Räpina pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama "Mine, mine tagasi, küll võt umas."

ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma neil päivil om hää külvä.

RKM II 22, 62 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuu ja päiv ütel ajal taivan, sis ei külveta.

RKM II 22, 62 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui üts kapstit istutas ja tõine juure tull', sis soovse: "Suuri päid ja laio lehti!" Töötajale hüütakse: "Jummal appi!" ja too hõikas vastu: "Avita Jummal!"

RKM II 22, 65 (21) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehma' ärä es ole käinu pulli man, sis meheema rääkis, et võtta 9 peotäit uudsejahu ja sööta lehmale sisse, sis nakkas pulli mano tahtma.

RKM II 22, 43/4 (30) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Viido Aruste, s. 1876 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapsaistjale hüüti: "Suuri päid, lakju lehti!" Teistele anti jõudu ehk üteldi: "Jummal appi!"

RKM II 22, 50 (7) < Räpina khk., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kurja silma pelätas praegu veel. Kui kuski põrssa' sünnüsse ja mõni ütles, et küll omma ilosa looma', siis üteldas vasta: "Sis na olliva viil ilosamba', kui sa es näe'". Sis om ütlemise mõjo kohe lännü.

RKM II 22, 56 (32) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui minti tsirpega põim'ma, sis üteldi enne põim'ma nakkamist niimoodu:
Välgu, välgu, tsirbikõnõ,
enne kui saap vihmakõnõ.

RKM II 51, 254 (107) < Räpina khk., Mäe v. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Annõpäiv
Annõpäävä viijäs villo Annõtsassona mano, Väiko-Rõsnahe jah. Tsassona mano tuvvas papp, sis tuu tsiuk villo jah. Sis nuu villa andasõ vaesellõ, sandõlõ. Kõkõ edimält pandas papikotte, sis sandõlõ, näpotäüs jätetäs üle, nuu tuvvasõ kodo. Sis läävä lamba kõrda.

ALS 2, 349 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Tapa siga noorel kuul, siis on liha hea.

EÜS IX, 1451 (34) < Räpina khk., v., Kõnnu k. - A. O. Väisänen ja R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a. (1912) Sisestanud ERA, kontrollis Mare Kõiva 2010 [ns/vili]
Lõikuse l.
Lõpõ iks lõpõ iikene, - lõõrilõ=lõõrilõ
Kui ei lõpõ siia jäta
Jäta kurõ kumardõlla
Jäta partsi paanütõlla
Siin no iks karo' karõlnu'
Läbi lännü lääbä jalga
Siin ni iks künnü kühko=sälg
Äestännu lääba jalg
Olõs künnü uma veli
Äestännü uma sõsar
Olõs põldu parembat
Tõug tõsõ sugumanõ

EÜS IX 1454 (37e) < Räpina khk., Räpina v., Kure k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a. (1913) Sisestanud Merje Susi 2001
Jummal ütel: Taivast om kui vaske ja maast kui rauda
Kui kääna sälg tõise (naabri) põllu poolõ ja ütle neid sõnu, siis kõrbes tõise mine põld ära.

E X 8 (28) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Villu kraasitakse vanas kuus, siis ei tule koid riidesse.

E X 8 (27) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Lammast niidetakse noores kuus ja puhuva tuulega, siis kasvab vill hästi.

RKM II 22, 14/5 (1) < Räpina khk., Kureküla k. < Novoselje raj. - Juta Sulengo < Alma Tootsmann, s. 1912 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karjalaskepäiv om jüripäiv, siis Venemaal preester viskäp lehmädelle risti pühitsetud vett pääle, ülejäänud vee viivad naised kodu, hoitva alale. Sis kui lehm lüpsma tulõ, sis om piim 2 nädalat toores, sis pestakse pühitsetud veega lehma udarat, sis võip jälle lüpsta. Selle pühitsetud veega pesevad lüpsikud ka ära, see teep puhtas, kuri lähep välja. Jüripäeval on sellepärast karja pühendamine, et kuri vaim karja sisse ei saa. Vesi on nõu sees, seda preester pühendap.

RKM II 22, 18/20 (1) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005 [ns/laps]
Nainõ, kes last ootas, pidi hinnäst pühas pidäma, es tohi midägi halvasti ütelda, sis lähep ikka hästi. Kui juba laps ilmus, tetti ristimärk pääle kurja silma vastu. Venitati ja sirutati käsi ja jalgu, et laps saaks sirge ja hästi ilus. Pesuvee sisse panti juudasitta kurja silma vastu. Kui last edimest korda rõivale panti, sis vaadati ikka, et parem käsi enne saaks, muidu hakkab laps kurja käega tööle. Särgi ala rinde pääle pandi pühakirja leht, et saaks hää kirjamees. Tanu pidi pääs olema, kui laps sündis. Kui last kandsid, pidi rätik alati pääs olema, see kaitses kurja silma vastu. Ristimise vee sisse panti hõberaha. Vee äraviskaja (meheema või keegi teine) saap raha endale. Peap vee hästi kõrgele puu latva viskama, sis saap laps hästi ausa.
Raskejalgne naine ei tohtinud läve pääl saista, üts jalg ühel pool, teine teisel pool läve.
Lastele üteldi, et abistajatädi toob raba äärest tiigist lapsi, sääl olevat neid hulga.
Ristimärke tehti siis, kui laps ristimata, siis oli ta hästi vastuvõtlik kurja silma mõjule. Kaejatsi tulti kas kahe või kolme kompsuga. Rikkamatel munadega tehtud riisipuder võiga ja kiselli. Vaesemad inimesed tõid pannkooki ja kisselit. Sis veel kas praetut kalat või praetut liha, munat pääle löödud.

ERM 58, 2 (25) < Oudova mk, Remja-Kudrova k. < Räpina khk., Meeksi v., Parapalu k. - A. V. Tolsting < Mikk Pulask, s. 1829, Kata Pulask (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kui tulekahju ajal sead pahast välja ei taha tulla, siis hüütagu: „Sõda tulõ, sõda tulõ.“

RKM II 179, 168 (26) < Räpina, Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Ave Tupits 2000
Talvõ pöeti lambet vana kuuga - lauta! Suvõl pöeti noorõl kuul - vällä!

RKM II 179, 168 (27) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui kangas ol'l' är alostõt, ütelda: "Jummal' issä, auta esi edesi!"

RKM II 179, 168 (28) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui naate süümä värsket kardolet, lihha, ütelde: "Tuu' tullu, panõ' jakko!"

RKM II 210, 166 (27) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Kapstamaarjapäeva algul piab kapsta külvama, olgu või lumeange.

RKM II 210, 173 (42) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Tõnisepäev keedetas seapääd, vastlapäe hernesuppi ja seajalgu. Seapääd söödi ära.
Liuge-lauge linikepikus,
tõste lina vassapikus.
Melsin, seal Poka vallan, seal oli väga too, naise jõiva ja lasiva liugu.

RKM II 210, 191/2 (80) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Olnu lambal kolm poiga ja tõisel lambal üts. Ja mõsknu voonakese puhtas ja tõmman lõhnaõliga üle ja viin tõise lamma juurde ja võtt hoida. Haiglan ole kuullu, naise kõnõliva.
Vanast hõigatu:
"Külamiis, külamiis, lammas põlki paja!"
Miis ütel: "Põlku pääl!"
- Ei teind väljagi.

RKM II 210, 329/30 (48) < Räpina khk., Meeksi v., Haavametsa k. - Mall Proodel < Eduard Lainevoog, 87 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Sirise, sirise, sirbikene,
kahise, kahise, põllukene.
Kikka Elsi käest Meerapalon sain. Temal oli nii ilosa, ma Vabarnalt polegi sain nii ilusaid. Kikka Els kutsuti, sepa Anna ema Meerapalu külan, pärisnime ei tea. Üks oli:
Jooeta, jooeta,
lina kaken likes saie.

RKM II 210, 547 (7) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k., Latika t. - Mall Proodel < Hilda Mäesaar, u. 50 a (1966) Sisestas Ave Tupits 2000
Tangutegemine oli vanal kuul, siis ei lähe usse sisse.

RKM II 317, 514 (153) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Ulvi Võsa 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kardolet pante vanakuuga.

RKM II 317, 515 (154) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Ulvi Võsa 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noorõkuuga istutõti aiavilja. Kapstet istutõti, ku oll õnnõ üts päiv taivah, mitte sis, ku oll kuu ja päiv taivah.

RKM II 317, 519/20 (173) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Koorastõ naaselt kuuldo puugi lugu.
Pernaane läts pulma. Tütrek läts aita ja nägi sääl kattõ musta kikast salvõ pääl. Ku kikka naksi tuld ragoma (rappoma), pagõsi tütrek aidast välla. Peräst kõnõl pernaaselõ, mis tä aidah nägi ja heitõ är.
Pernaane läts aita. Ku kikka’ naksi’ tuld ragoma (rappoma), sis pernaane ütel:
„Tulkõ maha, Tiide, Liide!
Es tiiä neiu ti nimme,
preili ti peräharu.“
Pernaane näüt patta: „Siist piimä, säält piimä!“
Pada sai piimä täüs. Sulanõ johto sedä kõrvalt nägemä. Ku pernaist es olõ kotoh, võtt sulanõ paal kaanõ päält ja ütel: „Siist sitta, säält sitta.“ Pada sai sitta täüs. Ku kikka tulli paa mano maitsma, sis üts kikas ütel: „Pupp,“ tõõnõ ütel: „Sitt!“
Kikka pagõsi är.

RKM II 347, 3 (4) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Tähte Vent, 51 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui on noor kuu, siis ei taheta kartulid panda, et ega siis ei saa ju, alla mitaki ei tule. Ikka vanal kuul. Mõne pidava küll toda viil, me oleme esiki pand ikka sel ajal, kui ei ole noor kuu.

RKM II 347, 22 (32) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Selma Mändver, s. 1900 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Külvinädalaid ei tiia. Kuud vaadati. Mõni tegi meneva nädali, oll hea aig, kuu loodi. Oll kolme või nelja päevane.

RKM II 347, 25/7 (2) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Silmaviga, seda ka on ikka kuultu väga hästi. Ja mina ole esi oman elun seda kogenu. Väikese põrsa ommava ja ta tule lauta ja niiku tuu inemine ära läheb, kõik haigutava ja tükiva sõnniku sisse ja ei söö.
Siis sai üte naisterahvaga kokku ja kõnõl, et ei tiia, mis häda on. Too ütel, et kui too inemine laadan käve, siis silm mõjus põrsastele. Ütel, et Mehikoorman on üts naisterahvas, mine tolle juure, võta soola ja käi laadan ümmer enne.
Võtse selle soola ja too naine ütel, et haigus on jo vanas lännu, oles pidan ennem tulema. A no proovi. Soola pääle lukes sõnu. Ma hakkasi neile andma sisse ja pesesin noid põrsaid tolle soolaveega. Sai terves.
Teinekord oli jälle - põrsa haige, kõhust lahti. Võtsi siis jälle ja lätsi soolaga selle vanaeide juure. See ütel: "See ei ole silmaviga, see on muu haigus." Vanamees mul ikka ütel, et sa käved kotost ära, et kiäki sul ikka laadan käve, a ma tiesi, ei kiäki ei ollu laadan ollu. A seda too vanaeit är näki soola päält, et see ei ole silmavika.
Kui hindal on ka vika, siis ka pesesid. Nooremba inemise muiduki pandva imest seda, aga nii see oll. Ega too inemine es mõtle halba, kel silmavika on. A kohe vaikus oll laadan, kui käve. Meil vanaema elli piiri äären, tulli meile. Me kutsime: "Tule, vaata, tibud laadan." Ta ütel: "Ooda, latsekene, las na kasuva suurembas, sis ma vaada." Tol oll too silmaviga.

RKM II 347, 136 (32) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Nuurel kuul nurme,
vanal kuul varju.
- Lambaniitmise kohta.

RKM II 347, 136 (33) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Esä ja Paul tullu Võrolt. Ja Võro kandih oll ollu, naane karanu laupäeva õhtun saunast vällä, viht ollu een:
"Külämiis, külämiis, pia kinni!"
"No mis sul vika?"
"Lammas põlki poja!"
Esä vöö Paul, kumb tuu ütel: "Põlku tene kah!" ja sõitnu iks edesi.
Siis saanu iks abi, kui vasta midagi põrotit. Kui nenä alla leit ja edesi lätsit, siis es aita.

RKM II 347, 145 (59) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui esimest piima juudi, siis anti lehmäle juua, et siis lehm otsis ruttu pulli är. Piimä juudi, siis ütelti: "Piimale jätku".

RKM II 347, 265 (37) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mõni es pia midägi ajost, kuna arvas, nii külvsi. Mõni iks pidi noid aigu kah. Kapstaistotamiseh iks kaeti aiku, noorel kuul iks taheti, parempas peeti. Iks kuu kasus ja on pehme aig.

RKM II 347, 297 (18) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mi lina liugu pik,
tõistre lina tolli pik,
valla lina vassa pik,
küla lina küünra pik
Seda niisamati loeti, kui panti sõnnikut põllu pääle. Põllu otsa pääle panti.

KT!RKM II 347, 373 (8) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku) - Mall Hiiemäe < Viive Lodi, 46 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lehma paaritat, es otsi tenekord ümbre. Leena ütel mul sõna. Ma lukesi ka, a, ütskord oll, es mõju. - Kõik ei mõju noo kunsti. Kuus sõna oll:
Polno bõt’ devkoi,
pora zamuizh võhodit’.
Muidu paaritasse kolm-neli kord, a siis es ole ümberpaaritamist. Ma mõtel: "Ma lue" - siis es ole ümberpaaritamist.

RKM II 347, 446 (2) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Alide Raudberg, 84. a. (1980) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui tooming õitsema hakkab, siis kartult maha panna.

RKM II 347, 496/7 (15) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastlapäeval liugu lasti. Es ole laulu, üteldi niisama:
Me lina liugu pikku,
valla lina vassa pikku.
Niisama lassime liugu hangest alla. Vanast pandi obesed ette ja kella pääle ning sõideti latskeste poole.

RKM II 347, 499/500 (24) < Räpina khk., Meeksi k. - Aare Väljaots < Liine Kalajõe, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kokku, kokku koorekene,
veere, veere võiukene.
Tünnist tulgu, kaussi mingu
mätta ala mütst.
Seda üteldi, kui võid tetti.

RKM II 347, 506 (3) < Räpina khk., Mägiotsa k. (end. Kureküla) - Aare Väljaots < Õie Heering, 63 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tsika tulep tappa vanal kuul, siis ei saa ruttu otsa ega ei löö elukaid sisse.

RKM II 347, 521 (14) < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Aare Väljaots < Ida Kaldoja, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tsiga olen mina tapnu iks noore kuuga, sis saab pehme liha. Vana kuuga on liha kuiv sääne.

RKM II 347, 521 (15) < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Aare Väljaots < Ida Kaldoja, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartuli pannime iks vana kuuga. Muidu kasvave päälisse.

RKM II 347, 521 (16) < Räpina khk., Väike-Veerksu k. - Aare Väljaots < Ida Kaldoja, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kapsta pannime kasvama noore kuuga.

RKM II 348, 12 (2a) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui võeras tuli söögi ajal, sis ütles: "Jätku leiba!" Vastasid: "Jätku tarvis!"

RKM II 348, 15 (5) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Alma Toomepuu, 73 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulid pidi panema täiskuu ajal. Kui pilved suures tükkis on, sis kartulid kasvavad nii suured kui pilvetükid taevas.

RKM II 348, 24 (5) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuud pandi ka vanast tähele, et tsiga tapa vanal kuul, sis liha paisub panni pääl, aga kui noorel kuul tapad, siis kõrbeb panni pääl.

RKM II 348, 24 (6) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Kübar, s. 1905 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartul istuta täüs kuul, sis saa ka täüs kartul. Vanaimä toda alati ütel.

RKM II 348, 65 (3) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuud ei saa arvestada looma välja laskmise juures. Päivi vaadati ikka. Reede es taheta lasta.

RKM II 348, 65 (4) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lammast niidetas kevadel - noorel kuul nurme, vanal kuul varju. Sügisel sis niidetas vanal kuul.

RKM II 348, 65 (5) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noorel kuul tapeti, vanal kuul suitsetati liha. Sis olevat liha jaksam. Vanal kuul suitsetati, siis seisab liha.

RKM II 348, 65 (6) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kapsaid sis ei istutata, kui kaks päivä taivan om. Kui kapstaistutamise ajal võõras tuli, sis ütles - suuri päid ja lakko lehti. Aga meesterahvas ei tohi kapstaistutamise aigu aian kõndi. Sis kasuse kaali ala kapsal.

RKM II 348, 66 (8) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kartuli noorel kuul paned, sis kasuse ala aga kui vanal kuul, sis kasuse päälise enne. Aga kuu vahe om väga suur aig toda ei saa uuta.

RKM II 348, 66 (9) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui oll noor kuu tuu om õhta, sis tetti lina õhta, aga kui oll vana kuu tuu om hommiku, sis rühiti hommiku.

RKM II 348, 67 (12) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mina mäleta veel sirbiga rüapõimimist. Sis akati ka noorel kuul põimma. Ja reheh pingi pääl rabati.

RKM II 348, 67 (13) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tõnisepäeval oll niiviisi, kui päike välläs olli, ilm ilus olli, sis oll rüasaak hää. Kui tõnisepäeval niigi pallu päiva oli, et mustlane hobuse selga saa, sis kah om hää. Tõnisepäeval nakas seal tõnõ silm vett juuskma.

RKM II 348, 68 (18) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vastlapäiva liugleman käidi, sis kasuse pikä lina.

RKM II 348, 69 (23) < Räpina khk., Kirmsi k. - Erna Tampere < Ksenia Jõks, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanst küll taheti looma noorel kuul nurme laska. Nüüd ei ole olnu änam toda.

RKM II 348, 79 (2) < Räpina khk., Pahtpää k. - Erna Tampere < Kornelli Mähar, 65 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambapügamine tehti toominga õitsemise ajal. Vanal kuul kevade. Noore kuuga lasti lambad nurme, sis olli vill kah juba kasvand neile pääle. Vanasti üteldi ikka: noore kuuga nurmele, vana kuuga varjule.

RKM II 348, 132 (3) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui lammas ära pügati, lasti lammas lahti ja üteldi:
Saarde sööma,
merde jooma,
paar poige,
pund villu.

RKM II 348, 134 (6) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui vanaema võid tegi, sis ütles minule, et mine vaata, kas savikoorma tuleb juba. Tulin sisse ja ütlesin: "Veel kaugel om, ei näe veel." Kui juba või hakkas valmis saama sis ütlesin: "Savikoorm on õue pääl joba."

RKM II 348, 138 (12) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru, sõõru, lehmäkene,
sõõru mulle sõõrupiima,
maalu mulle marjapiima,
mul on pere piimatahtja,
võõras pere võiutahtja.
Vanaemalt kuuldud kõik.

RKM II 348, 153 (9) < Räpina khk., Köstrimäe k. (end. Jaama) - Erna Tampere < Eduard Zenkmann, 82 a. < Ida Zenkmann, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lina külveti enne pääväkäänet. Meil oli eski üts tükk, aga pool teime õhtu ja pool teime hommiku. Suur vahe oll vahel. Ei mäleta kumb oli parem. Meil olli siin üts peremees, kes külv lina õhta ja ütles: "Issand halasta, ma ole alaste."

RKM II 348, 155 (5) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Heleene Viirand, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pliini küpsetamine om paastumaarjapäiv. Sõs pidi saama hää kapsta. Üteldas iks: Suuri päid ja lakko lehti. Puna juumine om ka paastumaarjapäiva.

RKM II 348, 156 (7) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Heleene Viirand, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui loome vällä lasti vanasti, sis olli loetu: "Metsa urgu' metsa argu." Sis pantiva lauda usse kõik kinni sõnnoga, aga minul joht ei ole meeles naid. Kari lasti vällä õks hääl pääval - nelapääval või laupääval. Esmaspääval es lasta välla. Kui edimest kord karah käiti, sis valati karjust veega, et ei jää karja mano magama.

RKM II 348, 184 (24) < Räpina khk., Küka k. - Erna Tampere < Elmar Kiviloo, 78 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartul tulli maha panda vanal kuul, sis om kartul saagirikas. Mai lõpu puul om üts külvinätal kutsuti haina nätal, sis es teta määnestki vilja.

RKM II 348, 209 (18) < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Hilda Ootsing, s. 1898 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru, sõõru, lehmäkene,
mul on pere piima tahtman,
võõras pere võidu tahtman.
Kui lehma lüpsti sis lauldi.

RKM II 396, 68 (8) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Noorel kuul ei tapeta siga, ikka täiskuul rohkem.

RKM II 396, 70 (16) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Noorel kuul kui kulti lõigata, siis haavad hästi paranevad ja kui omal on operatsioon.

RKM II 396, 70/1 (19) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
On inimestel ka halbu silmi. Pead siis ütlema: „Vaata, vaata, mis mu loomal viga on.“ - Annad nagu märku, et on halvasti, siis ta ütleb, et pole midagi. - Siis hakkab jälle paranema.

RKM II 397, 94/5 (3) < Võnnu khk., Võruküla < Räpina khk. - Kadri Peebo < Tooni Padar, 77 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Isakodun tegi üks loomi nii haigeks et. Kurepalust käidi paatidega linna ja. Vanaema söönu sääl paadin ja tulnu üts vanainimene. Ütelnu, et sul ikka loomi on kah, aga õnne ei ole. Et võid ei ole ja. Sis vanaema algul ütelnu, et ei ole midagi. Aga too ütelnu, et ta näep kohe. Ja sis vanaema rääkis ärä kah, et on nii, et naaber nõiup. See oli sis juhatanu ja õpetanu. Mingi suur nutsak oli - verd ja räbäläid ja jahu ja sellega sis jälle sai tagasi. See vist põletedi ärä, ma arvan. Aga nii tugev oli see nõidus, et vanaema jäi pimedast. Sai sis jälle nõia käest mingit vett ja pesi nägu, sis sai tervest.

RKM II 441, 663 (2) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Ema mäletab, et vanaema oli neil kord kodus lehma arstinud. Lehm puhutses. Vanaema võttis ohelikku pidi lehma ja viis kuuri, ei lubanud kellelgi järgi tulla. Uudishimulikuna oli ema kuurilaudade vahelt piilunud, mis lehmaga tehakse. Vanaema oli lehma suu juures mitu korda pomisenud: “Vaiv, vaiv, lehmäkene.” Võtnud siis vana saunaviha, pissinud sinna peale ja hakanud sellega rapsima mööda lehma külgi. Lehm hakkas sügavalt hingama ja vabanes üleliigsest kõhutäiest momentselt (emal oli olnud tükk tööd kuuriseinte puhastamisega).

RKM II 441, 664 (3) < Räpina khk., Leevaku k. - Pilvi Alp, TÜ eesti fil. I k. < Milvi Alp, ema (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Kuna vanaema elas soo ääres, siis kimbutasid hundid lambaid. Alati, kui lambaid kodus tapeti, viis vanaema sooleotsakese soo äärde, ise lausunud:
„Säh, susi, sooleots,
jäta mu voonakene rahule.“

ERA II 150, 409 (85) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kanva kuusõ jõulu aigo lumõkuurmat, om tõsõ suvõl põllul pallõ vilikuurmet.

ERA II 150, 411 (103) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Kui keväjä rühk mõts lehteminekuga, sis piäd põllumiis rühkmä külviga.

ERA II 150, 412 (107) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Kunage ei tohi sis viljä külvä, kui kuu kummalõ om ja küür säläh.

ERA II 150, 412 (108) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Ei tohi ka vilja külvä kuu varõtamise aigo.

ERA II 150, 412 (111) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui uibo õitsese, sis külvä kesvä, kui pedäjäkasvo loogan omma ja kodaja tolmasõ, sis külvä tatreko.

ERA II 150, 412 (112) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ilmade ettekuulutus.
Kui kuusõ kasvo joba kasuma nakasõ, sis külvä kaara.

ERA II 150, 413 (115) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, s. 1857 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Ilmade ettekuulutus.
Kui lepil pallõ nuure urbõ om, sis tulõ hää tatreku-aasta.

ERA II 150, 457/8 (116) < Räpina khk., Kahkva v. - Daniel Lepson < Juuli Lepson, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Lehmänüsmise laul.
Sõõru, sõõru, lehmäkõnõ,
anna piimä, lehmäkõnõ.
Anna päästa, et olõt päitsik,
anna luusta, et olõt mustik,
kiindrekondist, et olõt küüdik,
anna puusast, et olõt punnik.
Anna piimä, lehmäkõnõ,
ei mina tõmba vaaditäütä,
ei mina tõmba tõrdotäütä.
Anna üts anomatäüs,
lasõ laja kopa täüs.
Mul tulõ võõraid Virosta,
saksasida Saarõmaalta.
Võil na tahtva võõrustada,
piimäl paksol piinutada.
Kana mul allõs kakmata,
hani mul, haläs, harimata,
partsipraat viil panni pääl.

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis, lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama: "Mine, mine tagasi, küll võtt umas."

ERA II 156, 271 (505) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Lätt mõts rutto lehte, piäd põllumiis katõ käega külvmä.

ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma, neil päivil om hää külvä.

ERA II 262, 387 (646) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Pallö pähklet ja tammõtõhvo, kuulutasõ tõõsõ aasta vilärikkast suvvõ.

ERA II 262, 388 (648) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939) Sisestas USN
Mis aigo talvõl mõts om vangeh, tuu om puu kardsaga katõto, tol aol suvõl vili põllu pääl om kinni, ei kasu.

ERA II 262, 479 (611.5) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Pehmel aol veetäs kesäle ja kartolile sõnnikot, sis mädänes sõnnik häste ärä.

ERA II 262, 480 (613) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Viljä külvetäs alate sis, kui kuu kasus, ehk kuu täüs om saanu. Kunage ei või külvä sis kui kuu kummalõ om ja küür säläh.

ERA II 262, 480 (615) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Kui haab talvõurva maaha lask, sis tulõ joba külve alata.

ERA II 262, 480 (616) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas USN
Kui mõts rutto lehte lätt, piät põllumiis külviga ruttama, kui mõts aiglasõlt lehte lätt om ka põllumeehel külviga aigo.

ERA I 5, 657 (1) < Räpina khk., Kahkva v. - Arkadius Veske, õpilane (1920), toonud Gustav Ränk (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
"Nuutradega" kapsaste arstimine.
Noori kapsaid, milledele iseäralised konnid (munad), rahva keeles "nuutrad" juurte alla kasvavad, millede tagajärjel kapsad kiduraks, peadeta jäävad, arstitakse järgmiste nõia sõnade abil:
Igal neljapäevasel õhtul, pärast päeva loojaminekut, tõmmatakse kolm "nuutraga" kapsast mulla seest üles ja istutatakse, järgmisi sõnu lausudes, juured taeva poole, latv mullasse: "Nuutra nulka, kuiva paiu, vananaise vakka, tühja tuppe." Samal õhtul tõmmatakse kolm "nuutraga" kapsast mulla seest üles ja visatakse nelja kokkujooksva teeharule järgmisi sõnu lausudes: "Noorte poiste asjad minge kõik aiast välja." Sarnast operatsiooni korratakse järjest kolm neljapäevast õhtat, mille tagajärjel uute "nuutrate" juurdekasv seisma jääb, kuna juba kasvanud nuutrad ära mädanevad ja haiged kapsad jõudsaste edenema hakavad.