Räpina pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

ERA II 156, 220/2 (21) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiasõnad Roosi- ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu.
Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud.
Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära.
Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu:
Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob.
Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt:
Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.

RKM II 22, 53 (13) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kauksi karjamõisah oll üts sakslane, too mõist pahust arsti ja ussisõnu. Andis sinist paberit ja määris pliiatsiga. Ajanu ussi välja, kellele oli sisse läinud: pannud inemise pikali ja sooja piima manu, sis tulnu uss vällä.

RKM II 22, 57/8 (9) < Räpina khk., Kahkva v., Võiardi k. - Juta Sulengo < Ida Järvsalu, s. 1889 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peremehel tuli paistetus heitümisest. Leevi takah om üts naine, noaga vajot pääle, puhk ka pääle ja mu silma all parasi ärä. Käüdi küsimah, minkaga te teete, ütles, et puhta jumalasõnaga.
Kunagi juba pallo aiga tagasi tuudi üts illos nuur miis sääntse arsti manu. Oll vedruvankri pääle köidet nöörega. Arst küsüs, miks te tast köidate. Tooja ütel, et ta om nõdrameelne. Vanamiis ütel: "Mis te tast kinni köidat. Võtke vallale." Nöörit ärä. Nuurmiis läts sisse. Ol'l hommikuni sääl. Läts kodo puht tervelt.
Esi sai ma tävveliste päävalust lahti. Tuu naisterahvas om nüüd ärä surnu. Puhkse otsaette. Ma jäi magama. Kui üles ärkasi, oll pää rassõ, valu oll kõrva lännu. Ta puhkse pääle, sis sai see ka terves.

RKM II 59, 203 (5) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi pääle loettas sõnno, sõs kaoss är.

EÜS IX, 1453/4 (37b) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Pahuse (roosi) sõnad:
(Neid loeti kui häda suur on 3 korda üle)
Jää seisma nigu Jeesus sais Jordani jõen, kui Jaan Jeesust riste ja hääl hõigas taivast: See om mino armas poig, kellest mul hää miil om. Aamen. Aamen. Aamen.

EKRK I 22, 355 (15) < Hele Haring, Jõepera k. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv Sisestas USN
Katsa Leenu, vanainimene, tegi häda ja arstis tervest. Meie peres ei antud ükskord Leenule piima, pärast seda jäi lehm haigest. Isa käis järel, tõi Leenu kohale. Leenu tulnu, kolm korda kõndinu ümber lehma, löönu jalaga külge, lehm tõusnu jalgu pääle ja olnugi terve.

RKM II 210, 182/3 (59) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Roosil oliva ka sõna. Roosisõna ommava rassõ sõna. Ne omma kaik piiblin üleval. Minno mees luges kaits korda piibli läbi, mul es ole aiga. Toda ütle piiblin, et inimese läheva naa tigedast ja õelast, et lahuva maja ära. See kõik on täide läin.

RKM II 210, 200/1 (2) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Krootuse arst oli üks imearst, selle maja olevat praegugi alles Krootuse-Liival, Krootuse mõisast neli-viis km eemal, Vana-Piigaste lähedal.
See oli niisugune arst, et teda kutsuti mitmel korral Rasina. Minu isiklik isa käis tema juures. Tartus professor öelnud, et mäda täis peas kasvaja, võibolla vedruvankriga saab koju viia surema.
See kutsuti see arst ja tõi vett või mis ta oli ja arstis sõnadega ära, es hakanu joosma ega miski see kasvaja. Tema andis mingit rohtu ka, aga paistis nagu paljas vesi. Rohkem nagu puhuja, oli puhkund peale. Ja sõnadega.
Ühel naisel oli kasvaja põses ja tema mäletand, et läinud selle juurde ja see puhkund peale, ei ole lausund midagi. Ja läind see koht üleni kuumaks ja kahe päevaga kadus ära.
See on tõestisündinud lugu, seda peate uskuma.

RKM II 210, 202/5 (3) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Meil on siin suremas niisugune arst, keegi ei võta ametit üle. Tema on pahussi- ja roosiarst.
Mina olin kooliõpetaja ja temast miski ei ole kuulnu. Es usu ja es ole kuulnu. Ja äkki see tütar, kes siin seisab [tütar on 25- aastane], es saa enam käia. Ja reis punaseks ja laps kisas terve öö, ja jään natuke suikma ja äkki keegi ütel, et mine selle naise juure. Mina jusku es magagi ja küsin mehe käest: "Kas sa ütlesid midagi?" Mees ütle, et ei. Siis ma sain aru, et see on lapse mure ja hommiku lähen ja räägin selle naisele ära.
Ja see naine ütel, et: "Kas sa siis seda es tia, et mina seda ravin, kui on pahussi või roosi viga, teisi mina ei saa. A kas sul rasv on üten?"
Ma ütlesi, et seda mul ei öeldu.
Ütles, et: "Ma anna sulle oma rasva," ja küsis, "mis selle lapse ristinimi on?"
Läks tõise tuppa, natukese aja pärast tuli tagasi, andis määrimiseks sinise paberi sisse keerutatud rasvapuntra, käskis määrida ja ütles, et: "Jah, on pahuss ehk roos ja on tema saanud magamise päält külmetades."
Ja mina mõtlen, et no kus see laps magamise päält külmetada sai ja suur tüdruk, ega ta pisikene ole ja alles hiljem mulle meenus, et just ennem, kui jalg haiges jäi, laps magas palja ema jaki pääl kartulimaal kartulimulla peal.
Ja siis ma määrisin seda jalga ja valud jäid ära. Aga järgmisel päeval see naine tuli isiklikult siia - ta tunneb meid - ja see oli reedene päev ja siis tegi uuesti veel, võttis pliiatsi ja lapse ihu peale piiris seda lapse haiget kohta ja pobises veel. Ja laupäev keskpäev tulid teised lapsed, külalised, ja laps hüppas teiste hulgas, nagu ta poleks iialgi haige olnud.
Ja siis ta ütles veel, et vahepeal, kui säärane haigus tuleb, ei ole hea sauna viia ja abi peab varem andma, kui mädanema ega miskit auku pole sisse teind.
Huvitav oli veel, et kui ma hakkasin ära tulema, siis ütles: "Ära jumalaga jäta."

RKM II 210, 205 (4) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ühel teisel naisel on ussisõnad. Tema on kaunis noor inimene, Kemmal Luise. Ta on mitmele peale lugend. Tema sai ka emalt need sõnad.

RKM II 210, 267/8 (5a) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Mina ole roosiarst.
Sõnat on:
Lillikene, roosikene,
kust sa olet saanud?
Minku ta välla minu pääst,
minku ta välla õie sisse,
jumala sisse,
jumala - see poja sisse,
jumala puhta püha vaimu nimel.
Toda kolm korda lugeda. Siis loeti Meie isa palve vahele kolm korda niisama.

RKM II 210, 269 (5c) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Üte sõna oli siis niimoodu.
Kahetussesõna.
"Tagane, tagane, sa roojane vaim,
anna pühäle vaimule maad,
jumala sisse,
jumala-se po(o)ja,
jumala-se puhta püha vaimu nimel."
Vastapäeva tuli tõmmata halli pliiatsiga, kui roos on. Eläjile ja kõigile käi see. Ma sai need üte vana inimese käest noorepõlven need sõnad. Ma sai rikkas. Ma küsse 5 kopkast, andsiva 5 rubla.

RKM II 210, 270/1 (7) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui uss oli purnu ja ai paistetuse naasele jala sisse - elas Ahjal, tulti talle ka autoga perrä ja viidi sinna, mees elas Tarton, oli sängin haige, tuudi siia, ja mina tegi terves.

RKM II 210, 271/2 (8) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Roosi olli vastapäiva piirmine, kui hall pliiats olli käen. Luie neid Meie isa sõnnu ja kolm risti teha. Tollele es tohi tuult laske. Mageda rasva pääle lugeda ja suhkru peale sisse võtta.
Es tohi tagasi anda midagi, kui antasse selle arstimise eest.
Sennil oll tütar, too oll jaluta. Marianne oll jaluta, minu jala olli kerge ja teki tuu terves. Nema oma pistlasest lännu kõik - Sorga Senni ka [Sorga Sennilt on üles kirjutatud p. 1-20].
Kui sa seda usud, siis mõjub. Kui sa ei usu, ma ei tee. - Kui sul häda on, siis usus igaüts.
Kui mina oles rahavõtja ollu, mul oles mitukümmend kleiti ollu.

RKM II 210, 272/3 (10) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Siin oli ütel naasel lehm: "Uss puri!"
Savimäel arsti naisel.
Karjusi: "Nüüd ta lõpes, nüüd ta lõpes!"
Ma sai aru - kana teki. Kana lenni õrre päält maha ja [lehm] heitü väega. Ma tei terves sõnnoka. Sõnad luie rasva pääle, määrd seda udarat, läts paar päeva mööda, sai terves.
Kui muud ei ole käen, siis võta või väits kätte ja piire sellega.

RKM II 210, 314/5 (17) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa oli üts tark naisterahvas. Ta ei olle säärane ebu, ta oli täiesti haritu inimene, õiglane väega. Tal oli niisugune võim.
Keegi kartnu ussi väega. Üks kartnu ussi väega. Keegi ütelnu: "Mine Liisa mano." - Kadunu mano. - Ja käinu Liisa man, too ütelnu: "Mis sitast karta. Ma anna sulle veini natukese." Ja tollest ajast peale, mine või ussipesasse, ei karda.

RKM II 210, 543 (15) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Maret Mäesaar, 16 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Siin külas oli see Ustinova, tema teab neid lugusid - ussiviga, koeraviga, paha silmaga vaatamist. Tema oskab ravida ja väga palju kasutati.

RKM II 210, 549 (13) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Mul esigi on roosihäda või üteldas "pahus" ollu. Kävin Tartus, luges kõrva ja musta kohvi and ja rasva and. Tulle kodu, siis sellega määriti.

RKM II 210, 549 (14) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa oli ussiarst, selle tapivad ära mustlased. Rasvaga ja sõnnoga aviti.

RKM II 210, 550 (16) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Veresõna oliva, kes verejoosu kinni paniva, ja tuulesõna oliva.
Mina olin lats, siis olin veel koton, kui kevade üts väega ilus hommiku oli ja järve veeren oll üts maja põlema ja tuul oli õkva järve poolt. Õlekatus oli ja laut ja õlekatus pääl ja tuul oli küla pääle.
Tondimõrras oli üts venelane, see kõndse mitu korda ümber maja ja pöördse selle tuule ära. Tool venelasel ollu tuulesõna. Tuul nakas küla poolt järve poole.

RKM II 210, 574/5 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Saare k. - Mall Proodel < Miili Kunn, 70 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa man ma kävi esi. Kure Liisa aviti inimesi. Tuu olle venne algus või saksa aig, kui ma käve.
Na sobija, sita, ei ole midagi. - Ega sa ilma es lähe tema mano, iks viid midagi.

RKM II 210, 590 < Räpina khk. - Mall Proodel < Mall Proodeli mälestuste järgi (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/.../ Jutustaja räägib, kuidas posija tema tütrel roosi terveks arstinud (tütar on praegu 25 a. v.). Ravijaks on samas Rasinal elunev Vuksi Miili.

RKM II 210, 593/4 < Võnnu khk. - Mall Proodel < Mall Proodeli mälestuste järgi (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kuulus posija Vuksi Miili on 84-aastane, hästi ei kuule, aga silmad on selged ja terased. Ütleb, et "Mina olin tütärlats, vakk rukkid võtin selga nagu vagõl, hammastega võtsit kinni, vidasid." Kardab mulle "sõnu" öelda, et äkki on sellest pahandust, aga tütar lohutab, et ega sest midagi ei ole, see on niisugune nalja-asi. Sest tütar ei usu sõnade imettegevat mõju. Vanainimene ongi mures, sest tal pole oma sõnu kellelegi üle anda. Kui ta neid ette loeb, on raske neist aru saada, niivõrd ühte sulanud on need. Kui palun korrata, hakkab posija jälle kahtlema, kas ma olen küllalt õige nii tähtsat asja teada saama. Tütar annab kaasa pool peenleiba: selgub, et pood on täna kinni ja kust ma ikka saan.

RKM II 317, 507/8 (130) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võõpsi nõid.
Oll kats Sau tallo. Üts rikas, tõõne vaenõ. Vaesõmbal kehv kari. Ei tulõ laudast vällä, ei lää lauta.
Perremiis läts api otsma Võõpso nõia käest. Tuu läts vaesõmbahe Sau tallo. Nõid läts lauta ja ots sõnniku siist muna vällä. Nuu veere üle põllu rikkamba Sau talo poolõ. Nõid kuts perremiist hindäga üteh ja ütel: „Inne ei tohi taadõ kaia, kui üle uma maa piiri saat.“ Miis kannatas, es kae taadõ.
Talo nakas elämä.

RKM II 317, 508 (131) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Aluksne nõid oll naane, miis oll tõlgist, võete appe venne kiilt. Oi uuto, mis rivih! Ma es saa midägi. Üts räpinläne oll kõrge vererõhuga.
Nõid visas kaarte. Kõik ütel täpselt. Üts käkk osa munnõ silla alla, es taha nii pallo nõialõ viiä. Nõid ütel: „Võtkõ silla alt nuu muna ja viige kodo.“ Ma es saa midage. Meil oll õnnõ raha üteh.

RKM II 137, 509 (133) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Ulvi Võsa 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Taiva Jaan.
Mu imäkadonol oll väikene raamat. Taiva Jaan kuulut ette: Hobõstõ valjasteni saap veri olõma. Kolmõ virsta takah ei kuulõ kuke häält.

RKM II 317, 523 (185) < Räpina khk., Paloküla k. < Peterburi kub., Lunga kreis - Paulopriit Voolaine < Oskar Pärkson, s. 1899 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Setomaal läts naane Sorbi mano. Osa munnõ pand naane puhmu ala. Sorp ütel: „Ku tagase läät, võta nuu muna är.“ Naane nägi, et munnõ asõmõl olliva puhmu all hussi.

RKM II 347, 10/1 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hudru Miina oll. See oll Võukülan. Ussihammustust arste. Ussisõnaga. Tema olli metsan esi. See vana, kes ussi arste, tema oli nännü, haräga uss ollu - nagu madu ollu ja teise väikse ussi ollu ümmer.
Seal oll väega palju usse. Tema poig oll, tal oll ussiviga. Ema heitü ussist ja tull pojale viga. Seda ema es saa arstida, piat iks kiäki teine arstma.
Kui sa ära arvad, et ära sured, siis piat teisele üle andma nee ussisõna. Tema olevat pojanaasele üle and.

RKM II 347, 11/2 (3) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul oll ema haige. Oll kerkoh käind ja tuul tõmmas läbi. Pää oll haige. Arsti es osa midagi. Oll pahussiga roos tullu. Ma olli nii nelä aastane. Siis ütessa nädalit oll noodin, ei jõudun üht jalga tese ette panna. Üttegi juust es jää pähe. Ja oll Mehikoorman üts sobeja. See võtnu suhkrupää paberi, sinine paber oll sääl ja hõõrnu pliiatsit pääle ja pannu pääle sinna kohta. Ja ema sai tervest.
Siis kui tema elli kah veel peale selle, siis võtse esi ka selle paberi ja hõõrsi sinna pääle ja valu jäi järele [emal].

RKM II 347, 25/7 (2) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Silmaviga, seda ka on ikka kuultu väga hästi. Ja mina ole esi oman elun seda kogenu. Väikese põrsa ommava ja ta tule lauta ja niiku tuu inemine ära läheb, kõik haigutava ja tükiva sõnniku sisse ja ei söö.
Siis sai üte naisterahvaga kokku ja kõnõl, et ei tiia, mis häda on. Too ütel, et kui too inemine laadan käve, siis silm mõjus põrsastele. Ütel, et Mehikoorman on üts naisterahvas, mine tolle juure, võta soola ja käi laadan ümmer enne.
Võtse selle soola ja too naine ütel, et haigus on jo vanas lännu, oles pidan ennem tulema. A no proovi. Soola pääle lukes sõnu. Ma hakkasi neile andma sisse ja pesesin noid põrsaid tolle soolaveega. Sai terves.
Teinekord oli jälle - põrsa haige, kõhust lahti. Võtsi siis jälle ja lätsi soolaga selle vanaeide juure. See ütel: "See ei ole silmaviga, see on muu haigus." Vanamees mul ikka ütel, et sa käved kotost ära, et kiäki sul ikka laadan käve, a ma tiesi, ei kiäki ei ollu laadan ollu. A seda too vanaeit är näki soola päält, et see ei ole silmavika.
Kui hindal on ka vika, siis ka pesesid. Nooremba inemise muiduki pandva imest seda, aga nii see oll. Ega too inemine es mõtle halba, kel silmavika on. A kohe vaikus oll laadan, kui käve. Meil vanaema elli piiri äären, tulli meile. Me kutsime: "Tule, vaata, tibud laadan." Ta ütel: "Ooda, latsekene, las na kasuva suurembas, sis ma vaada." Tol oll too silmaviga.

RKM II 347, 28/30 (4) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul on endal ollu kurk haige ja poig oll 3-4 aastane ja siis, kui koolin käi iks, ikka kurk haige. Ja siis olliva meil korterin üle järve üts perekond ja too Luise ütel, et las ma proovi arstida. Poiske hingata es saa, hing kinni. Ja mina käven mett otsma tesen peren ja siis üts ütel, et sõnuda vaja. Min lätsi ikka mett kaema ja tull takasi ja kae, et poiskesel mähitu kaal kinni ja sinine paper on pantu pääle. Luise oll sõnonu. Ma küsse: "Mis see Luise sul teve?" See ütel, et Luise oll sidonu kinni kaala ja posisi ja sosisi midaki ka pääle. Too lukes - see ütel, et mul agu jusku on parem. Ja saigi tervembas ja äraki kadus too tõbi.
Ja siis minuga juhtus niisama. Edimene kord oll saksa aigu. Anniva rohtu ja kõik, es aita. Sülge ka neelata es saa. Ja tuu Luise elli siis eemal üle soo õigest Savimäel, kats kilumeetrit. Ja siis oll mõte jälleki, et toda Luiset tuua. Too Luise siis tull ja tegi ära, searasva pääle tegi noit sõno. Ma es saa enne magada ega midagi, a tema tegi, mis ta teadis ja mul tull hää uni pääle ja ma jäi magama. Tema läts teise tuppa ja ma iks magasi. Ja tema tull, putu sõrmega: "Kuis sul lätt?" Ma ütel, et mul on nii hää olla. Ja tervis tull silmanähtavalt siis.
Ja siis teinekord tull jälle. See oll 44-ndal. Jälleki ajas mul kaala üles ja siis ta olli Rasinal. Mina kannati koton niipalju aigu ja es saa koskile minna. Et tuleb ikka Luise üles otsi. Luise ütel, et on väga kaugele lännu, "Ma es saa sinna ka midagi teha, ildas jään. A ma tee ära, ega see halba ei tee midagi." Jah, ja käisime sääl ära ja nagu ma tuppa sai, õkva nagu sisikond tull välla. Võibolla too sõnomine tekk, et nakas rutem jooskma.
A mina iks ei uskun toda sõnomist. - Sõnomine mõjos noile, kes on ehmatusest jäänu pahussi. A nüüd see on esi läbi elatu.

RKM II 347, 42 (38) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kure Liisa Maaskemäel Rõka ligidal olle, tuul olle sõnno. Sinna käveva arstma ja abi saama. Pahussid arstiti sõnadega.

RKM II 347, 83 (1) < Räpina khk., Piirisilla k. - Mall Hiiemäe < Evald Pass, 63 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siin oli meil külas üts vana Kriindol - sobeja. Palju rahvast käis tal koton. Just kõrivärgiga käidi. Inemine jää kurvas, et ma sure ära, siis haiguse ei tagane. Tema sobemine and tervise tagasi.

RKM II 347, 83/4 (1) < Räpina khk., Piirisilla k. - Mall Hiiemäe < Viktor Griindol, s. 1929 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Isa oli Leningradist. Tulid siia üle piiri tsaariajal. Isa ema oli abiandja siin. Käisid kõik. Kes käis kaelavaluga, kes seljavaluga, kes hambavaluga, kellel oli jälle jalg paistes. Temal oli omaette tuba, poolpime. Tema seal magas ja tegi oma tööd ja võttis inimesi vastu, ja isa ei luband ka sinna. Seda ma mäletan, et rasvaga ta neid paberid määris, siniseid paberid. Mingisugust masseerimist ta ka tegi seal.

RKM II 347, 84/5 (1) < Räpina khk., Piirisilla k. < Räpina khk., Jaama as. - Mall Hiiemäe < Ilsegar Kontkar, s. 1928 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mes es ela siin, me ellime Jaama asundusen. Mina ollin pisike ja üteldi, et on pahuss. Juhatati posija Krinduli juure. Üts pime tare oll. Oli tulli vällä, küsse: "Mis viga?" - "No ei tiia, rinnan on." Siis sinist paberit võttis, midagi sinna pääle joonistas, luges mingisuguseid sõnu sinna pääle.
Temal oli trükitud raamat, see oli Venemaalt võetud kaasa, kuskilt saadud, vanas kirjaviisis.
Emal oll jalg haige, siis ütel küll: "Kus too Krindoli mamma on, saas abi."

RKM II 347, 150/1 (74) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul oll pahuss. Nee targa panniva rotinahka pääle, karjalatse nilg roti är, pante rotinahk pääle, es aidanu midaki.
Üts Hudsu Mahta oll too posija, tuu piir teda ja sõno sääl pääl ja valo oll vähem küll. A tükk aiga lätt, kui juusma nakas, siis jäi valo är. Heitomisest tull, pääle tuu. - Meheimä pand rüükma iks: "Palas! Palas!" ja tuust niipallo heitü, et pahus tull jala pääle.
See oll 40 aastat tagasi.

RKM II 347, 151/2 (2) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Ida-Pauliine Tälli, s. 1902 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üte nõiamuuriga olli üten. Küllopite käü vanast tuu kaartipanija ja laste mantvõtja. Ja es ollu koheki makama panta, panti mino mano. Ja õkvalt ööse kui tulli mu pääle, vaos, hinge pitsit kinni. Abi ma es mõista mitaki, kuni tull hommik. Ta lätt voodist vällä - ja ollu kõik. - Ma olli tema vaatluse all. Kadaja oll ta nimi. Ütel: "Kui sul midagit häda on, tiiat küll, kus Kadaja elas." Ta oll kõik, sobija ja õkva kõik. Räpina puult tull, pand kaardi peio, et mõni piat hobese kinni, saas kaarti panna, siis saas raha.

RKM II 347, 234/5 (19) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Siinkandin ei ole mul meelde jäänu säändsit sobejit, a mul ollu vanapoiss peremees ja ma käve teenman. Sai teenma naatus, ma tahtse är tulla, a vana nakseva kõnõlema: „Sa saat no toda kaia!“ Ma jäi iks edesi. Ja too vanapoiss kõnõl, et sääl - mis kandih tuu oll, meelest on är lännu, ollu noor sulane, 18 a. oll ja peremees oll väga haige, ei usu arsti ka. Rahvas kõnõli, et on üts väga tark arst. Sulane pand haige pääle ja lätsiva. Tuu pand sanna kütte ja läts tuu haigega sannotama, a enne teid viil hobõsõlõ rokka. Sulane kõnõl: „Mina vahi sääl juuren ja ütel, et sul on hästi ilosa hobõse ja hobõsevargus on ju väega, a sul es ole lukku es hooba ei midagi. Kas sul hobõsevargit es tule?“ Ta ütel: „Pojakene, mul ole usset, jah, vallale, minul ei tule kiäki hobõst võtma.“ Arvata, iks tal sõnat olit.
Ja siis oll haigega sanna mintu ja siis võetu eetriputel ja antu haigele ja tuu sulasele ka, kes haigega üten oll. August ütel: „Niikui ma võtt, nii jäiki mul suu vallale.“

RKM II 347, 256/9 (17) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siin ligidal es ole, a Võro pool iks olle üts arst, kos käüdi abi otsman. Ma ei tiia, mis nimeline ta oll.
Siin Holvandi veere all elli mino maa pääl, väike popsitare oll, elli ema sõsar ja minol oll siin neid sõsaratütre latsi, noo olliva siin kasolatse. Ja tollel tütrikul ai siia kaala pääle haige. Seda arsti ära es jõvva ravitseda, juusk ja kasvi. Ja siis lätt Holvandi küllä tolle arsti mano ja tollele oli küll abi antu, et too sai terves. Vist Sau Leena oll ta nimi, tollel oll tuu nõuandja.
Tol oll niiviisi, et jumalasõnaga. Pidid kabõlihe minema ja sis luiet üte kõrra ära Meie isa palve ja lätsit surnuluud otsma. Ja otset är korra ja es leia ja tull tagasi ja lugõs jälle Meie isa palve ja läts jälle surnuluud otsma. Puhmaalotsit pite ja koh na siis käünüvä ja jälle es lövvä. Ja siis tulli kolmas kord ja jälle lukesi "Meie isa palvet" ja jälle lätsi siis surnuluud otsma. Ja siis löüsivä surnuluu. Olliva säält kotussest, kus na olliva ju kõndnuva, olliva säält veel otsnuva ja löüdnüvä siis surnuluu säält puhma veere alt.
Tol aal oll too haigus ka sääne nigu vähjahaigus. Vähjahaigust on ka mitut moodi. Teine juusk, a teine ei ole juusknu. A tuu oll tuu juuskja haigus. Ja siis tolle luuga tuli siis iga neläpäivä õdagu. Tuut luud es tohi hoida mujal kui kuuma päikse all või uma padja all. Ja siis iga neljäpäivä õdagu pidi siis tolle luuga arstma, aga enne siis pidi Meie isa palve lugema ja toda haiget kohta siis tolle luuga arstma. Ja siis kui kolm neläpäivä õdagut ära sai arstitus tollega, siis pidi tolle luu sinna kotusse jälle tagasi viima, kost ta võtte. Tuu ema sõsaratütär, tuu oll siin kasulatses, tuu selet meile, mis neil tuu käve ja siis oll är käüdü ja sai tuust abi.
Tuu om Holvandi raudteejaamast vähe edesi, üts Kivijärv kutsuti, sääl elli too Salme või Leena, kes terves tei too jumalasõna arstimisega. Raudteejaamast piat küsüma. Mees on tal är surnu jo, ta on must üts 10 aastat noorem.
Muidu noit kõtuarste, noid säändsit oll, need es ole tähtsa, a too oll küll tähtsam arst.

RKM II 347, 291 (9) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Oskas ussisõnu üks. See inimene praegugi elab veel. Eestlane oli. Tartus elab praegu. Üks Remmel, Luise on. See oskas. Mul Elfriide oli, sündis, siis nagu polnudki teki sees, nagu uss vingerdas. Siis õkva üks kord tegi seda ussivett ja luges, siis võttis ära.

RKM II 347, 293/4 (13) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul ema teab küll haavasõnu ja teisest silmast saadu vea sõnu. Ta on mitu korda annu: "Kirota üles, kirota üles, ega ta halba ei tee." Ma ole kirotanu ja ära kaotanu. Ema ütel: "Mis sa nema siis ära viskat!" Tädi mul ka teadis. See ei saavat enne ära surra, kes neid tiat. Ma ütel: "Anna noorembale õele, tool püsis meelen. Mul ei püsü meelen."

RKM II 347, 336 (12) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Latse silmile es aita määnegi rohi. Olluva lännu Suri juure. Suri and rohtu ja saanuki terves.

RKM II 347, 343 (5) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kastren, siit minna parembat kätt on õkva talo. Sääl üts naane lännu targa poole kaema. - Tuu on Kärknan, tuu vee päält kaeja. Taht teädä, kas matte oma mehe vai võõra. - Süda es saa sälka, lätt targa poole. Tark ütel: "Ei mata oma meest, oma mees eläs ja tule kodo. Matit keda sa matit, a oma meest es mata."
Ja tullegi pärast oma mees tagasi, olli elon.

RKM II 347, 344 (6) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts lännu targa poole, es täüdü mune viia, peitnu muna silla ala. Tark vahtnu aknast vällä, niikui es ole tahtnu häste kõnõlda. Ja pärast ütel: "Võta noo munat ka säält silla alt är." - Tiise kõik ette är. Tuu lätt, et võta munat üten - selge ussi korvin!
Kurask, tiid, kas too asi kõik nii õige on! Pärta kõnõl tuud juttu. Ma es ole küsünü, kes tuu tark oll, kõik näge är.

RKM II 347, 344/5 (7) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussisõnno tiise mino vanaisa.
Mu vanaisa oll mõtsavaht siin paljo aigu. Jah, ja siis oll vanast noide paronide aigo, herri aigo. Alati tullu rüäkoristamise aigo - noorelinnu aigo jahile ja siis metsavaht pidi olema üten.
Lännuva mõtsa. Lätsive siis muduki mõtsasihi pääle ja herr iin, mõtsavaht takan. Ja uss tsihi pääl. Vanaisa tiidse noid sõnno ja kutse noid vällä. Herr, plaudi! püssüga maha ja lätsive edesi. Jälle üts! Herr jälle tolle maha ja lätsive jälle edesi. A siis, kui kolmas tullu, siis herr ütelnu: "See on, Kusta, sino vikur." Siis sai arvo, et vanamees mõist noid ussisõno ja kuts õkva vällä.

RKM II 347, 353 (3) Räpina khk., Laane k. < Audova as., Luuküla - Mall Hiiemäe < Adeele Puksa, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kolm kuud olin närvipõlendikun. Üts vanainemine ütel: "Ei ole surmatõbi, sa saat terves." Ma ei tiia, mis na olliva, nõia või arsti või. A see ande ka minole pudeli, rohi või mis ta ole, käsk määri.

RKM II 347, 369 (3) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Roosile võetas vihikuleht ja tettäs riste sinna pääle. Mul oll emal roos vasakun rinnan ja alusti suurest ristist ja pidi tegema kats tundi kateteistkümnest kaheni noid riste, paper täis, niikaua kui kõik täis. Kas ma olin 10-12 aastat vana, kui minu panti tegema.

RKM II 347, 372 (6a) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sau Leenal pidi olema 7 Moosese raamat. Aga tõest ta oll nii kuulsa ja abi saiva ka, kes käüse.

RKM II 347, 378 (10) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Emma Peedosk, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tallinnas oleva arst, kohe terveks teeb. Olevat kargud kõik kirikusse jätnud, saab tulla ilma karkudeta. Seda ei taha küll uskuda.

RKM II 347, 415 < Räpina khk. - Mall Hiiemäe < Mall Hiiemäe (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
7. juuni on laupäev ja buss ära. Sõidan jalgrattal otsima ühe jahimehe juhatatud jutustajat. Nagla Karlat, kes osalevat jahimehejuttude esitamise võistlustel. See osutub Tartus kopsuravil olevaks. Alevi serval endises Piirisilla külas satun ka peresse, kus elab sobeja (st. maatarga või posija) lapselaps. Selgub, et kuulus Kriindoli mamma on Venemaa eestlane, kellel olnud ka mingi trükitud arstiraamat. Niisiis on mõningased meditsiinialased teadmised ja kaugelt-tulnu kuulsus aidanud sel sobejal head mainet saada.

RKM II 347, 505 (2) < Räpina khk., Mägiotsa k. (end. Kureküla) - Aare Väljaots < Õie Heering, 63 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Väimees selet, et tema sugulane Mõnisten - tuu oll osanud ussi välja kutsuda.

RKM II 348, 25 (8) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti oli neid posijit pallo. Kui jälle mõne paise ai, sis minti posija juure. Too võttis sinitse vihikukaane tegi pliiatsiga märke pääle ja posis sääl juures. Too paber toodi kodo ja panti roosile pääle ja sai terveks. Kui roos lei, sis üteldi, et on vaja sõnoja manu minnä.

RKM II 348, 44/5 (4) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Anna Varusk, 60 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hirve Jaan elas Loosinah, ta olli ka sobeja. Kord tuli Leningradist tüdruk ja tahtis, et Jaan talle sobe peigmehe. Jaan oli tol korral meil. Jaan küsse mu käest, et anna mulle soola. Ma andsin soolavaka talle ette. Võttis peoga soola, keeras näo nurka, posises sääl midagi ja andis tüdrukule. Tüdruk andis raha ja sõitis minema. Ei mina usu, et ta tolle peigmehe kätte sai. Aga näed nad tulevad kaugelt ja kaugelt.

RKM II 348, 47/8 (3) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Maria Luhar, 89 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sobeja - mõnel olliva noo tervise sõna'. Nii kui paisid ai mõnda paika, siis lätsiva too sobeja manu too lugi noo sõna pääle ja sai terves jäi ase õnnõ. Mindo naane olli üks sobeja. Sõna' lugi är ja mähke lapiga kinni ja saat minema. Sai terves.

RKM II 348, 81 (6) < Räpina khk., Pahtpää k. - Erna Tampere < Kornelli Mähar, 65 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti oli käidud sobija juures. Meil siin oli ka üks vanainimene, kelle juures käidi. Tema tegi pliiatsiga üte sinitse paberi pääle märke. Sis käsk mähki haige koha pääle kinni. Mõni ütles, et nii sai hää ja terves. Kellelgi tull siin jala pääle niisugune suur punane muhk üles ja ta käis tolle sobija juures, sis tal kergem sai küll aga ta oli mõni viis aastat haige ja viimati läkski ära sellega. Tollegi perast es arsti ära. Aga see sobija käis lapsi vasta võtma ka. Vanast arsti es ole nii.

RKM II 348, 128/9 (10) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Adeele Pungar, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minul hindäl oll, lätsime kooli ja sis olli na lühkese suka' põlve palla. Tee veereh oll küün. Lätsime hulganide sinna küüni veerde, et kükitame maaha, tõmbame rõiva põlvi pääle ja soendame. Küünist tull vällä üts vanamees ja kärät: "Mis te otsite siin nuka takah, ma teile kuraditele näütä." Ma tuust nii heitü, et lei mul kubemede nii suur valu. Ja arste ka es ole rohkem kui Räpinan oll. Kiegi oll emale juhatanu, et Leevaku takan om üts sõnoja. Ja sis lätsimegi sinnä. Too sis päri ära kui viisi olle ja kuis sai. Võtt sis üte sinise vihiku kaase taolise paberi. Läts sis tõise tuppa ja ütel, et ootke siin nikani ku ma tulõ. Tulli ja tõi too paberi, mis olli pliiatsiga jooni täis tõmmatu, pand midagi valget ja pääle tolle paberile kas rasva või. Pand tolle valutava kotse pääle ja ütel, et: "Istke siin üts pool tunni, sis võite minema naata." Ja sis läts juba valu vähembast ja joba poole tee pääl mul sugugi valu es ole. Too olli küll tark vanainimene. Ma kodo olli üte nädala, sis läts juuskma ja sai mu jalg terves.
Siin olli Mehikoorman ka üts "tark" aga rahvas selet, et too küll ei tiia midagi.

RKM II 348, 147 (10) < Räpina khk., Köstrimäe k. < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Linda Zupsmann, 68 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meil kodo' arstiti kah toda viisi, et võeti sinine paber, hõõruti pliiatsitina pääle ja seoti kinni. Sinna pääle veel pandi must lambanahk. Kui kaal oli paistes ja valutas või põsk, üteldi pahus. Ennembi arsti man es käü.

RKM II 348, 214/5 (13) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Härsberg, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ma ei tea kui kaua sellest on tagasi me kõrvalt talo perenaine käve sobeja juures. Tä sobeja olli säänest leemi keetnu, sääne must olnu ja 10 rubla olli liitrist võtnu. Aga säält egaüts abi es saa. Too keeleti är, ma ei ole nendega tegemist teinu. Ei tea.

RKM II 395, 41/2 (13) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu ema rääkis, et temal oli väikse lapse ajal üks pilditegija käinud ja pildi nina alla torganud. Tema ehmatanud ja läinud rind kõik sinisest. Mindud siis Mehikoorma ja seal olnud arst. See oli siis sinise paberi pannud peale ja hõõrunud pliiatsipura peale ja lugenud ka. Ema ütles: „Ei tea, mis asja ta seal sobis.“
Ainult kopika võiva olla tasus. Ja tagasiteel oli tal juba parem ollu. See oli 35 km või mis oli seda maad.
See oli öelnud, et on äraimestamisest. Aga neil oli pottsepp siis ja omal oli küll pisike laps, aga ta oli nii virgalt aidanud kive tuua ja savi sõeluda ja segada ja kõik, ja pottsepp oli ikka kiitnud, et küll sa oled virk. Ja sellest siis see saigi, sest imestamisest.

RKM II 395, 55 (53) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Antsla kandis on üks arst, too olevat ise ka meditsiinitöötaja ollu. Rahvast ollu nii palju, et õhtuti ollu 60 autot järjekorras ja lõkked üleval. Üks arst oli Tallinnast käinu oma perega ja terves saanu.

RKM II 395, 55/6 (54) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Ühel poisil oli olnud nii, et õhtul külmetas vähe ja tundis, et on külmavärin ja tal tuli siia käevarre peale üks väike täpp, sinine. Ja läks tal sealt tõbi edasi. Siis lõigati tal seitse auku, kogu aeg läks käevart pidi edasi see. Aga siis üks arst ütles, et mine posija juurde, siin on roosiga tegemist. Nii et need arstid isegi tunnistavad niisugust asja. Posija oli öelnud, et mina ei saa seda asja aidata, kust nuga on üle käinud, aga ma saan selle kinni panna, et ta edasi ei lähe. Edasi tal ta ei läinud, kuivas see käsi ära. Aga haiglas oli nii, et käsi oli üleval ja mäda aina tilkus. Aga siis jäi pidama ja käsi jäi tal peenikeseks, kuivas, ja sedasi tema elas.

RKM II 395, 56 (55) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Poska Iida tütar on nüüd imearst. Toda ma mäletan, et korjasime kartulikuhja ja lapsel tekkis maas istumisest maamürgitus. Ma mäletan, et läksime lapsega sinna. Siis paistetas jalg ja läks siniseks ja paiste ja siis tema posis ja sai terveks küll. Roos vast oligi see, kui maast tal oli.

RKM II 395, 498/9 < Võnnu khk. - Mall Hiiemäe < Mall Hiiemäe (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
14. juuni. Nüüd tuleb see, mis oli kakskümmend aastat tagasi. Rasinalt Räpina teed on Üleküla (praegune Terepi küla) siin olin tollal Vuksi Miili pool, kelle nimi „eestistatu Randojas“. Õie Varilaas, Miili tütar on nüüd 67 ja meenutab, et ma olnud jalgrattaga, lühikesed püksid jalas ja istunud kaks päeva ema voodi juures. Hämmastav, et ta tunneb mu esmapilgul ära ja ütleb nimegi. Silmapilk olen erakordse külalise seisuses. Võrreldes Hilda Kuldmaga on Varilaas märksa teadlikum ja kriitilisem rahvausundi suhtes, ent tugeva missioonitundega. Helilindistamist võtab ta seda suurema vastutusega, nii et üleskirjutamiseks räägitud usundilised teated esitab nüüd juttudena. Ema olevat pärit Naha külast, seega siis Räpina kihelkonnast. Tütar suhtub tema loitsudesse ning oskustesse kui kultuuripärandisse, mida tuleb koguda ning hoida ning mainib, et ema pakkunud oma sõnu, et elus võib vaja olla ja õde võtnud nad, vanainimese soovi täites, enda kätte. Lehte Lokk elavat Savimäe külas, kohe sealt, kus Mõrsjaoja sild, keerab tee vasakule. „Umbusklik ma igatahes ei ole, kirikuinimene ka ei ole,“ iseloomustab ennast. Ent naaber pidavat Lehtet ikkagi kuntsiinimeseks, kuigi see võtnud ema loitsud niisama hoidu.

RKM II 396, 68/9 (10) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Nursi August oskas ussisõnu. Kutsus välja ja käskis ära ka minna.

RKM II 396, 364 (10) < Võnnu khk., Ahja al. - Anu Korb < August Avvus, s. 1913 (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Oll siin Räpina tee veeren vene kiriku juures üts vanaeit Mai, kõhna väike vanainimene. Too hobese jala tei terves. Harilik kaevuvesi pidi kaasas olema. Sõnad lugenud peale.

RKM II 397, 93/4 (1) < Võnnu khk., Võruküla < Räpina khk. - Kadri Peebo < Tooni Padar, 77 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Isakodun Meerapalu kandin oll küll üts suur nõid, kas ta Märt oll või. Rukki oli külitu maha ja rukki üles es tule. Kasvas maa-alust pidi edasi. Sis oll jälle üts tõne, kes aidasi. Tegi vasta sis. Mindi sis tolle poole. Ja too õpeti, mis teha tuli. Kui rukis saie nii suureks, et tera juba tuli, hakas rukis kuivama. Mindi jälle sinna. Too ütel, et otske või kõndke põld läbi ja otske, kas midäki om. Leidsid, et nii risti moodu oli rukis maha lõigatu. Ütest veerest tõise [joonistab sõrmega minu põlve peale]. Korjake need kõrred kokku ja kõik. Ja topke nood kotid sinna, mingisse mülkasse pidi topma. Sis jälle tuli see päris nõid tahtma midagi meilt. Aga see vastu - nõid ütel, et ei tohi mitte midagi talle anda, et sis saap jälle ärä nõidu. See, sellest ristist üle jäänud osa hakas tera kasvatama.

RKM II 397, 94/5 (3) < Võnnu khk., Võruküla < Räpina khk. - Kadri Peebo < Tooni Padar, 77 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Isakodun tegi üks loomi nii haigeks et. Kurepalust käidi paatidega linna ja. Vanaema söönu sääl paadin ja tulnu üts vanainimene. Ütelnu, et sul ikka loomi on kah, aga õnne ei ole. Et võid ei ole ja. Sis vanaema algul ütelnu, et ei ole midagi. Aga too ütelnu, et ta näep kohe. Ja sis vanaema rääkis ärä kah, et on nii, et naaber nõiup. See oli sis juhatanu ja õpetanu. Mingi suur nutsak oli - verd ja räbäläid ja jahu ja sellega sis jälle sai tagasi. See vist põletedi ärä, ma arvan. Aga nii tugev oli see nõidus, et vanaema jäi pimedast. Sai sis jälle nõia käest mingit vett ja pesi nägu, sis sai tervest.

RKM II 397, 536 (1) < Võnnu khk., Terepi k. - Eda Kalmre < Aino Zirn, 73 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Hobusel nikastas puusa ära, vanaisa läks nõia juure, oli kuskil Mägiotsal või Räpinas. See käsknu kuuvalgele minna ja lasta hobusele pääle paista, käega kuuvalgust haige koha pääle panna.

RKM II 397, 539 (12) < Võnnu khk., Terepi k. - Eda Kalmre < Aino Zirn, 73 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Mu tütar rääkis, et temale rääkinu tema juurest meier, et Räpinas elanud üks imearst. Läinuvad naised selle imearsti juurde. Viinud talle mune, aga jätnuvad osa maha, vaadanud et palju saab. Kui nad ära hakanud minema selle imearsti juurest, siis ütelnud see, et kui ära lähete, võtke see korv sealt põõsa alt ka. Läinuvadki võtma, aga korvis olid ussid.

RKM II 441, 662 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Liisi Kivilo sündis Räpina lähedal Leevaku külas. Kooliharidus kohalikus külakoolis (3 klassi). Abiellus kohaliku väiketalu pidajaga.Vanaema oli Leevaku ümbruses tuntud lausujana.
Külarahvas kasutas tema abi. Vanaema oskas arstida ussihammustust, teadis ussisõnu (lausumises oli tihti kordunud sõna 'siug', arstis ka roosi. Vanaema oli hinnatud ämmaemand, kuid teda kardeti, sest sünnituse ajal ei lubanud ta naistel karjuda - käratas kohe: “Mis sa vaagut!”

RKM II 441, 663 (2) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Ema mäletab, et vanaema oli neil kord kodus lehma arstinud. Lehm puhutses. Vanaema võttis ohelikku pidi lehma ja viis kuuri, ei lubanud kellelgi järgi tulla. Uudishimulikuna oli ema kuurilaudade vahelt piilunud, mis lehmaga tehakse. Vanaema oli lehma suu juures mitu korda pomisenud: “Vaiv, vaiv, lehmäkene.” Võtnud siis vana saunaviha, pissinud sinna peale ja hakanud sellega rapsima mööda lehma külgi. Lehm hakkas sügavalt hingama ja vabanes üleliigsest kõhutäiest momentselt (emal oli olnud tükk tööd kuuriseinte puhastamisega).

RKM II 441, 664 (3) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Kuna vanaema elas soo ääres, siis kimbutasid hundid lambaid. Alati, kui lambaid kodus tapeti, viis vanaema sooleotsakese soo äärde, ise lausunud:
„Säh, susi, sooleots,
jäta mu voonakene rahule.“

RKM II 441, 666 (7) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Vanaema tahtis oma tarkused ja oskused edasi pärandada. Kuid ta leidis, et kellelgi tema järeltulijatest pole selleks piisavalt usku. Nii viis ta oma teadmised endaga hauda kaasa. Liisi Kivilo suri 94 aastaselt (1960. a.)

RKM II 451, 6/7 (10) < Laiuse khk., Võikvere k. < Krasnojarski krai, Räpina k. - Kadri Peebo < Leida Harak, s. 1928 (1992) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Vanasti räägiti, et Must Raamat. Sellega kohe nõiuti ja tehti üksühele halba. Ükskord ma isa käest küsisin. Isa ütles, et sellest raamatust saad paha teha kõigile, selle kutsutas Must Raamat. Räägiti, jah, et üks - ma mäletan küll seda vanainimest, ta oli niipallo hää inimene - et temal oli. Mina nagu ei usu seda, et tal oli. Räägiti aegu, et loomadele tegi halba midagi. Et Leena jälle tegi toda ja. Ja kui inimesel oll jalg haige. Eks ta haigusi tuleb muidu ka. Kuidas sa seda teet.

RKM II 461, 264/5 (9) < Võnnu khk., Rabadiku k., Härma t. - Mare Kõiva < August Kuldmets, s. 1907 (1986) Sisestas Salle Kajak 2009
Sis selle teise tütar posib ka. Mul ajas hiljaaegu hobuse jalale kuuljaluu ja tema oskab seda arstida, Linda on ta. Läksi sis hobusega tema poole, tal on Ihasten maja vai, aga elab siin maal, mitte vanemate majas, seal on tal vend, aga edasi Räpina teed. Noh Linda hõõrus jalga ja posisi. Ma ei tiia, vata, mulle see aitas küll. Muidu ütleva, et ta igakord ei tee terveks. Ei tea, meie hobune sai terveks. Vanasti, tead, kuuljaluud posija juures käidigi arstimas.

RKM I 2, 710 (3) < Räpina khk., Linte k. - I. Tomusk < rahvasuust (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Kirä Jaan.
See oli jumala armust loomaarst Räpinas. Kuna Jaan olnud papiga heas vahekorras, öelnud kord papp Jaanile: „Vat Jaan, minu pini om haigõ, ei süümä midägi.“ „Olõ õi hättä midäge, küll mä ta är arsti, nii et tuurit kardohkit sööse kui klapin õnnõ!“ vastanud Jaan. Laskund siis koera enda ette tuua ja öelnud, et ta pidavat koera arstimiseks umbes kolmeks päevaks enda juurde koju viima. Nii antudki koer Jaanile, kes teda kotti pistnud ja koju viinud, tõrresse kinni pannud ja terve kolme pääva kestel temale ainult külma vett lakkuda andnud. Koera söögiisu prooviks visanud Jaan toore kartuli tõrresse. Kui koer selle nagu kompveki ära söönud, pistnud ta koera kotti ja viinud Räpinasse papile tagasi öeldes: „Pini om terveh!“ Käskinud siis papil toore kartuli tuua, mille ta visanud koera ette. Papi ja kogu pererahva suureks „rõõmuks“ neelanud koer otse õhust kinni tabades toore kartuli kui kopika alla. Kui selle pääle hakatud kõiksuguseid roogasid koerale ette kandma, õpetanud Jaan pappi: „edimält ei või pinile kõrraga pallö süvva anda, muido on kõik korrah!“
Oma targa arstimise ja rohtude kulu eest saanud Jaan papi poolt hea tasu mitmesuguste toiduainete ja raha näol.

ERA II 247, 95/7 (11) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Visusti külas elas üks seitsmekümne aastane vanatüdruk, nimega Ruski Mall. Rahvas arvas ta rumala olevat. Ta käinud mööda küla kerjamas ja siis seletanud ikka ja alati midagi tulevikust. Nii rääkinud ta, et külad ehitatakse lahku ja Nehati talu (üks tolleaegne talu) kojapaja alt saab postimaantee läbi minema. "Rauast tee tehakse ja aur saab suurt rauast hobust vedama ikka tsuhha-tsuhha. Ilma hobuseta vankrid saavad mööda teed vurama ja taevaall lendavad veel vankrid nii et vurin taga!" Nende all mõtles ta raudteed ja rongi, siis autot ja lennukit, mida sel ajal veel ei tuntud ega osatud ka nime anda. Et rahvas tema juttu ei uskunud, läks Ruski-Mall üksinda metsa elama, kuna hiljem peale surma kõik tema tulevikukavatsused ja ennustused täitusid.

ERA II 247, 103/7 (14) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Tartu l. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < August Hiietamm, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vanas Pranglis, Ääru talus elas üks kuulus vanamees, kes käis nõiutud maju päästmas. Poeg oli tal rehepapp ja hirmus tugev mees, alati võtnud seitsmevakase koti ja toonud seljas koju 5 km. kauguselt. Hiljem läks Venemaale, kus ta sai kuulsaks karutapjaks. Ta polevat mingisugust tapperiista kasutanud, vaid tapnud karusid palja käega. Kui aga vanamees 90 aastaselt pojaga maadlema läks, pani ta ikkagi poja maha, ise ütelnud: "Mis nüüdseaja noormeestel enam jõudu on." Vanamees olnud ka usside väljakutsuja. Vile abil kutsunud ta ussid välja, kes kogunesid ümber pajuvitsast valmist. looga, mis asunud vanamehe aias. Seal siis need ussid teinud mitmesuguseid tükke. Pärast vanamees vilistanud imelikult ja kõik ussid läinud ära. Kord toodud vanamehe juurde tüdruk, keda uss oli hammustanud. Vanamees vaadanud paistes jalga ja ütelnud: "Kui ta minu omadest keegi on, siis saan ma küll ära arstida!" Läinud siis ühe peene vitsaga aeda ja vilistanud, millele järgnenud kohe üks häbelikult roomav uss. Vanake tõrelenud ja rääkinud ussiga, pannud mürki välja imema ja andnud talle tappa. Aga rääkinud: "Tüdrukul endal ka süü, ta on ussile peale astunud ja haiget teinud, näe, teine ju koguni lapik. Ei minu ussid tee kellegile midagi kurja!" See mees arstinud kõiksuguseid teisi haigusi ja tema juurde tuldud isegi 80-90 km kauguselt abi otsima.
Selle vanamehe rehepapist poeg tulnud kord läbi mõisa metsa koju. Sääl tulnud talle äkki üks härrasmees vastu ja palunud jõudu katsuma. Teine ütelnud küll, et mis sa nüüd täna, kallil laupäeva õhtul, ei viitsi. Kui teine aga järgi ei annud, nõustunud teinegi ja öelnud: "Kui juba maadelda, siis millegi peale." Leppinud kokku ja pannud mõlemad ligidalolevale kännule 3 rubla, kes võitis, sai omale. Hakanud siis maadlema. Võõras hoidnud ikka kuu poole, et mehele tema vari langeks, siis pidi ta mehest üle käima. Aga rehepapp olnud tugevam ja hoidnud ise kuu poole. Saanud siis mees aru, et tal Vanapaganaga tegemist. Kartnud, et väsitab tema ära ja lõpuks ikka võit vanakurjal. Võtnud siis oma viimse jõu kokku ja virutanud vastase vastu maad. Käinud kõva pauk ja sinine suits katnud kogu ilma ja võõras oli kadunud. Kui ta hiljem raha läks võtma, seisnud kännul haavapuu leht.

ERA II 265, 611/3 (18) < Räpina khk., Meeksi v., Kääbasaare k. - Evald Kundla < Emiili Adoberk, 68 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Jaago Peedo olle suur arst. halva tennü kellelegi es olõ aga hääd küll. Mina esi näie kui ütel mehel olle tuudu vennemaalt naane. Tõõsõsl naasel olle süa täüs, et timä es võda, kurivaim sisse w´aedu. Jaago Peedo olle särme miis kes aie vällä kuravaamu.

ERA II 265, 680 (33) < Räpina khk., Meeksi v. < Võnnu khk. - Laine Aidla < Warja Ignatjev, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Naljameestest saksa Jooseb
Pillimeestest Vassõ Ustivav mängis armoonikat ja Kenni Jaan.
Tark Jaagu Piidre
Arst Kaara Ann