Räpina pärimus

Loodus ja metsloomad

E 80954 < Räpina khk. - Eduard Vosmi, Tartu Õp. Seminari õpil.(1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul toovad tüdrukud puid tuppa, et teada saada, kas saab eesoleval aastal mehele. See tüdruk, kelle sületäiies on paarisarv puuhalge, saab mehele, kelle sületäies aga on paaritu arv puuhalge, peab kosilast järgmise aastani ootama, mil ta uuesti õnne võib katsuda. Puid ei tohi sülesse võtmisel lugeda!

E 81979 (1) < Räpina khk., Räpina v., Raigla m. - E. Tuudelepp, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Ziukmann (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Neli kuuske kasvavad ladvaga maa sees juured ülespoole. Rootsi kuningas Karl XII olla need kuused istutanud mõttega, et kui need kuused kasvama lähevad, siis tema tulevat tagasi. Puud on poolelti kuivanud, aga neid hoitakse mälestuseks.

E 81979/80 (2) < Räpina khk., Räpina v., Raigla m. - E. Tuudelepp, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Ziukmann (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Seal ligidal kasvab üks suur ja vana puu. Puul on sügav õõnsus, kuhu kaheteistkümne-aastane poisike ilusasti sisse mahub. Puu arvatakse tuhat aastat vana olevat. Kohalikud inimesed kutsuvad teda Maarja raaguks. Ta on poolelti ära kuivanud, aga kellel jüripäevaööl õnnestuvat sinna latva ronida, see nägevat, mis jüriööl sündis [---], kuulvat inimeste oigeid ja rahakõlinat. Sinna puu alla olla palju kulda ja hõbedat peidetud. Ühel mehel olevat unes kästud sinna minna kulda otsima. Ta ei olevat läinud ja nüüd ei saavat keegi enam raha kätte.
Kord olevat keegi karjapoiss puuõõnsusse roninud ja vallatuse pärast ütelnud: "Kulõ, vanapagan, anna tuu raha säält puu alt mullõ, sul on eski tedä väga pallõ, aga mul ei ole sukuki. Kui sa ei anna, siis tii sullõ tulõ p alla."
Sellest oli poiss pimedaks jäänud.

E I 15 (90) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiis Friedholmi parki vasta Võhandu kaldal. Seal mõned vanad tammed, kus ohverdatud. All kaldas on koobas, kus sõja ajal peidupaik olnud.

ERA II 21, 42 (4) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Hindrek Pedmanson, 68 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Räpina kabeli lähidal on veel praegu vanad pedajad, kust rootsi sõdurid valvasid vene vägede järele.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui meesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 156, 212 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
[15] Rebaseid soovitavasse kohta meelitada. - Võia saapatallad rasvase sealihaga, mida tule peal on küpsetatud, ja tee peale harvakult tuleb visata väikseid tükikesi küpsetatud ja meega võitud seamaksa. Ja vea küpsetatud kassi, kel nahk seljast ära on võetud, köie otsas selle kohani, kuhu rebast tahad meelitada. Siis tee peenekstõugatud klaasist ja hakitud lihast kuulikesed ja pane nad maha.

ERA II 156, 261 (387) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hau ragomisega kirvõlõ, sinitse joonõ pääle jääva, sis nakas sadama.

ERA II 156, 267 (467) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui puu raa põvvaga vett tsilgussõ, sis nakas kolmandal pääval vihma sadama.

ERA II 156, 267 (468) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristikhäina ja puu lehe longuh ja närvä omma, sis tulõ kolmandal pääväl pikset.

ERA II 156, 267 (469) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kuusõ ossa tuha karva halli omma, sis tulõ kolmandal pääval sado.

ERA II 156, 268 (470) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl mõts kohises, sis tulõ sado vai sula ilm.

ERA II 156, 268 (471) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui toomõ häitsese 2 nädalet, sis om süküst kats kuud, häitsese na kats kolm päiva, tulõ sügüse rutto lumi maaha.

ERA II 156, 268 (472) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kõivo ja paiju ladva lehe kaugõs puuhtõ jäävä, sis tulõ pikk talv ja illos kevväi.

ERA II 156, 268 (473) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ei taha lehe puust pudõnõda, sis tulõ pikk ja külm talv.

ERA II 156, 268 (474) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui viljäpuu lehe punatsõs lääva, tulõ varste lumi.

ERA II 156, 268 (475) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Om pihlakatõl pallõ marjo, saa vihmanõ süküs.

ERA II 156, 268 (476) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl puu peräst sulla tilka jäävä, sis tulõ varste jäl sula.

ERA II 156, 268 (477) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lätt mõts rutto kõllatses, sulas lumi rutto är.

ERA II 156, 269 (479) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sügüse kõivo lehe ilda puu otsah omma, sis omma muutliku ilma kõik talv läbi.

ERA II 156, 271 (505) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lät mõts rutto lehte, piäd põllumiis katõ käega külvmä.

ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma neil päivil om hää külvä.

ERA II 156, 272 (518) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aia vitso tuu vanal kuul, sis saisva kavvõmb.

ERA II 156, 272 (519) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõglapuu rao noorõl kuul, vanal kuul kõitas är.

ERA II 156, 272 (520) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.

ERA II 156, 272 (521) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko- Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lehtpuu rao vanal kuul, sis om kõva.

ERA II 156, 272 (524) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui uibo häitsemine katõ kuu sisse trehväs, sis saa pallõ ubined.

RKM II 22, 72/3 (35) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst ärr'. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

RKM II 22, 73/4 (39) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hussiviga om tuu, kui läts siplõs mähkmede seen. Hussirehkmise nui pantas vee sisse, tolle veega mõstas. Hussikese, tuu oll kah hää. Ma panni kuiva toho sisse ja tõi alati kodo. Tuuga mõsti niisama.

RKM II 22, 74 (42) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tsial omma hussi', sis keedetas kõvaluid ja antas täüdäst.

RKM II 22, 34 (11) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui püügile mindäs ja naane vasta tulõ ja midägi käeh ei olõ, sis püüa hästi ei lää. Sis kas käänetas tagasi vai võetas maast midägi ja visatas naasele järgi, üteldeh vandõsõnno.

RKM II 22, 45 (2) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kupuarstile oli meisterdatud salm:
Minti sauna, anti süvvä',
panti pauna kodo viia.
Umbõs 50 aastat tagasi oll siin olnu veel lausuja. Meie küläh oll ka üts, kes hussisõnu mõist. Vanembad andsivad lastõle edäsi. Kes kõrra joba tõõsele edasi andsõ, sis enam es mõjo.

RKM II 22, 53 (13) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kauksi karjamõisah oll üts sakslane, too mõist pahust arsti ja ussisõnu. Andis sinist paberit ja määris pliiatsiga. Ajanu ussi välja, kellele oli sisse läinud: pannud inemise pikali ja sooja piima manu, sis tulnu uss vällä.

RKM II 59, 157 (11) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Teele, teele, kurõkõsõ,
üle mõtsa, maa,
üle suurdõ liinadõ,
üle mere ka.
Ikka, ikka lõunõlõ,
kos Egiptimaa.
Lauldi siis, kui kured minema läksid.

RKM II 59, 157 (12) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kurõ ritta-ratta (rinda-randa)
Esä-imä ette,
latsõ-poja' taadõ
(lauldi siis, kui nähti kurgi lendamas)

RKM II 59, 159 (14) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsiatigo, lambanägo,
näüttä mullõ ummõ sarve.
Tigu juures lauldi seni kuni ta katsesarved välja ajas.

RKM II 59, 415/7 (1) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kopanitsa kivi
Raigla nurmede all olnud Kopanitsa kivist jutustavad vanemad inimesed:
Raigla Teerö peremiis käänü Riiah. Riia liinah ollõh saanu kokko vana Nikolai soldaniga. Ku vanamiis kuulno, et perremiis om Räpinäst peri, seletänü, et Raigla Kopanitsa kivi mano om rootsik sõa aigo käkitö üts suur varandus. Aga et timä vana' jala' ei vii timmä inämb Räpinähe, sõs anna mullõ üts hõpõruuble ja võta varandus hindäle, mis om kivi mant kolm vanna mõõgatäüt päävänõsõngo puulõ maa sisse panto. Perremiis anno tälle hõpõruuble. Kotoh naano perremiis naaselõ luku seletämä ja antot ruublet kahitsõma. Rahahavva jutu aigo tulno pops Köödsä Kotle ja jäänu ussõ taadõ kullõma. Kullõlno kõik ilostõ är ja lännö umma tiid. Otsno abimeehe ja kaivno üüse rahakasti vällä. Võtno rahakasti kaasõ vallalõ ja löönü käpä hõpõrahho sisse ja hõisano: "hõpõ-hõpõ-hõpõ!" Visano abimeehele paar ruhingotäüt rahho pindsako siilo sisse ja peräga ostno Toostõhe talo. Hõpõkaivmisest saanuke Köödsa Kotlele nimess Hõpõ Kotle ja täämbätse päävane kutsutas tallo ja Kotle latse nink latsõlatse Hõpõ.

RKM II 59, 417/9 (3) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kullasaar
Määrästo ja Tammsaare vahel Maaniidu soos umbes vakamaa suurune asustamata saar, mille juures neli väikest Kullasaare järve. Saarel kasvab hõre madal mets. Soosaar on liivakas ja seal leidub palju paekive. Saart peetakse Rootsi sõjaaegseks kulla peidukohaks. Saarel on mitme põlve kaevatud kullaotsimise sihiga. Lähema ümbruse vanemad mehed on vähemalt korra seal kaevamas käinud. Kuid ei teata, et keegi oleks leidnud peidetud varandusi. Alalisist kullaotsimisist on saareke pärinud oma nime.

RKM II 59, 423/5 (7) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pedäjäkannu võreng
Võhandu jões enne Võõpsut, hakata Issatse palu ja Pedäjäalotse küla kohal. Võreng olla 12 sülda sügav ja sinna olla maetud Rootsi kuld, kui lahingo ruutslaste ja venläste vaihõl Meste-Tataremäel kävevä. Kuld pante jõkkõ suurõ pedäjä kottalõ. Tuu pettäi oll väega jämme ja siist tühi, kohe mahtõva kolm karäpoiskost sisse. Ilda aigo oll viil tollõ pedäjä kand alalõ.
Toda kulda om käidö mito kõrd vällä võtmah. Tilsi Viio poig Issatse palo päält, kes meremiis olno, käänü võrõngo põhäh. Pääle kulla olno võrõngo põhäh ka Rootsi suurtükk. A kullapütül ei olõ määnästke sanga olno, kohe olõs köödse taadõ saanu panda. Säädnö kapla egatpidi, a olõi kuige püsünö ja kullapütt jäänü sinnäsamma. Peräst toda mängnö ega pühäpäiv hummogo vanajuudas võrõngo veere pääl viiolet, iks: "Mis aastä edese, tuo halvõmb." Mängnö uma luo är ja kaono. Kõrd võtno Kärtase Petre saiba ja löönü juuda võrõngohe. Eis ütelnö: "Tuo talsse, tuo hunse." Peräst toda ei olõvat inämb vanna juudast nättö.

RKM II 59, 435 (10) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maarjamäe kuld
Linte külas vanaaegse ohvrimäe juures pidada Maarja- ja Luamäe vahel olema peidetud pütt kulda, mille Rootsi väed olla taganemisel maa sisse pandnud.
Maarjamägi on olnud muistseks ohvripaigaks ja pärastpoole katolikuaegseks matmispaigaks. Mägi on nüüd kruusana maanteedele veetud. Kruusaveol on tulnud ohtralt välja surnuluid ja vanaaegseid münte. Mäe veerul kasvab veel põlispärn, seest öönes, lingukividest südamikuga.

RKM II 59, 435 (11) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Liinamäe kuld
Kurekülas Liinamäe keldris olla kulda teine pütt, mida rootslased taganedes maa sisse peitnud.
Kureküla Liinamägi, samanimelise talu krundil, on muistne maalinn, kaevates on leitud süsi ja muu põlenud prahi jäänuseid.

RKM II 59, 437/9 (12) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tondisaar
Saarekülas väike kuiv saar soo sees Hansikivi ja Naissaare talude vahel, kutsutakse ka Haudõsaareks. Asustamata soosaarel asub teadmata päritoluga tahutud kividest võlvitud kelder. Ennemalt on sealt järjekindlalt mitmel korral otsitud peidetud varandusi, vana sõjaaegset kulda. Kuid alati on kaevamised pooleli jäänud ettearvamatute takistuste tõttu.
Mintö Tondisaardõ kulda kaivma. Ku kaivmist alõstõdi, nakas oravet tulõma. Oravet tull niipallö, et es lasõva kaiva. Karkseva näkko, sälgä. Jätete kaivmine saisma, kattõva orava. Kaivma naatõh jäll nii pallö oravet küleh, et ei saa kaiva. Tõõne kaivja võtt malga ja nakas oravet är ajama. Ku oravale lei, läts huup tõõsõ kaivja pihta. Kullakaivmine tull poolõlõ jätta, tondi' es lasõva kulda vällä võtta. Vanakuri saat orava kiusama vai oll kullalõ vaht mano panto.
Lätsivä kullakaivja Tondisaardõ. Kulla piät vällä võtma salamahte, et kiäke ei näe. Nakseva meehe kaivma. Varste nägeva, et üle suo pedäjede vaihõl tulõva jahimeehe hagijaga, kos mudö nalält ütske inemine ei liigu. Kaivmine jätete saisma ja minte niikavvas mant, ku jahimeehe oma müüdä lännöva. A jahimeehe kattõva kõrraga silmist är ja es tulõvagi inämb. Minte jäll kulda vällä kaivma. Saade mõni lapjotäüs visata ku jahimeehe omake piaaigo man. Poete jäll kõrvale. Ei jahimiihe ega hagijat kohke, kõik kaonu ku tina tuhka. Minti kaivma, jälke jahimeehe püssäga, hagijas iih õkva mano tulõmah. Tondi' es lasõva kaiva. Kuld jäi vällä võtmada. Varandust vahtma panto tondi' moendevä silmä är.

RKM II 59, 441 (13) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Häidemäe pettäi
Jaama asunduses maantee ääres Männamäe asundustalu krundil.
Rootsi kindral olla matnud sinna oma raha ja pannud tähiseks kolmeharulise oksa, mis hakanud kasvama.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. - Ago Aava, s. 1908 < Elise Ameri materjalid (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vähja tõve rohi.
Kalmuse juured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

AES, MT 255, 3 < Räpina khk., Para k. (Mehikoorma k.) - V. Raud < Mihkel Kliimann, 71 a. (1938)
Lehed puudu: AES, MT 255, 3 < Räpina khk., Para k. (Mehikoorma k.) - V. Raud < Mihkel Kliimann, 71 a. (1938) [puu]

ALS 2, 342 < Võru l. vanadekodu < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehm ümiseb ja on märg, nagu kass, siis tee üheksa risti pihlaka vitsale ja löö sellega kolm korda looma. Siis kaob luupainaja ära.

ALS 2, 344 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Kui meil tapeti loom, kes oli rabatud tuulest, siis nägin ise oma silmaga, kuidas lendva oli läbi löönud loomast. Nii kui uss puurind läbi, et ainult jäänud järele veretee.

EÜS IX, 1453 (37) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestanud ERA, kontrollis Mare Kõiva 2010
Lausumine ussi pistmise vastu.
Kirivä lindu kesä alt,
musta lindu maa alt.
Ära sa minno sala salvku,
ära sa minno näpistagu.
Ma tii su keele pehmes
nigu neitsi nisa.
Viska sinno kõige sügavamba mere põhja,
kost ei kuule kuke hellü,
vaese mihe vasika hellü,
talonaiste tõlva hellü.

E 18168 < Räpina khk. - Daniel Konsand (1895) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Vanast ebausust.
Räppina kihelkonnas V. külas seisnud küla karja vainu pääl üks suur pihlakas. Selle pihlaka juurde tulnud küla naesterahvad igal Neljapäevasel õhtul. Jumalat paluma; oma karja elajide perast ja toonud ka omad anded, ja nimelt punaseks värvitud lõngu, ja lina kolkmeid, ja ka omad hõbedased sõled; nii palju kui kellegi jõud kandis. Need anded pandnud naad siis selle pihlaka oksade külge; Sääl naad siis seisivad seeni kui naad ära mädanesid, ehk mõni targem neid öösel kokku koristas, ja hendale võttis ja kui need anded ärä ollid kadunud; ehk võetud siis ollid kõik väga rõõmsad; et Jumal nende palved on kuulnud ja nende anded vastuvõtnud ja viisid siis jälle uuso andiid.

E 58610 (I) < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt < Aliide Holsting (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Luupainaja.
Arstitud I 9 pihlakeppi köedetud kokku peksetud tallis, kas hobusele ehk lehmale, kes haige, pareme külje peale, ühe koha peale, nii kaua kuni ära väsitud. Selle järele piditud ruttu ära tulema. Kui teisel hommikul keegi sinult midagi paluma tuleb, siis mitte anda.

E 58614 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt < Aliide Holsting (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Surnu.
Kui surnu juba maha maetud olnud, viidud lautsi ja ta riided hiigla (võib olla ka hiie), puu peale, et siis surnu õndsaks saaks. See olnud Räpinas ratvitusel.
Meeksis viidud ka veel liha ja leiba puu juurde peale jne - ikka õndsaks saamise mõttes.

E 58616 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt < Aliide Holsting (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Kodukäija vastu.
Tsusitakse 9 tokki (keppi) selle haua ümber maa sisse, kes kodu käib, igale kepile 3 risti peale tehes.

E 58632 < Räpina khk., Mehikoorma al. - August Kelt (1926) Sisestas Salle Kajak 2010
Ristimise juures ei teata ka midagi - ainult pärast kui laps ära olnud ristitud, võetud ristimisvesi ja visatud katuse äärele.
Mõningad teinud sellega nõnda; poissalapse vesi visatud talli läve peale, et hea põllumees ja hobusepidaja saaks. Tütarlapse vesi viidud õunapuu juurele, et ilus tüdruk saaks.

E 70401 < Räpina - Elmar Kald, Räpina põllumajanduslik ühisgümnaasium < Hindrik Karask, 86 a. (1930)
Kui viimasel jõulupühal puud paksult härmas, siis tuleb hea kalasaak.

E 70402 < Räpina khk. - Elmar Kald, Räpina Põllumajandusliku ühisgümnaasiumi õpilane < Hindrik Karask, 86 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2010
Mindi keskööl välja ja mõõdeti sülega aeda, kui aed lõppes paaris teivastega, siis loodeti sel aastal mehele saada. Kui tuppa tuues puud paaris halgu olema juhtusid, siis loodeti jällegi paari saada.

E 71597 < Räpina khk. - Räpina Põllumajanduslik ühisgümnaasium (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Uueaasta öösel tõi peretütar sületäie puid ahju. Kui oli paarisarv, pidi neiu pea mehele saama. Samuti ka veel mindi välja ja haarili aiateibaid, oli paarisarv pidi mehele saame. Paaritu siis ei.

E 71629 < Räpina khk. - Räpina Põllumajanduslik ühisgümnaasium (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Tuuakse puid tuppa, kui puuhalud paari lähevad, siis läheb soov täide uuel aastal, mida oled soovinud.

E 71650 < Räpina khk. - Räpina Põllumajanduslik ühisgümnaasium (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Nii näiteks usuti, et kui tütarlaps vanaaasta õhtul puid tupap toob ja ära loeb ning kui neid oli paarisarv, siis pidi puutooja uuel aastal kindlasti mehele saama.

E 71669 < Räpina khk., Radamaa k. - Elsa Peedosk < Lota Peedosk, 76 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Neiud läksid välja, võtsid sülega puud ja tõid tuppa, kellel oli neid lugedes paarisarv, see sai mehele, kellel aga paarita arv, sellel tähendas vanaks tüdrukuks jäämist.

E 71678 < Räpina khk. - Irene Häidesk < Juulie Häidesk, 43 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Tüdrukud tõid uueaasta algul ja vanaaasta lõpul sülletäie puid, lugesid ära, kui olid puud kõik paaris, siis pidi tooja sel aastal mehele saama, kui paaris ei olnud, pidi ootama kuni teise, kolmanda jne. aastani. Kui ei olnud millalgi paaris, siis pidi vanaks tüdrukuks jääma.

E 71696 < Räpina khk. - A. Tanning < Kristine Truuts, 78 (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Toodi veel puid tuppa, kui olid puud paaris sai neiu mehele, ei olnud ei saanud.

E 71703 < Räpina khk. - M. Lõhmus < A. Sirel, 69 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Tuuakse sisse puid, kellel on paaris arv, see abiellub järgneval aastal.

E 71710 < Räpina khk., Kõnnu k. - L. Krigul < Miina Peedosk, 70 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Ei tohtinud keegi kasvava puu küljest laastu raiuda ega kedrata. See oli halba ennustav toiming eelolevaks aastaks.

E 71714 (16) < Räpina khk., Kõnnu k. - E. Soesson < Liisa Kisand, 84 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Laudas põletati vaiku või kuuseoksi, et saadud suits kaitseks loomi luupainajate ning teiste tondide eest.

E 71760 < Räpina khk. - K. Konsap < L. Konsap (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Meheleminejad tüdrukud võtavad väljast puuriidast sületäie halgusid. Kui halgude arv on paarisarvuline, siis saab see tüdruk mehele.

E 71767/8 < Räpina khk., Räpina v., Tammistu k. - Luise Kindorf < Peeter Kirotar, 70 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Ei tohtinud keegi kasvava puu küljest laastu raiuda, ega kedrata. See oli halbaennustav toiming eelolevaks aastaks.

E 71769 < Räpina khk., Räpina v., Tammistu k. - Luise Kindorf < Peeter Kirotar, 70 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Õhtul toovad tüdrukud puid tuppa ja vaatavad, kui kõik on paaris, siis saavad mehele.

E 71793 < Räpina khk. - (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Ka on päris veidraid kombeid. Näiteks peab neiu minema uueaasta öösel kell 12 üksi sauna, kahmama säält sületäie kerisekive. On kahmatud kivid paaritud, siis mehele ei saa, on nad paarisarvulised, siis saab uuel aastal mehele. Seda sama ennustab ka sületäis puuhalge.

E 71798 < Räpina khk., Võõpsu al. - Elsa Ritsing < Anna Pedaja (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
[Vanu kombeid jõulu, uueaasta ja kolmekuninga pühitsemisel.]
Nende kolme tähtsa päevade vahel ei tohtinud õue pääl puu küljest laastu raiuda ega kedrata.

E 71801 < Räpina khk., Võõpsu al. - Elsa Ritsing < Anna Pedaja (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Kui toodi kolm korda puid tuppa ja kui halud olid paaris, siis oli jälle lootust abiellumiseks.

E 71823 < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Johannes Lepson < Jossep Lepson, s. 1839 (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Kolmekuninga ja uueaasta vahel olevate päevadel ei tohitud õuepealt laastu puu küljest raiuda kapsaid keeta ega kedrata.

E 72684 < Räpina - E. Tobrov, Räpina Ühisümnaasium (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Võeti riidast puid ja loeti, kui olid paaris, siis sai sel aastal mehele, kui paaritu, ei saanud.

E 74859 (1) < Räpina khk., Soohara k. - Linda Järv, 21 a., Võru Gümnaasiumi õpilane < Heinrich Järv, 65 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Puude tuppa toomine. Vana aasta õhtu läheb keegi ja võtab sületäie puid, toob tuppa ja loeb ära. Kui puud on paaris saab majas olev noor tüdruk mehele, poiss naise; on aga paarita arv, siis sureb keegi.

E 76712 (1) < Räpina khk. - V. Lepik, Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilane < Anna Wiira (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Palmipuude püha hommikul lõid inimesed üksteist urbadega. Urbadega löömine pidi lööjale jõudu, sitkust ja tervist andma. Et palmipuudepüha tähtsaks teguriks on urvad, siis nimetatakse palmipuude püha ka urbepäevaks.

E 77906 < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Heering Elga, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Mari Jagoma, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sis tette viil nii, et kui lats ollõ ära ristito, sis visati see vesi katusele või uibohe. Sis pidi lats saama suure au osaliseks.

E 79069 < Karksi khk. < Räpina khk. - Artur Kõdar, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Paul Schmalz, s. 1865 (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005 [ns/pulm]
Kosja sõideti neljapäeva õhtul, mida hoiti saladuses. Tuli kosilasile vastu naine, pöörati hobune ümber (võimaluse korral paremale poole), sülitati kolm korda ja lausuti: "Vana lits, vana hoor."

E 83979/80 (1) < Räpina khk., Toolamaa v. - Ants Reinomägi < Alide Reinomägi, 48 a. (1933) Salle Kajak 2010
Vana mänd.
Tartu-Räpina maantee ääres, umbes 66 kilomeetrit Tartust, asub vana neljaharuline mänd. Rahvasuus on selle männi kohta järgmine lugu: Kord suure sõja ajal võidelnud rootsi kuningas Karl Suur Eestimaal. Lahing olnud just käimas Räpina kihelkonnas, Räpina vallas, Jaamamõisa taga metsa ääres. Võit kaldunud aga venelastele ja nad löönud rootslased põgenema. Läbi metsa sõites jäänud üks männioks Karl Suure sadula külge kinni. Kui Karl Suur metsast välja sai, märkand ta seda oksa. Ta olnd just parajasti Jaamamõisa mäe otsas ja roninud hobuselt maha. Siis tõmmand ta mõõga tupes ja uuristanud maasse väikse augu. Sinna auku istutand ta selle männi oksa, löönud selle oksa neljaks lõhki ja öelnud: gKui see mänd kasvama läheb, saab kord rootsi valitsus siin maal olema.h Ja see mänd läkski kasvama ja kasvan praegugi. Sügisel õhtuse pimedusega säält mööda sõites kohisevad ta suured harud nagu jutustaks nad oma tekkimislugu.

E 86481 (57) < Räpina khk. - Matthias Johann Eisen < N. Sisestas Salle Kajak 2010
Suurel nädalal toodud hanepajused koju, sisi siginud haned sel kevadel hästi.

E 86481 (58) < Räpina khk. - Johann Eisen < N Salle Kajak 2010
Lihavõtte hommikul löödud vanasti teineteist hanedega, üteldes: palju hanesid, palju mune, palju kanu, palju kiiku, palju pulmi.

E 8° III 7 (63) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1925-1926) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui küünlakuus kuuseokkad pudenevad, hakkab paastukuus lumi sulama.

E 8° III 10 (94) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1925-1926) Sisestas Kadri Selge 2001 [pikne]
Müristamise ajal vaja uste ja akente ette ristid teha.

E 8° V, 4 (5a) < Räpina khk., Meeksi v. - M.J.Eisen < Nõu (1927) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui Aadam vanaks saanud, jäänud ta haigeks. Keegi ei teadnud, mida teha. ?? Set läinud inglile häda kaebama. Ingel annud Setile kolm haralist oksa, käskinud sellega lehvitada. Set teinud nii. Aadam saanud terveks see kord, kuid surnud mõne aja pärast uuesti. Set matnud Aadama maha ja istutanud inglilt saadud vitsa Aadama hauale. Sellest kasvanud kolesuur puu. Templi ehituse ajal raiutud puu maha, ei sobinud aga templisse. Puust tehtud templisse pink. Pärast visatud see pink ?? tiiki. Sest ajast peale teinud tiigi vesi tiiki läinud haiged terveks. Enne Jeesuse surma võetud see puu tiigist välja. Jeesuse risti jaoks otsitud puud, aga ei leitud kusagilt. Viimaks silmatud ?? tiigist välja võetud puud. See olnud juutide meelest ristiks nagu loodud. Selle puu külge löödudki Jeesus siis risti.

E 8° VI, 5 (16) < Räpina khk. - M.J.Eisen (1929-1931) Sisestas Pille Parder 2003
Pühadeootus.
Jõuaks, jõuaks jõulud tulla,
siis saaks saksa saia süüa,
oma käega ossi otsi.
Räpinast.

E 8° VI, 39 (164) < Räpina khk. - M.J.Eisen (1929-1931) Kulka stipendium 1793/00-7L
35. Venepapp Peipsit õnnistamas.
Veel aastat 50 tagasi lasknud Peipsi venelased Peipsit õnnistada. See sündinud kevadel järve vabanemise järele jääst. Preester tulnud laulukooriga järve äärde, suitsetanud järve ja pritsinud järve püha veega, koor aga laulnud. Preester kinnitanud, et kui järv nii õnnistatud, siis annab alati rohkesti kalu ega juhtu inimestega mingit õnnetust. Venelased ise uskunud sedasama, võib-olla ka mõni meieusuline.
Korra õnnistanud Räpina papp Võõpsu sillal Peipsit. Ise olnud paras mees. Papp ei olnud ettevaatlik, kukkunud laidurilt järve. Koosolijad kiskunud papi veest välja. Pärast öeldud papile: "Õnnistamine ei keelanud ometi vette sattumist!" Papp vasta: "Ei või kaht head ühest õnnistamisest saada - kalasaaki ja õnnetuste kõrvaldamist. Peate mind kahel päeval laskma õnnistada, siis ei juhtu äpardust. Sattusin ise karistuseks vette, et teile seda ei olnud enne meelde tuletanud."

E VIII 3 (4) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
Kui Jeesust risti löödi, otsiti enne seda ristipuud. Kõige sobivamaks ristiks leiti kadakas. Sellest tehtigi rist. Et kadakas Jeesuse ristiks olnud, selle mälestuseks kinkis Jeesus kadakamarjadele ristimärgi otsa.

E 8° XI, 70 (134) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Kulka stipendium 1793/00-7L
Olla iseäralikka inimesi, (või on need koguni vaimud, seda ei tea), kel võimus on kalade üle. Neid hüütakse kalakuningateks. Need võida kalade kohta mõju avaldada, et kalad mõrda või noota lähevad. Kui kalakuningas rannas kusagile sammub, siis lähevad sinna kohta kalad. Kui siis sinna noodad või võrgud vette pannakse, saadakse palju kala. Peipsi pool olla vanasti olnud niisuguseid kalakuningaid. Meie ajal ei ole neid keegi enam näinud.

E 8° XI, 71 (135) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Kristi Kaber 2001 [astro/ilm]
Vikerkaar. Kuulsin kord, kui vihma ajal selge vikerkaar Peipsi pool Paistis, et keegi ütles: Nii tuleb suur sadu, vikerkaar joob enese järvest täis, hakkab meid pärast järve veega uputama.

E 8° XII, 24 (63) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003
Haava arstimiseks võetakse männilt vaiku ja pannakse seda närtsuga haavale.

E 8° XII, 24 (64) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003 [puu/ns]
Kui majas haigust olnud või kui midagi paha vaimu kardetakse, suitsetatakse tuba kadakaokstega.

E 8° XIV, 26 (98) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Kui tahetakse tuld seisma panna, öeldakse tulele: Tasa Laurits, tasa Laurits.

E III 22 (109) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003
Väikest last suitsetati kadaka suitsuga, siis ei hakanud kuri silm lapse peale, so. ei teinud lapsele viga.

E III 22 (110) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003
Kadaka ja pihelga marjadel on ristimärk peal. See tuleb sellest, et Jeesuse rist on pihelgast ja kadakast tehtud; vist oli püstpuu pihelgas ja põikpuu kadakas, selgesti ei tea. Et need puud Jeesust enestel kannud, jäänud nende marjadele mälestuseks rist. Pihelgal ja kadakal on sellest ajast peale imelik vägi.

E IX 12 (38) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Räpina Jaamamõisa mäel kasvas suur ilus mänd. Selle männi istutanud latv alaspidi, juured ülespidi, Vene-Rootsi sõja ajal keegi rootsi ohvitser ja ütlnud: "Kui see mänd hakkab kasvama, saab see maa jälle Rootsi alla tagasi!" Eks mänd hakanudki kasvama ja kasvab tänapäeval ilusasti. Peale selle matnud rootsi ohvitser oma mõõga selle männi alla. Missugune otstarve või tähendus sinna maetud mõõgal, ei tea.

E X 4 (11) < Räpina khk. - M.J.Eisen < M.Ehrlich Sisestas Pille Parder 2003
4 ladvaga mänd.
Tartu maantee ääres umbes 3 km Räpina alevist kasvab suur mänd, mis neljaks enam vähem ühetaolisteks harudeks jaguneb.
Sellest männist räägitakse järgmist. Rootsi sõja ajal olevat see mänd väga väike olnud ning temast läinud mööda üks rootsi ohvitser. Jäänud mõtlema selle männi juurde ning lönud siis omamõõgaga männi ladva neljaks. Ise ütelnud, et kui see mänd sellest hoolimata läheb kasvama, siis saab see maa veel kord rootsi alla, kui aga ei lähe, jääb see maa igavesti vene omanduseks.

E X 23 (104) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui leivad ei kerki, on kellegi kuri silm süüdlane. Kurja silma mõju kaotamiseks vaja leivade ligidal kadakate suitsu teha.

E X 23 (106) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui puud pärast mihklipäeva veel lehtes, on jüripäeval veel lund maas.

E XI 8 (17) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor (26 a.) Sisestas Pille Parder 2003
Võu ja Võhandu
Räpinas tarvitatakse ? jõe kohta Võu ja Võhandu nime.
Võu nime kuuldakse ometi sagedamini kui Võhandu nime.

E XI 30 (84) - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003 [astro]
Räpinas nimetatakse virmalisi virmalisteks ja peale selle põhjavalguseks.

E XII 29 (123) < Räpina khk. - M.J. Eisen < E. Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Räpina kahkvas olnud niisugune allikas, kust mõdu välja voolanud.

E XIII 45 (248) < Tartu-Maarja khk., Raadi m. - M.J. Eisen < Karin, muuseumi piletimüüja Sisestas Pille Parder 2003
Räpina mänd.
Räpina umbes 3 kilomeetrit jaamamõisa juures kasvab maantee ääres vana 4-haruline mänd. Selle männi raiunud Karl XII mõõgaga neljaks katki ja ütelnud: "Kui need harud kasvama hakkavad, saan ma maa jälle tagasi!" Eks männi lõhutud tükid hakanudki kasvama.

E I 15 (89) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiiekoht vasta Räpina kõrtsi poolsaarel veski järves, nn. Maidomägi. Seal ohverdatud jaanipäeval piimaohvrid.

E I 15 (90) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu]
Hiis Friedholmi parki vasta Võhandu kaldal. Seal mõned vanad tammed, kus ohverdatud. All kaldas on koobas, kus sõja ajal peidupaik olnud.

E III 22 (109) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003
Väikest last suitsetati kadaka suitsuga, siis ei hakanud kuri silm lapse peale, so. ei teinud lapsele viga.

E III 22 (110) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
Kadaka ja pihelga marjadel on ristimärk peal. See tuleb sellest, et Jeesuse rist on pihelgast ja kadakast tehtud; vist oli püstpuu pihelgas ja põikpuu kadakas, selgesti ei tea. Et need puud Jeesust enestel kannud, jäänud nende marjadele mälestuseks rist. Pihelgal ja kadakal on sellest ajast peale imelik vägi.

E VIII 3 (4) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui Jeesust risti löödi, otsiti enne seda ristipuud. Kõige sobivamaks ristiks leiti kadakas. Sellest tehtigi rist. Et kadakas Jeesuse ristiks olnud, selle mälestuseks kinkis Jeesus kadakamarjadele ristimärgi otsa.

E VIII 4 (8) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.H. Sisestas Pille Parder 2003 [ns/saun]
Kui vanasti saunalavalt vihtlemast tuldi, visati veel leili ja öeldi: "Jeesus jäägu jäljile, Maarja ostku asemele!"
Ennast viheldes öeldi sagedasti: "Äitäh, Jeesuke, äitäh sauneleilike!"
Ülelepea hüüti saunas vijtlemise ajal tihti Jeesust appi.
Sellele, kes teist vihtleb, öeldakse vihtlemise ajal: "San sööjale, viha vihtlejale, veetoojale!"
Saunast välja tulles tehakse rist saunaukse ette, siis ei pääse Vanapagan vihtlema.

E IX 34 (111) < Räpina khk. - M.J.Eisen < Ella Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Ussi hammustuse vastu.
Kui uss kedagi hammustanud, vaja hammustatud koha ümber sõrmega sõõr tõmmata ja järgmisi sõnu lugeda:
"Tee nükker, maa nükker, alt maa käija."
Kui need sõnad loetud, saab nõelatud koht terveks.

E X 4 (11) < Räpina khk. - M.J.Eisen < M.Ehrlich Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
4 ladvaga mänd.
Tartu maantee ääres umbes 3 km Räpina alevist kasvab suur mänd, mis neljaks enam vähem ühetaolisteks harudeks jaguneb.
Sellest männist räägitakse järgmist. Rootsi sõja ajal olevat see mänd väga väike olnud ning temast läinud mööda üks rootsi ohvitser. Jäänud mõtlema selle männi juurde ning lönud siis omamõõgaga männi ladva neljaks. Ise ütelnud, et kui see mänd sellest hoolimata läheb kasvama, siis saab see maa veel kord rootsi alla, kui aga ei lähe, jääb see maa igavesti vene omanduseks.

E XV 42 (247) < Räpina khk., Meeksi - M.J.Eisen < Aliide Noorhani (1929) Sisestas Pille Parder 2003
Korra käinud Rootsi kuningas Räpinas. Ei tea, kuhu just, aga kusagile istutanud ta puu selle tõotusega: "Kui puuoksad kasvavad allapoole, saan selle maa tagasi, kui aga ülespoole, ei saa!"
Eks puuoksad hakanudki kasvama allapoole. Sellepärast võib aravta, et rootsi kuningas saab korra veel tagasi maa.

E XV 42 (248) < Räpina khk., Meeksi - M.J.Eisen < Aliide Noorhani (1929) Sisestas Pille Parder 2003
Mesilaste nime ei tohi suhu võtta, vaid tuleb ütelda "linnud" Muidu võiksid nad tulla ja nõelata.

EKRK I 22, 73 (5) < Räpina khk. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Miili Kaareste (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Kas sellest suurest männist teatakse midagi, mis kasvab Kärtmanni aias?]
Tuu om Häide mäe pettäi. Tol olevat jah tähtsus, tuu om Rootsisõja ajane pettäi. Keski [nii sada aastat tagasi] lännü hummogo koolitare manu [männist mööda], olevat nännü, et üits naine suginu pääd pedäjä juure pääl. Rootsi kuninga tütar olevat taalde kotse pääl surma saanu, et tuu sis ol. Aga kos ta sis nüid om jäänü, ku ta ol?

EKRK I 22, 102/3 (4) < Räpina khk. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Joosep Laan, 64 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Häidemäe mänd]
Häidemäe pettäi ta om, olevat olnu vist iks jaanipäeva hommuk. Üts preili istnu pedäjä juure pääl. Kirikurahvas lännü müüdä, ei ole talle midägi ütelnu. Pärast tuu preili tulnu neile perrä, pahandanu, et miks ti midägi es ütle, sis oles ma ärä päsenud. Nüid pean sada aastat viil olema.

EKRK I 22, 168 (3) < Räpina khk. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Anna Suviste (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Käidi urbega pessmä, ommoko ikke. Nooremihe kävvive tütärlatsi pessmän. Pessti toda, kes iks sängün olli. Pessijale pidi munna andma.

EKRK I 22, 184 (23) < Räpina khk. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Eduard Pukson (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Männamäe mänd]
Tol tuulega üits haru är murdenu. Tuu ol neläst katski lüüdü. Ruutslane ol temä istutanu, et ku sii kasuma lätt, sis temä tule tagasi.

EKRK I 22, 206/7 (19) < Räpina khk., Räpina v., Sülgoja k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Liidia Aikask, 75 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanaste olevat pruut peigmehega lännü õpetaja manu, nõid nõidunu ka pedajapuus. Sellest saanudki Männamäe mänd. Üits miis olevat pruuvne toda puud maaha lõigata, veri tullu puust vällä. Puu jäänu maaha lõikamada.

EKRK I 22, 229 (37) < Räpina khk., Räpina v., Sülgoja k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Liidia Aikask, 75 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui käte sooned on ära venitatud, siis oli vaja tasuda. Näppega hõõruti. Korjati kõivi urvad enne lehte minekut ja pandi see viina sisse, et viin läts kollaseks. Kui seda naps sisse võtta, kohe võtvat valu ära.

EKRK I 22, 242/3 (3) < Räpina khk., Räpina v., Jaama as. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Anna Kärtmann, 58 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Männamäe mänd, nagu Anna Kärtmann seda ise nimetab, kasvab tema õunaaias. Ümbruskonnas nimetatkse mändi ka „Häidemäe pettäi“ (Miili Kaarestelt).
Männi kohta jutustas Anna Kärtmann järgmist]:
Rootsi sõja ajal istutanud rootsi sõdur põlvepikkuse männi ja löönud ta mõõgaga risti neljaks, et kui see veel kasvama hakkab, on Roots kunagi jälle selle maa peremees. Ja kasvabki, nii ilus neljaharuline.
[Vestlus toimus teel, püstijalu, murret ei jõudnud märkida.]

EKRK I 22, 243 (4) < Räpina khk., Räpina v., Jaama as. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Anna Kärtmann, 58 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Männi juure alla vana parun pannud kullapaja. Anna Kärtmannilegi olevat seda „kaits kõrda unen juhatatu“, aga tema ei jõua kaevata. Mees küll püüdis, aga Anna Kärtmannil hakkas männist kahju, käskis järele jätta.

EKRK I 22, 286 (42) < Räpina khk., Räpina v., Toolama k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Alma Otsmann, 68 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui pihla väega äitseva tule hää kesva-aasta ja vihmane sükis.

EKRK I 22, 286 (43) < Räpina khk., Räpina v., Toolama k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Alma Otsmann, 68 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kuuskil on pallo kukku [käbisid] - saa hää kartul.

EKRK I 22, 287 (44) < Räpina khk., Räpina v., Toolama k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Alma Otsmann, 68 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kuuse talvel pallo nõklu ja kasve lume pääle laskva, tähendäs tuu surma.

EKRK I 22, 421/2 (7) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma al. - Ingrid Sarv ja Hilve Rebane < Hindrik Häärman, 73 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Naha varikus ol õige suur kuusk. Ma näi ise, kui pühapäeval vara hommigu ilus tüdruk kammib sääl hiussid. Lähän ligemale - kadus ärä. Paljud olevat näind seda sääl. Timä oli tehtud vanast musta raamatuga, viha pärast. Es lää selle poisile, kes teda tahtse, nii et armukadeduse pärast. Ärä aidata sai see, kes tennü.

EKRK I 23, 152 (4) < Räpina khk., Räpina v., Meelva k. - Ilme Link < Hendrik Ainson, 73 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui Peeter Suur sõdis Rootsiga, olnu Räpina kottul laager. Rootsi kuningas vaadanu Häidemäelt lahingut. Ajaviitest ragunu mõõgaga väikest pedäjät, tuu läits nellä hargu. Sõjaväe saiva tal lüvvä. Kuningas ütelnu: „Kui sii pettäi üles tule ja kasuma lätt, tule nii sõjaväe ka üles!“
[Lugu on jutustatud Jaama külas asuva suure männi kohta.]

EKRK I 23, 155/6 (8) < Räpina khk., Räpina v., Meelva k. - Ilme Link < Hendrik Ainson, 73 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Häidemäe pettäi kottal maa alt on tühi, ei tea, mis sääl võib olla. Tümiseb, kui müüdä sõidad. Suviste edimätsel pühäl keegi lännü kiriku, üits naine olnu. Männi juure pääl piiga kamminu ilusid suuri hiussid. Naine pole midägi ütelnu. Piiga pahvatanu nutma, et nüüd ta peäb viil tuhat aastat olema. Naine vaadanu tagasi, ei ole kedägi nännu.

EKRK I 23, 275 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Pihuste k. - Ilme Link < Verner Õue, 49 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Liisnõna kuuse mano olevat Rootsi sõja aigu käkitu kulda. Laane külamehe käivä kaevamas, kui mina olli poisike. Jämme pettäi oll, kõik juurealuse oll är kaevatu.

EKRK I 29, 364 (6) < Räpina khk., Jõepere k. - Laine Järvemäe ja Ingrid Sarv < Voldemar Truuts, 81 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pärnaõisi on kasutatud köha vastu.

EKRK I 29, 364 (7) < Räpina khk., Jõepere k. - Laine Järvemäe ja Ingrid Sarv < Voldemar Truuts, 81 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008 [puu]
Männikasvud on reuma vastu. Kompress ja tee mõlemad on head.

EKRK I 29, 364 (9) < Räpina khk., Jõepere k. - Laine Järvemäe ja Ingrid Sarv < Voldemar Truuts, 81 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tammekoor on kõhuhaiguse vastu.

EKRK I 29, 632 (5) < Räpina khk., Parapalu k. - Ingrid Sarv, Tiia Vitsur < Karl Randsoo, 70 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noored elasid kuradi halvasti. Mees suri ära, hakkas kodus käima. Öösel äkki uks lahti ning valgust tuleb sisse. Nõid õppas naist: ”Mine surnuaida. Kalmul on kusagil väike auk, pane pihlapuu prunt ette.” Kadunugi kodukäija ära.

EKRK I 29, 653 (18) < Räpina khk., Parapalu k. - Ingrid Sarv ja Tiia Vitsur < Maali Vare, 67 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kõht lahti on keeta veidi aega tammekoort ja seda keeduvett juua.

EKRK I 29, 657 (1) < Räpina khk., Parapalu k. - Ingrid Sarv ja Tiia Vitsur < Olga Ustinova, 71 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pedaspääl oli suur pedastik. Sellest nimigi. Suurvesi uhtus puud maha. Kännud praegugi veel järves.

EKRK I 29, 659 (10) < Räpina khk., Parapalu k. - Ingrid Sarv ja Tiia Vitsur < Olga Ustinova, 71 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ristimisvesi visati õunapuu otsa. Siis ollu au kõrge.

EKRK I 29, 720 (8) < Räpina khk., Laaksaare - Ingrid Sarv ja Tiia Vitsur < Kusta Mutso, 73 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Laaksoni talu õue man on hiiepuud. Varem oli neid 3, kõik 300 aastased. Lõisime sealt vahel kummarduse rahasid. Rahad läinud kaduma. ??? pann teised põlema, üks on ainus järel.

EKRK I 29, 726 (21) < Räpina khk., Laaksaare - Ingrid Sarv ja Tiia Vitsur < Kusta Mutso, 73 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
On olemas head päevad. Korra ma raiu teed. Hirmus paju mets alati kahel pool. Raiu võsastiku ära, kasvis nädala-kahe pärast uus. Oll aga päev, kui enem enam ei kasunu.Seisab teeäär mitu aastat, täis ei kasva. Nüüd alles on mõne haru ajanu.
Korra külvasin kaara. Ühel pääval jäi pooleli. Teine homming edasi õdangu oma oli illus ommingune nagu lillerohi.

EKRK I 30, 214 (13) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pedaspää nimi on tulnud sellest, et sealsel nurmel on kasvanud palju mände.

EKRK I 30, 218 (25) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kasemahl on hea kõõme vastu, samuti takjajuurte keedis.

EKRK I 30, 219 (33) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Haudunud kohti on määritud ka männitõrva ja värnitsaga.

EKRK I 30, 220 (34) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pärnaõie ja pärnakooretee on hea palaviku ja külmetushaiguste puhul.

EKRK I 30, 224/5 (47) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Venelased tulid oma laevastikuga Emajõe suudmesse ja tahtsid Tartut rünnata. Seal on jõgi, mis suubub Emajõkke ning selle jõe kääe on Peipsile väga lähedal. Rootslased kaevasid kanali ja läksid venelaste selja taha ning hävitasid nende laevastiku. Sellest ajast peale kutsutakse seda jõge Kaevandu jõeks. Muidu oli ta nimi Akkaljõgi.

EKRK I 30, 257 (17) < Räpina khk. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Liisi Lukk (s. Kadaja), 59 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana-aasta õhtul süllega võeti puid. Kui paaris tulid, sai mehele. Kui väike kild sisen on, siis saab latse.

EKRK I 30, 276 (2) < Räpina khk., Laane k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < August Lukk, 67 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Oll, et ehituspuu mahavõtmise aig pidi olema. Tõsel ajal kõdunevat puu rutemb ära. On sääraseid vanu ehitusi. Siin laoplatsi juures on üts maja ja ka koolitare manu on üts maja. See ehitati metsavahi majaks ja minu ema on veel seal sündinu ja kasvanu. Laane esi on umbes 90 aastat vana, aga see tare on enne tehtu.

EKRK I 30, 302 (3) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Peeter Pukso, 72 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Uhtinast (Uhtina on Meerapalust 3 km. Mehikoorma poole) läbi minna on kõrge kruusase kalda pääl tamm. Räätska ja raha om säält vällä uhutu. Sääl om vana rootsi kapel ollu. Räätska oma nagu latika soomuse, kiri ka pääl. Saie niet neli-viis tükki.

EKRK I 31, 61 (4) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Kirikuküla k. - Ene-Reet Ennuse < Anna Reimikel, 77 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Matusel: kui suri mees, istutati okaspuu, kui suri naine - lehtpuu.

EKRK I 41, 122 (2) < Räpina khk., Mooste v., Kanasaare k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Joosep Tepaskint, 90 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kauksin Neitsi allikas, kus silme pesti ja saadi tervess. Nüt hiljaaegu käidi sääl.

EKRK I 41, 146 (5) < Räpina khk., Räpina v., Võu k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Taaniel Zernask, 73 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Voo jõgi (Võhandu) saab alguse Võru järvedest. Äkki külal midagi ühist selle nimega.

EKRK I 41, 148 (5) < Räpina khk., Räpina v., Võu k., Zerna t. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Kustas Zernask, s. 84 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Võu küla nimi Võhandu jõe järgi. Eks kasvanud jõe kaldail mahlakat rohtu ja sealsetest lehmadest saadud suurt tulu või tegemise läbi.

EKRK I 41, 360 (21) < Räpina khk., Mooste v., Kanassaare k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik ja Udo Kolk < Liisa Peetmaa (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Siin Kärsapaloh om Mõrsjaläte. Sääl pandu naisterahvas tõne tõselt puult ja lastu lahki tuu tütrik. Tuu oll latse ärr tapnu.

EKRK I 48, 256/7 (1) < Räpina khk., Veriora v., Vändra k. - Sirje Räppo, Helve Rebane ja Maie Kotka < Friedrich Lambing, 77 a. (1963) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Veriora nimi. Kunagi olnu suur sõda, nii suur verevalamine, et veri jooksis ojana, sai Verioja. Hiljem muudeti Verioraks. Oja läheb mõisa juurest läbi.

EKRK I 48, 376 (12) < Räpina khk., Veriora v. - Sirje Räppo, Helve Rebane ja Maie Kotka < Marie Piller, 73 a. (1963) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pekko pedai. Härma külas. Madalat sorti, mäe otsas. Sääl pedaja juures käidi prasnikute ajal joomas ja söömas. Toitu jäeti pärast ka puu juurde.

RKM II 12, 595 < Räpina khk. - Jaan Tolmusk < Anton Saarman, Samuel Keerd ja Artur Zingand (1947) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Teisendi järele olla vanasti Räpinas asutunud palju pihla(kaid) -puid.
Viimastest üks, nimega hiiepihl, asunud mõisapargis. Pealegi olnud see erakordselt suurepäraline puu ja ümbruskonnas laialt kuulus. Selle alla käidud neljapäeva õhtudel ohverdamas ja loomadele õnne palumas. Vene töölised nimetanud pihlakat vene keeles pбина - räbina. Sellest ollagi tingitud ka mõisa, kiriku ja kihelkonna nimi Räpina.

RKM II 12, 651/2 < Räpina khk., Kahkva v., Kürsa k. - Samuel Kütman < Paap Parman, 86 a., jutustas 1902 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005 [ns/koduk]
Paap Parman jutustas 1902. a. 25. detsembril, et tema piirimehe elumajas Petter Kirherdingil käivat koolnud naiseimä kottoh. Mõnikord kella 12ne aigu üüse olla pööniku pääl kõnmise hellu kuulda ja sinnä minekit treppe piti jalapaneki mütskna. Sedaviisi juba mitmeid aastaid olevat treppist üles minekit ja sealt pööningu pääl kõnmist kuulda. Paap lännu iseki mitu kõrda sinna ööseks, et kas om õkva nii, kui Piidre kõneles. Ometegi oli jah nii.
Küll toodi siia õpetaja, kes pühendas toda majja ja palvet tegi, et kui koolnu vaim siin käänu, et sis vast ei inam tule ta.
Ommetegi es mõo midagi ja iks kõndmine pöönku pääle treppi piti ja säält alla. Kas ka nüüd sääl säärast kummitust ette om tulnu, selleks olen koha pääl käinud, kus enam küll Petter Kirherdingi perekonda ammu ei ole, on vaid Paap Parmani surnud poja Fritsi lesk Liisi, kes kinnitab, et ei ole sarnast asja enam sündinud.

RKM II 22, 38 (6) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Harkader tetti kasõpuust. Kuusõpuust tettivä raie (aisa), käepuu oll ka kasõst. Raudpuu, kus haera otsah, pidi vähäkene kõver puu olema.

RKM II 22, 39 (9) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Keväde kaeti saaki: odrasaaki rehkendadi lepäst, kuis tuu tilku täüs oll. Rukkisaaki kaeti kasõst, kaarasaaki haavast, kui nuu hästi valendiva, metsaurva tilbendiva, sis sai hääd kaara. Kui kägu tulõ vitsa, toosõ vilja, kui lehte, sis leina, kui urba, sis ohto.

RKM II 22, 49 (4) < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Lintekülan Maarjamäel om suur pärn viil praegugi alalõ. Põhjasõja ajal olla rootsi sõjaväe pääliku istutanu tolle pärna.

RKM II 22, 54 (17) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Enne jõulu, kui mets om härmäs kolm kõrda, sis om oodata hääd viljasaaki.

RKM II 22, 72 (31) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui perekonnast om kiäki ärä koolnu, sis kui leibä ahost vällä võtat, sis piät puid ahjo panõma. Surnu tegevät sis taivahõ minnä purdeid.

RKM II 22, 72 (32) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Puuõliga määri, kui huss om tsusanu, ja tinkpiiretusega määri. Vanast saarlasõ, kes puujuuri välla kisiva, näil puuõli üten oligi.

RKM II 22, 72/3 (35) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst är. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

RKM II 22, 73/4 (39) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Hussiviga om tuu, kui lats siplõs mähkmede siin. Hussirehkmise nui pantas vii sisse, tolle viiga mõstas. Hussikese, tuu oll kah hää. Ma panni kuiva toho sisse ja tõi alati kodo. Tuuga mõsti niisama.

RKM II 22, 74 (42) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui tsial omma hussi, sis keedetas linaluid ja antas täüdäst.

RKM II 22, 82 (12) < Räpina khk., Veriora v., Vaara k. - Juta Sulengo < Juuli Parimaa, s. 1871 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Risti tetäs praegu iks viil mälestuses puu sisse. Kröntstali mõtsah ja Pääsma puule tullen Hänkmäel. Rong jääs saisma, kui lõigatas, ja sääl juvvas viina kah. Mõni puheterongi sisest lõikas tuu risti, inämbäst iks mõni sugulaisi. Iks alati om tuud olnu.

RKM II 22, 85 (22) < Räpina khk., Veriora v., Vaara k. - Juta Sulengo < Juuli Parimaa, s. 1871 (1949) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Tuu puu, mille piknõ om lahki löönu, säält tuvvas hambaid tsuski. No, kas tuu määnegi rohi om!

RKM II 28, 357 (2) < Räpina khk., Räpina v., Võõpsu al. - Selma Lätt < Vassili Golubov, 80 a. (1952) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Häidemäe pettäi, sellest vanemad inimesed teadsid rääkida jutte. Ta iks Rootsi sõja aegne puu on.
Leevaku-Võõpsu tee ääres.

RKM II 28, 392 (6) < Räpina khk., Räpina v., Kuuksi k. - Selma Lätt < Jaan Lepman, 73 a. (1952) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Pihkva Emajõgi - Velikaja jõge nimetatakse nii. Tal on kõrged kaldad. Talvel Pihkva ja Tartu siit ühekaugusel.

RKM II 59, 193 (31) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Ku uibo sügüse tõist kõrd häitsese, nägevä pahandust.

RKM II 59, 201 (79) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Tulõ kägo vitsa, saa viläline aastä, tulõ lehte, saa leenäline aastä.

RKM II 59, 207 (35) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Urbepäävä hummogul pessetäs paiuurbõga laisko. Kes makamise pääl pessä saa, piät pesjäle edimädse pühä hummogu anma värvittö muna.

RKM II 59, 211 (27) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Ku mõts kohha, saa vihma.

RKM II 59, 217 (64) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Ku pallö pihlapuumarjo om, saa vihmanõ süküs.

RKM II 59, 217 (65) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Ku sügüse leht kavva puuh om, sis ei tulõ niipia kevväi.

RKM II 59, 423/5 (7) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pedäjäkannu võreng.
Võhandu jões enne Võõpsut, hakata Issatse palu ja Pedäjäalotse küla kohal. Võreng olla 12 sülda sügav ja sinna olla maetud Rootsi kuld, kui lahingo ruutslaste ja venläste vaihõl Meste-Tataremäel kävevä. Kuld pante jõkkõ suurõ pedäjä kottalõ. Tuu pettäi oll väega jämme ja siist tühi, kohe mahtõva kolm karäpoiskõst sisse. Ilda aigo oll viil tollõ pedäjä kand alalõ.
Toda kulda om käidö mito kõrd vällä võtmah. Tilsi Viio poig Issatse palo päält, kes meremiis olno, käänü võrõngo põhäh. Pääle kulla olno võrõngo põhäh ka Rootsi suurtükk. A kullapütül ei olõ määnästke sanga olno, kohe olõs köödse taadõ saanu panda. Säädnö kapla egatpidi, a olõ-õi kuige püsünö ja kullapütt jäänü sinnäsamma. Peräst toda mängnö ega pühäpäiv hummogo vanajuudas võrõngo veere pääl viiolet, iks: "Mis aastä edese, tuu halvõmb." Mängnö uma luu är ja kaono. Kõrd võtno Kärtase Petre saiba ja löönü juuda võrõngohe. Eis ütelnö: "Tuu talsse, tuu huuse." Peräst toda ei olõvat inämb vannajuudast nättö.

RKM II 59, 441 (13) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Mare Kalda 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Häidemäe pettäi.
Jaama asunduses maantee ääres Männamäe asundustalu krundil.
Rootsi kindral olla matnud sinna oma raha ja pannud tähiseks kolmeharulise oksa, mis hakanud kasvama.

RKM II 67, 87/9 (3) < Räpina khk. - Samuel Karopun < Samuel Karopuni mälestuste järgi (1956) Sisestas Salle Kajak 2005 kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Ku turvas, ku turvas.
Maarjamõisa vana Hainsoon pidi kah mehitset. Täl oll hulga tarru ja perret. Suvõl ammut vana Hainsoon puuossa külest süllemet vakka. Popsinaane tull müüdäminneh mano ja nakas imehtämä: "Ku turvas, ku turvas!" - "Sul hindäl turvas kõtu otsah," käraht Hainsoon vihatsõlt naaselõ. Mehitsesülleme man ei tohi imehtädä ega halba sõnna üteldä, mudö ei läävä mehitse inämb edese. Naane tohi'i sülleme mano minnnäne.

RKM II 67, 131/5 < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kõlõsi kõrtsi kulda on väga palju kordi välja kaevamas käidud. Veel paarikümne aasta eest on nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud varaotsijate poolt Maarjamõisa surnuaed ja selle ümbrus läbi puuritud.

RKM II 67, 391/3 (1) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kost sai Räpinä nimi.
Põhäsõa aigo peetö Räpinä kottal suur lahing ruutslaste ja venläste vaihõl. Pääle lahingot saanuva kats miist lahingoplatsi kottal kokko ja ütelnövä: Küll oll siin suur räpin ja jalgo krapin. Tuust saanuke kotusõlõ nimi Räpinä, minka perrä kutsutas valda ja kihelkonda.
Vanast olno Räpinä asõmõl egalpuul suur pihlapuuvõso. Et tol ajol Räpinäh kah venläise elle, kes pihlapuud räbinäs kutseva, ja tuu vennekiilse pihlapuu nime perrä naatoge perähpoolõ kotust Räpinä kutsma.
Need Räpina nimeseletused on saanud rahvasuhu 1885. aastal luteri kiriku 100-aastase juubeli puhul, mil kantslist külalisõpetaja seletanud rahvale ka kohanimede saamist. „Ku mä viil latskõnõ olli, sõs kuuli, ku kerkoh nii seletedi.“
Esmakordselt esineb Räpina nimi poola 1882. a. inventaris „Repin“ kujul külanimena ja uuesti loodud staarostkonna nimetusena. Tolleaegse küla kümne taluniku hulgast võib nime järgi ainult üht, nimelt Ivaszko Russinit ilmselt venelaseks arvata. Räpina ümbruses ei kasva pihlapuuvõsa. Jõeäärt mööda kallaste palistusena kasvab kohati vaid leppi.
Innembä kutseva vanõmba inemise Räpinät kah Räpinä rägästikus. Et tuu ja tuu mõisnik ost är Räpinä rägästiku.

RKM II 67, 393/5 (2) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kost tull Veriora nimi.
Roodsi sõa aigo, ku ruutslasõ venläsega Räpinä kihelkonnah kõvastõ hindävaihõl tapleva, peetö Veriora mõisa man väega suur lahing. Sõamihe saanu niipallö surma, et Veriora org olno tapõtuise kuivalt täüs ja veri joosnu oija pite alla. Terveh oja olno verest punanõ. Tuuperäst naato toda ojja ja orgo kutsma Vereoja ja Vereorg. Säält omge peri Veriora mõisa ja valla nimi.
See nimeseletus on pärit Räpina kiriku 100. aasta juubelilt, nagu vanemad inimesed teavad seletada, kes oma kõrvaga seda on kuulnud kirikukantslist.
Ürikuis esineb Veriora nimi esmakordselt samasel „Weriora“ kujul küla nimena juba 1638. aasta rootsi maarevisjonis, 62 aastat enne Põhjasõja puhkemist.

RKM II 67, 413 (13) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Juudivõrõng.
Võõpsoh, jõõh, om inne sadamat suur ja väega sükäv võrõng. Sinnä kävväs kallo õngitsõma ja säält saijaske iloset suure kallo. Sinnä võrõngohe olõvat üts juut är upponu. Juut joonu Võõpso kõrdsih kõvastõ ja lännö jõkkõ tsuklõma ja jäänuke sinnä. Tuuperäst kutsutas võrõngot Juudivõrõng. Et tollõ võrõngo kottal ka veske oll, sõs kutsutas vaihõl toda võrõngot ka Veskevõrõng.

RKM II 67, 415 (14) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Preile võrõng.
Räpinäh, jõõh, vabrikost allpuul om üts suur võrõng vana pleegikua kottal. Sinnä olõvat vabriko- vai möldreherrä tütär upponu tsuklomah ollõh. Võrõngo kottal olõvat väega külm vesi, mis tsuklõja kangõs tõmmano ja põhja vidänö. Tuu preile uppomise peräst kutsute võrõngot Preile võrõng ja innembält Pleegikua võrõng.

RKM II 67, 417/9 (17) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Miikse kindralikuus.
Inne Miikse mõisat sais ütsikolt väega vana ja jämme kuus. Nüüd on tä maaha lõõgato ja tüvepakk videles viil tii veereh. Tuu kuus olõvat väega vana. Põhäsõa aigo olõvat tollõ kuusõ all maano venne kindral, kes Räpinä ruutslastõ käest är võit ja pääle lahingot puhano üte üü inne Tarto pääle mineket.

RKM II 67, 419 (18) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Häidemäe petäi.
Jaama mõisah, Tarto tii veereh, Häidemäel kasus üts jämme kolmõharoline petäi. Sõa aigo, ku ruutslasõ venläsega Eestimaa peräst tapleva, olõvat Roodsi kuningas tollõ pedäjä latvapite maa sisse panno ja ütelnö, et ku petäi kasuma nakas, jääs sõah roodsi mõõk pääle ja Roodsi saa viil selle maa peremeehes. Pedäjä latvo siih olõvat mõnigi kõrd nättö tütärlatse kandlõga mängmäh ja valgõ rõiva säläh.

RKM II 67, 419/21 (19) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Reo petäi.
Suuhara Reo tii veereh om üts vana petäi, minkal om üts suur kivirõuk ümbre pillato. Vanast olõvat toda tiid pite käüjä müüdä minneh kivi vai midäge muud sinnä visanova.

RKM II 67, 421 (20) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kostoperä petäi.
Suuhara küläh Kostoperä talo maa pääl sais suur vana kähhär petäi. Pedäjä ümbre om suur kivirõuk, midä ei putu kiäke. Vanast olõvat nuu kivi sinnä pillutava.

RKM II 67, 421 (21) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Raigla ristikuus.
Raigla mõisa nurmõ pääl olno innembä vana kruusahavva lähkedseh suur pikk jämme kuus, mis olno riste täüs lõõguto. Tollõ kuusõ perrä kutsuto ütte mõisa nurmõ Ristikuusõnurm. Nüüd om joba ammu tuu kuus kadonu, ainolt kotust kutsutas viil Ristikuusõ. Raigla vana kruusahaud olõvat olno kunage kabõl, kruusavidämise aigo om säält tulno vällä inemise luid.

RKM II 67, 423 (22) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Vana jõõasõ.
Ristipalo takah Lokutal lätt üts madalik vai org Võhando jõõ mant üle suurõ tii Terepe ja Kivestö talodõ alt järve. Tuu olõvat vana jõõ asõ, ku jõgi viil Võõpsohe es joosõ, vaid siistsamast järve läts.

RKM II 67, 425 (25) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Tsõõrikmäe tiik.
Kuukseh Sikasaarõ talo all Tuuraperä mõtsah om Tsõõrikmäe saar, saarõ pääl om kah üts tiik. Roodsi sõja aigo, ku venläse Kahkva puult läbi mõtsa salatiid pite tulliva Sikasaarõ kaudo Räpinät võtma, olõvat sinnä Tsõõrikmäe tiike är upponu Piidre kuninga hobõnõ.

RKM II 67, 427 (27) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Käomägi.
Räpinä alõvah, džungle jao pääl, kutsutas ütte kinko vanõmbide inemiste puult Käomägi. Innembi olno tollõ kondi otsah mõisa nurmõ pääl ütsik kuus. Sinnä kuustõ käünü Korgõvariku mõtsast kägo kuukma. Tollõ käopuu järg naato mäke kutsma Käopuu ja Käomägi. Kuus, kos kägo kuukmah käve, om ammu kaono.

RKM II 67, 447 (35) < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Salonuka lepä.
Jaamaküläh, Salo talo maa pääl, kasve suuveere pääl mito puhmo suure vanno mustõ imäleppe. Vanast olõvat noode lepäossõ otsa alate panto värmiliise lango, mis niikavva tuulõ käeh lipõndeva, ku är mädäsevä. Nonde puie ala olõvat üüsedi tuudo kaussega kohopiimä ja võido. Saasiva sääl niikavva, ku küläpini är seivä. Tuu nukk olno vanast pühä kotus.

ERM 58, 1 (1) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestas USN
Kõrge puu otsa ronimine on patt.

ERM 58, 2 (23) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui nõeluss koskil kännu või mätta sees on ära peitnud ja kättesaamine võimata, siis piiratagu koht terariistaga kolm korda vastupäeva ümber ja loetagu järgmisi sõnu:
Ehi, ehi, mõrsja,
sõba tuuas, sõlg tuuas,
verev puudõh veetäs,
valge kõrik koetas.
Uss ei saa sellest piirist üle ja sureb ära.
Sõba = praeguse suurrätiku moodi, riie kõigesuguste metallidega ilustatud.
Kõrin = undruk.

KKI 44, 639 (1) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < Liidia Sõukand, 59 a. Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Veski ehitamine.
Esimene veski ehitati Haavapääle. Veski oli ehitatud ojale, sest jõele ei lubatud veskit ehitada, kuna jõge peeti pühaks. Veski ehitajat kutsuti Kivaku Tossuks. Ta oli rikas mees, kellel oli tall hobuseid täis.
Kui lund enam maas ei olnud, käis ta kirikus veel sageli saaniga, sest hobused olid nii tugevad, et neid vankri ees kinni ei jõudnud pidada.
Veski on hävinud. Järele on jäänud ainult varemed ja sild, mis üle oja viib.
Teine veski ehitati ühe teise rikka mehe poolt, kelle nime kahjuks ei mäleta, Võhandu jõele. Kuid nüüd järgmisel aastal oli külm ja vihmane suvi. Saak oli põldudel halb. Inimesed arvasid selles süüdi olevat veski ning põletasid selle ära (oli ju veski ehitatud jõele ning jõge peeti pühaks).
Hiljem ehitas see sama mees samale kohale uue veski. See veski jäeti alles, sest järgmisel suvel polnud viljasaak halb.
See on esimene veski, mis ehitati Võhandu jõele.

KKI 44, 650 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < Marie Krasna, 53 a. Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuidas kask sai endale valge koore.
Vanasti olevat kõik puud saanud rääkida. Kord läinud üks mees metsa ja tahtnud vibu raiuda. Kõik puud, mille juurde ta läinud, hakanud kangesti haledasti paluma. Mees olevat olnud haleda südamega ja pole ühelegi puule külge löönud. Viimaks ometi oli ta kasepuuse selle palvest hoolimata kirvega külge löönud. Sellest puu haavast olevat siis hakanud kangesti verd voolama, kask jäänud kahvatuks kui surnu. Mees pole enam julgenud puid raiuda, aga sellest päevast peale on kõik kased jäänud valgeks.

KKI 44, 653 (14) < Räpina khk., Veriora v. - Astrid Mähar < A. Kadaja Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuidas Sokkoja sai oma nime.
Vanasti oli Uindso metsas üks lagendik, millest voolas läbi madalaveeline põõsastes kallastega oja. Lagendikul karjatati lähedalasuva küla kitsi, lambaid ja lehmi.
Kord läinud üks karjane oma kolme kitsega veel õhtu eel sinna lagendikule. Kitsed alguses sõid hästi, aga järsku pistsid jooksu. Karjane vaatas, mis kitsi nii ehmatas. Ta nägi hunti kitsi taga ajamas. Hunt sai ühe kitse otse oja kaldal kätte ja murdiski ta sealsamas.
Ei tea, kui palju selles jutus tõsi on, kuid sellest ajast peale kutsutakse oja Sokkojaks.

RKM II 138, 589 (30) < Võnnu khk., Vanamõisa as. - Lemming Rootsmäe < Leena Asor, s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kärsa Sulbikurmus, teisel pool Ahja jõge, Räpina maantee ääres, asub Mõrsjaläte. Paganausu ajal lubanud üks tütarlaps kahele mehele minna, mille trahviks tõmmatud selle lätte juures pooleks. Selle sündmuse mälestuseks raiutud ühte lähedal olevasse kivisse pruudisõlg sisse. Kärsa vene kiriku ehitamise ajal (1878 a.) toodud see kivi sealt ära ja pandud kiriku alusmüüri. Kuni Võnnu kiriku ümberehitamiseni (1871 a.) rippunud selle mõrsja vöö ja peaehe kiriku siseseinal, kus neid igaüks võinud näha.

RKM II 179, 167 (20) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui tütärlast ristite, sis visate ristivesi katusõveerele ja uibohe, et tütrek saanu kuulsa, et saanu punatsõ põsõ nigu upin.

RKM II 209, 419 (11) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Tsiuga Olga tiid hussisõnu, kes oll hussi tsusatu, tuu läts too manu.

RKM II 209, 421 (19) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Süvahavval om läte, ku silma haige, sis mõstas sääl suud. Ma olli lats, imä juhat mu ka sinnä.

RKM II 210, 175 (45) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kõik ussisõna ja pahussesõna omma piiblin üleval, a neid tarku inimesi on vähe, kes seda tiava.

RKM II 210, 205 (4) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ühel teisel naisel on ussisõnad. Tema on kaunis noor inimene, Kemmal Luise. Ta on mitmele peale lugend. Tema sai ka emalt need sõnad.

RKM II 210, 205/6 (5) < Räpina khk., Rasina v., Arujärve k., Neitsioja t. - Mall Proodel < Jenni Sorga, 63 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ussi nõelamise puhul pannakse elus konni peale. Seda ma olen ise näinud. Seoti hobusele konnad riidega peale, siis need konnad läksid kõik lõhki. Lasti sõnu ka peale sobida, ei tea, kumb see aitas.

RKM II 210, 270/1 (7) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui uss oli purnu ja ai paistetuse naasele jala sisse - elas Ahjal, tulti talle ka autoga perrä ja viidi sinna, mees elas Tarton, oli sängin haige, tuudi siia, ja mina tegi terves.

RKM II 210, 272/3 (10) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Siin oli ütel naasel lehm: "Uss puri!"
Savimäel arsti naisel.
Karjusi: "Nüüd ta lõpes, nüüd ta lõpes!"
Ma sai aru - kana teki. Kana lenni õrre päält maha ja [lehm] heitü väega. Ma tei terves sõnnoka. Sõnad luie rasva pääle, määrd seda udarat, läts paar päeva mööda, sai terves.
Kui muud ei ole käen, siis võta või väits kätte ja piire sellega.

RKM II 210, 309 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Ida Lainevoog, 68 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vanaisa ikka rääkis, et voorin käis, siis koduväravade saatsid [hundid]. Niikui külast välja said, siis olid kahelpool aisa. Siis ütlesid: "Tehke tee pooles!" Siis läks tee pealt ära kaugemale.

RKM II 210, 314 (15) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Hundisõna on. Toosama kadunu Tobre, too õpetanu neid hundisõnu, et: "Kuda sa kevade neid loomi välja lased. Sa loe noo sõnad ära, siis hunt tuleb lükkab ninaga, aga ei murra."
Siis öeldi: "Püha Jüri kutsikas peiete rongi sees..." kuda too jutt tulli.

RKM II 210, 326 (41) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Ida Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Teinekord võtnu [hunt] lamba, vanaisa joosnu järele:
Tõõhujo, võta hunti,
tõõhujo, võta hunti!
Teine õhta oll vasikakene seal ja ajanu hobuse taose pähe ja joosk hirmuga. Kõik jooksid, roobi ja hangu sellän:
Tõõhujo, võta hunti,
tõõhujo, võta hunti!
ennekui olid nännu, et vaskal pää läbi ja hätan. Püüsiva taoseid piti kinni ja küll siis naerivad.

RKM II 210, 549 (14) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kure Liisa oli ussiarst, selle tapivad ära mustlased. Rasvaga ja sõnnoga aviti.

RKM II 210, 550 (16) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Veresõna oliva, kes verejoosu kinni paniva, ja tuulesõna oliva.
Mina olin lats, siis olin veel koton, kui kevade üts väega ilus hommiku oli ja järve veeren oll üts maja põlema ja tuul oli õkva järve poolt. Õlekatus oli ja laut ja õlekatus pääl ja tuul oli küla pääle.
Tondimõrras oli üts venelane, see kõndse mitu korda ümber maja ja pöördse selle tuule ära. Tool venelasel ollu tuulesõna. Tuul nakas küla poolt järve poole.

RKM II 210, 570/1 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Laaksaare jahimaja valvur - Mall Proodel < Elmar Keel, u. 45 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Hiiepärnad kutsutas neid, et kunagi on kalmistu olnud, aga too on nii ammu, et on muutund põllumaas. Asju tuleb maa seest välja, vanaaegseid vaskrahasid on ka tulnud, niisuguseid ehteasju ja.
Metsast läbi sõita Meerapalu poole, siis [sa] sõitsid siit mööda. Üks hiiepärn on alles, teine läks sõja ajal põlema. Eesti ajal olid kaitse all. [Pärnst on foto].

RKM II 210, 571/2 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Laaksaare jahimaja valvur - Mall Proodel < Elmar Keel, u. 45 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Tamm on seal, kus oli Jäälahing. Siis siin maandusid. Küla on ennem olnud seal, teatakse põlvest põlve rääkida. Nüüd on järv uhtund edasi, et ei ole enam külakohta.
Seal on olnud lahing ja varandused on peidetud sinna tamme juurde või lähedale.
[Tammest on foto].

RKM II 210, 579/80 (14a) < Räpina khk., Meeksi v., Saare k. - Mall Proodel < Miili Kunn, 70 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/---/ Siis toda ka kõnõldi, et lätsi siis Meeksi või Meerapalust. Tema vanaema olli, siis seleti seda, et siis olli Parapalont läbi too sookaal, tost lännu tiirada puie vahet pidi Mehikoorma poole. Siis ollu seal kaksteistkümme hunti mänginuva.
Temal ollu vikat ja koot ja reha ja piimapütt ja levakott ja nädala söök. Ega ta kodu es jõua käia, mõisa 14 või rohkem km. Siis mõtelnu, et mis ma nüüd tee, muidugi pelänu ja ütelnu siis: "Külamehe, lubakõ teed!"
Siis oliva seisnu kummalõki poolõ, kuus ütele poole ja kuus tõisele poole teed, tema tullu vahelt läbi. Väga põlitse mõtsa olivat.

RKM II 317, 496 (114) < Räpina khk., Kahkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana-aasta õdago viidi tarrõ üsäga puid. Ku kats puud jäi paare, sai tütrek mehele.

RKM II 347, 2/3 (1) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Tähte Vent, 51 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Rootsi kuninga mänd on siin. Nigu juured oless ülespoole, nii on keeroline. Tollest on jutt, et Rootsi kuningas oll selle istutanu. Torkanu latvapidi maa sisse. Kuis ta oll ütelnu, et kui kasuma lätt, siis tema tule takasi, - minul toda meelen ei ole. See mänd nakanu kasuma.
Kui latse ollime, siis ütelti: "Ei tohe minna." Latse, me pelkäsime, et haldjas tule. Kammib oma juuksid sääl, aga midagi halba ei ole. Sääl oksa pääl pidi istuma, taht pedäjä juuren olla. Ema vist kõneli iks niimoodi neid jutte siis.

RKM II 347, 9/10 (1) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Siin Räpina poole vana maantee äären on Rootsi kuninga mänd. Rootsi kuningas olevet selle istutanu, ladva alla ja tüve üles ja ütelnu, et see jääb siia põlisest. Ja siis oli veel üts muinasjutt, et sääl männin olevet kiäki naisterahvas nutnu. Aga siin ei ole kiäki näinu. Tuu oll ööse ollu, iks mingi tähtis päiv. Aga seda ei tiia, kas tuu on õige või. Ja siis juukseid oli kamminu. Siis maantee käiski õkvalt säält mööda. Ja seda mända ei tohi keegi sääl lõigata. (Seto veere pääl, sääl öeldas küll ’pettäi’, a me ei ole seto, me oleme Räpina rahvas.)

RKM II 347, 10/1 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hudru Miina oll. See oll Võukülan. Ussihammustust arste. Ussisõnaga. Tema olli metsan esi. See vana, kes ussi arste, tema oli nännü, haräga uss ollu - nagu madu ollu ja teise väikse ussi ollu ümmer.
Seal oll väega palju usse. Tema poig oll, tal oll ussiviga. Ema heitü ussist ja tull pojale viga. Seda ema es saa arstida, piat iks kiäki teine arstma.
Kui sa ära arvad, et ära sured, siis piat teisele üle andma nee ussisõna. Tema olevat pojanaasele üle and.

RKM II 347, 85/6 (1) < Räpina khk., Võõpsu al. - Mall Hiiemäe < Emma Musting, 83 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Siin Ristipalon metsa äären on Rootsi kuninga istutatud mänd. Ta lõi kepi maa sisse ja ütel, et kui see puu kasuma läheb, siis saan Eestimaa tagasi.

RKM II 347, 97/8 (17) < Räpina khk., Võõpsu al. - Mall Hiiemäe < Emma Musting, 83 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mina tiia toda: Tatarmääl oll künnetu maad, oll künnetu savipott vällä. Ollu hõpõtse raha nagu kalasoomuse. Arvati, et noo olliva väga vanast ajast. Võõpsu küläh oll muinasjutt, et kerk vai maa sisse. Ja sääl oll neljakandiline tiik ja sääl põllu pääl ollegi too hõpõrahapott. Kutsutaski Kerkotiik. Petseri poole läät, sääl on. Too tiik on üle jõe, Tatarmäel on see, vaatetorn on ka mäe pääl.

RKM II 347, 111 (1) < Räpina khk., Võõpsu al. < Setumaa - Mall Hiiemäe < Alla Rebaste, s. 1927 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Siin Ristipalon, samas metsa ääres on Rootsi kuninga pedäjäs. Mina ole kullellu nii, et kui sest pedäjäst kasvab lehtpuu välla, siis saava veel kord siia tagasi. A sääl oll ka kasunu harude vahel üts kõiv. Ristipalo mets on tee äären Ristipalo kurvest Võõpsu poole metsa ääres on Rootsi kuninga pedäjäs.

RKM II 347, 116/7 (2) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Häidemäe pettäi, tuu olevat latvapidi kasvama pantu, et kui kasvama lätt, siis tule Roots tagasi. Kolmeharoline on nüüt. Räpinahe minna, tee äären, nüüt on tee teisen kandin. Tuu on kilomeeter Räpinast. Sääl olevet nättü, rahvas seletäs, et sada aastat täis saava, siis tule hiussit kammima egä sada aasta takast. Nii seletive. Toda arvsive, et Roots on kohe kulda matnu sinna, et on tema sinna pannu, et siis ei anta kätte.

RKM II 347, 138 (41) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Enne jaanipäiva viha teet, siis on rohuviha, pääle jaanipäiva on hariliku.

RKM II 347, 147 (67) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Pikse lei määndse puu är, siis tuu puu kildaga hammast torke, siis võtt hambavalo är.

RKM II 347, 233/4 (16) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Pärnaõisi korjan tees. Tu ollev iks rohos ka. Küümnit ma ka korsi.

RKM II 347, 237/8 (22) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Häidemäe pettäi on kolme või nelä haroga. Ja Rootsi kuningas on löönu mõõgaga neljas, et kui too kasuma lätt, siis Roots võit sõa ja piat kunagi siia tagasi tulema, a kui är kujos, siis piät kaotama. [Naabrinaine Emi Tobreluts lisab:]
"Ei säändse tehnikaga ta küll ei tule." [Jutustaja lõpetab:]
No nii ongi, usut või ei usu, paremp kui ei usu noit jutte.

RKM II 347, 238 (23) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Hundilaanen on hunte tee. Haavasaare nimi on sellest, et on haavamets.

RKM II 347, 243/4 (29c) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kadonu August kõnõl tuud:
Mehe olliva künka veeren. Üts ütel: "Ära istu siia, kae, agu ussiraisk tule õkvalt." Siis üts miis ütel: "A tahat, ma kutsu ta siia?" Ja ta midagi hinda ette kõnõl, a arvo es saa. Iks tulluki välla. Tuu miis võtnu ta peo pääle üten, silestanu viil. Teese ütliva: "Mis sa tuud kuradi roisku viil silestad!" Ta ütel: "Är putku, ku tal midagi ei tee, ei ta sinu puttu."
Siis ütel: "Nüt avitas küll, no mine nüt ära!" Ja lätski ära.
Ole ei tol Eeval vaja too illos suislep täält puu päält võtta! Olessi siiamaani ellänu paradiisin. Es olessi kurjust ilman ollu. Nät mis too uss teke.

RKM II 347, 247 (3) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Latsi ei tiia pessä viivat, a oll är küll murdnu või söönu. Maie oll nimi ollu. Saadetu lats vett tooma too lätte mano ja, ja sääl oll hunt latse är murdnu.
Jäiegi tolle lättele Maie läte nimi. Tuu on Ruunamõisa ja Ruusa vahel. Sääl on tuu läte. Nüüd on är mõtsastunu, on kinni kasunu. Kui ma poiske olli, siis oll tuu läte vallale.

RKM II 347, 265/6 (40) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Huntel oll iks oma käümise teeraa, kost na kõnniva. Jänessil ka oma teeraa, kus sa käveva. Üts ütel hundile: "Külämiis, tii pooles!" Nii hundi annuva teed.

RKM II 347, 266/7 (1) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Anna Kärtman, 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Tuud kutstas Häidemäe pettäi. Siin meie rohuaia veeren on ta ollu aastid, nüüd on är kujonu. Rootsi kuningas või sõdur oll löönü tema püstü ja ütelnu, et kui kasuma lätt, sis tema saa tolle maa tagasi.
Me siin kui ei ollu veel, siis oll üts nuurmees, tuu selet, päris õkva tõoti, et tema nägi - ma oll sis latskene - tema näinu, istnu valges rõivis naane sääl oksan ja suginu uma pikki juussit. Ja rahapada ollev all. Kiäki ollu mis päeval lännu otsi, et siis tuu naisterahvas pidi veel valvma toda rahapada. No senni ei ole küll keegi teda näinu. Võibolla ei ole uurnu, ei ole otsnu. Võibolla missugune kullapada on!

RKM II 347, 268 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Anna Kärtman, 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Venemaal olle üts mänd või pettäi. Tüdrikukene oll, toole juhatetu raha. Kella katetõistku ajal öösel tule minna, üteltu: "Ära karda! Ära karda!" Too pelänu, es tohe minna. Ütelnu esi, et ikka loll oli, oless saanu kulda ka säält. See puu on praeguseni sääl, seda kiäki pole julgenud maha raiuda.

RKM II 347, 293 (12) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tulesõnad on ka, millega saab ära kustutada. Need peavad küll olema tugevad sõnad. Ei tea, kas kellelgi on meeles.

RKM II 347, 314 (1) < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kalevipoja kivi oli Peipsis, aga see lõhuti ära ja tassiti killustiku tegemiseks ära. Selle viskas kõige noorem vend. Aga teine on visatud Kastresse. Igavene jurakas on see. Need on linguga visatud.

RKM II 347, 324 (19) < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kalevipoja kivi öelti Velistekivi. Tuul olle tsaariaegu niisugune tähendus. „Ma olle Velistekivvi man.“ „Ma olle Velistekivi takan järve pääl.“ [S.t oli orientiiriks, tähiseks.] Velistekivi oll tuuperast nimess, et kolme velle visasiva noid kive. Tuu oll Kalevipoja visatu.

RKM II 347, 325/6 (23) < Räpina khk., Meerapalu k. ja < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Juta Kalda, u. 50 a. ja Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[J.P.:] Meerapalo küla saamiselugu mulle Väläku Karla kõnõli. Salatee oli Meerapalost Pedäspääle. Mets oll vahel, suur mets.
[J.K.:] Edimene koolimaja oli siis siin ja otsa pääl olnu suur küün. Edimene õpetaja oli, tulnu, ajanu kasuka seläst. Ja üts ütel: „Lähme kõik nüüd kullema, mis tuu Märt meile pajatas. Jäiki nimi Pajata Mart.
[J.P.:] Pajata Märdi tütar oll minu vana-vanaema.

RKM II 347, 327 (25) < Räpina khk., Meerapalu k. < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Juta Kalda, u. 50 a. ja Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kuis Rootsi kuningas istutanu puu, ladva alla ja juured ülespoole, et kui kasuma lätt, saa selle maa omale.
[J.P:] Tuu pidi nii olema, et tuu oll vankri tiisli.

RKM II 347, 329 (1) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana inemise kõnõli, et siin ollu väga vana mets ja hundi ollu unnanu, ja suure juurika tulleva vällä maa seest, kui maad küntu.
Määrätu palo ollu - tuust saanu Meerapalo.

RKM II 347, 329/30 (2) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meil koton oll tüdruk, tuu kõnõl.
Neil ollu huss hammustanu lehmä ja isa lätt, kutsu kodo üte vanainemise. Rebassaaren, sääl elli too vanainemine. Tuu pand konna pääle, sidon kinni kõrvast, ütel, et las olla tund aega rahu. Eks ta muidugi pose ka sääl ja siis katte ära paistetus jah.

RKM II 347, 330 (4) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pärnaõie teed joome niisama. Kamelitee on palavikule hea. Piparmünti kasvatame ise aias, teed joome.

RKM II 347, 344/5 (7) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussisõnno tiise mino vanaisa.
Mu vanaisa oll mõtsavaht siin paljo aigu. Jah, ja siis oll vanast noide paronide aigo, herri aigo. Alati tullu rüäkoristamise aigo - noorelinnu aigo jahile ja siis metsavaht pidi olema üten.
Lännuva mõtsa. Lätsive siis muduki mõtsasihi pääle ja herr iin, mõtsavaht takan. Ja uss tsihi pääl. Vanaisa tiidse noid sõnno ja kutse noid vällä. Herr, plaudi! püssüga maha ja lätsive edesi. Jälle üts! Herr jälle tolle maha ja lätsive jälle edesi. A siis, kui kolmas tullu, siis herr ütelnu: "See on, Kusta, sino vikur." Siis sai arvo, et vanamees mõist noid ussisõno ja kuts õkva vällä.

RKM II 347, 346 (10) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast oll kõgõl sõna, tulel ka sõna. Kui lugesi, siis kistu är.

RKM II 347, 369 (4) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Näe, ussikurat on ka, sõna aitava. Ja kuulet neid sõnno, a aru es saa. Kui uss pures, oll tiädä, kohe läet. Naba paigast ära tõstetu, oll esi lugija, esi sõna: kidsile oll esi lugija.

RKM II 347, 380 (7) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Taani Paaliste, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ristipäiva puid ei lohuta.

RKM II 347, 382 (15) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Taani Paaliste, 81 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Ehitusmaterjali piat lõikama, kui puu on surnud. Kuu es tähenda.

RKM II 347, 446 (2) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Alide Raudberg, 84. a. (1980) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui tooming õitsema hakkab, siis kartult maha panna.

RKM II 347, 446 (3) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Alide Raudberg, 84 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui õunapuu õitseb, siis kurki teha maha.

RKM II 347, 480 (15) < Räpina khk., Räpina al. - Aare Väljaots < Elise Parman, s. 1895 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui roots siin oli olnu. Siis rootsi kuningas oli löönu noore männa latvapidi maa sisse ja öelnud: "Kui sii mänd kasvama lätt, sis ma tulen kord tagasi." Ja mänd läks kasvama. See mänd on siin lähedal, Räpina tee ääres.

RKM II 347, 499 (22) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Mino esa kõnel, et Parrapalolt minna Laaksaare poole tee veeres pidi olema vannu, suuri, jämesi puid. Üts puu olevat rootsikuninga pandud. Ku vanast sõda olle, siis rootsikuningal läts vankretelg katski ja sii oli puust. Rootsi kuningas pand selle püsti maa sisse ja ütel: "Mingu see puu kasvama ja saagu see maa ütskõrd tagasi võidetus!"

RKM II 347, 519 (7) < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Aare Väljaots < Ida Kaldoja, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui hunt karja tulle, sis pidi huntele uluma:
Tõhuhaa, võta vastu,
tõhuhaa võta vastu!
Sis hundid lätsiva minema.

RKM II 347, 526 (3) < Räpina khk., Suure-Veerksu k. (end. Lepiku k.) < Tartu-Maarja khk. - Aare Väljaots < Paul Laanemann, s. 1911 (1980). Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Salle Kajak 2007
Noorel kuul ei raiutud puid. Üks vokimeister ei võtnud kunagi puud maha vastu päikest. Alati pidi võtma päri päikest. Sis ei tule koisid sisse.

RKM II 347, 526 (4) < Räpina khk., Suur-Veerksu k. (end. Lepiku k.) < Tartu-Maarja khk. - Aare Väljaots < Paul Laanemann, s. 1911 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Noorel kuul raiutud puul tulevad mõrad sisse. Puu tuleb maha võtta vanal kuul.

RKM II 348, 11 (10) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Mahta Terepson, 77 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Siin Jaanimõisah om üts mänd. Rootslane olli istutanud ja kui vällä läts, sis olli löönu mõõgaga pooles ja ütelnu, et kui kasuma lähä, sis tule iks tagasi viil. Mänd läts kasuma aga roots es tule tagasi kedagi.

RKM II 348, 19/20 (1) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Alma Liske, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Linteh om üts suur pärn. Tolles kõneldas, et tuu om rootsiaegu istutatud. Seest õõnes ja suur vana pärna tükk.

RKM II 348, 32 (1) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Tani Lepon, 96 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Väiko Peetsoh om küll üks pettai. Sõatee olna sääl. Ütliva, et söö pettai om pant sinna sõa mälestuses.

RKM II 348, 32 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Tani Lepon, 96 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Väiko Veerskah tee ääres om pettai - Kahar-Pettai. Sõaaigu om istutat. Sääl sõavägi läits üle suu. Ütliva, et kuningas om istutanu. Sääl ei kasu änam midagi, nigu suurtii lätt üle soo.

RKM II 348, 37 (17) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Tani Lepon, 96 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Sannavihtu tetti sis, kui puuleht om täis kasunu. Kuust tähtsust es ole. Vanast käve vihakaupmees talust tallo vihtu müümah. Kuurma oll pääl ja sõitse ringi.

RKM II 348, 66 (10) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Odrakülvimine oll kui pedäja kasev londih oll. Lina külveti veel pääle toda. Sis nuu ähni või piho joba lauliva. Sis - et piho külvab lina.

RKM II 348, 67 (11) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81. a. (1980) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Kurgi istutamine olli sis kui kirsi õitsiva.

RKM II 348, 72 (1) < Räpina khk., Pahtpää k. - Erna Tampere < Kusta Koop, 76 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui mets hakkas lehte minema, sis hakati põlluga rühkma.

RKM II 348, 79 (2) < Räpina khk., Pahtpää k. - Erna Tampere < Kornelli Mähar, 65 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambapügamine tehti toominga õitsemise ajal. Vanal kuul kevade. Noore kuuga lasti lambad nurme, sis olli vill kah juba kasvand neile pääle. Vanasti üteldi ikka: noore kuuga nurmele, vana kuuga varjule.

RKM II 348, 160 (20) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Heleene Viirand, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kurekülas olli kah üts mälestuse mänd sääl üteh mäe otsah.

RKM II 348, 197 (3) < Räpina khk., Radama k. < Räpina khk., Võõpsu k. - Erna Tampere < Ida Näkk, s. 1886 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui kaua aigu vihma sadas, karjused laulsid:
Vii vihma Venemaale,
Venemaal vilja kuiusse,
Saaremaal sanna palasse.

RKM II 395, 38 (8) < Võnnu khk., Võnnu al. < Räpina khk., Meelva k. - Mall Hiiemäe < Hilda Paabo, 73 a. (s. Jaagund) (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu isa selet, et seal Meelval ollu üks vanamees, kel ollu ussisõnad. Ta oli kutsund rukkiväljast hulga usse välja sinna kokku ja öelnud siis: „Tublid poisid!“ ja lasknud tagasi ka minna. „Minge nüüd tagasi!“
Isa rääkis, tema oli vist näinud, ma usun toda. Isa selet toda vanameest ja kas ta oli päikseloojangu ajal ollu või, kui ta kutsus.

RKM II 396, 66 (1) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Kõrvesillas põllu peal on hiiepuu. Ei luband seda kellegil puutu. Lapsena hirmutati: “Minge, minge sinna puu otsa, küll nõid tuleb, viib ära!”

RKM II 396, 68 (9) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Madispäeval ei tohi puid koju tuua metsast - ussid tulevad koju. No tõi vanamiis 24. veebruaril koju puid ja naabritüdruk tuli vastu ja ütles: “Näe, tapsime ussi ära teie väratil.”

RKM II 396, 76 (37) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Terikeste mäel on hiie pärn.

RKM II 396, 330 (18) < Võnnu khk., Pilpa k. - Anu Korb < Arnold Metsma, 83 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Kahe mehe peale olnu üks pruut. Kumbki pole jätnud oma. Vaene neiukene oli pooles võetu. Tollest saadik ongi Mõrsjaläte. Too on tee ääres kohe kui siit Räpinasse minna.

RKM II 396, 337 (38) < Võnnu khk., Pilpa k. - Anu Korb < Arnold Metsma, 83 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Salle Kajak 2009
Kus mets ligidal on, nagu Räpina poole Rahumäe mets, olevat kuused kõik riste täis lõigatud. Meil siin metsa ligidal pole, jäivad kõik monogrammid tegemata.

RKM II 397, 199 (24) < Võnnu khk., Kastmekoja k. - Kadri Peebo < Leeni Kadak, 75 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Seda mändä ole ma nännu. Räpina puul. Mänd om nelläst löödu. See tähendäs, et Rootsi valitsus tulep viil tagasi siia maale.

RKM II 451, 10/1 (15) < Laiuse khk., Võikvere k. < Krasnojarski krai, Räpina k. - Kadri Peebo < Leida Harak, s. 1928 (1992) Sisestas Salle Kajak 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Pühapäeva tööd meil ei tehtu suguki. Sel oll nii kõva karistus. Ükskord noorem vend küsis: Isa, miks pühapäeväl ei või puid lõhkuda? Isa ütles: “Noh, sa võid lõhkuda, ega Jumal ei tule sul kirvest käest ära võtma.”

RKM I 2, 35 (4) < Räpina khk., Tooste k. - I. Tolmusk < Artur Zingand, 40 a. (1943) Sisestas Liis Matsalu 2009
Asus küla , sai külale nimeks- Radomaa. Sääl oli palju huntisid, kellede silmad ööajal metsast välja hiilgasid= Silmimets

RKM I 2, 35 (5) < Räpina khk., Tooste k. - I. Tolmusk < Artur Zingand, 40 a. (1943) Sisestas Liis Matsalu 2009
Sääl oli vanasti Kase mets. Venelased, kalurid ja mõisatöölised nimetasid seda kesemetsa venekeeles- ? sellest sai ka ? nimetus eesti keeles- ?

RKM I 2, 36 (1) < Räpina khk., Tooste k. - I. Tolmusk < Artur Zingand, 40 a. (1943) Sisestas Liis Matsalu 2009
Vanal ajal olnud Räpinas palju pihlakaid- pihlaka salu. Kui pääle Põhjasõja Eestimaale vene töölisi toodi, nimetasid nad Räpinas pihlakkid loomulikult vene keeles- ? pihlapuu. Sellest tingitud ka Räpina nimi.

RKM I 2, 37/8 (1) < Räpina khk., Linte k. - I. Tolmusk < Gustav Kaavotsing, 76 a. (1943) Sisestas Triin Tasuja 2009
Maarja mägi - vana Aliri mägi Hiiest - 5 puud - on üks pärn veel alles:. V.l.2. Maarjamägi - Räpina-Kureküla tee ääres - on vana Katoliku usu surnuaed, praegust tuura auk - Räpina mõisa omanik hr. ?. Liinersi täienduse järele Dan. Kiuksan. Mäe nimetus Katoliku surnuaia nime järele Esimene surm maetud Maarja nimeline? Hiies olla elanud Maarja nimeline etteh??? palvetaja ? -
Hiide allo. Kan?ud ainelisi ohvreid. Umbes 200 m lõuna poole asub Loamägi. Nende kahe mäe vahemaal maa sees asub 2 pütti Rootsi Kulda. Gustav Kaarotsingi tõend - 76 a. sama Räpina Linti külas.
Maarjamäel võib ka Rootsi Vene sõja matuseid olla, kuna ta asukoht on sõj? Tee
Ääres - ju Kureküla Linnamäest ½ km eemal. Räpinast 3 km põhjapoole. Sama mäe veerul asus ka vanasti Seerika röövel - Haloponi Kõrts.
RKM I 2, 41/2 (3) < Räpina khk., Võõpsu al - I. Tomusk < Anu Hansing, s. 1858 (1943) Sisestas Triin Tasuja 2009 [puu]
3 m Räpinast 3 km Võõpsu ?lesrika poole.

RKM I 2, 42 (3b) < Räpina khk., Võõpsu al - I. Tomusk < Anu Hansing, s. 1858 (1943) Sisestas Triin Tasuja 2009
Selle nartu üle maantee lõuna suunas asub Räpina es?. lut. usu surnuaed - ristipalu. Kuna vastu surnuaeda asuvad Veene suurtükide - Rahurite mullakünkad - ??? - pushki mäed, siis on sellest tingitud ka ev. lut. usu surnuaia nimetus „Pruusimägi“
Niisiis kaks nimetust - Ristipala ja Puuski mägi.

ERA II 218, 83/7 (4) < Rakvere l. < Vastseliina khk., Orava v. - Meta Moorberg, Rakvere Kaubanduskeskkooli õpilane < Emilie Moorberg, 42 a. (1939) Sisestas USN
Ristimänd.
Minu ema jutustas minule, et kui tema oli 8aastane, siis jutustas tema ema temale. Räpina mõisast umbes viie versta kaugusel kasvab maantee ääres suur, sirge mänd.
Ühel suveõhtul läinud seda teed mööda keegi rändkaupmees. Ta sammus ja sammus. Järsku kargas maantee kraavist keegi mees ja kargas noaga kaupmehe kallale.
Kaupmees ehmus sedavõrd, et ei suutnud mitte karjudagi. Tundmatu mees lõi talle noaga rindu ja kaupmees langes kohe surnuna maha. Siis võttis röövel kaupmehe taskust rahakoti ja sammus rahulikult maanteed mööda edasi jättes kaupmehe verest nõrretava keha teeäärde maha.
Järgmise päeva hommikul vara läksid talutüdrukud ja poisid mõisa heinale. Äkki kargas keegi tüdruk, kes oli sammunud teiste eel tahapoole ja karjatas. Ta oli näinud teel lamamas vereloigus meest. Sellest teatati kohe mõisa. Nagu kulutuli levines see jutt kõikjal.
Et keegi ei teadnud kes kaupmees oli ja kust pärit, siis kaevati selle suure männi alla auk ja mees maeti sinna. Külarahvas unustas selle vahejuhtumi ja igaüks läks oma tööle. Mänd aga oli siiani sirgelt kasvanud, nüüd aga paari aasta pärast oli mänd oma ladva ristitaoliselt kasvatanud ja ei kasvanud pääle selle enam. Männi latva jäi rist mälestuseks röövli ohvrile. Sellest ajast pääle nimetati seda mändi "ristimänniks".

ERA II 150, 400 (143) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < vanematelt inimestelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Uskumused ja kombed.
Tarbepuu raiu vanal kuul, sis ei vaglutata är.

ERA II 150, 408 (74) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui leht puust lätt inne mihklepäivä, sis lätt kevajä lumi maast inne maarjapäivä.

ERA II 150, 408 (75) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui leht puust lätt varra, sis tulõ lühkene süküs.

ERA II 150, 409 (79) < Räpina, Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui puuleht oktoobrekuul viil kavva puuh om, sis tulõ lämmi ja pehme talv.

ERA II 150, 409 (85) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kanva kuusõ jõulu aigo lumõkuurmat, om tõsõ suvõl põllul pallõ vilikuurmet.

ERA II 150, 411 (103) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Kui keväjä rühk mõts lehteminekuga, sis piäd põllumiis rühkmä külviga.

ERA II 150, 412 (111) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui uibo õitsese, sis külvä kesvä, kui pedäjäkasvo loogan omma ja kodaja tolmasõ, sis külvä tatreko.

ERA II 150, 412 (112) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Kui kuusõ kasvo joba kasuma nakasõ, sis külvä kaara.

ERA II 150, 413 (115) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui lepil pallõ nuure urbõ om, sis tulõ hää tatreku-aasta.

ERA II 150, 414/5 (130) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Tarbepuudõs raiu talvõl - need puud, mis talvõl rohelise omma nigu kuus ja pettäi, noorõl kuul; tõisõ puu nigu kõivo, tammõ, vahtra, jalaja jne. vanal kuul.

ERA II 150, 415 (131) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Om pihlõl sügüse pallö marjo, sis saa vihmanõ süküs.

ERA II 150, 428/9 (7) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Siis tarvitatakse veel rikkiläinud haava puhastuseks pärna- ehk pähnasülti. Seda tehakse järgmiselt: võetakse ükskõik mis ajal, kas või kesktalvel, üks pärnaoks, kooritakse koor pealt ära ja kaabitakse koorealust mäiha külma vee sisse, see mäih läheb seistes ja ümber liigutates paksuks süldiks ja seda sülti pannakse haava peale, kisub kuumust ja palavikku välja.

ERA II 150, 429 (12-13) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Jooksva. Liikmed kanged ja valutavad, peaasjalikult enne ilmade sajuseks minekut.
Kadajamarjad leotatakse piirituse sees ja sellega võitakse valutavaid kohtasid.
Ka määritas kaseurva, kõivu-urva piiritusega. Kevadel korjatud kaseurvad leotatakse piirituse sees.

ERA II 150, 431/2 (28) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Kõht kinni. Keedetas pool peotäit tominga koort toobi vee sees ja juuas, see teeb kõhu lahti.

ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Haigused ja arstimisviisid.
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed ja ka pärnaõieteed.

ERA II 150, 432 (31) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867, Ann Tikker, s. 1859 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haigused ja arstimisviisid.
Kurgu kõrvetus ehk palotus. Ilmub nii kui palotav tükk kurku. Kui kõrvetus ehk palotus ilmub, siis võetakse tooreid tammetõrusid hästi peeneks tehtult sisse.

ERA II 150, 442/3 (67) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Mispärast on kattai kängu jäänu.
Kattai (kadakas) oll vanast niisama sirge puu kui tõisõki puu. Kui Jeesus risti lüüde, sis lüüde ta kadajast tettü ristipaku pääle. Kui Jeesus ristipakku kandse, oll tuu väega rassõ, nii et Jeesus mito kõrda ära nõrkõ, sis vandsõ Jeesus tuu puu är, millest timä rist oll tettü ja ütel: "Jäägu sa kiduras ja kängu, et sust inämb üttegi riistapuud ei saia tetä." Tuust saadik omgi kattai nii kiduras ja kängu jäänu.
Inne taivahe minekut sai jälke Jeesus kadajaga kokko ja alost ka kadajapuu mant taivahe minekut. Et ta kadajapuu mant taivahe läts, siske es anna ta kadajalõ inämb umma vanna sirgust ja illo tagase, vaid jätse kadajamarölõ tuu mälehtüses ristimärgi pääle.

ERA II 150, 443 (68) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Et kadajamaröl ristimärk pääl om, siis om kadajasuitsul seo omadus, et taga suitsetatas kaehtusi ja nõidusi. Kui kedäge är om kaehtõt ja sis kadajadega suitsetatas, sis om kaehtus kaonu. Kui kiäke eläjä vai vilä ära om nõidnu vai sõnonu ja ku kadajadega suitsetat, sis saava elajä terves ja viläikaldus kaos ärä.

ERA II 150, 443 (69) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Kui vastnõ tarõ tetäs, sis piät inne sisse elämä minekut kadajatega suitsetama kõik kotusse häste läbi, sis ei tulõ halva vaimu sinnä sisse elämä ja majarahvast tülütämä.

ERA II 150, 542 (172) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Peeter Lepp, 75 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Mispärast kibuvits om kängu jäänu.
Innevanast oll kibuvits olnu väega uhkõ ja torrõ puu, tal olliva olnu väega torrõ häelmo ja ka väega teräva nõgla küleh.
Kui vanast juudi Jeesust Rooma kohto ette veivä, sis teivä nimä tallõ kibuvitsakrooni pähä ja lõiksiva kroonis kõigõ terävimpe okastõga ossõ, et nuu häste tsuskasiva ja vallu teessiva. Kibuvitsaokastõ käeh kangõt vallu tundõh needse Jeesus kibuvitsa ärä. Tollõst aast pääle omge kibuvits nii kängu jäänu.

ERA II 156, 212 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras, 62 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), redigeeris Kadi Sarv
[15] Rebaseid soovitavasse kohta meelitada.
Võia saapatallad rasvase sealihaga, mida tule peal on küpsetatud, ja tee peale harvakult tuleb visata väikseid tükikesi küpsetatud ja meega võitud seamaksa. Ja vea küpsetatud kassi, kel nahk seljast ära on võetud, köie otsas selle kohani, kuhu rebast tahad meelitada. Siis tee peenekstõugatud klaasist ja hakitud lihast kuulikesed ja pane nad maha.

ERA II 156, 215 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < M. Jänes (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Rohi verevaigistamiseks.
Selleks võetakse pärnapuu pungadest väiksed mustad terad, antakse nendest verd jooksjale sisse 3 ehk 5 tk. ja kohe sellestsamast silmapilgust jääb verejooks maha.

ERA II 156, 261 (387) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui hau ragomisega kirvõlõ sinitse joonõ pääle jääva, sis nakas sadama.

ERA II 156, 267 (467) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui puuraa põvvaga vett tsilgussõ, sis nakas kolmandal pääval vihma sadama.

ERA II 156, 267 (468) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui ristikhäina ja puulehe longuh ja närvä omma, sis tulõ kolmandal pääväl pikset.

ERA II 156, 267 (469) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui kuusõossa tuhakarva halli omma, sis tulõ kolmandal pääval sado.

ERA II 156, 268 (471) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui toomõ häitsese 2 nädalet, sis om süküst kats kuud, häitsese na kats-kolm päiva, tulõ sügüse rutto lumi maaha.

ERA II 156, 269 (479) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui sügüse kõivolehe hilda puu otsah omma, sis omma muutliku ilma kõik talv läbi.

ERA II 156, 271 (505) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Lätt mõts rutto lehte, piäd põllumiis katõ käega külvmä.

ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma, neil päivil om hää külvä.

ERA II 156, 272 (518) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Aiavitso tuu vanal kuul, sis saisva kavvõmb.

ERA II 156, 272 (519) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõglapuu rao noorõl kuul, vanal kuul kõitas är.

ERA II 156, 272 (520) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.

ERA II 156, 272 (521) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lehtpuu rao vanal kuul, sis om kõva.

ERA II 156, 272 (524) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui uibo häitsemine katõ kuu sisse trehväs, sis saa pallö ubined.

ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui mesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivimulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 245, 433 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Miina Siilivask, vanaema (1939) Redigeeris USN
(Vanapagana lingukivi)
Labasaare soo pääl asub suur kivi, mida kutsutakse Vanapagana lingukiviks. Vanapagan läinud kord hingi varastama. Olnud täiskuu aeg ja kuu paistnud väga heledasti. Vanapaganal läinud hing täis, et inimesed teda vast näevad. Ta võtnud põllult suure kivi ja pani lingu pääle. Keerutas paar korda ümber pää ja viskas. Kivi lendas kuni pilvedeni ja kukkus kaugele Labasaare soo pääle. Vanapagan nägi, et kuu mahaviskamisest midagi välja ei tule ja et kuu ikka veel paistis edasi, läks ta ära oma koopasse.

ERA II 245, 483 (6) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Leevi vallas olevat kivi, millele raiutud päike ja ladina keele kahe number. Sinna peidetud vanasti kunagi kuld ja hõberahad. Kuid keegi ei ole leidnud ja mis tähendavad päike ja number, ka seda ei tea keegi kohalikest elanikest.

ERA II 245, 495 (15) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Veriora vallas Süvahavva külas elanud vanasti üks rätsep, rahvas rääginud sellest rätsepast kartusega, sest tal olnud palju varandust. Nimeks ristinud Must, sest tal olnud musta verd. Rätsep pidanud palju mesipuid ja raha peitnud tarru, kartes, et toast keegi ära riisub. Kord, kui kuulnud, et ümbruskonnas on kahtlasi isikuid, lasknud raha kõige taruga maa sisse, oma elukoha lähedal olevasse Jaanimäesse, raha olnud siis juba taru täis. Pärast seda surnud rätsep, kellelegi avaldamata oma rahapaika. Nii pidavat veel praegugi raha taruga leiduma Jaanimäel maa sees.

ERA II 245, 519 (6) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k., Kasemäe t. - Eha Pille, Süvahavva algkooli õpilane < Samuel Soha, 85 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kui Sakalast rootslased viimast korda välja läinud, oli murdunud kuningal teel vehmer ära. Kuningas löönud selle maa sisse latvapidi ja ütelnud ise, et kui see puu kasvama läheb, siis saavad veel kord rootslased eestlaste üle valitsejaks. Aga see kask olevat kasvama läinud. Ta olevat altpoolt palju peenem kui ülevalt poolt. Ja see kask kasvab vast praegugi, kui keegi pole teda mitte maha lõiganud.

ERA II 245, 527 (10) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k., Kasemäe t. - Eha Pille, Süvahavva algkooli õpilane < Samuel Soha, 85 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Süvahaval arvatud vanasti kulda või raha peidetud olla Suure mäe külge. Mäest 7 Rootsi mõõgatäit allapoole kasvanud kaks väga suurt kaske. Need kased on ammu juba ära lõigatud ja kännudki kadunud. Nende juurte all pidigi peidetud vara olema. Ka arvati sääl kohas Kalmatemäe otsas olla kulda, kus see aknaruuduga kivi oli olnud. Aga selle kivi õiget asukohta pole teada, kuskohas ta alguses oli olnud. Muidu võibolla oleks keegi kaevama hakkanud, aga ei tea, kui sügaval on.

ERA II 245, 533 (1) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Pääsna küla elanik Palo-Paap käis oma naabriga Tallinnas voori pääle. Nad juhtusid kokku ühe vana soldatiga, kes päris meestelt, kus nad elavad ja kes nad on. Kui ta nüüd teada sai, et nemad elavad Ruuna-Palo lähidal, hakkas soldat mehi paluma, et nad viiksid teda Ruuna-Palo pääle. Tema olevat sinna sõja ajal raha peitnud ning märgiks istutanud männi pääle ja mõõgaga raiunud ladva maha. Mehed võtsid soldati kaasa. Vahepääl hakati kõrtsi juures hobust söötma. Nüüd pidasid nad nõu kokku, et mis me sellest vanast soldatist õige veame, me võime ju ise ka selle raha säält välja kaevada ja nad jätsidki ta kõrtsi juure maha. Kui nad kodu tulid ja suvel seda raha otsima hakkasid, ei leidnud nad niisuguse märgiga kohta üles.

ERA II 245, 534/5 (2) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kord tuli Palomõisa metsaülema ette kaks venelast ja tahtsid lodja ehitamiseks osta oma valiku järele puud. Ka raha maksid nad metsaülemale. Metsaülem andis metsavahile teada, et lasta korjata, millist puud nad tahavad. Metsas nad ei leidnud sobivat puud ja nad läksid niikaua, kuni said Praalisse. Sealt nad leidsid ometi sobiva puu. Nüüd lõigati puu maha ja venelased hakkasid pukkjalgu tegema, et nad lõikavad ka kohapääl laudaks. Metsavaht, kes kaasas oli, lahkus ka meeste juurest. Pärast seda märgati, et puu oli sinnapaika jäetud ja ka pukkjalad olid tehtud, kuid mehed oli kadunud jäljetult. Puu kõrval oli olnud kaevatud auk ja rahvas arvasid, et venelased said säält raha. Vanarahvas räägib, et Praalis olnud vanasti üks rikas peremees, kes raha sinna matnud. See asukoht näitab veel praegugi, et sääl kord vanasti on elatud. Kuhu venelased raha panid, seda ei tea keegi.

ERA II 245, 577/81 (1) < Räpina khk., Jaama as., Linnuste t. < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Helju Kaareste, Räpina algkooli õpilane < Eduard Kaareste, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Jutte Jaamamõisa pedäjäst
Räpina vallas Jaama asunduses om Häide mäel vana petäi. Rahvas kõnõlõs, et tollõ pedäjä om iustanu Rootsi kuningas latvapiti maa sisse. Esi ütelnü: "Kui see petäi kasuma lätt, siis saasõ see riik veel kõrd Rootsi valitsusõ ala."
Tollõ pedäjä ala olõvat panto sõja aigo hulka kulda ja Rootsi kuninga tütär tapõto sinnä mano, ta pidävät hoitma toda kulda. Ega saja aastä peräst tä tulla maa pääle. Kui tälle siis keäke midäke ütles, päses tä tollõst needusest ja and oma päästjalle kõik tuu kulla.
Räpina paberivabriku omaniku kutsar Krõsman sõit kolmõ hoõsõga ööse üle Häidemäe. Pedäjä kotsele jõudõh es läävä hobõsõ pedäjäst müüdä. Kutsär tull vankrest maaha ja vidi hobõsõ suurest kinne pidäden pedäjäst müüdä. Hobõsõ norsksevä ja pelksevä. Kui müüdä sai, kai kutsär, et pedäjä ossa pääl istõ valgede rõõvastõ ja pikä hiusõga naane.
Peräst tulnova tõõsõ meehega tagase, aga ei olõ inämp midäge nänno.
Üteö suvistõpüha hummugol läts üts naane kerkohe. Üle Häidemäe minnen nägi tä, et pedäjä kõrval sais valgede rõõvastõga, pikä hiusõga naane ja suge pääd. Kerkohe minejä naano pelgämä ja lännö rutto müüdä. Kui tä müüdä saanü, naano pedäjä kõrval naane kõvastõ ikma ja ütelnu: "Kui sa mullõ olõs midäge ütelnö, olõs ma pääsnü sellest nõidusõst, aga et sa midäge es ütle, siis piä ma siin viil sada aastät istma.

ERA II 245, 611 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kassnurme külas on mägi, mida nimetatakse Kalevipoja sängiks. Tema suurus on mitu sülda.

ERA II 245, 611 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vedu vallas Toolamaa mõisa maa pääl soo ääres asub veel teine Kalevipoja säng. Järsk mägi. Iga sängi kõrval silmapesukauss, kus vesi alati sees seisnud.

ERA II 245, 612 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Redigeeris USN
Ülejärve metsas Kaarepere vallas on teine Kalevipoja lingukivi. Samal teekonnal Sortsile visatud. On suur kivi, 1,5 sülda kõrge. Muidu otsa ei saa kui redeliga. Justkui saun.
[Vt. HVM I, muist. 32 ja muist. 30 B, 50; sama ka ERA II 247, 89 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v. - A. Hiietamm < Adele Hiietamm, 46 a. (1939)]

ERA II 245, 613 (8) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Saadjärv olnud ennem Pupsavere küla soos. Ühel päeval teinud heinaline Saadjärve praegusel kohal heina. Seal olnud ka vana Äksi kirik. Äkki läinud suur hall härg ja hakanud heinategija saadusid laiali ajama. Heinaline seda nähes võtnud reha ja löönud härjale. Sealsamas vajunud hall udu veena ja suure kohinaga maha ja matnud heinalise ühes lähedalasuva kirikuga oma alla. Poleks see heinaline härga löönud, siis oleks Saadjärv edasi läinud härja kujul. Nüüdki veel kuuldavat uueaasta ööl vana Äksi kiriku kella löömist ja nähakse vees tulesid vilkumas.

ERA II 245, 619/20 (14) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tallinna postmaantee ääres Tormimäe otsast 1910. a. ära viidud kast rahaga. Arvatavasti oli see pandud enne Põhjasõda. Kast oli maanteekraavi ääres kivi all. Kast oli suur: 2 jalga pikk ja 1,5 jalga lai ja 1,5 jalga sügaval. Äraviijaid ei tuntud, arvati olevat rootslased, sest ei tuntud ka keelt. Kasti ase on praegugi alles.

ERA II 245, 620/1 (15) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Oleviste kirikut Tallinnas ehitas meister Olevist. Kui ta hakkas ehitama, siis keegi ta nime ei teadnud, kuna ta ise rääkis, et kui keegi ta nime teada saab ja teda nimepidi hõikab, siis ei saa kirik kunagi valmis.
Juba hakanud kirik valmis saama ja meister värvinud juba torni katust. Sääl läinud üks sant mööda meistri korterist. Naine istunud maja trepil, hoidnud last ja laulnud: "Tule koju, Olevist, too lapsele saia." Sant läinud ka kohe huvitatult vaatama, et kas saab juba kirik valmis. Näinud aga: torn on mere poole viltu ja hüüdnud värvivale meistrile: "Kuule, Olevist, torn on mere poole viltu!" Nagu seda saanud ütelda, nii meister kukkunud tornist alla maa peale, madu karanud suust välja ja kerinud ennast rinde peale, nagu seda võib näha veel praegugi.

ERA II 245, 623 (21) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Tartu l. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < August Hiietamm, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vastse-Kuuste vallas Poti talu maa peal on pedajas, mida nimetatakse Karupedajaks. Nelja meetri kõrgusel on sisseraiutud ase, kus mees olnud sees ja karusid püssiga varitsenud. See olla elanikkude jutu järgi mitmesaja-aastane puu.

ERA II 245, 641 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k., Soolombi t. - Klaara Kaldmäe, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Emiilie Kaldmäe, 49 a. (1939) Redigeeris Mare Kalda
Räpina metsa ääres suurel kivil on pääl saapajälg. Räägitakse, et sinna kivi lähedusse olevat peidetud vanasti kastitäis kulda. Seda on käidud juba otsimas ja olevat suure raudoraga torgitud küll maasse selle kivi ümbruses, aga senini pole leitud.

ERA II 245, 650 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k., Juusaare t. < Räpina khk., Räpina v., Raadama k. - Enn Sultron, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Joosep Häidrits, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpina v. Võru-Räpina maantee ääres Sillapää metsa ääres suurel kivil on näha kingajälg. See jälg olevat ingli jälg, selle kivi all on peidus hulga kulda. Kuld saadakse siis kätte, kui jälg kivilt kaob.

ERA II 245, 653 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k., Juusaare t. < Räpina khk., Räpina v., Raadama k. - Enn Sultron, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Joosep Häidrits, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Võhandu jõe kaldal Reo külas on kõrge paekalda sees auk. Räägitakse, et auk tagapool laienevat. Koopas olevat rauast kangasteljed sees, telgede all olevat mitu kullakangi. Kes need välja toob, saab omale, seda kulda aga valvavad esivanemate vaimud.

ERA II 245, 657 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Võika as., Niidumäe t. < Räpina khk., Räpina v., Tobraotsa k. - Valter Lehiste, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Hindrik Lehiste, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Sõukandi ja riigimetsa ääres asub kivi, millel on saapa jälg ning kutsutakse sellepärast saapakiviks. Teatakse, kui sammuga kuhugipoole mõõta, on kulda ja raha olemas maa sees.

ERA II 245, 657/8 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Võika as., Niidumäe t. < Räpina khk., Räpina v., Tobraotsa k. - Valter Lehiste, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Hindrik Lehiste, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpinast Leevaku poole minnes Räpina Jaamamõisas asub Häidemäe petäi, kelle Rootsi kuningas istutas ja pääle selle löönud mõõgaga neljalt poolt ja praegugi on mõõga jäljed alale. Kord on nähtud sealt välja tulevat üht ilusat neitsid, pika juuksega. See oli ühel jaanipäeva hommikul, tulnud ta kirikurahvale vastu ning küsinud: "Kel on võtid tarvis?" ning pakkunud igaleühele. Keegi ei ole võtnud vastu. Oli puhkenud nutma ning lausunud: teda ei päästa keegi ära, ning läinud tagasi.
Praegugi seisab petäi alale võimsalt ja tugevalt.

ERA II 245, 661/2 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k. - Herta Öösalu, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Anna Ilumets, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tobre juures on üks mänd ja seal on üks kivi, ta kuigi suur ei ole. Jõuluöösel käivad üks tütarlaps valgeis riideis, palja pääga, ja ilus suur juuks olevad tal. Ta istvad kivi pääle maha ja siis nutvad sääl, sugevad oma juust. Sinna vist olevad tema vanemad maetud ja kulda kivi alla peidetud. Kui temast keegi mööda läheb ja ta käest midagi küsib, ei vasta ta midagi. Ja keegi ei tohi kivi minna üles võtma, tema valvavad iga kord seal juures. Aga teda muidu ei näe kui jõuluöösel. Kui ta sinna jõuluöösel tuleb, siis kõik metskitsed karjuvad.

ERA II 245, 673/4 (1) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Liine Sabalisk, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpinasse minnes näevad kõik vasakpoolsel tee äärel võimsalt kohisevat suurt mända, millel on neli tugevat haru. Selle männi oli istutanud Rootsi kuningas. Mänd olnud veel väike, kui kuningas löönud ta mõõgaga pikuti neljaks. Ise ütelnud, et kui iga haru läheb kasvama, siis saan kord jälle selle maa oma valitsuse alla.
Männi elulugu ulatub kaugesse minevikku. Rahvas hüüab teda Häidemäe pedäjaks. Männi all olevat kullakelder, mida valvavat elusalt neetud tütarlaps. Viimane tulevat iga saja aasta eest jaanipäeva ööl kell 12 välja ja istuvat valgeis riideis ning ootavat, millal läheb keegi inimene mööda sealt. Kui see ütleb mõne sõna, siis pääsevat see valvaja vabaks, ja see, kes ütleb midagi, peab minema asemele. Kui ei ütle möödamineja midagi, siis see tütarlaps hakkavat väga haledasti nutma ja ütlevat, et nüüd pean ma kaua aega jälle ootama, kui näen mõnd inimest. Siis lähvat jälle tagasi puu alla ning ootavat jaanipäeva ööd saja aasta tagant kui lapsuke jõule.

ERA II 245, 705 (7) < Räpina khk., Toolamaa v., Leevaku k., Igame t. - Oskar Konsap, Leevaku algkooli õpilane < Amalie Konsap, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Peidetud varandus
Vanarahva jutu järele olevat maetud Rootsi varandust - kulda Häidimäe männi ligidusse. Selle koha pealt kaevama hakata, kust vana jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal männi ladva vari näitab.
Kaevamas käidud ei ole.

ERA II 245, 707 (8) < Räpina khk., Toolamaa v. - Oskar Konsap, Leevaku algkooli õpilane < Daavet Otsing, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Häidemäe mänd
Häidemäe mänd asub Räpina aleviku lähedal väikesel mäekünkal, mida kutsutakse ka Häidemäeks. See mänd oli rahvajutu järele Põhjasõja ajal Rootsi kuningas mõõga neljaks lõhki löönud, lausudes: "Kui see mänd kasvama läheb, siis saab see maa kord veel Rootsi valitsuse alla."

ERA II 245, 729/31 (8) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k., Kalti t. - Sulev Kald, Leevaku algkooli õpilane < vanaisalt, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Adolf Konsbergi maal, nimelt soos, millel pole peaaegu lõppu, asub üksik saar. Tema nimi on Soesaar. Mitmele-mitmele on unes näidatud, et minna säält kulda otsima. Sellepärast on mitmed seda saart kaevanud, nii et saare keskpaika on tekkinud madalik.
Kohalikul vanainimesel kästud (unes) punase äärega tanu pähe panda ja valge põll ette ja minna pühapäev pärast lõunat. Soos oli aga palju marjulisi. Siis läks eit öösel ja võttis ka teise inimese kaasa. Kaevati juba tükk aega. Siis läks teine naine eemale. Selle aja sees aga leidis teine raha ja oli nimelt panniga peidetud hauda. Ta ei saanud üksi seda välja ja kutsus teist appi. Nii kui hõikas selle nime - oli pann käest kadunud, ainult saba jäi ehmunud eidele pihku.

ERA II 247, 45 (15) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k., Mardijaagu t. - Heino Vabrit, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Mall Vabrit, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vanasti, kui eesti rahvas elas muistseid priiuse aegu, asus Voltveti Punapargis suurem pühapaik. Kümnete kilomeetrite kauguselt käidi seal ohverdamas ja tänupalveid pidamas vanaisale. Rahvas elas jõukalt, õnnelikult.
Kuid siis tulid lõunast raudrüütlid ristiga, võtsid maa oma võimu alla ja tegid rahva orjaks.
Kihelkonna vanem oli sel ajal Üllas Uudemeel, kes pärast raskeid taplusi hulkus metsades ja elas seal vabalt edasi.
Ehkki maksis ristiusu vaim, käidi ka salajas pidutsemas punapargis hiiepidu. Mängiti kandlel ilusaid lugusid ja tuletati meelde vanu häid aegu.
Ükskord ilmunud sinna ka Uudemeel, kõnelnud rahva esiisadest ja võitlustest saksadega. Ütelnud, et ükskord peab rahvas jälle vabaduse saama. Sama maa peab avanema ja ära keelama jõledad ristikandjad. Kuid alles siis, kui tekib uus usk, ainuusk kogu rahvaste peres.
Need olid ta viimased sõnad, siis tabas teda saksa piik ja naelutas puu külge...
Uudemeele tõotus on täidunud küllap sellepärast, et rahvas teda seitsesada aastat põlevana rinnus kandnud.

ERA II 247, 93/5 (9a) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vastse-Kuuste vallas Poti talu maa peal on pedajas, mida nimetatakse Karupedajaks. Nelja meetri kõrgusele on sisseraiutud ase, kus mees karusid püssiga olla varitsenud. See olla elanikkude jutu järgi mitmesaja aastane puu.

ERA II 247, 95 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Teine puu on Vana-Kuustes, Lalli veski maapeal, mida nim. Karl XII pedajaks. Seal olla ta kunagi lõunastanud ja Põhja-sõja ajal vene vägede liikumist jälginud, sest seal olla õige kõrge mägi.

ERA II 257, 275/89 < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Paulopriit Voolaine < Maarja Tilkson (Palleka Maarja), s. 1861 (1939). Kulka stipendium 1793/00-7L
38. Peipsi lodjandusest.
Lotje valmistati peaasjalikult Podlipka (Podlipje) külas, mis asus Peipsi kirdepoolsel kaldal Oudova maakonnas. Kogu Peipsi ranniku lodjamehed käisid siin lotje ostmas. Näit. Võõpsu alevi elanik Jaan Ritsing, s. 1861. a. Kahkva vallas Räpina khk., ostis Podlipkast lodja, millesse ta võis mahutada nelituhat puuda kraami, makstes selle lodja eest üheksasada rubla. Lodi oli ühe aasta juba tarvitusel olnud. Podlipkast osteti ka lootsikuid. Tuli keegi kaugemalt ostma lootsikut ja seda ei olnud, siis hakati kohe seda tegema. Lootsikulauad hoiti tagavaraks. Tuli ostja õhtul, siis tehti tema jaoks öö jooksul lootsik valmis. Podlipka lootsikuid läks Võõpsu meeste kaudu isegi Võrusse. Lodja ehitusmaterjaliks oli männipuu; vähesemal mõõdul tarvitati ka kuusepuud. Podlipka küla ümbrus oli rikas männimetsade poolest, ja kuna siin oli järve laht, kus oli väga hea lotje hoida tuule varjus, seepärast oligi lotjade ehitamine siin arenenud kogu küla elanikkude juures. Suurimad lodjad olid Vasknarva venelasil. Nende lodjad võisid kanda 12.000 puuda. Nad olid 10-11 sülda pikad ja 6 sülda laiad. Ka Mustvees oli üks nii suur lodi. Väikseim lodi võis kanda oma peal ükstuhat puuda.
Peipsi lodjameestel oli suurimaks kaubavedamise kohaks Tartu, kuhu tuli tihti kokku kahesaja lodja ümber. Remja jõest (ida pool Peipsit) tuli muuseas Tartusse poolsada lotja. Vaid Mustvee lotje ei olevat J. Ritsing kunagi näinud Tartus. Tartust veeti lotjega poodikaupa: soola, suhkrut, heeringaid, petrooleumi ja viina. Tartusse veeti igaltpoolt puid. Peale selle veeti näit. Räpinast lotjega paberit, küna Räpinasse veeti riidekaltse, räbalaid paberivabriku jaoks. Piirisaarelt veeti Tartusse sibulaid ja kalu. Tartu järel oli Pihkva suuremaks kaubavahetuse kohaks. Pihkvasse veeti linu, takkusid, linaseemneid, harva ka rukkijahu. Mehikoormast veeti kuivatatud tinte, Räpinast paberit jne. 1918. a. veeti Pihkvasse ka kartuleid. Pihkvast veeti välja lotjega sama poodikaupa, mida Tartust. Peale selle aga saelaudu, sest Pihkvas oli suur lauavabrik. Siis veeti välja veel savikausse ja -potte. Kraamivedamise eest said lodjamehed vene ajal: kaks kopikat ühe puuda soola pealt, kolm kopikat petrooleumi ja heeringa puuda pealt, 2-3 kop. suhkru ja linaseemne puuda veo eest, 4-5 kop. ühe puuda paberi pealt, kui paberit oli vähesel mõõdul; kui aga paberit oli suuremal arvul, siis maksti ühe puuda veo eest 2-3 kop. Ühe puuda räbalate veo eest maksti 4-5 kop., sülla puude veo eest üks rubla.
Kui kraam oli lodjale laotud peale, läks lodi teele ükskõik mis päeval. Peaasi seisis tuules. Põhja tuulega läks näit. Võõpsust lodi Pihkvasse, kuhu sõit oli alati kergem kui Tartusse. Tartusse sõitvad lodjad pidid tihti Piirisaarel ja eriti Emajõe suus, Praagal, peatuma. Tormiga seisis Piirisaare lõunapoolses järve lahes, mille nimeks on Mees (gen. Meesi), tihti 40-50 lotja. Need olid suures enamuses venelaste lodjad, sest Piirisaare eestlased olid maaharijad. Tuulevarju tulid eestlastest lodjamehed Võõpsust ja Mehikoormast. Võõpsus oli neljal-viiel eestlasel viis-kuus lotja. Kord oli Võõpsu külas ühel setul ka lodi. Mehikoormas oli ühel eestlasel lodi. Üldiselt said eestlased venelastega hästi läbi. Kui eestlased lasksid oma lodjad Piirisaare alla ankrusse, tuli venelasi eestlaste lotjade peale jutlema. Eesti poisid läksid venelaste lotjade peale lõõtspilli ja laulu kuulama. Samuti läksid vene poistega saare peale tüdrukute juurde.
Mõnel venelasel oli lodja peal kogu pere. Kõige vähemalt pidi olema kolm inimest. Kui oma perejõudu ei jätkunud, siis palgati meesjõud. Muidu oli peremehel tihti naine ja tütar kaasas. Juhtus, et lodjaga oldi teel kolm nädalat. Kui lodi oli ankrus, siis õngitseti kalu või püüti neid võrguga. Süüa keedeti lodja pära ruumis, mille nimeks oli peräsäks, kus oli pliit. Siin magati külma ilmaga. Sooja ilmaga magati nõnasäksas. Kummaski ruumis oli säng, mis oli tehtud lodja külge löödud laudadest nagu palatka.
Pliit või ahi oli tehtud savist. Ka korsten oli savist või plekist. Vaid kord poolesaja aasta kestel jõudis Jaan Ritsing Võõpsust 23 tunniga Tartusse, ilma et purjet maha lasknuks. Tal oli lodi vaid ühe purjega. Kui ei tahetud Emajõel aega viita vaikse ilmaga, siis veeti lotja köitega enda järel edasi. Selleks köideti üle õla ja rinna riie. Ka tuulega oli tarvis mõne jõekõveruse pärast lotja enda järel edasi vedada.
Tartus, kus seisis ankrus sagedasti 200 lotja, oli lodjameestel kõige huvitavam elu. Käidi kõrtsides, lõbumajades ja hilisemal vene ajal kinodes. Alates 1918. aastast hakkab lotjade arv Peipsi peal vähenema. Aurulaevad tõrjuvad lodjad eest. 1918. a. piirdus lotjade arv ka seetõttu, et Peipsi sai sakslaste ja venelaste kokkupõrgete piirkonnaks. 1918. a. purjetas Jaan Ritsingu lodi Piirisaarest Võõpsu poole. Korraga avasid sakslased lodjale kuulipildujast tule, venelased Honivalt. Lodjas olijad pugesid lodjapõhja räbalate kottide varju. Lodi liikus neli kilomeetrit omapead lõuna poole. Kuulid purustasid lodja niivõrd ära, et ta muutus sõidukõlbmatuks ja sai põletuspuudeks. J. Ritsing enam uut lotja ei ostnud ega lasknud teha. Eesti iseseisvusajal ehitati muuseas üks lodi Võõpsu alevi lähedal Beresje külas. Kuid tolle lodjaga ei olnud midagi teenistust. Praegusel ajal on peaaegu kõikidest veel sõidukõlbulistest lodjest saanud paarkad. Paarka on purjeta ja mastita lodi, enamasti ilma katuseta. Ta köidetakse aurikule taha. Nendega veetakse praegusel ajal puid ja telliskive.

ERA II 257, 308 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - P. Voolaine < Liine Tooding (1939) Sisestas USN
Tütregul sai lats. Timä tahtse haava varjo minnä, a haav es lasõ varjo. Tütrek ütel:
Saagu sa, haav, värisemä,
haavalehe' habisõma!
Tuust saani värisese kõgõ haavalehe', olko kas vai kui väikene tuulõlõhnakõnõ.

ERA II 257, 308/9 (28) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - P. Voolaine < Liine Tooding (1939) Sisestas USN
Jeesusõ ristipuu ol´l' kadajast. Selle om kadaja mar´al rist pääl.

ERA II 262, 375 (543) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui sügüse mõts rutto kõllatsõs lätt, sis tulõ varajanõ kevväi.

ERA II 262, 377 (556) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas Kristiina Rüütli (1999)
Kui kõiv kõrraga lehe maaha aja, sis tulõ lumi rutto.

ERA II 262, 387 (639) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui puu rootsu põvvaga vett tsilkoma nakassõ, sis nakas kolmandal pääväl sadama.

ERA II 262, 387 (641) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui kirsilehe punatsõs läävä, sis tulõ lumi maaha, inne ei olõ lummõ uuta.

ERA II 262, 387 (642) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui lehe ei tahava puust är minnä, sis tulõ pikk ja külm talv.

ERA II 262, 387 (643) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui suvõl mõts kohisõs, sis tulõ vihma. Kui talvõl mõts kohisõs, sis tulõ sula ilm ja sado.

ERA II 262, 387 (644) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Lätt sügüse mõts rutto kõllatsõs, sulas keväjä lumi rutto ärä.

ERA II 262, 387 (645) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Kui oktoobre kuu mõtsa ärä puhastas, tulõ pehme võito talv.

ERA II 262, 387 (646) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Pallö pähklet ja tammõtõhvo, kuulutasõ tõõsõ aasta vilärikkast suvvõ.

ERA II 262, 387 (647) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Kui pihlakel om pallö marjo, saa vihmanõ süküs.

ERA II 262, 388 (648) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Mis aigo talvõl mõts om vangeh, tuu om puu kardsaga katõto, tol aol suvõl vili põllu pääl om kinni, ei kasu.

ERA II 262, 404 (777) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Ehitüs puu rao vanakuu kuivaga, sis hoonõh pitä kovva vasta.

ERA II 262, 404 (778) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Riistapuu rao noorõl kuul, sis ei lüü koitet sisse.

ERA II 262, 480 (612) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Vanakuu kuivaga raotas ehituspuu, sis ei koitita ja ei lüü mädanikko huunõlõ külge.

ERA II 262, 480 (615) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Kui haab talvõurva maaha lask, sis tulõ joba külve alata.

ERA II 262, 480 (616) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Kui mõts rutto lehte lätt, piät põllumiis külviga ruttama, kui mõts aiglasõlt lehte lätt om ka põllumeehel külviga aigo.

ERA II 262, 511/2 (7) < Räpina, Leevi v. Tuudipalo - Daniel Lepson (1980) Sisestas Kadri Selge 2001
Kui müristäs ja välku lööse, sis tettäs rist ette hindäle käega, et pikne külge ei lüüsse. Kui müristäs ja pikne väläh om, sis ots vanahalv hindäle varöpaika, sest pikne vanna halva ei salli ja püüd alate sinnä lüvvä, koh vana halv om. Kui muialö pakko ei saa, sis ots timä hindäle inemiste mant varjo. Kui rist pag. 512 hindälle ette tettäs, riste vanahalv pelgäs, sis sinnä tä ei tulö, koh rist iih om.

ERA II 262, 552/3 (32) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui lehem veri kusõs sis võta 9 sõrmõjämmuüst ja pikki pihlõ pulka jo lüü ristemiise sinnä kotsele maa vai sita sisse pistö, kohes näet esimäist kõrda et lehem verd kusõs ja sis jõis verekusõmine moaha.

ERA II 262, 553/4 (35) < Räpina, Veriora v., Kirmse - Daniel Lepson (1989) Sisestas Kadri Selge 2001
Kui pikne väläh om, sis hüvväs riste tuuperäst ette, et vanakurja hindä mant ärä aia pag. 554. pikne lüü alate vanalõkurälõ pihta ja nii lüü pikne ka inemisele külge. Kui pikne väläh om ja parembat peido paika vanakuräl ei olö, sis tulõ timä inemise mano peito.

ERA II 262, 555/6 (2) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
2) Misperäst tammõl talvõl vana lehe küleh omma? Too oll ütskõrd vanailma aigo, kui jummal veel maa pääl käve, siss läts vanakuri jumala mano ja nõudse jumala käest, et jummal ka ütskõrdke timä tahtmist võtasse kuulda ja täütä. Jummal lubas vanakura tahtmist täütä siss, kui kõik puu omma lehe maaha ajanova. "Ja kui too aig om tulno, sis võit tulla uma sooviga, ja too saa täädetüs."
Et jummal vanakura tahtmist üldse täütä es taha, siss määras timä tammõ lehte kanma keväjäni ja niikavva, kui noorõ lehe jälke vahtsõst külge kasussõ. Kui kõik tõõsõ puu lehe külest maaha aiva ja tamm uma lehe külge jätt, sis lats vanakuri tammõ pääle vihatsõs ja nakas noid kah maaha pesmä, aga siske es jõvva. Toostsaani omma tammõlehe alate talvõl kakõno ja mulklise.

ERA II 262, 555 (1) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Mispärast haava lehe värisese.
Haavalehe värisese tuu hirmu ka häbi peräst et Juudas Iskorjot, kes Jeesusõ ärä möi, poi peräst hindä haava külge üles.

ERA II 265, 559 (4) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Küttik < Viido Kliimand, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kadajamägi
kadajamägi olnu järve veeren ja, selle mäe päl elli suur karu kes olnu väega tark ja timä kasutõgi sinnä mäe pääle kadaja ja nii nakati timmä kutsma kadajamäest

ERA II 265, 561/3 (6) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Küttik < Viido Kliimand, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Keskmine saar.
vanast olnu praegutsõ Saksa talo mann küla ja ka Meerapalon küla ja katõ kulä vcahel olle üts suur saar. Mile mano tollõ tämmõ külege puudu üts mõtsavaht üles muutoki salaküttr puuld ja tallõ mõtsavahi heng käävät egal ütel tük maad takankes säält müüdä juhtus minemä vana aasta õdagu.

ERA II 265, 563 (7) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Küttik < Viido Kliimand, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kaupa saar.
Suurõ Rootsi sõe ajol olle elänu Kuupasaarõ pallo ruudslasi suurtõ kuupõ seen noid kuupõ om viil põrõllaki sääl. ja sinnä olõvat matõ tu pallo kulda

ERA II 265, 573 (15) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Küttik < Viido Kliimand, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Varandus Piirinina Tamme all.
Tuu tamm om praegu viil sääl Vanal ajal olle sääl elämä katelänikku ja säält tammõ alt olõvat vana Hilbo Gusta lüudnu puuda hõpõt, muud ei tiiä säält midägi

ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - Evald Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940) Sisestas USN
Peipsi järvel om suur kivi, mis väikse vii ajal om nätä vii pääl. Tollõ olle Kalevipoeg visanu.
Kalevipoeg ja Vanapagan om lännüvä võiki kivi viskama Toomemäe päält. Vanapagan om visanu
oma kivi Ihastele, aga Kalevipoeg viskas Peipsi järve. Küll olevat otsnu Vanapagan oma kivi ligidalt Kalevipoja kivi, aga ei leidnud.
Seda kivi nakati kutsma tolle pärast Suurkivi, et ta om väega suur ja viskaja olevat olnud ka väega suur.

ERA II 265, 597/9 (8) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Laaksare tammõ oma esi kasunu. Noid om olnu kolm tükkü. Nime omava na saanuva tollõ talo perremehe nimest. vanast kui rahvas pakan olle siis om käidud sinnä ohverdamas ja ohvrid veemän. Nüüd olevad peremiis veel löüdnud jäänuseid maa sisest. Perremiis ei tohi enne tammi puttu kui tuul maha murd.

ERA II 265, 599/601 (9) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Mõis olevad annu vana Illo jakopile maa, suurõ kadastigu viirde. Timä ehide sinnä suutso tarõ. Pori põrand ja kahotuist palgest lagi Tollõ peräst nakadikutsma timmä kadaja talo. Mis om viil põrõlla kulda mõne sust, et lääme kadaja poole puudi Sääl tu suur kadastik om lännü palama om jäänü järgi palo. Selle järgi kutsudi määrädupalo mis om ümber muudetud Meerapalo. Kutsutas viil Tiburits aga kost tuu nimi om saanu toda ei tiijä ma. Ara et kiäki sõõmu nime peräst om pannu tu Tiburits. Vana Ilbo Jakop om tulnu tast Meelämiska krondist kus järv om juba suurel arvul oma alla võtnu Sis tulle viil tõisi ümbrusest sinnä ehidama. Sai Meerapalu

ERA II 265, 619 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Kundla < Miina Saarelind, 69 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Piirinõna tamm.
Tuu om üts väega vana tamm. Ta om istutõdu ruutslastõ puult. Ruutslasõ esi olõvat üdelnüvä, et kui mi istutõdu puu kasuma läävä, sis saamõ selle maa endile ütskõrd tagasi. Tollõ tammõ alt sai vana Hibbo pääle suurõvii, särtsist latka soomusõ sugutsit hõpõ tükkä Jaanipäävä üüsidõ tõsõvat raha tammõ alt üles ja kes am häste julgõ saasõ raha säält kätte.
Kuuldud vanaemalt:
Miina Saarelind 69 a. taluperenaine, elab sealsamas, kus korjaja, sünd samas külas Kika talus.

ERA II 265, 627/31 (5) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. - Evald Kundla < Jaan Saarelind, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Vana tamm ja kinnikasvanud jõed.
Vanast, kui mina vanesä elli ja vanaimä juttõ kõnõle olli kõik tõõste kui nüüd. Mõtõlda todagi asja, et Piirisaarõ ja Uhtinõna nuk vahe lle nii kitsas, et küünütä vai leevä lapjoga üle. Jõgi nuuske sis Uhtinõnast tsinka, vinka, Keskmätse saarõ alt ja Ahunapalost läbi järve. Kävevä sis nu suurõ vana-aiktsõ loda jõkõ pidi liina ja tagasi. Kõrd jäi üts lodi Keskmätse saarõ mano üüsest. Lodatütrik läts maalõ marja korjama, kona mehe heedäsivä makama. Korasm koras marjo ja äkki näge, et kari hunte om ümbrel ja hirmuga ei mõista muud tedä kui pist rüükmä ja roni ligidäl olõva tammõ otsa. Mehe virgusõva rüükmisõ pääle üles ja nägevä, et latskanõ satas tammõ otsast hunte sekkä,kes timä maapäältse põrmu kaotasõva.
Tõõnõkõrd jälle juhtu hirmus lugu tollõsama tammõ man. Nimelt salaküti köödivä üte mõtsavahi tammõ külge. Tuu vaesõkõnõ vaavele ja piinõlõ sii kavva tollõ puu külen kui parmu timä ärä sevä, nii et es jää järgi muud kui luu.
Tol ajal kasvi katõlpuul jõkõ suur mõts. Nüüd om mõts palanu ja sõmõlõ umm jäänu suu kurujärviga. Ei joolõ enämb jõkõ, ei kõrralist asõnki, kõik om kinni kasunu. Uhtinõnan om viil kotusidõ nii pehme, et ei kanna pääl, Piirisaarõ ja Uhtinõna nuka leevalapjo suurutsõst vaiõst om saanu versta, tõsõ suurunõ vahe, mida kutsutas Kurkotsast. tamm om aga põrõhõllagi alalõ, nigu vana jässakas.

ERA II 265, 663 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. - Laine Aidla < Vassä Ustinov, 83 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Kadaja mägi.
Vanas kasviva kadaja selle mäe pääl. ta olle suur mägi, ta nakas purunema ja tulle vällä vask ja kõpõ raha. Na olliva nagu latka soomuse pääl. Üts jago raha olliva ristega ehk risti olliva pääl. Kui sõda olle ja üle lätse, siis matõti inemisi sinna sisse. (See mägi asub Tammistus nüüd ei kasva enam pääl midagi ja hakati seda mäge kutsma kadaja mägi).

ERA II 265, 663 (3) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. - Laine Aidla < Vassä Ustinov, 83 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Pähna mägi.
Sääl olle kolm suurt pähnä ja pähnä ümber olle kapõl. Viimane keda sinna matõti olle Tunä Iriska. ta panti molli sisse ja tõõne mold panti pääle tõõne alla. ta oli venelane ta ollegi vene kapõl. ta asub Pedaspäält pool versta kaugel lääne pool.

ERA II 265, 671 (19) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Puud ja metsad.
Piirinina tamme man ellivä rahvas. Tanino Jaan elli oma poolõ eluaja temmeman. tal olle väike hurtsik ja teda kutsuti tamme kuningaks. Suurvii ajal eekte tamme juure manti vesi vällä poti ja sääl seen olle hõbe ja kuld peenike raha mis sõja ajal peidetud. Nüüd on väike vai noor tamm ta on ka 60 aastat umbes vana, aga enne seda oli veel suur vana tamm see on nüüd maha raiutud.

ERA II 265, 671 (20) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Pedaspää tagan järve veeren olle suur kõevu mõts. Siin küla ümber olid kõik suured metsad, aga nüüd on nad kadunud. Kõevud kasvavad veel harusoon sööl kasvab väikse platsil kõive.

ERA II 265, 673 (23) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Soeninan on mitu kinku sääl kasvas vanast pedaja mõts pääl. vanast olle sääl paljo susse ja na oliva alati sääl koos, säält mõtsast keegi ei julgenud läbi minna ja sellepärast hakati seda mõtsa kutsuma soeninaks.

ERA II 265, 673 (24) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Lebina pai.
Lebina pai olle vanast suur mõts. Sääl kasviva pääl pähna ja lepa pärast olle veel suur pedaja mõts, sääl ellivä hundi ja karu seen. Aga leppi oli kõige rohkem ja nad olid väga kidura, sestnad olid väga tihedasti ja hakati seda Lebina pai ta asub Meerapalu külast lõuna pool.

ERA II 265, 675 (26) < Räpina, Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - L. Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940).
Juuda poeg ja jumala poeg hakkasiva riidlema, et kumb viskab kivi kaugemale. Nad läksid Tartu Toomemäe paale viskama. Juuda poiss tahte enne visata ja visassegi enne. Ta kivi lendas Ihasile, Tartust 6 km kaugele. Aga jumala poeg visas ja katte tema kivi ära. Nakasiva otsma ja leidsiva, et Emajõe suudmest 2 km Peipsi järven oli suur kivi ja kutsutaski Suurkivi.
Jumala poja kivi lahoti Ilmasõja ajal ära ja tast on ehitatud Piirisaare uus vene kirik. Juuda poja kivi lahoti ka ära ja viidi ei teagi kuhu.
Indokese kivi asub Peipsi järven hommiku pool. Sellepärast kutsutas Indokene, et Indokese Märt oli leidja.
[- - -]

ERA II 265, 677 (29) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Pedaspää mõts.
Pedaspää mägi olle suur mägi süld viis. Mäe seen olle sõja kopõl ja mäe pääl olle Kliima kõrts. Enne seda oli viil 2 või kolm kõrtsi. Kliima kõrdsil olle enne pääl õlgkatus, pärast panti pääle

ERA II 265, 678/9 (31) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Tammistu külas kasvi vanast väega suur tamme mõts ja nüüd om pantugi Tammistu küla sindri katus. Nüüd om kõik järve uhtnu. Kui maru kõva olle siis uhte mäest vällä inimese luiega.

ERA II 307, 356/61 < Räpina khk., Leevi v., Savisaare t. - Daniel Lepsou (1943) Sisestas Pille Parder 2002
Metsavaht. Vanast mõtsavahi ol'l'iva õigõ suurõ meehe*, siss olõs näil niipallo kubijet takah ku nüüd om. Mõiisal mõtsa pidi ja mõtsa varrgust ka patus ess arvata, ütelda, rt ega herr tedä külvnö ja harin es olõ*. Nüüd võetas mõts puhtas maaha, lüvvässe kõpledega mulgu* maa sisse ja istutõdas mõts pääle. Vanast mõiisa mõtsah võettas kunage lauke kõrrast maaha, raotte ainolt jämmembet puid seest ja noorõmba kasveva aõmallõ.
Mõiisa mõtsah vaihõl käve valisõja ratsa hobõsõga mõttsa pitte sõitlõmah, minikõrd herr esi kah. Koh no olliva väuga suurõ mõtsa*, sääl ol'l'i* mõtsaherrä kah olõmah, nigu Kahkva mõtsah ja Orava mõtsah.
Muudoge mini mõtsavaht ol'l' umalõ amõtele väuga truu ottse varrguise takah ja kaavas kiik mõisah är*. Kes mõtsavahiga hässte lähi käve, teda' juut ja kostit, tuu võõse tuvva metsast mis egõnes vaja ol'l'. Ega mõtsavaht tuud ess näe*. Ku puttõ min'i võõras, siss ol'l' mõtsavaht koudsa pääl.
et kuiva puu varrged kätte saija*, siss pessivä mõtsavahi kuivono puu ladva sisse raud nakev. Tüve kannu ots muudoga häötedi ja palotõdi õkva mõtsast tuvvõh är. Keskpuud ja latva ess vaiatagi, toll ess olõ asitõendust ja tuuga kui tiidsegi, et mõisa mõtsast om tuudu esssaa jonne. A ku puu ladval löüdse kura märgiga nagla seest ollega miiss vaihhõl.
Kolmkümmend aastat tagase ol'l' Praale mõtsavahis Jurask. Tuu ol'l' ka üts halvõmbat sorte miiss. ku kunage mõtsah hellü kuulse ol'l' joostõh mõttsa minek. Ütskõrd lätsivä inne jõulu pühhi üte mehe katõ riiga jõulu puid mõtsast tuuma vai varrgelle. Oll väeega külm üü. Toometeva küll tassa, a mõtsavaht sai nääle mano, ol'l' väeega kuri, ragi taossõl rahkö* katske. Meehe vissevä timäle üte teki päähä ja nakseva siss ublötamma. Võtiva üte puu aijeva mõlõmbest kaska käüssest sisse, nii et käe* jäijeva harko, köödivä kablaga viil käüst pitte puu hässte kõvastõ, et puud är raputõda ei saa*, lasiva siss vallalõ, et las lätt nüüd kodo.
Praale mõtsah om ka pallo kitsi. Salaküttega ol'l' timäl ka alate tegemist. Esi ol'l' timä ka suur kitsõtapja ja salakütt. Ütskõrd sügüse pimme üüga olliva kats salakütte mõtsaveerehrüäorassõ päält mõtskitsi vahtma, piaaigu olõs õkva ninna pitte kokko trehvänövä*. Meehe olliva nii vakka, et ess julgeva kõvastõ hingätägi. Kitsõ tulliva kah orassõ pääle, nigu mõtsavaht nakas püssüga tsihtmä, et kitsõ laskõ*, nii käve mõtsavahi kõrvalt kats paukko. Mõtsavaht nakas rüükmä ja kodo poolõ kakma, ess julgo inämb tuudke kaia* kas kits maaha jäi vai är läts. Meehe tõiva iks kitsõ kodo, mõtsavaht ess näe* silmäkagi*.
Tuu mõtsavaht ess lasõ ka mõtsast naasil marjo kor'ata, võtt mar'a käest. Minõl võtt mar'a käestvali korvist maaha ja sõk'k' jallgoga purust ja mint noorõmbat naist ja tütrekko tükke mõtsah. Ku ütsikolt kätte sai krabistamma vai vägistämmä kah. Tuu pahand ümbrüskonna rahva väega är*. Ütskõrd võttiva kats meesterahvast panniva hinndä naaste rõiivehe ja lätsivä mõttsa marjo korjama. Mõtsavaht tul'l' suurõ tülü ja larmiga, nakas mar'aliise sõimamma ja vauma. Et mar'alise naasõ* vassta pallõma ess nakka, nigu alatiiks teiivä*. Tuu vihast mõtsavahte viil rohkõp. Läts mano haard mar'akorvi mar'alistel käest, vali mar'a maaha ja trampse jalgoga purust, ja tüünäs ka käeega veekkese ütte mar'alist. Ku siss mar'alise mõtsavahi kinni* trugaseva* ja ublötamma nakseva*, anniva õkva esämaa ja imä kapstapinndre iist, nigu rahvas iks ütlese. Mõtsavaht ess jõvva inämb uma jalaga minnä*. Müüdäminejä* näivä mõtsavahte är pesstölt raoto veereh maah, saadiva saadiva kodorahvalõ sõna, säält tulte ja viide mõtsavaht hobõsõga kodo. Põdõse mitto nädälet, inne ku liikko jäll sai. Pessjä*jäiivä tundmatos. Päält tuu ess putu inämb kunage tuu mõtsavaht mar'a ei ka seeneluiise. Ku nägi mõtsah mar'a vai seeneliise olõvat, ess lää* sinuä poolõge. Nii tette timast õkva süntsa meehekene.
Ka riigi mõtsavahel ol'l' hää elo. Noil olli* võõmupiiri* viil suurõmpa* ku mõisamõtsavahel. Noil all ainolt üts perrä kaeja objestshik. Tuu vana venne amõtnik ess viisi mõtso pitte hulli*. Mis mõtsavahi teivä ol'l' kiik tettö*.
Ütskõrd Timo mõtsavaht Juks läts mõtsaülembä käest palka mano küsümä, et herr mõtsaülemb panõsse vast veekkese palka mano, mul om suur pereh ei tulõ inämb umaga läbi. Metsaülemb silmänö Juksilõ ottsa tükk aiigo, siss ütelnö: "Palka mano ei saa*, ku muuda läbi ei tulõ*, siss järä* pedäjä latvo*." Tuu tähend, et ku muudo läbi ei tulõ, siss võta mõtsast lisa.

ERA II 307, 405/9 (1a) < Räpina khk., Jaama as. - Jaan Tolmusk < Viido Kaarov, Juhan Kaldmaa (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Räpina alevikust 1,5 km eemal Tartu maanteel asub kesk Jaamaasundust maakõrgustik nimega "Häidemägi". Seal kõrgel tee kaldal eksisteerib auväärt aastates igivana puu. kolmeharuline Häidemäe pettai. Vanema generatsiooni inimesed teavad vanakese kohta jutustada järgmise muistendi: Rootsi-Vene sõja ajal peitnud Rootsi kindral Häidemäele pütitäie kulda. Selle tähiseks ta ollagi ka sinna istutanud mainitud pedaka. Aga mitte juurtega mullasse, vaid ümberpöördult - tüvega allapoole. Viimase olla kindral pealegi veel mõõgateraga kolmeharuliseks raiunud, öeldes: "Kui sa lähed kasvama, tulen kunagi veel kord siia tagasi ärapeidetud kulla järele."
Kullavahtideks pandud pedaka juurde ka kaks neidu niikauaks, kui neid kord sealt ära kutsutakse. Siis leitavat sealt ka ärapeidetud kuld üles.
Neiusid olla nähtud korduvalt õhtuvidevikus pedakaoksal istumas ja oma saledaid juukseid kammimas.
Kui kord teereisijal noor hobune järsku peatuma oli jäänud ja pedakast kuidagiviisi mööda ei tahtnud minna, näinud hobuseperemees kaht neitsit pedaka oksal istumas. Kui ta viimastel puust maha käskinud tulla, olla nad sealt kohe ära kadunud ja hobune sõitnud vabalt jälle edasi.
Häidemägi on oma nime saanud vanal ajal seal asuvast talu nimest - haidetalu. Kuni maareformiajani asus Häidemäel Jaamamõis. Mõisa nimest ongi tingitud ka sunduse nimi - Jaama asundus.
Ent Jaamamõisa ehituse kohta tähistavad nüüd asunik Aleksander Suurma väiketalu hooned ja tema kaalika ning kapsapead.

ERA II 307, 409/11 (1b) < Räpina khk., Jaama as. - Jaan Tolmusk < Viido Kaarov, Juhan Kaldmaa (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Muistendi järele on ka nood kaks massiivset ja uhket pedakat võrdlemisi samalaadsed, mis asuvad Räpina Ristipalu surnuaia ligidal Võõpsu aleviku tee ääres, Räpinast kolm km eemal.
Nende ümbermõõduks - on ühel 3m ja teisel 4,20m. Nad ulatuvad umbes 40m kõrfgusele. Kuna pedakad seisavad endise Rootsi-Vene piiril, olla nad Rootsi kuninga väravapostid. Pealegi olla Rootsi kuningas lubanud kunagi neid kord veel vaatama tulla.

ERA II 307, 415/7 (1) < Räpina v., Võõpsu a-k. - Jaan Tolmusk < Ann Hansing, 85 a., Hindrek Ritsmann (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Räpina Maarjamäe muistend.
Maarjamägi asub Räpina alevikust 3km eemal, Kõnnu III kl. tee ääres, Lintekülas ja mis asub vene küla asemel. Mäe tähiseks eksisteerib muistse hiie viimane igivana ja tugev pärn. Kasvult üle 30m kõrge ja ümbermõõdult 3,47sm jäme. Sarnaseid suuri puid olla varem sääl hiies olnud 5-7. Ohverdamas käidud neljapäeva õhtul. Kuna ohvriks toodud vaheldumisi küünlaid, rasva, raha. Ohvriannid ei olnud igalpool mitte ühesugused. Maarjamäe hiies olla eetpalvetajaks olnud keegi Maarjanimeline naisterahvas. Sellest ollagi ka tingitud mäe nimetus - Maarjamägi.
Aga Räpina mõisa vana härra von Peeter Siiversi andmetel teab Kohagi (?) taluperemees D. Kintson jutustada, A Maarjamägi on vana katoliku usu Maarjasurnuaed. Kuna mäge kasutatakse ruusaauguks, on sääl kaevamise puhul kohati päevavalgele tulnud suurel hulgal inimluid. Nii võib mägi kohati ka sõjakalmistuks olla, kuna ta asub Rootsi-Vene sõja teel. Ja ka mitte kuigi kaugel Kureküla linnamäest.
Ent Gustav Kaarvtsingi andmete järele (76 a.v.) olla Maarjamäele pealegi ka vaaditäis Rootsi kulda ära peidetud. Kulla asukoht olla säälsamas ligidel asuva Luamäe ja Maarjamäe vahemaal, kesk D. Kiutsoni tasast põldu.

H II 32, 862 (59) < Räpina khk., Kureküla - S. Keerd, õp. (1890). Sisestanud USN
Tulõ sõnno ei saa muudo opi, ku rinnost saani piat mii siseh olõma.

H II 32, 896/7 (9) < Räpina khk., Kureküla - S. Keerd (1890). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
9) Radokuul Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II [= veebruaris] püüdvä soe' handa ratta-naba sisse aia; sõs saavat pal'lo poigõ, Tooperäst lahotigi vanal ajol rattanaba' är, ku ratas katski läts. Mihklipääväh võödasõ soel päätse pääst är ja jüripääväh pandasõ jälki päähä. Pal-lõldi tol päeval:
"Pühä Jüri Jergovits!
Hoia uma' kinä' kutsika',
uma' val'a' varsakõsõ'!
Lasõ mu kar'al kavvõst kävvä,
ärä putku punast pulli,
ärä murgu musta mulli!
Lasõ mu kar'al kasva(da),
suguloomõl siginedä!
Susel umma uma' tee', kost na käävä. Himmastõmaal ol'l tee näil sedäviisi; Valgõsoo poolt tulõva, Valgilaudõ ehk Tsiatsungõlmu mäest alla, savikost üle jõõ Torolohko, kos mu imäl lamba är seivä ja Varõsõ Peedre üte luvvaga rohme (kiviga ei tohi lüvva: ku lööd, lät soõl süä kivist), säält Ibesoo veerde ja üle suuretee Tsiajala kurmu.

H II 45, 231 (15) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - M. Laanela (M. Jeenes) (1892)
Ku haava häitsevä, sõs saasõ hää kaara suvi.

H II 52, 785/6 (74) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1894) Sisestas Merje Susi 2001
Tike
Üts vana esä kielnü uma latsil "tike" sõnna üteldä ja seletännü: tuo om viel halvemb sõna ku kurat, tuo on inemise hinge vainlane, a kurat om täl nigu üts auu nimi. Ka om siin Võu jõõ perve siseh Võu küläl ja Leevaka vahel üts nos, mis kaugehe maa sisse lät, midä ümbre oleja rahvas jo vanast ajos saani "tike tares" kutsva, sest sääl arvatas vana kura ehk tike olevat. Ooneh olevat raha keldre; üts naane lasknu uma mehe kablaga kaema ja rahha vällä tuoma, tükü aja peräst tõmmanu kapla, es ole muud otsah ollu, ku üts verine sika pää, - vet vana tike oll mehe otsast är võtnu ja tuo pää asemelle pannu.

H III 15, 499/504 (1) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1891). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
2) Kui siugu (hussi) näed, siis piät seo ärä rehkmä (tapma) ; kui selle är lased käest minna, kui näed, sis ei kae jummal selle inemise pääle säitse ööd ega päivä; kui ta ärä rehk, sis and jummal säitse pattu andiss. Et hussi pagõmise eest hoida, sis piät ümbre hussi kolm korda vasta päiva piiri vedama nuia otsaga, sis ei saa huss enne säält ärä, kui päiv ärä lätt alla. Kui hussi rehkmä nakat, sis piät edimält pähä lööma ja nuia otsa ei tohi korgemba oma rinda tõsta; kui hussile kesk kehä lööt ja nuia otsa korgemba oma rinda tõstad, sis viskas huss sulle hendä kaala ja käkistäs ärä. Kui huss ärä tsuskas (nõelab) oma nõglaga ja sis hussi ärä saat rehki, sis vaota hussi kehäga haava pääle, sis sääse tervess. Kui hussi inne jüripäivä näed, sis aja seo elävält pudelihe; kui huss pudelihe ärä mädänes, sis saase seost limast hää rohi paistetuse vasta, minkaga egäütte paistust võit rohitseda, olgu see inemisel ehk eläjäl. Kui hussi rehkmise ajol ta pää puruss pesmätä jätad, kui sis husside arst manu saase ja löüd, et pääluu terve omma, sis sääd timä tükü jälle kokko ja and vahtsed ello.
Palonõid om kõige jõhvtitsemb huss, ta aase inemist takan, niikavva kui jõud; kui inemine õkva joosk, sis saase tema ruttu järgi; aga inemine piäb tsirotama, kui ta joosk, selleperast et timä kihä om kange ja ei painu. Kui timä tsuskas, sis paistetab see kotus hirmus üles, ja seda inemist ei tee ütsegi tervess, see piäp ilmarmuta koolma, olgu inemine või elläi. Palonõida ei saa ütsegi ärä rehkü, sest kui temä ka tükkidess puruss pessäd, sis tuleva tükü jälle kokko ja nakasse elämä. Palunõid elab palode pääl, kos kanarik kasus, ja ka kivivaremiteh. Palonõia kottale ei ole mina teedmist saanu, märäne timä kihä om. Kate inemise käest ole mina küll kuulnu, et temä om näid tagan ajanu, tõist poisikese põlven, kui karjan om olnu, tõist jälle täien ean; aga suuren hirmun ei olevat nemä mitte saanu kaia, märäne temä kihämood om, - seda olevat nännü, et lühkene ja must olevat. Mõni ütleb, et ta olevat pimme, et kui ta näesi, sis teesi ta paljo kurja.
Ka haräga ehk krooniga huss, kes hussikuningas om, om ka väega jõhvtine, sest tõise hussi saava ka selle käest jõhvti. Kui kiägi täle manu lätt, sis ei naka tema esi tsuskama, tema vilistas ennegi madala helügä (häälega), selle helü pääle tuleb tõise husse sato kaupa koko ja nakava seda sis takan ajama ja ei jäta enne maaha, kui selle kätte saava. Kui kiäki selle hussi krooni ärä saa värastada ja sellest keedetust ruvvast kõige edimält süvvä saase, see tiid sis kõiki tsirkakeele maa pääl ärä, mis nemä tähentase,
Huss sünnitas elavid poige ilmale: ta lätt puu otsa üles ja ossendas sis poja suust välja, esi kargas ka takan; märätse poja sis kätte saase, sis sööse selle ärä; kes ärä pake, se jääs ello.