Räpina pärimus

Jutte endistest aegadest

E 51278 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene
(Räpina rahva suust)
Inne surma mat't üts miis potitävve rahha ahosuu lõpsehe tuha sisse ja ütel: "Kelle käe panva', tollõ käe võtko!"
Kuule miis eis är'. A toda raha käkmest rõbahttõõne inemene kõrvalt kuulma salamahto. Tu nakas kah peräst rahha nuhkma. A lövvä ei', kas vai nui poolõst, laho' vai kõik ahi maaha.
Karkseva no äkke tälle kuulja sõna' miilte: kelle käe' panva, tolle käe võtko'.
Tõi sis kuulja lautselt ja siäs tima käega tuhka ja hütsi ja põmm-pott käeh.

E 51279 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Aarne S63. Eisen "Rahaaugu jutud" 732, nr. 4, Landtman 611 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene
(Räpina rahva suust 1920)
Üts miis läts üüse mõtsa rahha käkmä. Pand raha potiga üte kivi viirde maa sisse ja sõnas': "Tu saasõ raha kätte, kes kats inemese pääd toosõ."
A üts tõõne inemene trehväs võsah toda kuulahtama ja müräht jälle helüga: "Kats kikkapääd!"
"Ei, kats inemese pääd."
"Mis, kats kikkapääd!"
Miis arvas, et vanapatt eis võsah oo ja leppö ka katõ kikkapääga. Tuu miis, kes võsoh kullõl, tõi ka kotost kats kikkapääd ja kõmm - raha käeh.

E 81979/80 (2) < Räpina khk., Räpina v., Raigla m. - E. Tuudelepp, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Ziukmann (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Seal ligidal kasvab üks suur ja vana puu. Puul on sügav õõnsus, kuhu kaheteistkümne-aastane poisike ilusasti sisse mahub. Puu arvatakse tuhat aastat vana olevat. Kohalikud inimesed kutsuvad teda Maarja raaguks. Ta on poolelti ära kuivanud, aga kellel jüripäevaööl õnnestuvat sinna latva ronida, see nägevat, mis jüriööl sündis [---], kuulvat inimeste oigeid ja rahakõlinat. Sinna puu alla olla palju kulda ja hõbedat peidetud. Ühel mehel olevat unes kästud sinna minna kulda otsima. Ta ei olevat läinud ja nüüd ei saavat keegi enam raha kätte.
Kord olevat keegi karjapoiss puuõõnsusse roninud ja vallatuse pärast ütelnud: "Kulõ, vanapagan, anna tuu raha säält puu alt mullõ, sul on eski tedä väga pallõ, aga mul ei ole sukuki. Kui sa ei anna, siis tii sullõ tulõ p alla."
Sellest oli poiss pimedaks jäänud.

E 82253 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - Lehte Karrindosk, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Vökla Junkin, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Nõiasõna
Linde viigu, looge viigu,
luukondi värisegu.
Mina ole üle sino,
mina väärä sinno ärä.
Tagane, sa kuri ja roojane vaim,
ja anna pühale vaimule maad!

ERA II 21, 42 (4) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Hindrek Pedmanson, 68 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Räpina kabeli lähidal on veel praegu vanad pedajad, kust rootsi sõdurid valvasid vene vägede järele.

RKM II 59, 415/7 (1) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kopanitsa kivi
Raigla nurmede all olnud Kopanitsa kivist jutustavad vanemad inimesed:
Raigla Teerö peremiis käänü Riiah. Riia liinah ollõh saanu kokko vana Nikolai soldaniga. Ku vanamiis kuulno, et perremiis om Räpinäst peri, seletänü, et Raigla Kopanitsa kivi mano om rootsik sõa aigo käkitö üts suur varandus. Aga et timä vana' jala' ei vii timmä inämb Räpinähe, sõs anna mullõ üts hõpõruuble ja võta varandus hindäle, mis om kivi mant kolm vanna mõõgatäüt päävänõsõngo puulõ maa sisse panto. Perremiis anno tälle hõpõruuble. Kotoh naano perremiis naaselõ luku seletämä ja antot ruublet kahitsõma. Rahahavva jutu aigo tulno pops Köödsä Kotle ja jäänu ussõ taadõ kullõma. Kullõlno kõik ilostõ är ja lännö umma tiid. Otsno abimeehe ja kaivno üüse rahakasti vällä. Võtno rahakasti kaasõ vallalõ ja löönü käpä hõpõrahho sisse ja hõisano: "hõpõ-hõpõ-hõpõ!" Visano abimeehele paar ruhingotäüt rahho pindsako siilo sisse ja peräga ostno Toostõhe talo. Hõpõkaivmisest saanuke Köödsa Kotlele nimess Hõpõ Kotle ja täämbätse päävane kutsutas tallo ja Kotle latse nink latsõlatse Hõpõ.

RKM II 59, 417 (2) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Hõpõkraav
Toostes Loomuse talu maal, kust mõne aastakümne eest on leitud põllukraavi kaevamisel 60-90 pikergust hõberaha. Rahad olla muuseumi müüdud ja saadud tasuga seadnud peremees oma talu hooned korda.

RKM II 59, 417/9 (3) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kullasaar
Määrästo ja Tammsaare vahel Maaniidu soos umbes vakamaa suurune asustamata saar, mille juures neli väikest Kullasaare järve. Saarel kasvab hõre madal mets. Soosaar on liivakas ja seal leidub palju paekive. Saart peetakse Rootsi sõjaaegseks kulla peidukohaks. Saarel on mitme põlve kaevatud kullaotsimise sihiga. Lähema ümbruse vanemad mehed on vähemalt korra seal kaevamas käinud. Kuid ei teata, et keegi oleks leidnud peidetud varandusi. Alalisist kullaotsimisist on saareke pärinud oma nime.

RKM II 59, 419 (4) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Määrästo ehk Saares
Soosaared Saareküla Suursoo Jaani mõisa poolses ääres, on hilja asustatud. Ennemalt on nad olnud põlismetsa all, Räpina mõisal oli seal oma metsavahtki. Saares asus metsa sees suur kokkukuhjatud suurte ja väikeste kivide hunik, mille keskel kasvas kaks suurt kaske. Esimesed saarte asustajad läinud sajandi kolmandal veerandil on nende kaskede alt otsinud kulda, mis rahvapärimuste järgi pidi sinna peidetud olema. Midagi ei ole leitud.

RKM II 59, 419/21 (5) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kõlõsi kõrtsi kaiv
Rahvapärimuste järele pidi olema Maarjamõisa ümbruses kas Rootsi ajal või pärast Kõlõsi kõrts. Varemalt kutsuti Maarjamõisa ja Köstremäe ümbrust Kõlõsi. Rahvasuu järele olla Kõlõsi kõrtsi kaevu vanasti sõja ajal peidetud suur varandus, pütt Rootsi kulda. Kõlõsi kõrtsimeheks olnud mustaraamatumees, kes juhatanud üles Räpina paruni Löwenwolde tapja asupaiga Peterburis. Seda arvatavat varandust on otsitud mitmel korral, nii kohalike inimeste kui ka kaugemalt tulnud "asjatundjate" poolt, kes Rootsimaalt leitud kaartide ja kaarditarkade juhatuste najal öösiti on kaevanud vana Maarjamõisa surnuaeda. Umbes paarikümne aasta eest on veel Antslast käinud kullaotsijad mitu ööd järjestikku selleks kaasatoodud vastavate puuridega kabelit puurimas. Üks mees puurimas, teine "kullaotsija", kõrv maad ligi, kuulatamas puuri heli. Kui puur põrkab vastu kivi, on teine heli kui vastu rahakasti sattudes. Needki puurimised ei ole andnud tulemusi, kulda ei ole leitud.

RKM II 59, 423 (6) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kullamäe oja
Väike-Veerksu ja Kikka vahel Kullamäe küla all olev Veerksu või Kullamäe oja, kust omal ajal on otsitud peidetud kulda. Rahvapärimuste järele olla elanud Rootsi ajal Kullamäel rikas talumees, kel olnud raudväravad. Õhtul, kui raudväravaid kinni pandud, olnud väravate kääksumine kuulda kümne versta kaugusele sama rikkasse Praali tallu. Sõja ajal olla rikas peremees peitnud viis härjakoormat kulda ojja. 1690. a. nimistu järele on olnud kihelkonna alal "Prale pustus".

RKM II 59, 423/5 (7) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pedäjäkannu võreng
Võhandu jões enne Võõpsut, hakata Issatse palu ja Pedäjäalotse küla kohal. Võreng olla 12 sülda sügav ja sinna olla maetud Rootsi kuld, kui lahingo ruutslaste ja venläste vaihõl Meste-Tataremäel kävevä. Kuld pante jõkkõ suurõ pedäjä kottalõ. Tuu pettäi oll väega jämme ja siist tühi, kohe mahtõva kolm karäpoiskost sisse. Ilda aigo oll viil tollõ pedäjä kand alalõ.
Toda kulda om käidö mito kõrd vällä võtmah. Tilsi Viio poig Issatse palo päält, kes meremiis olno, käänü võrõngo põhäh. Pääle kulla olno võrõngo põhäh ka Rootsi suurtükk. A kullapütül ei olõ määnästke sanga olno, kohe olõs köödse taadõ saanu panda. Säädnö kapla egatpidi, a olõi kuige püsünö ja kullapütt jäänü sinnäsamma. Peräst toda mängnö ega pühäpäiv hummogo vanajuudas võrõngo veere pääl viiolet, iks: "Mis aastä edese, tuo halvõmb." Mängnö uma luo är ja kaono. Kõrd võtno Kärtase Petre saiba ja löönü juuda võrõngohe. Eis ütelnö: "Tuo talsse, tuo hunse." Peräst toda ei olõvat inämb vanna juudast nättö.

RKM II 59, 425/7 (8) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas,kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Puoskimäe kuld
Ristipalul vastu luteri kabelit asuvad vanad kääpäd. Rahvas peab neid Põhjasõja aegseiks Ristipalu-Lokuta lahingus langenud sõjameeste matuseiks.
Kirotoski Sässälõ oll unõh näädätö, et raha om panto kõgõ korgõmba kingo pääl kääpä sisse. Sassä oll käänü sääl kaivmah, peräst selet, et es lövvä muud ku kikkapäid. A minkas timä pääle kullakaivmist ost Kivestö talo.

RKM II 59, 427/33 (9) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vaadimäe kaev
Vaadimäe-Perosontse tee ääres, metsa all Klaassepä niidul olnud vanaaegne kaev, mõnikümmend sammu teest vasakul. Kaevus pidi olema pütt Rootsi kulda. Rootsi ajal olla olnud Vaadimäel suur rikas talu, millel olnud raudväravad ees. Õhtul, kui väravaid kinni pandud, olla väravate kinnipanek kuulda olnud üle kümne versta kaugusele sama rikkasse Mägiotsa tallu. Sõja ajal peitnud rikas peremees oma kulla kaevu.
Seda kulda on väga agaralt käidud välja kaevamas umbes saja aasta eest ja ka hiljem. Vaadimäe kullakaevamise lood on aastakümneid mitme valla inimesi paelunud. Tuntum Vaadimäe kulla kaevamise lugu:
Vaadimäe kulla pidit vällä võtma salamahte. Maa oll herrä uma ja sääl es tohi avalikult kaiva. Minte rüäpõõmü aigo, sõs es liigu pallö kiäkke. Lätsiva Jaamaküläst Salo Jakop uma velepoja Hindriki ja sulasõga. Edimält laabo kaivmine õigõ häste, a ku kullalõ lähembäle jõute, nakas mõisa puult kostma peenkene säksa vankrede sõitmise tirrin, mis oll tõistsugunõ ku talomehe puutelgega rattide kiidsmine. "Herrä' tulõva!" heittövä kaivja ja lätsivä puhmu taadõ varjo. Kõik jäi vakka. Oodõte viil vähä aigo ja naate vahtsõst kaivma. A säksa vankre tirrin nakas vahtsõst kostma ja tull õnnõ lähembäle. Kaivja saisteva puhmu taadõ uutma, niikavvas ku herrä müüdä läävä. A vankre tirrin jäi jälke vakka.
Alostõdi vahtsõst kaivma, vankre tirrin nakas jälke kostma õkva man. Kaivja pagõseva är kodo.
Minte tõõnekõrd kaivma. Kaivmise aigo nakas puie otsast kaivjede sälgä, näkko nii pallö oravet pilma, et es saa inämb kaiva. Jätete kaivmine saisma, kattõva ka orava. Võete lapjo kätte ja naate edese kaivma. A oravet tull nii pallö külge, et es saa lapjot inämb liigutada. Sulanõ pante paalket tegema ja näädega oravet pesma. Kullõ-es orava tuust midäge, näid tull viil rohkõmb mano. Kullakaivmine tull poolõlõ jättä. Orava es lasõva kulda vällä võtta.
Kolmas kord kaivma naatõh oll suur vesi iih, mis es lasõ kaiva edese. Ku kaivmine saisma jätete, kattõ ka vesi. Ku edese kaivma naate, läts vesi nii suurõss, et es lasõ kaiva.
Kuld tull umma paika jätta. Vanakuri ei anna kätte. Kullamatja om panno vahi mano. Kävevä üte kui tõõsõ kaivmah, a kiäke es saa kulda kätte.
Perästpoolõ tulliva kraavikaivja saarlasõ siijä. Nääle juhatõdi kullahaud. Olliva julgõ meehe, vast võtiva kulla vällä, pääle tuu es kuulõ inämb kullakaivmise jutta.
1638. aasta maarevisjoni aegu on Vaadimäe nähtavasti kuulunud Taalnitsa (Taaliotsa) küla maade hulka, kus elas üks talunik ja 1687. aastal kolm talunikku. 1690. aasta nimistu järele on Vaadimägi (Wademägge) Räpina mõisa nurm. 19. sajandi alul on olnud Vaadimägi Räpina karjamõis ja pärast kuni 1920. aasta maareformini mõisa lambakoppel.
Mägiotsa metsa kutsus rahvas varemalt Tõldsepa laaneks. 1690. a. nimistu järele on seal asunud "Torreseppe pustus", tähendab Tõrresepa puustus, mis nähtavasti rahvasuus on aja jooksul muutunud Tõldsepa nimeliseks.

RKM II 59, 435 (10) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maarjamäe kuld
Linte külas vanaaegse ohvrimäe juures pidada Maarja- ja Luamäe vahel olema peidetud pütt kulda, mille Rootsi väed olla taganemisel maa sisse pandnud.
Maarjamägi on olnud muistseks ohvripaigaks ja pärastpoole katolikuaegseks matmispaigaks. Mägi on nüüd kruusana maanteedele veetud. Kruusaveol on tulnud ohtralt välja surnuluid ja vanaaegseid münte. Mäe veerul kasvab veel põlispärn, seest öönes, lingukividest südamikuga.

RKM II 59, 435 (11) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Liinamäe kuld
Kurekülas Liinamäe keldris olla kulda teine pütt, mida rootslased taganedes maa sisse peitnud.
Kureküla Liinamägi, samanimelise talu krundil, on muistne maalinn, kaevates on leitud süsi ja muu põlenud prahi jäänuseid.

RKM II 59, 437/9 (12) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tondisaar
Saarekülas väike kuiv saar soo sees Hansikivi ja Naissaare talude vahel, kutsutakse ka Haudõsaareks. Asustamata soosaarel asub teadmata päritoluga tahutud kividest võlvitud kelder. Ennemalt on sealt järjekindlalt mitmel korral otsitud peidetud varandusi, vana sõjaaegset kulda. Kuid alati on kaevamised pooleli jäänud ettearvamatute takistuste tõttu.
Mintö Tondisaardõ kulda kaivma. Ku kaivmist alõstõdi, nakas oravet tulõma. Oravet tull niipallö, et es lasõva kaiva. Karkseva näkko, sälgä. Jätete kaivmine saisma, kattõva orava. Kaivma naatõh jäll nii pallö oravet küleh, et ei saa kaiva. Tõõne kaivja võtt malga ja nakas oravet är ajama. Ku oravale lei, läts huup tõõsõ kaivja pihta. Kullakaivmine tull poolõlõ jätta, tondi' es lasõva kulda vällä võtta. Vanakuri saat orava kiusama vai oll kullalõ vaht mano panto.
Lätsivä kullakaivja Tondisaardõ. Kulla piät vällä võtma salamahte, et kiäke ei näe. Nakseva meehe kaivma. Varste nägeva, et üle suo pedäjede vaihõl tulõva jahimeehe hagijaga, kos mudö nalält ütske inemine ei liigu. Kaivmine jätete saisma ja minte niikavvas mant, ku jahimeehe oma müüdä lännöva. A jahimeehe kattõva kõrraga silmist är ja es tulõvagi inämb. Minte jäll kulda vällä kaivma. Saade mõni lapjotäüs visata ku jahimeehe omake piaaigo man. Poete jäll kõrvale. Ei jahimiihe ega hagijat kohke, kõik kaonu ku tina tuhka. Minti kaivma, jälke jahimeehe püssäga, hagijas iih õkva mano tulõmah. Tondi' es lasõva kaiva. Kuld jäi vällä võtmada. Varandust vahtma panto tondi' moendevä silmä är.

RKM II 59, 441 (13) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Häidemäe pettäi
Jaama asunduses maantee ääres Männamäe asundustalu krundil.
Rootsi kindral olla matnud sinna oma raha ja pannud tähiseks kolmeharulise oksa, mis hakanud kasvama.

RKM II 59, 441/3 (14) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Katoliku kiriku varandus
Võhandu ääres Lubjamäest Ristipalu poole, heinamaa kaevu olla maetud sõja eest vanaaegse Räpina katoliku kiriku kuld- ja hõbeasjad tünniga. Selle vanaaegse rahvapärimuse järgi on omal ajal lasknud kohalik mõisaomanik Sievers umbes 75 aasta eest uräädniku juuresolekul pika oraga koha sügavalt läbi torkida. Kuid midagi ei ole leitud.
Rahvapärimuste järgi on pidanud Räpinas olema katoliku kirik ja ka Bohhomoola kirik. Tegelikult on Räpina kogudus ja kirik rajatud 1636. aasta paiku.

RKM II 59, 443 (15) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopuu (1956) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kellähaud
Peipsi ääres Tammistu küla kohal, lohk Kikka ja Punnimäe talude heinamaa piiril. Sõja eest olla siia peidetud Räpina kiriku kell. Kell olevat väga sügavasse pori sisse vajunud, nii et teda sealt enam kätte ei saa. Mõnikord vagase ilmaga olevat sealt kuulda olnud kella helisemist.
Rahahaudõmägi ja läte. Palomõisa-Leevi tee ääres.
Hõpõlohk. Vareste külast Süvähavva poole, soos vesisel kohal.
Hõpõsaar. Hundilaanes Hirresaare talu Korgõmäe all.

E 18313/4 < Räpina khk., Veriora v., Pahtpä - Rudolf Kirtof (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Raha kaevaja.
Mõni ajastaeg tagasi elas säkka külas üks mees, nimega keero Hindrek, ta elas vaest viit ja rahapuudus oli temal alate. Kord tulli mehele õnn, ta nägi und, et peap minema raha kaivama ja kui mees hommugu üles ärkas, sis läks ta raha kaivama, enne kaivamist luges mees alate Katekismuse raamatud ja Essa meie palve ja kui mees kaivamas olli, siis tulli temale alade üks saks manu ja ütles: "Luba ära oma edimane ratas, siis saat raha käte," aga mees es luba kunagi ja ei saavat ka mitte raha kätte, siis tegi üks kord mees õige tubliste tööd ja vaata imet, siis olli juba rahakasti külg nähä, siis nägi mees, et mõisahärra tuleb, ta viskas enda kummale maha, ei siis härra mind ei näe, aga natuge aia pärast tõstis mees pead üles ja vaatas, aga ei olnut enamb härrat näha ei ka rahaskasti, kõik olli kadunud nagu tinatuhka, aga mees ei jäänud veel sellega rahule, ta kais iks veel kaivama ja kui ta kaevamas olli, sis olli valge tuvigem tema pää peal ja must tuvigene olli kuuse otsas, aga mees jäinut peale selle suure kaivamise rumaluse sisse. Üks kord panni mees oma tua põlema ja ise põgenes alla säärde ja nüsis nuaga oma lõõri kaarti, aga sist olli kahju, et es läha mitte õnnetuseks, tema tuba poles küll ära, aga tema naine ja lapset saivad õnnelikult välja ja mees löüti ka soäärest ära, tohitsedi terveks ka elanut veel mõnõ ajastaia.

E 18724/5 < Räpina khk., Kõnnu - Joosep Karindosk (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Üts mees olnu vanapaganaga mõtsan koko sanu ja kurtnu temale oma viletusust, nii et vanapagana meel haletas länu ja mehe käest küsinu: "Mes sa tahat, et ma sulle pea tegema?" Mees pallelnu raha võlgo, ni et oma elo paremba kora päle saas. Säda vanapagan andnu ka, hoidnu paar kõrt ruhingoga hamõ näppi, mees lubas aasta perast tagasi masa ja küsinu, kuis temaga koko saap. Vanapagan kõnõlõs: "Aasta perast sel päival tule sele paiu puhmu monu ja hõika paiu paiu hõlp, kül sis koko same." Mees länu kodo ja nakas rahaga kauplema. Mees sai paremba kora pale ja aasta perast olli ni paljo raha taga varus, et oma võlga võis ärra masa. Kui võlla tärmin käte jääs, läts tema sele paiu puhmu mano, kos teda kutsuti ja hõikas paiu hülpet, agga paiu hülp ei tulna kostki, ni hõiknu mees, et ära vässinu, ent paiu hülp ei tulnu vimate vasta õdangud, sis tulnu üts ja küssinu: "Mis sa teed paiu hülpega?" "Mina tõie paiu hälbele rahha," ütelnu mees. "Paiu hülp ei ela enamb, hüri-müri tap ära paiuhülpe. Pea raha omale ja ülenda paiuhülpe henge, kuis mina ülenda. Ütles sedavisi kurad ülega paiuhülpe hengekene põrgo ???."

E XIII 45 (248) < Tartu-Maarja khk., Raadi m. - M.J. Eisen < Karin, muuseumi piletimüüja Sisestas Pille Parder 2003
Räpina mänd.
Räpina umbes 3 kilomeetrit jaamamõisa juures kasvab maantee ääres vana 4-haruline mänd. Selle männi raiunud Karl XII mõõgaga neljaks katki ja ütelnud: "Kui need harud kasvama hakkavad, saan ma maa jälle tagasi!" Eks männi lõhutud tükid hakanudki kasvama.

E XV 29 (173) < Räpina khk. - M.J.Eisen < I.Ainelo, kooliõp. (1929) Sisestas Pille Parder 2003
Rootsi varandus.
Räpina Rahusaarelt edasi minnes on Orava küla kohale on rootsi sõjaväe varandus, kuld ja hõbe maantee alla maha maetud. Maantee on sõja ajal kõrgeks tõstetud.

E XV 42 (247) < Räpina khk., Meeksi - M.J.Eisen < Aliide Noorhani (1929) Sisestas Pille Parder 2003 [puu]
Korra käinud Rootsi kuningas Räpinas. Ei tea, kuhu just, aga kusagile istutanud ta puu selle tõotusega: "Kui puuoksad kasvavad allapoole, saan selle maa tagasi, kui aga ülespoole, ei saa!"
Eks puuoksad hakanudki kasvama allapoole. Sellepärast võib aravta, et rootsi kuningas saab korra veel tagasi maa.

E XV 42 (248) < Räpina khk., Meeksi - M.J.Eisen < Aliide Noorhani (1929) Sisestas Pille Parder 2003 [ns/putukas]
Mesilaste nime ei tohi suhu võtta, vaid tuleb ütelda "linnud" Muidu võiksid nad tulla ja nõelata.

EKRK I 22, 243 (4) < Räpina khk., Räpina v., Jaama as. - Hilve Rebane, Ingrid Sarv < Anna Kärtmann, 58 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Männi juure alla vana parun pannud kullapaja. Anna Kärtmannilegi olevat seda „kaits kõrda unen juhatatu“, aga tema ei jõua kaevata. Mees küll püüdis, aga Anna Kärtmannil hakkas männist kahju, käskis järele jätta.

EKRK I 23, 150/2 (3) < Räpina khk., Räpina v., Meelva k. - Ilme Link < Hendrik Ainson, 73 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Meelva järve olevat Kalevipoig kive toonu. Kalevipoig kivvega mättäss alati, ehit jo Eestit. Tulnu Padujärve puult, tahtnu Pihkva poole minna. Pärsimõna kohta saanu väljä, hakanu üle järve tulema. Kõige sügavam koht tulnu vasta, sinna pillanu kivi maha. Lännu sis tagasi ja tulnu uvvesti, Häide kurna kottal tulnu kaldale, sinna on veel kive pillane.
[Laht, mis tungib kaldasse, meenutab piimakurna, seal on ka Häide talu, seepärast siis Häide kurn.]
/joonis/
Kate kivi kottal keset järve olevat suur rahapada. Vaskkatel olevat, Rootsi aigu vai kuna peidetu. Kätte aga ei saa.
Üits pühapäiv keskpäeval saanu õngitseja keti kätte, tõmmanu juba üles vee pinnale. Kerkurahvas lännü müüdä, miis arvanu, et nätäs, ei ole väljä tõmmanu, et las müüdä läheva. Aga peräst müllänu õhtani, ei ole kätte leidnu.

EKRK I 23, 275 (2) < Räpina khk., Meeksi v., Pihuste k. - Ilme Link < Verner Õue, 49 a. (1959) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Liisnõna kuuse mano olevat Rootsi sõja aigu käkitu kulda. Laane külamehe käivä kaevamas, kui mina olli poisike. Jämme pettäi oll, kõik juurealuse oll är kaevatu.

EKRK I 30, 302 (3) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi, Tiiu Kaevando < Peeter Pukso, 72 a. (1960) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Uhtinast (Uhtina on Meerapalust 3 km. Mehikoorma poole) läbi minna on kõrge kruusase kalda pääl tamm. Räätska ja raha om säält vällä uhutu. Sääl om vana rootsi kapel ollu. Räätska oma nagu latika soomuse, kiri ka pääl. Saie niet neli-viis tükki.

RKM II 22, 47/8 (1) < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2008
Toda kõnõlõs mul vanaesä ja tuu jutt om jaaniüüga seotu. Ma olli sis poiskõnõ. Meil oli üts sulane Juko Viido Grünberg. Enne jaanipäivä Juko Viidol tulnu rahahimo ja ta küsünü vanaesä käest, kuis saas jaaniüüsi rahha. Vanaesä ütelnu, et taahsamah Liinamäel om rahaait, tuu om jaaniüüsi vallalõ, jo kuivatedas rahha. Lätski Juko Viido Liinamäele. Olnu kesköö ligidal. Äkki tulnu kangõ metsäkohhin. Ta naanu pelgäma, juusknu kodo poolõ - väike pini takah. Kotoh kõnelnu tuud lugu vanaesäle. Vanaesä ütelnud: "Ul´l ollit, löönu kepiga, raha olõs käe olnu!"

RKM II 22, 48 (2) < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2008
Vanaimä kõnõl: Liinamäest ida pool kasvas tamm. 7 sülda lõuna poole pidi olema rahaauk. Kui timä imä kar´ah käinu, sääl kasunu küll herra' koertega ja olevat otsnu, aga midägi es lövvä'.

RKM II 22, 48/9 (3) < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Juta Sulengo < Hindrek Heering, s. 1885 (1949) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2008
Linte külan Luamäe sisen olevat üts rahapütt. Tõõne om Liinamäel. Läbi suu olevat nu' pütü' tõõnetõsõ külen kinni. Vanasti olevat ketijuppe löütü suu pääl kraavikaevmise ajal.

RKM II 59, 423/5 (7) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pedäjäkannu võreng.
Võhandu jões enne Võõpsut, hakata Issatse palu ja Pedäjäalotse küla kohal. Võreng olla 12 sülda sügav ja sinna olla maetud Rootsi kuld, kui lahingo ruutslaste ja venläste vaihõl Meste-Tataremäel kävevä. Kuld pante jõkkõ suurõ pedäjä kottalõ. Tuu pettäi oll väega jämme ja siist tühi, kohe mahtõva kolm karäpoiskõst sisse. Ilda aigo oll viil tollõ pedäjä kand alalõ.
Toda kulda om käidö mito kõrd vällä võtmah. Tilsi Viio poig Issatse palo päält, kes meremiis olno, käänü võrõngo põhäh. Pääle kulla olno võrõngo põhäh ka Rootsi suurtükk. A kullapütül ei olõ määnästke sanga olno, kohe olõs köödse taadõ saanu panda. Säädnö kapla egatpidi, a olõ-õi kuige püsünö ja kullapütt jäänü sinnäsamma. Peräst toda mängnö ega pühäpäiv hummogo vanajuudas võrõngo veere pääl viiolet, iks: "Mis aastä edese, tuu halvõmb." Mängnö uma luu är ja kaono. Kõrd võtno Kärtase Petre saiba ja löönü juuda võrõngohe. Eis ütelnö: "Tuu talsse, tuu huuse." Peräst toda ei olõvat inämb vannajuudast nättö.

RKM II 59, 441 (13) < Räpina khk., Räpina al. - Saamuel Karopun (1956) Sisestas Mare Kalda 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Häidemäe pettäi.
Jaama asunduses maantee ääres Männamäe asundustalu krundil.
Rootsi kindral olla matnud sinna oma raha ja pannud tähiseks kolmeharulise oksa, mis hakanud kasvama.

RKM II 67, 131/5 < Räpina khk. - Samuel Karopun (1957) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kõlõsi kõrtsi kulda on väga palju kordi välja kaevamas käidud. Veel paarikümne aasta eest on nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud varaotsijate poolt Maarjamõisa surnuaed ja selle ümbrus läbi puuritud.

E 44586/7 (1) < Vastseliina khk. - G. Sander < J. Liira, 96 a. (1904) Sisestas Salle Kajak 2004
Praali talo varandus
Räpina kihkunnah Palo vallah um üts Praali talo, kes vanast väega rikkahe elänü, ku tälle üts hüä huop sai. Üts kõrd tull sõda. Sõa aigu purutõti kõik tuo talo, kõiki honnõhtõga maatasa. Tuo aoline perremies pand kõik raha varanduse - kullakattõ püttü. Üte pütüga lask timä kao põhja, a tõõsõga mat üte pedäjä ala. Sõa aigu tapõti ka tuo perremies arr, a tuo oll Pihkvahe Troetsahe sisse saatnu nuo kirä, nii et õks elo elleh kiäki tuo varandusõ kätte pidi saama.
Siält kirost (neid loetavad aastas kord, mõni ütleb ka kolm kord üle.) sai ka kats miest Jaan Oras ja Jakob Küpär teedä, et siäl varandus um käkid. Nimä naksi ka katõkese otsma ja löüse ka üte pütü pedäjä juurõ alt arki. J. Oras oll kõigildõ vana kavval mies, ja nii lei ka tima seo kõrd Jak. Küpara üle, nii et toolõ ainult väikene osakõnõ sai. J. Oras, kes inne vaene mies oll, sai no õigõ joukas, no umgi Soosarõ mõisa rintnik.

RKM I 9, 131/2 (96a-h) < Koeru khk. - Eduard Liivar < oma mälest. järgi /Need „oma mälestused“ tunduvad olevat M. J. Eiseni artikkel 1924/ (1967) Sisestas Kaarel Täll 2009
Ka jälle rootsi kuld.
Üheks rikkamaks rootsi kulla leiukohaks olevat Kullamaa Rohumägi Läänemaal. Siia olevat rootslased süja ajal matnud 30 koormat kulda ja kalliskive. Ka olevat siia poolakate poolt peidetud seitse apostlite kuldkuju. Kormate viisi olevat kulda Narva lähedal. Viiskümmend aastat tagasi, keegi narvalane palunud riigivanem Pätsult kaevamiseks luba, et annab 2/3 leiust Pätsule, aga Päts pole luba andnud. Olevat koorem kulda Viru-Nigula Sammasmäel. Iisaku, Söörumäel, Viru-Jakobi Suurmäel ja kaar?mäel. ? ? ligidal põllul. Laiuse lossivaremete all keldris. Avinurme ? rootsi koobaste all, Helme varemete all ja Paide vallimäe keldrites ning Kaiula-Kirbu kogamõisa juures suure tamme all. Veel olevat kulda V-Maarja Kadila küla Väljaotsa kaevus. Tartu-Toomemäel, Orumõisas, Kambja kihelkonnas Võnnu-Kullamäel Sassiraba külas. Räpinas mõisa ligidal Külvisi KÕLÕSI kõrtsi juures peituvat kulda kaks tuhat puuda või kaks miljonit tükki. Sealt olevat leitud ka mingisugune dokument, milles kulla kohta pilatatakse. Dokument ise olnud järgmine:“Tänasel päeval 13 juulil 1720. Aastal on Rootsi sõjakassa, Vene sõjaväe pealetungimisel siia maha maetud, 2 tonni kulda 2000000 kullatükiga. Kola möödub siit külvisi kaevu juurest 3000 idasse. 30-+-+-+ lõuna ja 300... tagasi põhja.Siis eksemplar sellest dokumendist olevat Rootsi kuningliku sõjastaadi arikür? Stokholmis.
Simuna-Salla Hobustekopli mäel olevat vanasti kulda peidus 7 miljonit tükki. Sellel mäelt olevat leitud küll preese, sõrmuseid ja muidu ehte asju.
Edasi, Vastseliina Randmäel olevat suure kivi all peidus ? hõbepalk.Uues-aasta kõrtsimäel 2 ? kulda. Viitna mustjärves kuldmõõk ja Pöide Vildeste mäel hõbe ? kullatükki olega.
Üks kindlamaid kulla leiukohti olevat Rõuge-Sämma Tõrvapalu mets, kus on peidetud kulda 2 tündisot aastal 1813. Käinud siis segi mõned rootsi ohvitserid seda peidetud kulda mingite dokumentide põhjal otsimas, aga ei saanud kätte, sest neil olevat puudunud nõiasõnad, mida oleksid pidanud kasutama.

KKI 26, 187 (26) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. - Loreida Raudsepp < Johannes Lettermo, 78 a. (1957) Sisestas Kaija Rumm 2010
Siin on ju rahaaugu juttusid olnud. Siis ütlevad, et jaanipäe laupa olevat... Va Räpina Jüri - Netti, Maria ja ... olid tema tütred. Need oli jaanitultl, seal kus majana mägi oli, seal oli ka Viina toodud... Jüri ütleb, et näe enam ei trehva sellesse kohta, kus nägi... Suur koobas ja seal kaks musta suurt koera kettides kinni, aga ligidale ei julgenud minna, et ehk pääsevad muidu lahti.
Aga kas sii tõsi või val, ma ei tea öelda, ma räägin tese mehe juttu.

RKM II 209, 417 (6) < Räpina khk., Süvahavva k. - Ellen Liiv < Miina Viia, 95 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Maar'a kõnde pümmel üül,
otse umma pujakeist.
Kost ta puja kätte sai?
Jeruusalemmi mäe päält.
"Tere poig, vaene laits,
mis sa siin teet?
Kõik ilm sinno murehta."
"Las neil ikke ja murehta,
mis na väega vannusse
vasta ristikogudust."

RKM II 209, 424/5 (4) < Räpina khk., Soohara k. - Ellen Liiv < Karl Vijard, 69 a. (1966) Sisestas Mare Kalda 2009
Sõjatarest natuke maad on rootsi sõa kääpa. Sääl on kaevetu, ei ole muud löütü ku inemise luid. Kaivja olli midagi halvasti unen nännü, sis olli järele jätnu.

RKM II 209, 425 (5) < Räpina khk., Soohara k. - Ellen Liiv < Karl Vijard, 69 a. (1966) Sisestas Mare Kalda 2009
Haavapää küla alla olevat maetud sõjaraha mänsegi jõeperve pääl. Mänselgi kellaaol, kuhu vari paistab, seal pidavat kulda olema, ühest kasest mitu mõõgatäit edasi.
Seal olevat ka kaevetu.

RKM II 209, 425 (6) < Räpina khk., Soohara k. - Ellen Liiv < Karl Vijard, 69 a. (1966) Sisestas Mare Kalda 2009
Siittalu peremees Viia Piidre, Viia Jakobi isa, olli kransimati täie hõberaha matnu seenitsa taha. Aga toda ei ole kiäki löüdnü. Nüüd, kui künnan ja kivi ette tuleb, siis ikka tuleb mõte, et ehk on vana Piidre raha. Kransimatt on umb. 10 liitrit.

RKM II 347, 25 (1) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Eliise Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001 kontrollis Mare Kõiva 2008
Toda on kuultu küll, et siin on üts ilmatusuur kuusk, oi, maru suur ja pikk, ja siis oll niisugune jutuajamine, et sinna kuuse juure alla on kulda pantu. Minu mees ikka ütel, et võtke no labidas ja kaevake sealt. Seal pidi Rootsiaegne kuld olema. Minu mees ikka tegi nalja, et noo Heinla omma selle kulla saanu, ega na muidu nii jõuka ei ole.

RKM II 347, 49 (10) < Räpina khk., Meeksi k. - Mall Hiiemäe < Bernhard Sakson, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanast siin teise talu äären tull poiss, Heinokene - kas läts karja või tull karjast, siis üts hall vanamees tullu teed pite vastu, kepp käen, ja ütel niiviisi: "Pojakene, kui sa tiias, kui palju siin varandust on!" See oll vene valitsuse algusen. Oless lats küsind "kus või mis see on", või "näita, kuskohas on". Vanast iks ollu, et pidi olema maetu Rootsi kulda, et Roots olla pannu. Suur kuusk ja ladvan oll ossad ära võetu nagu vaatluspunkt. Kate mehega sai ümbert kinni võtta, siis võisid käed kokku puutu. Ei, üle ikka oll. Lamasi maan hulga aigu.

RKM II 347, 79 (27) < Räpina khk., Meeksi k. < Räpina khk., Jõepera k. - Mall Hiiemäe < Marie Arula, s. 1900 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jõepera külan olli kalmistu ja sääl Härma mäe pääl oll Rootsi sõja aegseid rahasi. See oll Rootsi sõa kalmistu, seereluid ja päid tulli vällä.

RKM II 347, 97/8 (17) < Räpina khk., Võõpsu al. - Mall Hiiemäe < Emma Musting, 83 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mina tiia toda: Tatarmääl oll künnetu maad, oll künnetu savipott vällä. Ollu hõpõtse raha nagu kalasoomuse. Arvati, et noo olliva väga vanast ajast. Võõpsu küläh oll muinasjutt, et kerk vai maa sisse. Ja sääl oll neljakandiline tiik ja sääl põllu pääl ollegi too hõpõrahapott. Kutsutaski Kerkotiik. Petseri poole läät, sääl on. Too tiik on üle jõe, Tatarmäel on see, vaatetorn on ka mäe pääl.

RKM II 347, 116 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kauksin on sääne Linnamägi metsa seen, kaitse ala võetu. Sääl on varandust maasse pantu.

RKM II 347, 117 (3) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti toda seletädi, et keegi olevat käknu raha ahjo kamminahe ja esi panno raha ja ütel: "Kelle käsi pand, selle käsi võtte." Surnu too mees ära ja kiäki es saa raha kätte. Siis võtnu tolle surnu üles ja tolle käeka võetu, nii ei olluki sügäval tuu raha.

RKM II 347, 117/8 (4) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts vanamiis pand raha ka koheki reheahju, käknu sinna ja. A üts vanainemine, vana santkene läts sinna parsile makama, see ollu sääl ja kuullu - vanamiis pand rahha.
Vanamiis pand rahha ja esi ütel:
"Kolm inemise pääd sisse, siis saad tuu raha kätte." Käknu niimoodu kulda.
Parsilt tuu sant oll öelnu peenikese häälega /imiteerib/: "Kolm kikkapääd, kolm kikkapääd!"
Ja siis vanamiis ütel jälle: "Kolm inemise pääd, kolm inemise pääd, kolm inemise pääd!"
Tuu jälle parsilt ütel peenikese häälega: "Kolm kikkapääd, kolm kikkapääd, kolm kikkapääd!"
No viimate vanamiis ütel: "Sino perrä olko siis kolm kikkapääd."
Ja siis kui vanamiis ära surnu, ei oleva saanu kuigi raha kätte. Siis tapnuva kolm kikast är ja pannuva kolm kikkapääd sinna riiheahju sisse ja saanuva raha kätte.

RKM II 347, 125 (14) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tooste poole menna Maarjamõisa, sinna käiva kõik kaivma. Ja lehen ollu üts 10 aastat takasi üteltu. Paulopriit kirot, ja on kaevatu, a ei ole leitu tuud varandust.
Paulopriit /Voolaine/ olli Toosten. Tema on meil lellepoja poig.

RKM II 347, 227 (3) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mina ei mõista kõll midagi sääl ütelta, kas on õige või ei.
Tuu pidi olema midagi tuu Rootsi sõja ajal. Et Rootsi kuningas on matetud Süvahauda. Ma olle niipaljo tatik, et ei tia. Kes nagu rohkem on poliitika pääl, tuu tiid väega pallo. Tuu tiise 50-60 aasta takast kõik är seletada.

RKM II 347, 247 (3) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Eduard Salumets, 88 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Latsi ei tiia pessä viivat, a oll är küll murdnu või söönu. Maie oll nimi ollu. Saadetu lats vett tooma too lätte mano ja, ja sääl oll hunt latse är murdnu.
Jäiegi tolle lättele Maie läte nimi. Tuu on Ruunamõisa ja Ruusa vahel. Sääl on tuu läte. Nüüd on är mõtsastunu, on kinni kasunu. Kui ma poiske olli, siis oll tuu läte vallale.

RKM II 347, 268 (2) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Mall Hiiemäe < Anna Kärtman, 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Venemaal olle üts mänd või pettäi. Tüdrikukene oll, toole juhatetu raha. Kella katetõistku ajal öösel tule minna, üteltu: "Ära karda! Ära karda!" Too pelänu, es tohe minna. Ütelnu esi, et ikka loll oli, oless saanu kulda ka säält. See puu on praeguseni sääl, seda kiäki pole julgenud maha raiuda.

RKM II 347, 325/6 (23) < Räpina khk., Meerapalu k. ja < Räpina khk., Tammistu k. - Mall Hiiemäe < Juta Kalda, u. 50 a. ja Jaan Puksoo, üle 80 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[J.P.:] Meerapalo küla saamiselugu mulle Väläku Karla kõnõli. Salatee oli Meerapalost Pedäspääle. Mets oll vahel, suur mets.
[J.K.:] Edimene koolimaja oli siis siin ja otsa pääl olnu suur küün. Edimene õpetaja oli, tulnu, ajanu kasuka seläst. Ja üts ütel: „Lähme kõik nüüd kullema, mis tuu Märt meile pajatas. Jäiki nimi Pajata Mart.
[J.P.:] Pajata Märdi tütar oll minu vana-vanaema.

RKM II 347, 329 (1) < Räpina khk., Meerapalu k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Mall Hiiemäe < Maali Vare, 87 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana inemise kõnõli, et siin ollu väga vana mets ja hundi ollu unnanu, ja suure juurika tulleva vällä maa seest, kui maad küntu.
Määrätu palo ollu - tuust saanu Meerapalo.

RKM II 347, 330/1 (1) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ennembide haina sai tettü, siis leidsime rahasi ja vend mul kõnõl, et oli leitu. Peris kandilise raha ollive ja ümmarguse. Kruusa päält leüdsime. Mina ole kuullu, et on terve pajatäüs käktü raha, Rootsi sõja aegse.

RKM II 347, 334/5 (10) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tuu kuus on är kuivnu, kus juuri all varandus pidi olema. Nii palju on toda varandust sääl kaivetu ja kougitu, kos tuu varandus oll käkitü. Too kuus oless veel kaua kasunu, a ta es saanu enam kasva. Mul ei ole meelen, kuna ta ära katte, sinnapoole on liikumist vähe /st. Sinnapoole saab harva käia - jutt on Laane k. - Meeksi tee ääres kasvanud kuusest/.

RKM II 347, 335 (11) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Aliide Heering, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võro naine oll, tuu kõnõl.
Üts nakanu surema ja vanamehel surm ei tule. Piap koolma ja es saa surra. A temal oll kulda ollu. Tullu sängist vällä, pand kulla tuha sisse - otspaja ollu vanasti. Sobranu käega ja ütel: "Kelle käsi pand, selle käsi võtku." Õkva pöörd näo seenä poole, tõmb hinge ja surru.
Nakanuva kulda otsma. Es ole. Na olliva kõik tuha är sohinuva, es ole. Võtnuva vanamehe sängist üles, võtnu tema käega, nii saanugi kulla kätte.

RKM II 347, 340/1 (1) < Räpina khk., Laane k. - Mall Hiiemäe < Johannes Heering, s. 1913 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siin oll - mul esä kõnõl, et üts pool kilomeetrit maad on üts saar metsa sisen. Rebassaar kutstas. Siis tema vanaisa tegi põldu sääl. Tõmmanu hobuse vallale ja heitnu puhkama. Ja tullu ilusa silendriga, frakk selläs, mees ja juhatanu: "Näe, siit kasest niipalju ja säält männa juurest niipalju ja kaiva, sääl on purjutäis raha. Oli vanaesäl pool käsknu jätta vaestele. Vanaesä es naka kaivma, a tuu asi jäi miilde. Töö är lõpet, siis kodo rääkse, et sinna on laevapurjetäis raha matet. Aga siis jälle, kui tema kaupa teki, siis oli tullu veel kats nooremba meest, ütelnu: "Mis pääl maa, on sinu oma, mis all, see meie." Silendriga mees oli ütel: "Ära kuula neid, võta no võta, a pool anna vaestele."
No vot siis tenekord lätsivägi. Tal oll sugulase siin ja lätsi kaivma. Tal ütsinda juhatadi, siis ta piät iks ütsinda võtma tolle raha. A siis oll sõdur siin talon korterin, rannavalve post oli, siis rääkinu sellele ka, nee ka kaevsi, ei leidnu, midagi ei ole saanu.

RKM II 347, 361 (1) < Räpina khk., Meelva k. (praegu Leevaku k.) - Mall Hiiemäe < Irene Häidekind, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Kuis tuu jutt oll. See on Meelva järvest.
Üts sepp elänu sääl. Tal oli üteltu, unen vist: "Tuu oma kõge noorem tütär ja tule temägä üten kella kateteisku ja üte vahel järve ääre. Sääl on kivide all ja vahel rahnude juuren suur varandus. Kulda- ja kuldasju ja." Aga ta es julenu minna. Juhanna on tütre nimi, tuu on surnu.
Karhäidingi krundi sees on - õkva üts kivijoro lätt järve sisse.

RKM II 347, 374/5 (1) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Emma Peedosk, 75 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Leevakul, kus ma elasin, oli väike järv. Ja siis räägiti, et seal on keskel varandus. Olime lapsed, läksime ka seda varandust otsima. Pidi olema kulda ja vanad inimesed rääkisid. Säält järvest jooksis üks väike kraav välja ja üle kraavi oli puu. Me lasksime jalgu sinna põhja ja tundsin, et jalge all on üks kõva asi. Liigutan, kaelast saadik vees ja on jalge all midagi. Ruttu läksime koju vanaisale ütlema.
Vanaisa tuli ka sinna ja meie läksime teise veike järve äärde ja hakkasime mõtlema, mis me ostame. Enne jaanipäeva oli. Tahtsime osta valge kleidi punase sleifiga ümber kõhu.
Vanaisa otse ja olid peidetud viinariistad sinna. Olid meie plaanid kõik läbi!

RKM II 395, 431/2 (8) < Võnnu khk., Kaagvere k. - Mall Hiiemäe < Johannes Sõõru, s. 1911 (1986) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mul oli endal niisugune juhus.
Kündsin kodanlikul ajal hobusega maad Luutsnas ja vennatütar jooksis vagu pidi järel ja järsku hüüab: "Onu, vaata mis rahad!" Mina jätan hobuse seisma ja lähen vaatama. Oli sõlg nii 10 cm läbimõõduga ja kumerad rahad paistsid ka ümber, aga savipott oli ära lagunenud. Olid 18 hõberaha ja Katariina nägu oli peal ühel. Alumised vahetamise-rahad olid - mul hakkas ihu värisema, et see on kuld kõik. Viisi Luutsna oja ääre ja pesesi puhtas, aga olid kõik vasest, natuke oli hõbedat mõnel ka peal. Aga nood peened vahetamiserahad, nondega läksin kullassepa juurde. Kuigivõrd andis ka. Aga suured rahad läksid juut Mirvele [? - üleskirjutaja küsimärk]. Sain 60 krooni. Läksin Räpina laadale ja ostsin lehma selle raha eest. Sügisene aeg oli ja loomad olid odavad. Nii sai peresse kaks lehma.
Sellesama koha peal, kus me praegu elame, oli olnud üks hästi hoidja peremees. Aga Kaagvere proua (mees oli tal surnud ja sel oli Mooste mõis ka) oli selle mehe Mooste saatnud ja maa omale võtnud. Mina leidsin üles tolle ka, kes siin oli elanud, oli noor poiss, leidsin ta üles. Siis kui olin rändkaupmees, ma olin seal ööd. Siis too kõnel , et olid väga rikkad olnud, hobuseid kasvatatud. Mul on niisugune tunne, et see ongi selle pere raha, mis mina leidsin sealt.

RKM II 425, 225 (2) < Tartu l. < Räpina khk., Kirmsi k., Härä t. - Mari-Ann Remmel < Ain Prosa, s. 1967 (1989) Sisestas Mare Kalda 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Sealsamas Männisalo soos pidi tünder kulda olema, kellegi vana-vanaisa olevat maha matnud.

RKM II 425, 225/6 (3) < Tartu l. < Räpina khk., Kirmsi k., Härä t. - Mari-Ann Remmel < Ain Prosa, s. 1967 (1989) Sisestas Mare Kalda 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kirmsi külast Härä talu põllult on palju õhukesi hõbemünte välja tulnud. Isa oli leidnud ja vanaema (Pärja-Teresa Häidorf, s. 1911), ma ise ei ole. Siis oli veel Jekaterina ja Pjotriga vene kopikaid tulnud.

RKM I 5, 377/8 < Äksi khk. < Räpina - M(aret) Vahkal, Kärevere 7-a. Kooli VI kl. õpil. < ema (1958) Sisestas Karmen Salo 2009
Kivineitsis jutustas mulle ema, kes sündis ja kasvas Räpina rajoonis. Temale jäi see jutt juba karjapõlvest meelde. Ta jutustas mulle imelikust kivist. Kivi asus Räpina rajoonis, kahe mõisa piiril ja tähistas kahe tee ristumiskohta. Mõisate nimed olid Jaamamõis ja Kirikumõis. Tee üks haru viis talu juurde ja teine Jaamamõisa. Kivi juures kasvasid veel viis kaske ja tilluke lepavõsa. Jaaniööl käis seal istumas ilus naine pikas valges rüüs. Neiul olid pikad juuksed ja ta kammis neid seal kuldkammiga. Selle kivi all pidi olema ka veel kelder suurte rikkustega. Inimesele, kellele see rikkus on määratud, näidatakse Kivineitsit unes kolm päeva enne jaaniööd. Kivineitsit oligi näinud unes Varuski Peep. Unes oli talle öeldud :“ Mine valva kivi ja kui ilmub neitsi, küsi keldi võtmed.“ Kui saabus jaaniöö, läinud Peep kivi valvama. Seal istudes ja oodates oli talle uni peale tikkunud ja ta jäänud magama. Unes ilmuski Kivineitsi oma juukseid kammima ja ta olid ka kaasas kivialuse keldri võtmed. Kui ta tahtis neid haarata, laulis kukk ja kadus Kivineitsi koos võtmetega. Peep ärkas üles päikese tõusu ajal ja oli pettunud, et ei saanud osa sellest kivialusest rikkusest. Hiljem Peep kadunud rahva seast ja keegi pole teda enam kohanud. Seda juttu rääkisid räpinlased juba mitmendat inimpõlve. See jutt meeldis mullegi. Mina jutustan ta edasi ja nii võib see jutt ilusast Kivineitsist veel mitu inimpõlve peale minu edasi levida.

ERA II 218, 83/7 (4) < Rakvere l. < Vastseliina khk., Orava v. - Meta Moorberg, Rakvere Kaubanduskeskkooli õpilane < Emilie Moorberg, 42 a. (1939) Sisestas USN
Ristimänd.
Minu ema jutustas minule, et kui tema oli 8aastane, siis jutustas tema ema temale. Räpina mõisast umbes viie versta kaugusel kasvab maantee ääres suur, sirge mänd.
Ühel suveõhtul läinud seda teed mööda keegi rändkaupmees. Ta sammus ja sammus. Järsku kargas maantee kraavist keegi mees ja kargas noaga kaupmehe kallale.
Kaupmees ehmus sedavõrd, et ei suutnud mitte karjudagi. Tundmatu mees lõi talle noaga rindu ja kaupmees langes kohe surnuna maha. Siis võttis röövel kaupmehe taskust rahakoti ja sammus rahulikult maanteed mööda edasi jättes kaupmehe verest nõrretava keha teeäärde maha.
Järgmise päeva hommikul vara läksid talutüdrukud ja poisid mõisa heinale. Äkki kargas keegi tüdruk, kes oli sammunud teiste eel tahapoole ja karjatas. Ta oli näinud teel lamamas vereloigus meest. Sellest teatati kohe mõisa. Nagu kulutuli levines see jutt kõikjal.
Et keegi ei teadnud kes kaupmees oli ja kust pärit, siis kaevati selle suure männi alla auk ja mees maeti sinna. Külarahvas unustas selle vahejuhtumi ja igaüks läks oma tööle. Mänd aga oli siiani sirgelt kasvanud, nüüd aga paari aasta pärast oli mänd oma ladva ristitaoliselt kasvatanud ja ei kasvanud pääle selle enam. Männi latva jäi rist mälestuseks röövli ohvrile. Sellest ajast pääle nimetati seda mändi "ristimänniks".

H I 8, 338 (19) < Setu, Piirimäe < Vastseliina khk., Orava v. - Jaan Sandra < Tannil Kangru, 37 a. (1895) Sisestas Kohapärimus
(Sõa matusest.)
Orava vallan, Kohkva küla mant Niidsiku veski poole minnen, mis üte jõe pääl om, nink kost ka Vastseliina-Räpina piir käüp. - Sääl, vasta Niidsiku veskit Päkä küla pool, (mis ka ligidal om) om mõlõmbil pool suurt teed sõa matus. Suurõ kuhja aetu mättä, paistava hää käe poolt, egäle sõitjale, silma ette, kuna kura käe poolist matust pikk pedästik varjap, mille all veel väikese pedäjakese enne matussit nätä ei lase kui käü kaema.
Pedästiku all olevah matuseh olõvat suur savi paa täüs kuldraha, mida mitmeki mehe ütest ja tõisest kääpä kuhilikkust kaibman käünü, - ent seeni ajani veel kiäki kätte ei ole saanu.
Ütskõrd olõvat ütele mehele kullaga täüdetu pada jo pia kätte saanu, - sääl olli ta Kohkva külä poolt ütte suurt saksa, Kaleskaga, nelli hobõst ieh, sõitvat nännü; - mehekene taganu veidikeses kõrvale, et saks mitte es näes, kuna ta kulla paa havvast välja võtt. Ent saksakõnõ sõit sõit, ja kattõ matusõ kottale kogoni ärä. E inäp midagi kuulda ei nätä.
Mies, - umah varopaigah, - sai julgembas, aste vällä kullapata ärä kobistama, - sääl, - oh õnnetust - olli kullapaakõnõ kaonu. Ainult tühi liivane haud olli nätä.
Mies olli pühäpäävätsel pääval, õkva keriku aigu tööd tennü. Muidogi olli see jo vanast, kuna pedastik poisikene olli...
Parhilla veel puhkavat savipaa täüs kulda sääl saman. (M?ast tuo uhkõ sõitja saks ärä võtt?)

ERA II 245, 457/8 (23) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Üks naine kuulnud, et jaaniööl läbi augu, mis on katuse ääres ja kust suits välja läheb, Võrumaal vanainimesed kutsuvad kahruperseks, vaadates nähtavad peidetud varandust. Ka peab hobuserangid kaela panema. Naine pannudki jaaniööl rangid kaela ja läinud august vaatama. Näinudki, kuidas eemal oleva söödi pääl vanapaganad raha kuivasid. Naine ruttu lae päält maha ja julgesti sinnapoole minema, kus enne nägi raha, rangid ikka veel kaelas. Pererahvas näinud kõik rahavahtimist ja naersid, et mis naisega tehakse, sest ta oli pannud rangid õigesti kaela, kuna pidi pandama taga ette. Naine jõudnudki rahakorjajate juurde. Äkki näinud pererahvas, kuidas nägematud käed panid naise ruttu vankri ette ja see hakkas jooksma kui tuul, tulejuga ees ja taga. Oleks naine rangid ümberpöördult kaela pannud, siis oleks ta raha endale saanud, nüüd aga jäigi kadunuks.

ERA II 162, 256/8 (68) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2009
Üts herr matõte lossi keldrehe. Kiä inemene õks läts keldrehe, tuu inämb tagase es tulõ. Üts julgõ nuurmiis ütel: "Mis kõrd tuu om?! Ma lää kae perrä, mis sääl om!" Läts tä keldrehe, võtt piima ja jahu üteh ne nakas putro kiitma. Võtt kirstul kaasõ päält. Herr oll är kõdunõnu. Nuurmiis pan´d´ tollõ herrä põrmulõ ka putro luitsaga suuhtõ. Kõrraga karas herra põrm kirstust üles, and un´ko rahha ja ütel: "Olko raha loet kattõ un´kohe, nii et kummahke un´koh om ütevõrra. Kui õigus om loet, saat raha hindale. Kui ei jõvva lukõ, kägistä är." Herr esi läts minekit. Nuurmiis nakas lugõma, jäi üts viiekopkaline raha üle. Miis märgot, märgot, mis tetä. Nägi väist ja kivvi. Lei sis väädsega raha poolõst ja pand üte poolõ rahha ütte un´kohe, tõõsõ tõistõ un´kohe.
Hummongo üül nõsse üts kapjoplakin ja herr tull sisse ja küsse: "Kas raha är loit?" - "Ar." - "Kohes pan´t tuu viiekop´kalise?" küsse herr kur´astõ. - "Näet, üts puol om üte un´ko otsah, tõõne puol tõõsõ un´ko pääl." Herr kai, et õigus. Herr kattõ, nii et suits jäi õnnõ perrä.
Inemese' lätsivä keldrehe rahha ot´sma, et unõh näädate.
Kuuldud isalt.

ERA II 245, 433/4 (6) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Erich Siilivask, Süvahava algkooli õpilane < Miina Siilivask, vanaema (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Umbes väikese Sõjatare kohal on väike kaljuäär. Selle all on umbes keskmise suurusega kivi. Kõneldakse, et vaenlase eest põgenedes on sinna alla peidetud raha ja ehteid. Et jutud kindlad ei ole, ei ole veel keegi otsinud. Ka liiguvad jutud, et Andrese niidu peale on maetud raha. Otsitud on õige palju, aga ei ole olnud tulemusi, sest ei teata õiget paika.

ERA II 245, 439/40 (11) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Miina Siilivask, vanaema (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Ühes talus olnud väga ihne mees. Kui see hakkas ära surema, siis ta ei tahtnud oma lastele midagi pärandada. Lapsed teadsid seda ja varitsesid iga päev, mil ta läheb raha peitma. Ühel päeval lubasid lapsed kõik kodunt ära minna külla. Aga üks poiss jäeti ukse taha vahtima nagu ikka. Seekord tõusiski vanamees voodist, võttis voodikoti alt rahakoti ja hakkas küüni poole minema. Poeg hiilinud ka küüni taha vaatama, kuhukohta isa raha peidab. Isa kaevanud mullast küünipõrandasse augu ja mattis raha sinna sisse, ise lausunud sõnad: "Enne seda raha siit kätte ei saada, kui kolme jalaga kits siin peal ei hüppa!" Ning läinud minema. Kui isa ära läinud, võtnud poeg ruttu labida, hakanud säält kohalt otsima. Aga raha kätte ei saanud, kaeva niipalju, kui tahad.
Poiss hakanud mõtlema, et mis isa jutt kolme jalaga kitsest tähendab. Viimaks sai ta aru, et muidu raha kätte ei saa, kui kolme jalaga kits ei ole raha pääl hüpanud. Poiss leidis hää nõu: läks lauta, raius kitsel ühe jala maha ja viis raha kohale. Kits hakanud seal valuga kolmel jalal hüppama. Kui ta pääle selle kaevanud, olnudki raha käes.

ERA II 245, 441/2 (12) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Miina Siilivask, vanaema (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kord läinud üks naine pühapäeva hommikul karja. Olnud veel õige vara ja teised jäid talus magama. Karjamaa olnud jõe ääres ja naine istunud jõe äärde maha ning hakanud ajaviiteks jõeliivas karjavitsaga sorkima ja vett pritsima. Muda sorkides tulnud mudast nähtavale traadijupp. Nuia otsaga traati ülespoole vinnates see järele ei andnud. Uudishimu pärast läinud naine jõkke, et vaadata, mille küljes traat kini on. Mööda traati edasi kaevates tulnud vastu väike rauast tünder. Naine kaevanud tündri mudast välja ja tahtnud seda enne koju viia, kui pererahvas ärkab. Kodu poole minema hakates ta nägi, et tema ja kodu vahel on suur järv. Naine teadis, et teda tahetakse takistada raha äraviimises ja astus otse järve poole, mis kõik aeg taganes, ning jõudis õnnelikult koju. Kodus pani ta tündri aita ja läks ise karja juurde tagasi. Harilikul ajal läks ta karjaga koju ja pani lehmad kinni. Aita raha vaatama minnes näinud ta, kuidas suur madu oli end ümber tündri keeranud ning sisises vihaselt. Naisele tulnud meelde ussi vastu abinõu. Ta võtnud pussi, keerutanud seda kolm korda ümber pää ja visanud keset ussi selga. Kohe oli madu kadunud ning raha jäi naisele.

ERA II 245, 447 (15) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Palo Kustale olnud öösi unes öeldud, et kui Meeni palust edasi minnes esimese teeharu päält mõõta seitse Rootsi mõõgatäit otse paremale poole, leiad peidetud raha. Raha tuleb otsima minna neljapäeva öösel kell üks. Mees otsustanudki minna. Ta otsinud Metsa Piidre käest Rootsi mõõga ja läinud teeharu pääle ning mõõtnud seitse mõõgatäit lähedale metsa. Pistes mõõga maasse, oli kuulda nagu kõksatust. Äkki oli kuulda tee poolt puutelgedega vankri kriginat. Kusta peitnud end põõsaisse, et mineja teda ei näe. Vanker peatanud nagu veidi mehe kohal ja läinud jälle edasi. Palo Kusta tulnud vankri möödudes jälle põõsast välja ja hakanud kaevama. Ei saanudki kaua kaevata, kui tuli vastu vaid rahapaja ase. Arvatavasti oli sõitja olnud vanapagan ja raha ära viinud.

ERA II 245, 449/50 (17) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kord läinud üks mees kaevust vett võtma. Vett välja vinnates tundis ta, et midagi rasket on pangi küljes. Alla vaadates nägi ta, et kaevu pangi küljes on väike tünder. Mees ei jõudnud kuidagi enam vinnata ja hüüdis: "Jumal avita, et ma pange välja jõuaks vinnata!" Kohe sai pang kergeks ja tünder langes mürisedes tagasi kaevu.

ERA II 245, 451 (19) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Sooharas Viiardi maa pääl olla peidetud väikese puukausi täis hõberaha. Viia Peeter olla enne surma oma rehepõranda sisse kaevanud sügava augu ja sinna puukausiga raha peitnud. Nüüd on rehi ammu maha lammutatud ja seal on nüüd Viiardi aiamaa. Otsinud on mitmed, aga ei ole midagi leitud.

ERA II 245, 455/6 (22) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Ühe talu rehes ei saanud keegi magada. Keegi hüüdis iga kord magama jäädes. Ühel päeval tulnud sinna tallu võõras mees ja palunud öömaja. Majarahvas pidanud nõu ja otsustanud mehe panna magama rehetuppa, et näha, kas ka see kuuleb hääli. Õhtul läinud mees magama. Majarahvas aga jäi läbi uksepilu vaatama, mis sees sünnib. Kui mees hakanud magama jääma, kuulnud kõik selget häält: "Ma tulen!" Mees ärganud üles, aga jäänud jälle magama. Jälle kostus hüüd "Ma tulen!" Mees, kelle unerahu juba teist korda rikuti, hüüdis vihaselt: "Tule, kui tahad!" Kohe oli kuulda seest kõva mürinad ja kolinad. Pererahvas, kes arvas, et sees on tondid, vaatasid, kui minema said. Kui võõras mees ehmatusest toibus, nägi ta, et suur rahapada on keset tuba. Mees sai aru, et see hüüdja oligi rahapada, et teda ära ei leitud. Kohe pakkis ta oma komsud ja kulla kokku ning läks kohe öösi minema, et pererahvaga sekeldusi ei tuleks.

ERA II 245, 459 (25) < Räpina khk., Veriora v., Soohara k. - Erich Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Juuli Kivimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Metsa Andresele olevat kord unes öeldud, et ta maja taga oleva kahe haruga männi alla on peidetud raha. Andres uskunud seda ja läinud järgmisel päeval kaevama. Tükk aega kaevanud, kolksatanud labidas millegi vastu. Andres arvas kohe, et on rahakatel. Kaevas edasi, kuni nägi, mis see kolksataja oli. See oli vana rauast siiber.

ERA II 245, 483 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Rahvas räägib imelikke jutte, et Veriora vallas Süvahavva külas mäeküljes olevat kulda. Kuld olevat sõja ajal peidetud. Selle mäe nimi on Suurmägi. Mitmedki on katunud õnne, kuid pole leidnud, ei teata ka õigeti kohta, praegu see on vist see häda, aga muidu on kõik kindlad kulla olemasolus.

ERA II 245, 483 (6) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Leevi vallas olevat kivi, millele raiutud päike ja ladina keele kahe number. Sinna peidetud vanasti kunagi kuld ja hõberahad. Kuid keegi ei ole leidnud ja mis tähendavad päike ja number, ka seda ei tea keegi kohalikest elanikest.

ERA II 245, 485 (7) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Üks kõmuline varanduste koht on nõndanimetatud Savikua oja. Sääl on käinud palju otsimas ja mõnigi on leidnud sealt lähedusest vanu rahasid. Kuid keegi ei ole leidnud ojas seda õiget kohta. Isegi Tartust käinud üks vanamees uurimas. See teadnud seletada, et seal kohal kasvanud kaks suurt mändi ning voolanud allikas ojja, sinna allikasse olevatki peidetud kolm tündrid kulda. Kuid vanamees ei leidnud neid mände ega allikat, vist allikas on teise paika läinud ja männid on ammu maha lõigatud, isegi kände ei ole säilinud. Vanamees seletanud, et ta saanud andmed Rootsimaalt, kustkiltki vanast arhiivist.

ERA II 245, 487 (8) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Veriora vallas Süvahavva külas Jaan Viia krundis olevat üks kivi, mille läheduses peituvad vara. See kivi asub orus, talle olevat raiutud pääle lai ukse põõn, selle märgi otsest seletust ei teata. Kuid teatakse küll nii, et vaadata kella 2 paiku kivi varju, kuhupoole see kaldub, siis mõõta 7 Rootsi mõõgatäit sinnapoole kivist eemale. Kuid ka need arvamused lähevad lahk,u keegi teadis rääkida, et vaadata kella kahe paiku kase varju, mis on sealsamas mäe otsas, kuhu kohta see paistab, sääl olevat õige koht. Kivi on praegugi alale küll, kuid keegi kullahimuline olevat lasknud kivi kummuli, arvates kivi all kulla olevat.

ERA II 245, 495 (15) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k. - Helgi Siilivask, Süvahavva algkooli õpilane < Karl Sohard, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Veriora vallas Süvahavva külas elanud vanasti üks rätsep, rahvas rääginud sellest rätsepast kartusega, sest tal olnud palju varandust. Nimeks ristinud Must, sest tal olnud musta verd. Rätsep pidanud palju mesipuid ja raha peitnud tarru, kartes, et toast keegi ära riisub. Kord, kui kuulnud, et ümbruskonnas on kahtlasi isikuid, lasknud raha kõige taruga maa sisse, oma elukoha lähedal olevasse Jaanimäesse, raha olnud siis juba taru täis. Pärast seda surnud rätsep, kellelegi avaldamata oma rahapaika. Nii pidavat veel praegugi raha taruga leiduma Jaanimäel maa sees.

ERA II 245, 519 (6) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k., Kasemäe t. - Eha Pille, Süvahavva algkooli õpilane < Samuel Soha, 85 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kui Sakalast rootslased viimast korda välja läinud, oli murdunud kuningal teel vehmer ära. Kuningas löönud selle maa sisse latvapidi ja ütelnud ise, et kui see puu kasvama läheb, siis saavad veel kord rootslased eestlaste üle valitsejaks. Aga see kask olevat kasvama läinud. Ta olevat altpoolt palju peenem kui ülevalt poolt. Ja see kask kasvab vast praegugi, kui keegi pole teda mitte maha lõiganud.

ERA II 245, 527 (10) < Räpina khk., Veriora v., Süvahavva k., Kasemäe t. - Eha Pille, Süvahavva algkooli õpilane < Samuel Soha, 85 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Süvahaval arvatud vanasti kulda või raha peidetud olla Suure mäe külge. Mäest 7 Rootsi mõõgatäit allapoole kasvanud kaks väga suurt kaske. Need kased on ammu juba ära lõigatud ja kännudki kadunud. Nende juurte all pidigi peidetud vara olema. Ka arvati sääl kohas Kalmatemäe otsas olla kulda, kus see aknaruuduga kivi oli olnud. Aga selle kivi õiget asukohta pole teada, kuskohas ta alguses oli olnud. Muidu võibolla oleks keegi kaevama hakkanud, aga ei tea, kui sügaval on.

ERA II 245, 533 (1) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Pääsna küla elanik Palo-Paap käis oma naabriga Tallinnas voori pääle. Nad juhtusid kokku ühe vana soldatiga, kes päris meestelt, kus nad elavad ja kes nad on. Kui ta nüüd teada sai, et nemad elavad Ruuna-Palo lähidal, hakkas soldat mehi paluma, et nad viiksid teda Ruuna-Palo pääle. Tema olevat sinna sõja ajal raha peitnud ning märgiks istutanud männi pääle ja mõõgaga raiunud ladva maha. Mehed võtsid soldati kaasa. Vahepääl hakati kõrtsi juures hobust söötma. Nüüd pidasid nad nõu kokku, et mis me sellest vanast soldatist õige veame, me võime ju ise ka selle raha säält välja kaevada ja nad jätsidki ta kõrtsi juure maha. Kui nad kodu tulid ja suvel seda raha otsima hakkasid, ei leidnud nad niisuguse märgiga kohta üles.

ERA II 245, 534/5 (2) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kord tuli Palomõisa metsaülema ette kaks venelast ja tahtsid lodja ehitamiseks osta oma valiku järele puud. Ka raha maksid nad metsaülemale. Metsaülem andis metsavahile teada, et lasta korjata, millist puud nad tahavad. Metsas nad ei leidnud sobivat puud ja nad läksid niikaua, kuni said Praalisse. Sealt nad leidsid ometi sobiva puu. Nüüd lõigati puu maha ja venelased hakkasid pukkjalgu tegema, et nad lõikavad ka kohapääl laudaks. Metsavaht, kes kaasas oli, lahkus ka meeste juurest. Pärast seda märgati, et puu oli sinnapaika jäetud ja ka pukkjalad olid tehtud, kuid mehed oli kadunud jäljetult. Puu kõrval oli olnud kaevatud auk ja rahvas arvasid, et venelased said säält raha. Vanarahvas räägib, et Praalis olnud vanasti üks rikas peremees, kes raha sinna matnud. See asukoht näitab veel praegugi, et sääl kord vanasti on elatud. Kuhu venelased raha panid, seda ei tea keegi.

ERA II 245, 535/6 (3) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Umbes viiskümmend aastat tagasi tuli Pihvast lubaga varaotsijad Haavapää küla alla. Varaotsijad hakkasid kaevama vana Kivasto silla kohalt. Kuid nende kaevamine ei toond mingeid tagajärgi. Sääl lähidal elas talu rentnik. Viia-Joosep olla varaotsijailt järgi pärinud, kus asub see vara asukoht. Ta sai teada, et see koht asub allika juurest kümme Rootsi mõõgatäit allikast eemal hommiku poole. Pärast nende minekut hakkas Viia-Joosep omakorda kaevama, sest Viia-Joosep teadis, et allik oli teiste paika liikunud ning ta kaevas vanast kohast. Rahva jutu järgi olla Viia-Joosep saand sealt palju varandust. Kõik ootasid igatsusega, millal ta hakkab leitud varandust tarvitama. Kuid ta elas ikka endiselt vaeselt edasi, kuni suri. Ka ta pojad ei pärinud seda suurt varandust. Varanduse omas pärast Viia-Joosepi surma Suti-rätsep, kes käis igalpool seda käidavaks rahaks ümber vahetamas.

ERA II 245, 536/7 (4) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kui Väimera härrastemaja ehitadi, siis käisid töölised järves suplemas ja ühele puutus midagi jala külge, midagi tünnitaolist. Nüüd tegi see tööline ennast haigeks, et teda koju lastaks. Ta lastigi koju. Kodust tuli ta paari härgadega sinna järgi. Ta ladus need tünnid vankrile ja sõitis koju. Kõigis neis tünnides oli kuld. Nüüd ostis ta enda priiks ja hakkas Tartusse maja ehitama. Platsi eest kandis ta linnavalitsule väikse kotiga kulda, kuni seda oli küllalt. See maja, mis ta ehitas, kandis Paabu maja nime, sest mehel oli Paap nimi. Hiljaaegu kutsuti seda maja veel Paabu majaks. Maja asub Raatuse tänavas pahemal pool üle Kivisilla.

ERA II 245, 539 (7) < Räpina khk., Veriora v., Pääsna k., Metsa-Villemi t. < Räpina khk., Pindi k., Jakopi t. - Erna Kaljuvald, Süvahavva algkooli õpilane < Gustav Kaljuvald, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Ruunamõisast Ruusale viiva tee äärest enne Süvaorgu vasakul pool leidus kivihunnik. Kivihunnikus oli ka palju savikive ja kõrval maa seest mitmeid vanu ahjuvaremeid. Kivihunnikust leiti ka raha, mille ühel pool oli kirjutatud: "kolmas Sangaste vallavanem" ja teisel pool: "Annan hirmu ja armu igaühele." Nendest leiudest arvatakse sealt vana küla olevat. Raha, mis leiti, jäi mõisatööline kätte.

ERA II 245, 551/3 (1) < Räpina khk., Räpina v., Raigla k., Tamme t. - Felix Kohus, Räpina algkooli õpilane < Ella Kohus, 30 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Vaadimäe rahaauk
Mõisnikud olid väga rikkad. Raha hoidsid nad pühades kohtades. Raha hoiukoha nimi on Vaadimägi. Selle nime saand ta sellest, et selle mäe sees olnud vaat kulda. Ümber mäe on mets. Mõisnikud olla oma raha sinna mäkke peitnud.
Unes oli seda ilmutatud Jakop Kollile. Seda oli ta jutustanud mu emale. Iga jaanipäeva öösi nähtud, et Vaadimäel kuivatatakse raha jaanitule valgusel. Aga kui mindud lähemale, kadunud kohe tuli. Siis läinud ka Kolli kaevama. Ta jutustanud nii:
"Panin valged riided selga ja läksin, labidas õlal. Jõudsin mäele ja hakkasin ruttu kaevama. Kaevasin, kaevasin, aga noh ikka ei tule raha veel välja ja juba valdas mind hirm, et asjata on see töö. Kuid panin lootuse Looja pääle, et ikka saab. Ja juba hakkaski midagi vastu kõlisema. Kuid siis kuulen hobuste kapjade plaginat. Kuulatan - ja ikka lähemale tuleb see. Ja viimaks näen kaht hobust, kes veavad suurt tõlda. Mõisnikud istuvad tõllas ja kutsar pukis. Panin plehku. Kui olin veidi maad jooksnud, vaatasin tagasi. Aga nüüd ma ei näinud enam midagi. Ma läksin tagasi, kuid auk oli jälle kinni. Nii pöördusin pettunult koju tagasi."
Seda pole mitte kaevamas käinud see mees üksi, vaid sääl on käinud pääle selle mitmed. See, mis sääl vastu kõlises, olevat raudäke selle vaadi pääl. Kord jäänud see auk poolest saadik lahti, sest jälle tulnud vaimud. Nüüd on sääl kohal vanaaegne kaev.

ERA II 245, 554/7 (2) < Räpina khk., Räpina v., Raigla k., Tamme t. - Felix Kohus, Räpina algkooli õpilane < Ella Kohus, 30 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kalmistu
See kalmistu asetseb minu kodust umbes pool km kaugusel. Ta on vana kabelikoht. Sinna kabelisse on maetud nähtavasti mõisnikud. Seda tõendavad mitmesugused leiud. Selle maa praegused omanikud on Jaan Tanning ja Jaan Tenson. Kummalegi kuulub pool. Nüüd on see koht muutunud. Seal kohal on praegu kruusaauk. Jaan Tanning on leidnud sealt raha, mis olnud savipoti sees. Pott olnud nii ära aegunud, et ei olla kannatanud puudutamistki.
Kord ilmutanud vaim ühele mehele unes. Mine ja vaata, sääl kivi ääre all on raha. Mees aga ei julgenud, sest ta arvas, et need on kurjad, kes meelitavad teda välja. Vähe aja pärast äratati teda jälle. Mees aga ei teinud väljagi ja magas edasi. Kuid nüüd tõusis kohe ägamine ja oigamine. Mees kohkus, võttis peeru ja vaatas, kuid kõik oli vagune. Möödus öö ja mehe süda oli väga rahutu. Nii saabus hommik ja ta pidi minema teole (kündma). Ta kündis seda nurme, kus oli vanaaegne kabel. Kündis ja kündis, ise aga mõtles: "Oleks ma leiaks siit natuke raha, siis ei oleks mul enam siin hobuse kõrval tammumist."
Kuid korraga tunneb ta mingit raginat adra ees. Ta vaatab ja näeb, et see on kivist kaas. Ta vaatab kaane alla ja näeb: sääl all on kelder, kuid mulda täis. Seda nägi mõisnik ja läks tema juurde.
"Ah sa laiskvorst, ei viitsi veel künda, siin tammuma ühes kohas!" käratas ta.
Ja ega tohtinud vastu hakata, siis ootab jälle saun. Kuid mõisnikul olid hoopis teised kavatsused. Kui lõuna tuli, läks teomees sööma. Kuid mõisnik võttis labida ja läks ise kaevama. Kaevas ja tõesti oli see maakividest kelder. Ta olevat ka sealt raha leidnud, kuid siiski vähe. Ka teomees oli leidnud sealt kolm raha. Kõneldakse, et sel kohal olnud väga vana kabel. Teatakse, et see on olnud veel esiisade kabel vanast iseseisvuse ajast, mida tõendavad ka sealt leitud asjad.

ERA II 245, 577/81 (1) < Räpina khk., Jaama as., Linnuste t. < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Helju Kaareste, Räpina algkooli õpilane < Eduard Kaareste, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Jutte Jaamamõisa pedäjäst
Räpina vallas Jaama asunduses om Häide mäel vana petäi. Rahvas kõnõlõs, et tollõ pedäjä om iustanu Rootsi kuningas latvapiti maa sisse. Esi ütelnü: "Kui see petäi kasuma lätt, siis saasõ see riik veel kõrd Rootsi valitsusõ ala."
Tollõ pedäjä ala olõvat panto sõja aigo hulka kulda ja Rootsi kuninga tütär tapõto sinnä mano, ta pidävät hoitma toda kulda. Ega saja aastä peräst tä tulla maa pääle. Kui tälle siis keäke midäke ütles, päses tä tollõst needusest ja and oma päästjalle kõik tuu kulla.
Räpina paberivabriku omaniku kutsar Krõsman sõit kolmõ hoõsõga ööse üle Häidemäe. Pedäjä kotsele jõudõh es läävä hobõsõ pedäjäst müüdä. Kutsär tull vankrest maaha ja vidi hobõsõ suurest kinne pidäden pedäjäst müüdä. Hobõsõ norsksevä ja pelksevä. Kui müüdä sai, kai kutsär, et pedäjä ossa pääl istõ valgede rõõvastõ ja pikä hiusõga naane.
Peräst tulnova tõõsõ meehega tagase, aga ei olõ inämp midäge nänno.
Üteö suvistõpüha hummugol läts üts naane kerkohe. Üle Häidemäe minnen nägi tä, et pedäjä kõrval sais valgede rõõvastõga, pikä hiusõga naane ja suge pääd. Kerkohe minejä naano pelgämä ja lännö rutto müüdä. Kui tä müüdä saanü, naano pedäjä kõrval naane kõvastõ ikma ja ütelnu: "Kui sa mullõ olõs midäge ütelnö, olõs ma pääsnü sellest nõidusõst, aga et sa midäge es ütle, siis piä ma siin viil sada aastät istma.

ERA II 245, 583 (3) < Räpina khk., Jaama as., Linnuste t. < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Helju Kaareste, Räpina algkooli õpilane < Eduard Kaareste, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Vaadimäe rahakaiv
Räpina Alamõisa parun Siivesti moonamiis nägi unõh, et tälle üts miis juhat Vaadimäel, Rudolf Naruski talo kopleh vanah kaavoh paatävve rahha. Moonamiis läts tõõsõ päävä kaivma ja kaivse niikavva, kui pada tull nätä. Äkke sõit paron mõtsast, kolm musta hobõst tõlla iih, vällä. Moonamiis mõtõlnoh, et ega ma parone näteh ei tohi nii suurt varandust siist maa seest vällä kaiva ja paeno mant ärh. Kui paron mööda sõitnoh, naano moonamiis edese kaivma, aga ei olõ löüdnö inämp muud kui hüdseprahte. Tuust saani kutsutas toda kaivo rahakaavöst.

ERA II 245, 618/9 (13) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kuskil talus käinud igal öösel hõikuja, kes hõikus järgmist: "Kas tulen, tulen, kas tulen, tulen?" Pererahvas hakkas kartma. Käisid magamas teises talus. Ühel päeval tuli setu ja palus öömaja. Peremees ütles: "Ei ole endalgi, siis veel teistele anda." Setu aga ütles, et: "Sul majad üleval ja ei ole öömaja." - "Kui sa hirmu ei karda, siis võid jääda," ütles peremees ja setu jäigi ööseks. Öösel tulnud jälle hõikuja: "Kas tulen, tulen, kas tulen, tulen?" Setu saanud vihaseks ja lausunud: "Tule, kurat, kui sa tahad!" Veerenud sisse rahapada. Setu põgenenud. Teisel hommikul ei leia setud. Ka hõikuja oli kadunud. Pererahval oli hää meel, et said hõikujast lahti.

ERA II 245, 619/20 (14) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Heldur Hiietamm, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Adele Hiietamm, 46 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tallinna postmaantee ääres Tormimäe otsast 1910. a. ära viidud kast rahaga. Arvatavasti oli see pandud enne Põhjasõda. Kast oli maanteekraavi ääres kivi all. Kast oli suur: 2 jalga pikk ja 1,5 jalga lai ja 1,5 jalga sügaval. Äraviijaid ei tuntud, arvati olevat rootslased, sest ei tuntud ka keelt. Kasti ase on praegugi alles.

ERA II 245, 641 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k., Soolombi t. - Klaara Kaldmäe, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Emiilie Kaldmäe, 49 a. (1939) Redigeeris Mare Kalda
Räpina metsa ääres suurel kivil on pääl saapajälg. Räägitakse, et sinna kivi lähedusse olevat peidetud vanasti kastitäis kulda. Seda on käidud juba otsimas ja olevat suure raudoraga torgitud küll maasse selle kivi ümbruses, aga senini pole leitud.

ERA II 245, 650 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k., Juusaare t. < Räpina khk., Räpina v., Raadama k. - Enn Sultron, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Joosep Häidrits, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpina v. Võru-Räpina maantee ääres Sillapää metsa ääres suurel kivil on näha kingajälg. See jälg olevat ingli jälg, selle kivi all on peidus hulga kulda. Kuld saadakse siis kätte, kui jälg kivilt kaob.

ERA II 245, 653 (10) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k., Juusaare t. < Räpina khk., Räpina v., Raadama k. - Enn Sultron, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Joosep Häidrits, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Võhandu jõe kaldal Reo külas on kõrge paekalda sees auk. Räägitakse, et auk tagapool laienevat. Koopas olevat rauast kangasteljed sees, telgede all olevat mitu kullakangi. Kes need välja toob, saab omale, seda kulda aga valvavad esivanemate vaimud.

ERA II 245, 654 (12) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k., Juusaare t. - Enn Sultron, Väike-Veerksu algkooli õpilane < isalt, 47 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta ja jaanilaup. vaadatakse läbi rehekatuse augu ümberringi, vanad hobuserangid kaelas. Kes kuski tuld näeb soos põlevat, saavad juurdeminekul sületäie tuliseid süsi. Ära tulles muutuvad söed kullaks.

ERA II 245, 657 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Võika as., Niidumäe t. < Räpina khk., Räpina v., Tobraotsa k. - Valter Lehiste, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Hindrik Lehiste, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Sõukandi ja riigimetsa ääres asub kivi, millel on saapa jälg ning kutsutakse sellepärast saapakiviks. Teatakse, kui sammuga kuhugipoole mõõta, on kulda ja raha olemas maa sees.

ERA II 245, 658/9 (5) < Räpina khk., Kahkva v., Võika as., Niidumäe t. < Räpina khk., Räpina v., Tobraotsa k. - Valter Lehiste, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Hindrik Lehiste, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Mähardi krundil asetseb praegu väike auguke. Kord oli seal katel kullaga. Keegi oli näinud unes seda: kui ta enne kellegi nägemata kätte saab, siis jääb endale, abilisi võib võtta kuni 3 tükki. Mindudki. Siis sõitis parajasti mõisahärra, katel oli näha. Selsamal ajal langes katel kolinal ja mürinal maa sisse. Keegi kaevanud ei ole. Asukoht on näha selgesti, peal ei kasva muud kui rohi ja mõni põõsas.

ERA II 245, 661/2 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k. - Herta Öösalu, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Anna Ilumets, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tobre juures on üks mänd ja seal on üks kivi, ta kuigi suur ei ole. Jõuluöösel käivad üks tütarlaps valgeis riideis, palja pääga, ja ilus suur juuks olevad tal. Ta istvad kivi pääle maha ja siis nutvad sääl, sugevad oma juust. Sinna vist olevad tema vanemad maetud ja kulda kivi alla peidetud. Kui temast keegi mööda läheb ja ta käest midagi küsib, ei vasta ta midagi. Ja keegi ei tohi kivi minna üles võtma, tema valvavad iga kord seal juures. Aga teda muidu ei näe kui jõuluöösel. Kui ta sinna jõuluöösel tuleb, siis kõik metskitsed karjuvad.

ERA II 245, 662 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k. - Herta Öösalu, Väike-Veerksu algkooli õpilane < Anna Ilumets, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Vanaaegne komme jaanipäeva öösel
Vanast, kui jaaniöö kätte jõudis, võeti musta hobuse rangid ja pandi kaela. Siis mindi pööningule, tehti metsa poole otsa auk, võeti musta hobuse rangid kaelast ära ja hakati neist läbi metsa poole vahtima ja üteldi, kes metsas tuld näeb, see saab õnne eluteel. Kui nähti, mindi metsa vaatama, mis tuli see siis niisugune on. Seal kuivatasid vanad tondid raha. Kes läks juurde, see siis sai raha.

ERA II 245, 673/4 (1) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Liine Sabalisk, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Räpinasse minnes näevad kõik vasakpoolsel tee äärel võimsalt kohisevat suurt mända, millel on neli tugevat haru. Selle männi oli istutanud Rootsi kuningas. Mänd olnud veel väike, kui kuningas löönud ta mõõgaga pikuti neljaks. Ise ütelnud, et kui iga haru läheb kasvama, siis saan kord jälle selle maa oma valitsuse alla.
Männi elulugu ulatub kaugesse minevikku. Rahvas hüüab teda Häidemäe pedäjaks. Männi all olevat kullakelder, mida valvavat elusalt neetud tütarlaps. Viimane tulevat iga saja aasta eest jaanipäeva ööl kell 12 välja ja istuvat valgeis riideis ning ootavat, millal läheb keegi inimene mööda sealt. Kui see ütleb mõne sõna, siis pääsevat see valvaja vabaks, ja see, kes ütleb midagi, peab minema asemele. Kui ei ütle möödamineja midagi, siis see tütarlaps hakkavat väga haledasti nutma ja ütlevat, et nüüd pean ma kaua aega jälle ootama, kui näen mõnd inimest. Siis lähvat jälle tagasi puu alla ning ootavat jaanipäeva ööd saja aasta tagant kui lapsuke jõule.

ERA II 245, 675 (2) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Alide Lajal, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Tuu paik, kost ma taha kirotada, om Võromaal Vaadimäel. Tuu olno Rootsi sõa aigo, kui härgega veetö kulda. Vankre ette olno panto kolm paari härge. Härä olno sis vidänöva nii, et peris likõ olnova. Härä olnova panto vankre ette ikkega. Oll veetö sis suur hunik ja huniko man võeto härä vallalõ. Kõige pääle visato härge ikke. Pääle oll sajatet veel nõiasõnno, mis arvatas olõvat, et kiäke sedä kulda kätte ei saa. Pallo kõrdo om otsito säält kulda, aga ei ole löütö. Meisaherr oll laskno sinnä suurõ kaivo tetä, et vast sis saias kuld kätte. Aga senine ei olõ veel löütö. Praego om sääl kottal üts talo, koh mäng perremehe osa Rudolf Narusk.

ERA II 245, 679/80 (4) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Toolamaa v., Leevaku k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Oskar Lajal, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Puusta mõisah eläno mõisaherr. Toda tiidvä ja kõik, et ega herr esi ei tii tüüd, vaid toda teevä moonamehe.
Ütskõrd üts moonamees künnö. Kats hobõst olno iih. Üte kotusõ pääl jäänud hobõsõ saisma. Vidämeist iks pingutanova. Kunagi kui moonamehe muud, naano hobõst vanma ja pesnö piitsaga, et kurat, sis ei jõvvava viil vitä katekeske. Äkke hobõsõ räpsänövä ja naanova edese minemä. Sis nännö moonamiis, et adra nõna takah olno suur paavang. Kündja sis saanu arvo, et ta ei olõ inämp õigõ asi. Laskno sis mito kõrda säält kotusõst üle, aga es saa midäge. Paavang jäänü innõ sulasõle tunistusõst, et ta olõs võõnu saia siin kotsel rikkast mehest. Aga et timä tarvit kurjõ sõnno, sis viirdönu tuu õnnõteräkene timast müüdä.

ERA II 245, 682/4 (6) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Toolamaa v., Leevaku k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Oskar Lajal, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Kord elänö miis ja naane. Nimä elänövä vagast ello. Ütskõrd uneõh üteldö mehele, et mine lähketse oleva mäe perve mano, koh oll suur kivi. Tii uss vallalõ ja mine sisse. Miis es võtno juhatust kuulda, vaid maano umma und edese, mille tima arvas olõvat parempa, kui tuu vara, mis sääl havva om. Juhatamene kõrdonu edese. Ja viimäte miis võtno juhatameist kuulda. Panno sis rõiva sälgä ning lännö juhatõt paiga pääle. Löüdnöge ussõ, kost pidi sisse minemä. Ussõ vallalõ tennö, nännö ta pallo kulda, mis tallõ taheti kinke taivaleste väki puult. Miis heitönü niisääräst hiilgavat õnnõ näteh. Miis mõtõlno, et lää kodo ja kutsu naase ka ja panõ hobõsõ ette ning hakkame vidämä, üüse om hää, sis kiäke ei näe. Võtno karmanehe kulda kah, et mudo naane ei usu. Tennöge kõik mõtõldo plaani läbi ning tulnoge kulla järge. Jõudno kotusõ mano, midä timä otse, löidno tuusama külmä kivi, mis inne alate sääl olno. Mehele jäänü ainolt niipallo toda kallist kulda, kuipallo timäl karmaneh olle.
Kui miis naasele es olõs kõnõlno tollõst asast, sis olõs ta saanu iks kulda. Aga et ta sinnä niitö oll, sis jäi miis kõgõst ilma.

ERA II 245, 684/5 (7) < Räpina khk., Toolamaa v., Toolamaa as., Ojavere t. < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Elfriide Sabalisk, Leevaku algkooli õpilane < Alide Lajal, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ütskõrd elänö perekond. Esä olno joba vana ja ta tervüs olno ka joba halb. Timäl olno koratõ õigõ pallo rahha. Kui surmatunikõnõ tulno jo ligempäle, sis vaivano timä süänt valu uma raha peräst. Kõik lännövä vällä, ainult üts pojest oll jäänü parsilõ vahtma, mis esä tege. Tuu olno kenä sündmus. Esä tulno sängüst vällä ja võtno uma rahatagavara ning viinü ta koldõ asõmõlõ. Poig olno vaimustõt tollõst sündmüsest. Esä ütelnö kolm kõrda, et kelle käsi pand, tollõ käsi võtt. Poig oll kuulnu toda ja saanu arvo, et tuu vaivaske esä süänt. Esä lännö sis sängö, koh ta hinge heitnö.
Poig olno rõõmus, et nüüd saasõ timä raha kätte ja lännö koldõ mano kaema, kuid es olõ saanu säält midäge. Sis kõnõlno tõstele kah tuust. Es audano sis muu nõu, kui võeto esä surnult ja sirotõd käsi sirgõst ja segätö tuuga tuhka. Tulnoge raha nätä. Surnu viidö sis uma asemõ pääle tagase ja raha olnoge käeh.

ERA II 245, 705 (7) < Räpina khk., Toolamaa v., Leevaku k., Igame t. - Oskar Konsap, Leevaku algkooli õpilane < Amalie Konsap, 43 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Peidetud varandus
Vanarahva jutu järele olevat maetud Rootsi varandust - kulda Häidimäe männi ligidusse. Selle koha pealt kaevama hakata, kust vana jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal männi ladva vari näitab.
Kaevamas käidud ei ole.

ERA II 245, 707 (8) < Räpina khk., Toolamaa v. - Oskar Konsap, Leevaku algkooli õpilane < Daavet Otsing, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Häidemäe mänd
Häidemäe mänd asub Räpina aleviku lähedal väikesel mäekünkal, mida kutsutakse ka Häidemäeks. See mänd oli rahvajutu järele Põhjasõja ajal Rootsi kuningas mõõga neljaks lõhki löönud, lausudes: "Kui see mänd kasvama läheb, siis saab see maa kord veel Rootsi valitsuse alla."

ERA II 245, 729/31 (8) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k., Kalti t. - Sulev Kald, Leevaku algkooli õpilane < vanaisalt, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Adolf Konsbergi maal, nimelt soos, millel pole peaaegu lõppu, asub üksik saar. Tema nimi on Soesaar. Mitmele-mitmele on unes näidatud, et minna säält kulda otsima. Sellepärast on mitmed seda saart kaevanud, nii et saare keskpaika on tekkinud madalik.
Kohalikul vanainimesel kästud (unes) punase äärega tanu pähe panda ja valge põll ette ja minna pühapäev pärast lõunat. Soos oli aga palju marjulisi. Siis läks eit öösel ja võttis ka teise inimese kaasa. Kaevati juba tükk aega. Siis läks teine naine eemale. Selle aja sees aga leidis teine raha ja oli nimelt panniga peidetud hauda. Ta ei saanud üksi seda välja ja kutsus teist appi. Nii kui hõikas selle nime - oli pann käest kadunud, ainult saba jäi ehmunud eidele pihku.

ERA II 247, 23/5 (3) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k., Ristiküla vndk. - Heino Vabrit, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Anu Reiland, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Reiu jõe kaldas asub Mardijaagu talu kohal kõrge kivihunnik, kust alt niriseb allikas.
Kord elanud talus keegi Madise nimeline peremees. Sellel ilmutatud öösel unes, et tema jõe kaldas asub raha-auk. Seda ei leia aga muidu, kui Mardipäeva ööl.
Peremees läinudki mardipäeva ööl. Leidnudki jõekaldas koha, kus auk läheb maasse. Peremees kaapinud kätega august - ennäe, särav rootsi kuld. Peremees kahmanud ühes võtta, mis suutnud, ent rahad pudenenud käest. Siis kiskunud särgi seljast, mässinud rahad sinna sisse, ja peitnud voodi koti alla. Teisel päeval läinud vaatama - kuld kõik mullaks muutunud. Varsti jäänud peremees raskesti haigeks ja - surnud. Säält läinud aga mööda naabertalu sulane ja leidnud maast kolm kuldrubla. Need viinud ta koju ja peitnud padjasse. Mõne aja pärast vaadanud: raha olnud mitu korda rohkem. Nii olla raha kasvanud, kuni mees ostnud naabervallast endale talu.
Nii jälgivat iga üht ebaõnn, kes raha korraga palju võtab. Mõõdukaid aga õnnistab Õnnejumal.

ERA II 247, 29/31 (7) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k., Ristiküla vndk. - Heino Vabrit, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Anu Reiland, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kulu veski põllul asub suur kivi, mida peremees pole suutnud sealt kõrvaldada. Küll proovitud lõhkeainega, küll hulga meestega, kuid ei midagi. Kivi olnud ja jäänud sinna paika. Sinna alla olevat rootsi sõdurid matnud oma kulla. Saja mehega veeretatud suur kivi peale, mis enamalt jaolt vajunud mullasse. Kulda ei saavat aga ka keegi muidu kätte, kui saja mehega korraga kivi ära pealt veeretada. Tänapäeval on aga kivi nii sügavale vajunud, et sada meest korraga juurde ei mahu ja kivi jääb leidmata.

ERA II 247, 39 (12) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k., Ristiküla vndk. - Heino Vabrit, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Hendrik Siiberg, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Taluperemees tulnud mõisast teolt. Sattunud kokku tee ehitajatega, kes teinud Riia-Pärnu teed. Näinud oma kodukopli suurt tuld põlevat. Saanud eidele pahaseks, et see õitselisi lubanud oma kopli asuda. Saatnud ühe teelise teise järele vaatama, et mis mehed seal on.
Poiss saanud poolele teele, - tuli kustunud. Mees arvanud, et nüüd pildusid teised tule laiali. Läinud ise vaatama. Tuli jälle kustunud. Tulnud tagasi - tuli hakkab uuesti põlema. Noh, siis polnud midagi teha, läinud koju tagasi. Aga ennäe, teisel päeval sääl kohal suur kivi, asub praegugi Laha koplis. Enne pole seal keegi kive näinud.

ERA II 247, 41 (13) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k., Ristiküla vndk. - Heino Vabrit, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Hendrik Siiberg, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Ühele mehele jutustatud unes, et Kulu talu kohal tee ääres asub raha-auk. Mees läinud laupäeva ööl kaevama. Juba varsti tulnudki läikivad rahad nähtavale ja kõlinatki olnud kuulda. Läinud sealt mööda Pati mõisa moonakas ja küsinud: "Mis sa säält otsid?"
Kohe vajunud rahad suure kolinaga auku. Veel praegugi on maa sellelt kohalt lohus ja ei püsi seal kohal tee peal ükski sillutis.

ERA II 247, 101 (13) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kõrvaltalus käinud jälle öösel keegi hõikamas ikka: "Kas tulen, tulen? Kas tulen, tulen?" Pererahvas põgenenud lõpuks ööseks teisi tallu, et mitte seda kuulda.
Kord tulnud üks setu ja palunud öömaja. Eks siis peremees seletanud ära, et jää kui tahad, aga meie küll siin ei maga, niisuguse kisa sees. Kausisetu polevat uskunud, aga öösel alanud tõesti keegi hõikumist. Kuulanud, kuulanud. Lõpuks setul karanud süda täis ja öelnud: "Tule, kurat, kui sa tahad!" Ja ennäe imet, kohe ilmunud üks rahapada, mille setu kahe käega vastu võtnud, peitnud paja kausside alla, aga hommikul pole ta pererahvale sellest sõnagi lausunud, küll aga ütelnud, et ei mina kuulnud midagi. Nõnda kadus kahtlus ja hirm talu peale ja pererahvas võis rahus elada, kuna setu rikkaks sai.

ERA II 247, 139 (22) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v., Nurga t. - Aino Hiietamm, Räpina Aianduskeskkooli õpilane < Adele Hiietamm, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Tallinna postmaantee ääres Tormi mäe otsas oli peidetud rahakast, mis a. 1910 ära viidi. Arvatavasti oli see kast pandud sinna enne Põhjasõda. Kast oli maantee kraavis kivi all. Kasti mõõdud olnud järgmised: 2 jalga pikk ja 1,5 jalga lai ja 1,5 jalga sügav. Äraviijad, kes olid teadlikud peidetud varanduses, ei tuntud. Arvatakse, et olid rootslased. Kasti ase olla praegugi alles.

ERA II 262, 206/8 (13) < Räpina khk., Leevi v. - Daniel Lepson < Peeter Lepp, 80 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Wirvatulõ.
Wirvatulli kutsutas rahatulõ. Kui üüse nätas kahke suuh voi rebah vai nurmõ pääl tuld, sis arvatas, et vanasarvik lugõ sääl rahha. Sinnä om kunage ja kiäke kulda voi rahha ärär matno ja vanasarvika käü tuud rahha vahel lugimah, et kos tä om kõik viil alalõ, voi om mõni joba raha man käünü. Suurõmbalt jaolt käü vana kuri rahha lugimah rahahaudõ man Jaanipäiv üüse, Joulu üüse ja vana aasta üüse täpselt kell 12. Kus tuud aigo trehväs tuld nägemä ehk vana kurä rahalugemist, tuu mingu tulõmano ilma peluta, andku jõudo ja küsigu hindälle keh tuld. Vanakuri andvat õigõ lahkõhe. Raha paistovat sis olõvat nigu tulitsõ hütse ja nuu näütäväge valgust. Kui nüüd koiv antusi hütsi kodo vijä, sis olõvat nuu kõik kuldraha. Vanakurä antusi tulitsist hütsi nii muudo kodo viimä, et kui kütse olõt kätte saanu, sis piät õkva nakama minemä, et tohi tenäta, kui tennät, sis muutosõ hütse puulehis. Ei tohi kah kõrdoge taadõ keia, olgu takah vai missugutsõ helü vai ähvärduse, sest takah tulõva vanakurä sulesõ, kes ega hinna iist tahtva kulda hindäle saia. Kui taadõ kaet sis nakat nää...e ähvärdüsi pelgäma, viskat hütse maaha ja kaet ku viil esi eloga päset.
Nüüd inämb noid tulli ei näta vanõmba inemise kõnõlõse, et aastat 60-70 tagase, sis kuulid raha tulli tihte nättäväl Jaoniüüse ja vanaaastä üüse. Kui tuld muudõ es näe, sis kui pannid noil üsel veekese aigo inne kellä kattõtõistkümmend musta täko ... vastapiti hindälle kaala ja lätsist riihe laopääle ja vahet kahrupersest vällä põhä poolõ, sis näit mitmõh paagõh tuld.
Hutustanu Peeter Lepp 80 aast. vana.
Leevi vald, Joonirootu.
savisaares 6 augustil 1939 a.
Korrrespodent D. Lepson.

ERA II 262, 512/3 (9) < Räpina khk., Leevi v., Tuudipalo k. - Daniel Lepson < Peep Otsing, 87 a. (1939) Sisestas Pille Parder 2002
Kui karüssõl midäge ärä kaos kas väits, piitsk voi mõni elläi ja kui tuud otseh ärä ei lövvä, sis käändäs vana halval kaal katõkõrra, nii kavvas, kui timä kaotatu osä kätte and. Vana halva kaala käändis katõkõrra niimuudo: sinnä kotselõ, kohe migäge ärä kaos, võetas üts näpotäüs kasuvat heina ja käänetäs kiirdo ja pandas tolles häänä keerulõ kivi pääle, sis üteldäs inne ma su kaala keerost vallalõ ei lasõ, kui sa mino asja kätte ei anna. Kui kaotatu osä kätte saad ja vanahalava kaala ärä ei pästä, sis timä tõõnõkõrd tege sääntse tükü, et aloaig saa mäletädä.Tuuperäst sis om, et kui asi kätte saias, õkva kohe lastas vanahalv pääpõllusõst vallalõ.
Mälehtä esi ku viil poiskõnõ olli ja koräh kõve, kui väädse ärä kaote, otse, otse aga mitte kätte es saa, tiise et tä sinnäsamma kottõ kohe ma otse, aga mitte kätte es saa. Sis tull miilde, et vaja vanahalv pääpõllusõhe, küll sis kätte and, võti koi säält kõgõ pikembä haanõ tuusti kääni katõkõrra ja tõi õigõ suurõ sõstõtova kivi pääle, et las täl nätä nüüd vallu. Esi lätsi ärä koraga säält puultke ja es naka ivämb väist otsma, et las tä näge vallu küll sis väädse kätte and ja tõõnõkõrd inämb mu silma pimmes ei tii, kui mul võits jälke ära kooa. Lätsi kogone töösõl pääväl sinnä katselõ väist otsma, nigu sinnä sai säi jo suurõst kavvõst ilma otsmata ära koh katsel väits maah oll. Sis ku ma väätse kaote ka otse käve mina säält vast kümme kõrda üle, või olla üle väädsega, ega väist es näe.

ERA II 265, 553/5 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Meerapalu k. < Pedaspää k. - Evald Küttik < Vökla Junkina, 75 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Suur varandus
Sis muudoki es olõ külä ... kui nüüt. Küläl olle ütine kari ja karüs palgati külä pääle kokko. Ütskõrd kui karüs olle karaga säälpool kabõlit ja olle väega illos ilm. karüs tulle selle suurõ pedäjä mano ja jäi suikma. Äkki kuuldo et üits ütel: "Tulõ üles missa makat ja naka kaivma varandus om jalgo all." Karus es panõ õigõ tähelegi suike iks edesi, nii kava kui üteldi tõõne kõrd. Nüüt tõi karus lapjo ja nakas kaivama. Kolmõ jala sügävüsel tulle üts suur tammõpuust vaat vasta, pakso raud vitsaga Aga karus es jõuva välla kisku kutse kõrvalist appi saiva küll mulgu veere pääle, aga sis valju raginaga tagasi, nii sügävälle, et es näegi enämp. Unõn olle karusõlõ üteldü, missa kõrvalise kutsit kutsnu peni (nüüd lisab omalt poolt) kestu teise et peni vaja kutsu olõs iks oma varandus käen olnu, aga nüit võta näpost. Zirgu pojakanõ mis nüüt viga varandust välla võtta. Nüüt olõvat laiutsõ mulgu esi iste tärõn ja minoti ajo preäst tulõ kaema om mull valmis lasõ vai maast läbi

ERA II 265, 671 (19) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - Laine Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Puud ja metsad.
Piirinina tamme man ellivä rahvas. Tanino Jaan elli oma poolõ eluaja temmeman. tal olle väike hurtsik ja teda kutsuti tamme kuningaks. Suurvii ajal eekte tamme juure manti vesi vällä poti ja sääl seen olle hõbe ja kuld peenike raha mis sõja ajal peidetud. Nüüd on väike vai noor tamm ta on ka 60 aastat umbes vana, aga enne seda oli veel suur vana tamm see on nüüd maha raiutud.

ERA II 307, 415/7 (1) < Räpina v., Võõpsu a-k. - Jaan Tolmusk < Ann Hansing, 85 a., Hindrek Ritsmann (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Räpina Maarjamäe muistend.
Maarjamägi asub Räpina alevikust 3km eemal, Kõnnu III kl. tee ääres, Lintekülas ja mis asub vene küla asemel. Mäe tähiseks eksisteerib muistse hiie viimane igivana ja tugev pärn. Kasvult üle 30m kõrge ja ümbermõõdult 3,47sm jäme. Sarnaseid suuri puid olla varem sääl hiies olnud 5-7. Ohverdamas käidud neljapäeva õhtul. Kuna ohvriks toodud vaheldumisi küünlaid, rasva, raha. Ohvriannid ei olnud igalpool mitte ühesugused. Maarjamäe hiies olla eetpalvetajaks olnud keegi Maarjanimeline naisterahvas. Sellest ollagi ka tingitud mäe nimetus - Maarjamägi.
Aga Räpina mõisa vana härra von Peeter Siiversi andmetel teab Kohagi (?) taluperemees D. Kintson jutustada, A Maarjamägi on vana katoliku usu Maarjasurnuaed. Kuna mäge kasutatakse ruusaauguks, on sääl kaevamise puhul kohati päevavalgele tulnud suurel hulgal inimluid. Nii võib mägi kohati ka sõjakalmistuks olla, kuna ta asub Rootsi-Vene sõja teel. Ja ka mitte kuigi kaugel Kureküla linnamäest.
Ent Gustav Kaarvtsingi andmete järele (76 a.v.) olla Maarjamäele pealegi ka vaaditäis Rootsi kulda ära peidetud. Kulla asukoht olla säälsamas ligidel asuva Luamäe ja Maarjamäe vahemaal, kesk D. Kiutsoni tasast põldu.

ERA II 307, 419 (2) < Räpina v. - Jaan Tolmusk < ? (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Üheks muinasvara asukohaks peetakse ka Räpina ligidal asuvat Maarjamõisat, kuna sinna Kõleste kõrtsi kaevu ligidale olevat Põhjasõja ajala peidetud Rootslaste poolt 1712 a. kaks pütti - 200,000 kuldraha.

ERA II 307, 419 (3) < Räpina v., Võõpsu a-k. - Jaan Tolmusk < Hindrek Ritsmann (1944) Sisestas Pille Parder 2002
Peidetud Rootsi kulda olla üks vaat Räpina Vaadimäe asundusesPerasoo - Perasoometsa - Perösnika tee ääres vnas kaevus.

ERA II 307, 419 (4) < Räpina v., Võõpsu a-k. - Jaan Tolmusk < Ann Hansing, 85 a.(1944) Sisestas Pille Parder 2002
Raigla asunduses Peipsi rannikul asub vana surnuaia koht - nüüd ruusaauk. Vanasti olnud sääl suure kivi juures ära peidetud1/4 pütti kulda. Maarika Tooma ja Jakobil Raiglas kästud kolm korda uues ühes oma pruudiga minna mainit kulla järele, sest üksinda ei jõua kulda ära tuua. Aga et Jakob kohe ei läinud, läks vaid hommikul, leidnud ainult kaks kulraha. Ühe rahadest andnud Maasika Jakole oma pruudile.

H II 45, 137 (29) < Räpina khk. - Jakob Hurt < Obram (1866) Sisestas Mare Kalda 2003
Ungefähr 4 Werst von der Rappinschen Kirche, in der Richtung nach Dorpat, befindet sich das Dorf Lindosits (estn. Lintekülä, - Namen nicht ganz sicher), in dessen unmittelbarer Nähe ein Berg, ohvri mägi, mit einigen Linden bewachsen. Da hat man früher geopfert. Noch zu Zeiten des seligen Propstes Heller habe ein Weib sein jüngst geborenes Kind hingebracht Näkile ohvris. Sie habe gesagt: "Näk' tule võta lats ja too mulle rahha." Der Propst habe das Weib nachher ernstlich ermahnt.

H II 52, 785/6 (74) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1894) Sisestas Merje Susi 2001
Tike
Üts vana esä kielnü uma latsil "tike" sõnna üteldä ja seletännü: tuo om viel halvemb sõna ku kurat, tuo on inemise hinge vainlane, a kurat om täl nigu üts auu nimi. Ka om siin Võu jõõ perve siseh Võu küläl ja Leevaka vahel üts nos, mis kaugehe maa sisse lät, midä ümbre oleja rahvas jo vanast ajos saani "tike tares" kutsva, sest sääl arvatas vana kura ehk tike olevat. Ooneh olevat raha keldre; üts naane lasknu uma mehe kablaga kaema ja rahha vällä tuoma, tükü aja peräst tõmmanu kapla, es ole muud otsah ollu, ku üts verine sika pää, - vet vana tike oll mehe otsast är võtnu ja tuo pää asemelle pannu.

H II 52, 790/9 (76) < Räpina khk. - Joosep Poolakess (1895) Sisestas Merje Susi 2001
Jaani päävä puolpäävä õdagu kelläst 11-12ni kuivavat vana tike rahha. Sõs võta?f küpär, minkaga ker?fkoh olet käänü, tie mulk sisse ja kae?f toll ajol läbi tuo kübärä säärtsit mäekonte ja ahivarsi, midä jo tiiät, sõs näet, ku vana juudas rahha kuivas. Üte?f olluva?f toll õdagul öötsih, pimme ollu jõ väega, tuld es ole näil?f ollu?f; sääl nännüvä ütte tuld kir?fgävät. Nuo arvanuva tõuste öötsiliste tule olevat ni saatnuva üte tuld otsma. Tuo lännü kah. Saanu tule mano ni kaenu: kats vanna miest istusse tuli=veereh ja küsüsse: "Missa tahat? "Tuld taha." "Võta rüpp!" Mies võtnu rüpü, ni tõõn?fe vanamies visanu tulest kühvliga rüppü. Mies lännü edesi ja kaenu - olluva nigu savi kivi kiilo! Ta raptannu puhmu ala maaha. Esi lännü tagasi. Nuo küsünüvvä: "Mis sa otsit?" Mies ütelnü pikkä viisi: "Tuld otsi." "Mie jo annime." "Sa es tuost midägi." "Piä rüpp." Mies tennü niida. Jälki visanu vanamies kühvliga tulest rüppü. Mies lännü edesi, kaenu, et säärtse sama savi kiv?fi kill?fo?f omma?f, ku innegi ja lasknu nood?fe innetside mano maaha. Lännü kolmas kõrd tagasi. "No mis sa jäll tahat?" "Tuld taha." "Piä rüpp, ma viska sulle viel a kae, et sa in?fämb ot?fsma ei tule?f." Visanu kühvli nõlvaga niisama ku in?fnegi. Mies lännü, raptannu innetside mano maaha ja astnu tõiste öötsiliste mano tagasi. "Mis sa ei tu?fo tuld?" küsünüvvä nu?fo. Mies ütelnü vasta: "Es sa?fa. anniva nigu savi kiv?fi kiila mõni kolm kõrd, ma rapti maaha. Läke?f kaema." Lännüvä ja kaenuvva - olluva hõpe ruubli tükü. Nüüd lännüvä kaema, kos tuo tuli om. a es ole midägi löüdnüvä, kõik ollu kaonu ku tina tuhka.
Jaani päävä õdagu künnü Mats kütüst ni perämätse virgesse aigo õige?f jäänü ader kannu taade kin?fni, mies löönü hobeselle - kand tullu?f kõge mättäga üles ja all ollu?f tühi. Mats naanu kaema, kaema, ni löüdnü, et sääl ollu?f raha keldre ja põhjamada raha siseh. Lännü?f kodo, pannuhobese rataste ette, vidänü mitto kuormat tõist kodo lauta ja käknü sita ala. Mies mõtelnu: Ega no veli ei tohi hin?fdälle kõkke võtta, vet vaja herräle teedä anda, A herr oll?fu küll väega kuri, eg?faäpäiv saanu Mats mõisa nu nurme pääl pessä. Nüüd lännü Mats umeh viletsih rõivih, - ega parembit es ole?f kost võtta - mõisahe ja tah?ft herräga kokko saia. "Kas jäll mõnt kere täüt tahat?" ütelnü tarepois, herräga nüüd kokko ei saa, her maka." "Ei, minol om väega vaja kokko saia." "No minä ütle herräle, mis sul vaja om." "Eei, ma tahaiks õkva esi herräle kõnelda, om sala asi." Tarepoiss lännü nüüd ja annu herräle teedä, et Mats taht kokko saia. Herr: "Küsü, mis timäl om?" Tarepoiss: "Ei, timä taht väega esi herräga kõnelda, ütles üte sala aja olevat." Herr: "No kase timäl tulla." Tarepoiss an?fd herra luba Matsile teedä ja tuo tull?f herrä tarre. Herr küsüs sän?fgüst: "Mis sul om?" Mats ütles: "Tahi herräga ütehää asä peräst kõnelda, et kiäki es kuules." Tarepoiss aetu vällä. A tuo lännü ja jäänü usse pilu vahelt vaht?fma. Mats ütelnü nüüd: "Armuline herr, ma lööse eel?fä raha keldre, koh pallo rahha siseh om, "Lööset, - õigehe?!" "Jah!" Nüüd ollu herr ku väl?fk sän?fgüst väläh ja annu Matsile tooli: "Istu!" Mats istus. Herr ütles: "Seletä, kus tuo lugu õigehe om!" Mats selet niija nii Tarepoiss tõisi ka kaema: "Tulge kaema, Mats istus herrä tooli pääl." Kõik kaesse ja im?fehtäse. Herr pand ku lõhn rõivihe, käsk kohvi tuvva ja pand Matsile ka tassi. Joova’. Kõik väläh usse takah pesvä kässi kokko: tohho ilma imeh. - Herr käsk kutsaril hobese’ ette panda ja lävele aia. Kut’sar tege niida ja mõtles: nüüd ma iks tie pääl teedä saa. A võta näpost! Herr tule Matsiga härbärist vällä, tüles kutsarille: "Tule päält maaha!" Herr istus esi pääle, kuts Mjatsi ka kõrvale ja sõitva nüüd ku tolm. Rahvas ei jõvva imehtädä. Nüüd kaiva kel’dre ärä. Herr ütles Matsile: "Ega sa rahha es putu?" Mat’s vasta: "Es putu.” Na sõõdiva jälki tagasi. Herr las’k raha ärä vitä. Mat’s sai ka tollest rahast õige meheste. Ta oll nüüd rikas mies. Vahete pääl käve ka hergi timä puol.