Võetas jälke käolehm peijo lastas üte sõrmõ otsast tõõsõ otsa kädehmõl minna ja üteldäs:
Käolehm lindo lando, näüta kohes minno matõtas. Kohe poolõ käolehm lindas, sis tiidas, et sinna poolõ kabõlehe tedä kah matõtas.
Käolehmä hoitas, kui pühhä eläjät, kõolehmä ei tapõta ei kah vigastata. Maa päält võetas üles ja avitatas kas lindo vai pandas kohege korgõmba kotussõ pääle. Kui käolehm rõõvastõ päält livvetõs, siis om uuta kostke kingitüst voi õnnõ.

ERA II 262, 512/3 (9) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Kui karüssõl midäge ärä kaos kas väits, piitsk voi mõni elläi ja kui tuud otseh ärä ei lövvä, sis käändäs vana halval kaal katõkõrra, nii kavvas, kui timä kaotatu osä kätte and. Vana halva kaala käändis katõkõrra niimuudo: sinnä kotselõ, kohe migäge ärä kaos, võetas üts näpotäüs kasuvat heina ja käänetäs kiirdo ja pandas tolles häänä keerulõ kivi pääle, sis üteldäs inne ma su kaala keerost vallalõ ei lasõ, kui sa mino asja kätte ei anna. Kui kaotatu osä kätte saad ja vanahalava kaala ärä ei pästä, sis timä tõõnõkõrd tege sääntse tükü, et aloaig saa mäletädä.Tuuperäst sis om, et kui asi kätte saias, õkva kohe lastas vanahalv pääpõllusõst vallalõ.
Mälehtä esi ku viil poiskõnõ olli ja koräh kõve, kui väädse ärä kaote, otse, otse aga mitte kätte es saa, tiise et tä sinnäsamma kottõ kohe ma otse, aga mitte kätte es saa. Sis tull miilde, et vaja vanahalv pääpõllusõhe, küll sis kätte and, võti koi säält kõgõ pikembä haanõ tuusti kääni katõkõrra ja tõi õigõ suurõ sõstõtova kivi pääle, et las täl nätä nüüd vallu. Esi lätsi ärä koraga säält puultke ja es naka ivämb väist otsma, et las tä näge vallu küll sis väädse kätte and ja tõõnõkõrd inämb mu silma pimmes ei tii, kui mul võits jälke ära kooa. Lätsi kogone töösõl pääväl sinnä katselõ väist otsma, nigu sinnä sai säi jo suurõst kavvõst ilma otsmata ära koh katsel väits maah oll. Sis ku ma väätse kaote ka otse käve mina säält vast kümme kõrda üle, või olla üle väädsega, ega väist es näe.

ERA II 262, 646 (43) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui sanna mindäs, sis üteldäs "Jummal sekka," vasta üteldäs, "Jummal hää miis," tuuga hirmutad vanakurä sannast vällä. Kui sannast vällä tuldas, sis tetäs sanna käega rist ja üteldäs, "Jummal essäke pühä vaimukõ," sis ei oli hirmo et vanakuri sanna elatsõma tulõ.

ERA II 262, 646 (44) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui sannah kedäge arstitas, tasotas,
vai muudö sälgä lüvväs, sis ei tohi tenätä arstkat, muudö ei saa api.

ERA II 262, 647 (46) < Räpina khk., Veriora, Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82. a. (1939) Sisestanud Eve Ehastu 2001
Kui lats sünnüs, näütüses tütärlats, sis mindas tävvekuu neläpäiv õdago vai üüse sanna ja kistas tedä kolm kõrda läbi meesterahva pökse ja üteldäs tuu toomingu man: "Ilosas kuulsas, poiste meelest armsas".
Mõnõlõ küll mõovat, egalõ ütele joht mõo õi. Mii ümbrüskonna vanainemise pallö jätä ei ütelegi tütärlatsõlõ tuud viguret tegemätä. Kiä kuulsa ei olõ ja poosi ei käüvä, ütledäs iks nii, tuud jätete läbi pökse kiskmata".

ERA II 265, 683 (37) < Räpina khk., Meeksi v. < Võnnu khk. - Laine Aidla < Olga Ustinov, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Vaim ek kodukäia.
Ühel perekonnal olla punanõ hobune ja must lehm. hobusele viidi õdagu alati kaaroja hano aga alati olivä hobose iist süük ära viidü ja lehma ette pantu. Peremiis õhtu alati vahte aga ei näinud kedagi ja ütskõrd säi peremees näkile mano näkk viis kohe haono hobose iist lehmale ja peremees pande kahkkaska karvapiti sälgä rahvas olle teda õpetanu et kui näkile mano saad siis peksa teda ja ütle üks. ja miis pesse näkki ja ütel üks, üks ja näkk ütel et ütle kaks ja kui ta olõs ütelnü kaks sis olos näkk mehe ja hobosõ ära käkistanu ja sest saadik es tulõ enam näkk.

ERA I 5, 657 (1) < Räpina khk., Kahkva v. - Arkadius Veske, õpilane (1920), toonud Gustav Ränk (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
"Nuutradega" kapsaste arstimine.
Noori kapsaid, milledele iseäralised konnid (munad), rahva keeles "nuutrad" juurte alla kasvavad, millede tagajärjel kapsad kiduraks, peadeta jäävad, arstitakse järgmiste nõia sõnade abil:
Igal neljapäevasel õhtul, pärast päeva loojaminekut, tõmmatakse kolm "nuutraga" kapsast mulla seest üles ja istutatakse, järgmisi sõnu lausudes, juured taeva poole, latv mullasse: "Nuutra nulka, kuiva paiu, vananaise vakka, tühja tuppe." Samal õhtul tõmmatakse kolm "nuutraga" kapsast mulla seest üles ja visatakse nelja kokkujooksva teeharule järgmisi sõnu lausudes: "Noorte poiste asjad minge kõik aiast välja." Sarnast operatsiooni korratakse järjest kolm neljapäevast õhtat, mille tagajärjel uute "nuutrate" juurdekasv seisma jääb, kuna juba kasvanud nuutrad ära mädanevad ja haiged kapsad jõudsaste edenema hakavad.

H II 32, 606 (25) < Räpina khk. - J. Poolakas (1889)
Kui noorik mehe poole tuppa läinud, löönud mehe ema talle tunglega kontisid mööda üteldes:
"Poolõs põigõ,
poolõs tütrid."

H II 32, 613/4 (54) < Räpina khk. - J. Poolakas (1889)
Küpsetatakse "lako vatsko" tähende, et suvel laiad kapsta lehed saaks. Naesed, kes neid küpsetanud, pannud ise valged tanud päha ja laulnud: "Suuri päid ja lakõ lehti," et suured ja valged kapsta pead saaks. Keritud ka lõnga, et kapsta pead kõvad saaks, kui lõnga kerad. Juuakse ka tublisti "punna"

H II 32, 862 (59) < Räpina khk., Kureküla - S. Keerd, õp. (1890). Sisestanud USN
Tulõ sõnno ei saa muudo opi, ku rinnost saani piat mii siseh olõma.

H II 32, 911/2 (4) < Räpina khk., Kureküla - Samuel Keerd (1891) Sisestanud Ave Tupits 2001
Sivvu viga. Latsõl um väähdõ pääl sivvu viga. Tunda tuust, et silmä terä käävä ütelt puult tõsõlõ poolõ ja pää vabisõs. Vika arstitas: "Lats viijas neläpääva õdagu sanna ja andas veetkese hussi liimi juvva. Ku pää kah rabisõs, pandas lats maaha ja võõdas ta kepp vai nui, minkaga siugu um rehit. Tuu kepiga kopsitas tassa latsõ umbre ja kottal. Tõnõ küsüs rehkjä käest: "Mis sää sääl tiid?"(mitte tiit) Vastus:"hussi rehi." Nii küsütäs kolm ehk ütesä kõrd. Ku lats sivvu muudo püüd vingõrdada, s(s mõstas kolm kõrda viiga, kos sivvu vett siseh um. Hussi via mann sobiti:
Kivi taadõ
Kannu taadõ
Mättä sisse
Maa sisse
Puu taadõ
Puhmu taadõ
Luust lihast vällä
Valgile susele [tuum?]!

H III 11, 733/4 (3) < Räpina khk, Võõpsu - C. Listakind (1888). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui väikesel latsel silmat keerenteliva ja pää ka käänel, sis arvati lats Hussi viga olevad, ja see tõbi olla imäst saadu, kui imä rassejalgtselt Hussi heidüp, sis saavat sel latsel Hussi viga. Selle tõbõ arstimine om nii. Vana moor kellel hussi sõnaomava, arvatas olevat, panep üttesa pulka mes hussi rehkmise keppisttettü omava, arstmise vee sisse, mõsep last selle vee seen, nink mõõtap ega pulgakalatsel sälgä pitti alt üles poolõ nink piirip ega pulgaka mõõtmise aigo pulgaka kolm kõrd ümbre latse pää, nink loep järgmisi sõno Asu ala astma Lõsu ala lõpma Paiju ala pakõma.