Räpina pärimus

Kombed ja tavad

E 80954 < Räpina khk. - Eduard Vosmi, Tartu Õp. Seminari õpil.(1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul toovad tüdrukud puid tuppa, et teada saada, kas saab eesoleval aastal mehele. See tüdruk, kelle sületäiies on paarisarv puuhalge, saab mehele, kelle sületäies aga on paaritu arv puuhalge, peab kosilast järgmise aastani ootama, mil ta uuesti õnne võib katsuda. Puid ei tohi sülesse võtmisel lugeda!

ERA II 22, 803 < Räpina khk., Orava v., Rebasmäe k. - Linda Rebane < Liine Siilbaum, 49 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Sopp, sopp, tütrekene,
maaska maulises, ubina hõngulises,
meeste meelest mestses,
poiste poolest punatsõs;
sopp, sopp, tütreke,
kosjä tulku', tõõsõ' minku'
kolmanda kullõlgu kua takah.

ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).

ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas:
"Tüllü viiäs tündrega,
vihavaino vangõrdõga."

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita.
Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks.
Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna paneb kaenla auku ükskõik missuguse riidetükki ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kakab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva need kõik võetakse saunas.
Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse, kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa, ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 223 (22) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Armastust võita.
Jaanilaupäiv õdagu päivamineku silmapilgul korjatagu 13 meelespää (äraunustamise) lille. Enne seda toimikut ei tohi süüa kogu päev. Kuivatatagu neid vilus ja hõõrutagu pulbriks. Seda pulbrit tuleb kanda nartsu sisse köidetult südame kohal ihu peal 13 päeva ja 13 ööd.
Kui tahetakse kellegi armastust võita, siis katsutagu milgil kombel seda pulbrit sellele inimesele toidu või joogi sees sisse anda. Ja see inimene hakkab seda inimest tõeliselt armastama, kes seda pulbrit on oma ihu ligi kandnud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui laps on sündinud visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale Meie isa palve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ristimise ajal peavad vaderit vagusi seisma ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 272 (515) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tsuvva kabla tii vanal kuul, sis ei mädäne.

RKM II 22, 68 (11) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Marie Kivisild, s. 1884 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui imä kandmise aigo hiirt heitüs ja käe kohegi külge pist, jääse latsõlõ must plekk perrä.

RKM II 22, 70 (20) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tütarlats sündüs, sis tõmmati ta läbi mehe püksisääre, sis saa mehele.

RKM II 22, 70 (21) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sündünu lats tõmmatas kolm kõrda läbi ämbrivango. Kiäki peäb ütlema, et lats upus ärä. Ämmäimänd ütles, et laku perst, ei upu. Sis ei upu.

RKM II 22, 70 (22) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuu om õige jutt külh!
Kui lats ristimada, piät latsõ käega piiblit lehitsema ja latsõ ristimise ajal peät kiäki piibli kolm kõrda läbi leehitsema, sis saasõ tark.

RKM II 22, 70 (23) < Räpina khk., Kahkva v., Pääsna k. - Juta Sulengo < Anna Siilivask, s. 1886 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Latsõ mähkmit ei tohi enne ristimist väläh kuivatada, lats surõ ärä.

RKM II 22, 75 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k. - Juta Sulengo < Liisi Sultson, s. 1881 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rist tulõ tetä vee pääle ja latsõ pääle kah, kui last edimene kõrd pesti.

RKM II 22, 75 (3) < Räpina khk., Kahkva v., Männisalu k. - Juta Sulengo < Liisi Sultson, s. 1881 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tütarlaps sündüs, nabavars ümbre kaala, tuu tege latsõ.

RKM II 22, 85 (18) < Räpina khk., Veriora v., Vaaraküla k. - Juta Sulengo < Juuli Parimaa, s. 1871 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001 , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tütriku latsõlõ vaderis läät, sis lääva lamba' hästi edesi.

RKM II 22, 89 (5) < Räpina khk., Räpina v., Kureküla k. - Juta Sulengo < Ann Narusberg, s. 1868 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õdagu tütriku joosiva ja haariva puuriidast umbõ puuhalu' üskä. Kel paare saiva, nuu saiva meehel, kel ütsik sai, tuu es saa.

RKM II 22, 18/20 (1) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nainõ, kes last ootas, pidi hinnäst pühas pidäma, es tohi midägi halvasti ütelda, sis lähep ikka hästi. Kui juba laps ilmus, tetti ristimärk pääle kurja silma vastu. Venitati ja sirutati käsi ja jalgu, et laps saaks sirge ja hästi ilus. Pesuvee sisse panti juudasitta kurja silma vastu. Kui last edimest korda rõivale panti, sis vaadati ikka, et parem käsi enne saaks, muidu hakkab laps kurja käega tööle. Särgi ala rinde pääle pandi pühakirja leht, et saaks hää kirjamees. Tanu pidi pääs olema, kui laps sündis. Kui last kandsid, pidi rätik alati pääs olema, see kaitses kurja silma vastu. Ristimise vee sisse panti hõberaha. Vee äraviskaja (meheema või keegi teine) saap raha endale. Peap vee hästi kõrgele puu latva viskama, sis saap laps hästi ausa.
Raskejalgne naine ei tohtinud läve pääl saista, üts jalg ühel pool, teine teisel pool läve.
Lastele üteldi, et abistajatädi toob raba äärest tiigist lapsi, sääl olevat neid hulga.
Ristimärke tehti siis, kui laps ristimata, siis oli ta hästi vastuvõtlik kurja silma mõjule. Kaejatsi tulti kas kahe või kolme kompsuga. Rikkamatel munadega tehtud riisipuder võiga ja kiselli. Vaesemad inimesed tõid pannkooki ja kisselit. Sis veel kas praetut kalat või praetut liha, munat pääle löödud.

RKM II 22, 21 (4) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paarinädalaselt viidi laps sauna vihtlema. Pead viheldi, et ei saa raigane (kõõmane). Kui laps parajasti saunas oli, sis tuli meesterahvas ukse pääle koputama ja küsis: "Kas laps lasõp ilusasti vihtu?" Vastati: "Hästi." See pidi ka hästi lapsõ tervise pääle mõjuma.

RKM II 22, 21 (5) < Räpina khk., Meelva k. - Juta Sulengo < Liine Konsap, s. 1884 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noor tüdruk esimest korda vaderiks on ja tüdrukut ristitakse, sis tal tulevad endal ka tütret. Ta enda abiellumisega on ka raskusi.

RKM II 22, 26 (5) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kaejatsi naisõ' kompsuga tulõva', sis pidävät ruttu tolle kompsu vallalõ võtma, sis läävä latsõ' ruttu kõndima.

RKM II 22, 27 (12) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pojale pandas esä nimi, sis ei kuulvat ärä.

RKM II 22, 27 (13) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristmise vesi visatas, kui poiskõnõ om, sis tarõ katusse pääle, kui latskõnõ, sis uibohe, saa ausa. - Oma haiguse lappe vee pidävat naisterahvas ka uibohe viskama. Sis olet ausa, muidu nigu tõistel tallata. - Pääle ristmise peät latsõl ruttu jala' vallalõ harutama, sis lätt ruttu kõndima.

RKM II 22, 27 (14) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui last pal´lo naisi kaemas kääse, saasõ lats ausa. Üttegi kaejatsi naist ei tohi süümata är laskõ, muidu lats saasõ vaene.

RKM II 22, 27 (15) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaderis poisile joodikut võeta-es muidu latsõst saasõ joodik. Vader pidavat ristimise ajal last näpistama. Kui lats rüük, sis saasõ latsõl hää laluhelü.

RKM II 22, 27/8 (16) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hõbõraha vaderil käes, see on selle jaoks, et latsõl hammaste tulõku ajal ei olõssi nii rassõ.

RKM II 22, 44 (1) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sannah ei tohi ütelda "kuum", võisõ ütelda ainult "soe" või "lämmi".

RKM II 22, 45 (3) < Räpina khk., Naha k. - Juta Sulengo < Aliide Aruste, s. 1893 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui täht kukup ja kui sul midägi kaasas on, viska ärä ja kahjatseda ei tohi, sis lähep soov täide. Mul oll vanamiis haige, ma näi tähte langõmas. Tikutops ol'l käeh, tolle visassi ärä'. Vanamiis saiki terves. Kes edesi annap selle kunsti, see kaotap oma juba ärä.

RKM II 22, 53 (12) < Räpina khk., Kahkva v. - Juta Sulengo < Juuli Valk, s. 1884 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inemine võip ärä kahetada. Mõnel om kohe sääne silm tõõse eläjä üle. Arstimise sõnat om ka vasta:
Simät sitta, nina mutta,
keel kuuma tuha sisse.
Kui mõni kitt, et, oi, sul suur tsiga või midägi, siis üteldi vasta.

ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).

EÜS IX 1451 (35) < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - A. O. Väisanen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a. (1913) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Saunas vihtlemise laul.
Sipa-sipa siiri pite,
vipa-vipa viiri pite.
Seh-seh sitamulk,
nah-nah naba vars.

E 77906 < Räpina khk., Räpina v., Linte k. - Heering Elga, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Mari Jagoma, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Sis tette viil nii, et kui lats ollõ ära ristito, sis visati see vesi katusele või uibohe. Sis pidi lats saama suure au osaliseks.

E 79069 < Karksi khk. < Räpina khk. - Artur Kõdar, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Paul Schmalz, s. 1865 (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005 [ns/pulm]
Kosja sõideti neljapäeva õhtul, mida hoiti saladuses. Tuli kosilasile vastu naine, pöörati hobune ümber (võimaluse korral paremale poole), sülitati kolm korda ja lausuti: "Vana lits, vana hoor."

E 83148 (1) < Pärnu l. < Räpina khk., Veriora (end Leevi v.) - KV Pärnu Poegl. Gümn. < Sisestas Eve Ehastu 2001
Poisi sündides esimeseks katteks heideti sündinule mingisugune tüdruku rõivatükk, milline asiolu pidi poisile kindlustama tüdrukute sümpaatia. Siis võivat poiss valida rikka ja meeldiva naise. Tüdrukule visati pääle mingi poisi kehakate samasuguste lootustega.

E VIII 4 (8) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.H. Sisestas Pille Parder 2003
Kui vanasti saunalavalt vihtlemast tuldi, visati veel leili ja öeldi: "Jeesus jäägu jäljile, Maarja ostku asemele!"
Ennast viheldes öeldi sagedasti: "Äitäh, Jeesuke, äitäh sauneleilike!"
Ülelepea hüüti saunas vijtlemise ajal tihti Jeesust appi.
Sellele, kes teist vihtleb, öeldakse vihtlemise ajal: "San sööjale, viha vihtlejale, veetoojale!"
Saunast välja tulles tehakse rist saunaukse ette, siis ei pääse Vanapagan vihtlema.

E VIII 19 (98) < Räpina khk. - M.J.Eisen Sisestas Pille Parder 2003 [vesi]
Näkk.
Võu jõgi nõuab igal aastal7 hinge enesele ohvriks. Kui ei ole enne talvet 7 inimest upunud, tuleb näkk enesele kas kaldalt ohvreid nõudma.
Korra hoidnud paar tütarlast jõe ligidal tee ääres karja. Keegi ilus tüdruk sõitnud neist mööda, peatanud ometi kinni ja ütelnud: "Lapsed, tulge, ma sõidutan teid!"
Karjatüdrukud istunudki võõra neiu kõrvale vankrisse. Jõudnud jõe silla äärde. Võõras tüdruk sasinud mõlema karjase käest kinni ja hakanud neid vankrist välja jõe poole kiskuma. Vanem karjane ütlema: "Sa kisud just kui näkk vette!"
Silmapilk kadunud hobune, vanker ja sõitja. Mõlemad karjased jäänud perseli maha maa peale.

E 8° X, 35 (166) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui kuu seliti, siis sureb väga palju inimesi ses kuus.

E 8° X, 35 (167) < Räpina khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003 [astro/enne]
Kui noort kuud esimest kord nähakse ja mõni kõva asi käes on, saab selles kuus kingitusi.

E 8° XII, 90 (294) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003
Kui vanas kuus sauna mindi, ütles vihtlev eit noori tüdrukuid viheldes: "Kosjad tulgu, teised mingu, kolmandad olgu toa taga."
Ella Hekter Räpinast.

E 8° XII, 90 (295) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Ella Hekter (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003 [ns/saun]
Vihtleja tänu. Et vihtlemisest kasu oleks, pidi vihtleja viheldes ikka tänama. Tänu kuulus nõnda:
Aitäh veetoojale,
aitäh vihahaudujale,
aitäh su käele,
aitä su jalale,
aitäh su südamele!
Ella Hekter Räpinast

E X 23 (104) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Kui leivad ei kerki, on kellegi kuri silm süüdlane. Kurja silma mõju kaotamiseks vaja leivade ligidal kadakate suitsu teha.

E X 23 (105) < Räpina khk. - M.J.Eisen < E.Hektor Sisestas Pille Parder 2003
Vanas kuus vaja sauna minna vihtlema, siis ei hakka ihu sügelema.

RKM II 12, 689 < Räpina khk., Räpina v., Kuuksi k. - Samuel Kütman < oma mälest. järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Astub sauna uustulnuk on moeks saanud: ”Jumal sekka!” hüüda. See tähendab seda, ei astu siis paha vaim sanna.

RKM II 22, 26 (5) < Räpina khk., Räpina v., Naha k. - Juta Sulengo < Alide Aruste, s. 1876 (1949) Sisestanud Eve Ehastu 2001 , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kaejatsi naisõ' kompsuga tulõva', sis pidävät ruttu tolle kompsu vallalõ võtma, sis läävä latsõ' ruttu kõndima.

RKM II 179, 167 (20) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui tütärlast ristite, sis visate ristivesi katusõveerele ja uibohe, et tütrek saanu kuulsa, et saanu punatsõ põsõ nigu upin.

RKM II 179, 167 (22) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Ida Mustson, s. 1887 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kes sannast vällä tulõ, ütles:
"Aiteh sannakütjale,
sausüüjale,
vihahautajale,
viituujalõ!"

RKM II 210, 181 (56a) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui mina lats olli, siis kes sannan olli, siis ütel:
Jumal sekkä!
Kes sannan olli, ütel vasta:
Jumal ää mees!

RKM II 210, 181 (56b) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Latsi vihoti:
Tsopa-tsopa soone pääle,
aitäh hnna rootsu pääle,
mõrripidi ja surripidi.
Vana Sääru Mari kui meid vihtle, siis too alati lauli:
Mõrripidi ja surripidi.

RKM II 210, 188 (69) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - M. Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestanud Eve Ehastu 2001
Majasse, kus veike lats või nurganaine, ei tohi tühja käega minna. Siis öeldi, et taotse pannakse kaala. Aga ei pand keegi sellepärast. Es tihkagi minna tühja käega.

RKM II 210, 269 (5c) < Võnnu khk., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Üte sõna oli siis niimoodu.
Kahetussesõna.
"Tagane, tagane, sa roojane vaim,
anna pühäle vaimule maad,
jumala sisse,
jumala-se po(o)ja,
jumala-se puhta püha vaimu nimel."
Vastapäeva tuli tõmmata halli pliiatsiga, kui roos on. Eläjile ja kõigile käi see. Ma sai need üte vana inimese käest noorepõlven need sõnad. Ma sai rikkas. Ma küsse 5 kopkast, andsiva 5 rubla.

RKM II 250, 97 (24) < Räpina khk., Meeksi v., Naha k. - Hindrik Heering < kogujalt (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui kuuldud käo esimest kukkumist, siis loetud kukkumised ära ja arvatud mitu aastat veel tuleb elada.

RKM II 317, 496 (114) < Räpina khk., Kahkva k. - Paulopriit Voolaine < Emma Hallik, 77 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana-aasta õdago viidi tarrõ üsäga puid. Ku kats puud jäi paare, sai tütrek mehele.

RKM II 317, 511 (141) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana-aasta õdagu visas ega tütrek pini ette kondi. Kelle kondi pini kõgõ inne võtt, tuu tütrek sai mehele.
Tütrek vei tarõpühkme kundi pääle ja kusse pääle, et saassi mehele.
Kaku taina sisse pante sõrmus. Ku kakk oll är küdsänü, murte katske. Kes löüdse sõrmusõ, tuu tütrek sai mehele.

RKM II 317, 511 (142) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõglamäng.
Tütrek hoit sõkla käte pääl. Kolm hüst (sütt) oll sõgla pääl. Tütrek ütel: „Sõgõl, sõgõl! Kolm hüst, ütle mullõ, kost mehe saa?“ Sõgõl nakas ümbre käümä.

RKM II 317, 512 (143) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ennustamine leivapätsiga.
Leevapäts panti nõgla otsa. Ku päts liiko riste, sis kuuli sõamiis sõaväljal. Ku päts liiko edese-tagase, sis oll uuta sõamiist tagase.

RKM II 317, 512 (144) < Räpina khk., Kiisa k. - Paulopriit Voolaine < Marta Kurg, s. 1913 (1975) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
[Marta Kure] esä selet: Mehe olli hulgana ringih ümbre pingi. Nä ütli: „Pink! Pink! Kedä sa ringih ei salli, tõsta säält puult jalga üles!“
Pink tõst jala üles.

RKM II 347, 135 (29) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui võõrasse sanna lätt, siis üteltes: "Jummal sekka!"
Vasta üteltäs: "Jummal hää miis!"

RKM II 347, 138 (41) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Enne jaanipäiva viha teet, siis on rohuviha, pääle jaanipäiva on hariliku.

RKM II 347, 138 (42) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pesupesemine oll, kui kuu kolm päeva vanast sai, siis oll pehme aig, siis pesu läts puhtast.

RKM II 347, 149 (70) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Leida Häidson, s. 1907 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui too oräaeg ollu, siis lats sündinu, siis edimelt viidu sanna, viheltu. Siis ütel üts:
"Kiltrest, kubijast! Kiltrest, kubijast!"
Aga üts vaene santkene ollu saana seena taka, see ütel:
"Hanisita loorantest! Hanisita loorantest!"
Ja saanuki loorantest (- noh, igavesest prahist, kaltsakast).

RKM II 347, 153/4 (7) < Räpina khk., Leevaku k. - Mall Hiiemäe < Ida-Pauline Tälli, s. 1902 (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui vanal kuul surras, siis jäi täis elo perrä.

RKM II 347, 231 (8) < Räpina khk., Võiardi k. - Mall Hiiemäe < Liide Mõtsard, 73 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
"Sõs om ilosam, kui sa es näe," tule ütelta vasta, kui tene kitt.

RKM II 347, 289 (3) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
"Sõrm silma, teine rusik teiste ninasõõrme," öölti, kui paha silm oli kellelki.

RKM II 347, 293/4 (13) < Räpina khk., Tammistu k. < Pihkva obl., Solna k. - Mall Hiiemäe < Lehte Solna, s. 1917 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul ema teab küll haavasõnu ja teisest silmast saadu vea sõnu. Ta on mitu korda annu: "Kirota üles, kirota üles, ega ta halba ei tee." Ma ole kirotanu ja ära kaotanu. Ema ütel: "Mis sa nema siis ära viskat!" Tädi mul ka teadis. See ei saavat enne ära surra, kes neid tiat. Ma ütel: "Anna noorembale õele, tool püsis meelen. Mul ei püsü meelen."

RKM II 347, 504 (17) < Räpina khk., Meeksi k. < Võnnu khk., Pedaspää k. - Aare Väljaots < Anna Bulkin, 80 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pääle sanna üteldi:
aitäh sanna kütjale,
aitäh vii toojale.

RKM II 348, 10 (9) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Mahta Terepson, 77 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanast es hakata pesu pesema muul ajal ku pehmel aol.

RKM II 348, 12 (2b) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui pesu pesti, sis kui võõras tuli öeldi: "Valgeid!" Vastati: "Valgeid tarvis!"

RKM II 348, 12 (2c) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui tööd tehti, sis andis möödamineja jõudu. Vanasti öeldi: "Jumal appi!" Vasta öeldi: "Aita jumal!"

RKM II 348, 12 (2d) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Reisaare tütar, 62 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sauna mindi, sis öeldi: "Jumal sekka!" Vastati: "Jumal hea mees." Seda ma mäleta vanaemast.

RKM II 348, 20 (2) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Alma Liske, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui keegi töötegijast mööda läks siis ütles: "Jõudu ja jummal appi!" Vastati: "Aita jumal!"

RKM II 348, 37 (17) < Räpina khk., Köstrimäe k. - Erna Tampere < Tani Lepon, 96 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Sannavihtu tetti sis, kui puuleht om täis kasunu. Kuust tähtsust es ole. Vanast käve vihakaupmees talust tallo vihtu müümah. Kuurma oll pääl ja sõitse ringi.

RKM II 348, 39/40 (7) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Meeta Musting, 70 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Nüüd om ka veel niisukesi inimesi, kes ei lase lauta võõrast oma looma vaatama. Lapsi raviti kõiksugu sobimistega ja sannega, tossutati ja suitsutati. Usuti, et mõni vanainimene oskas neid ravida. Neid raviteesid neid nä iks keetva veel praeguh mõneh paigah.

RKM II 348, 44/5 (4) < Räpina khk., Võõpsu al. - Erna Tampere < Anna Varusk, 60 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Hirve Jaan elas Loosinah, ta olli ka sobeja. Kord tuli Leningradist tüdruk ja tahtis, et Jaan talle sobe peigmehe. Jaan oli tol korral meil. Jaan küsse mu käest, et anna mulle soola. Ma andsin soolavaka talle ette. Võttis peoga soola, keeras näo nurka, posises sääl midagi ja andis tüdrukule. Tüdruk andis raha ja sõitis minema. Ei mina usu, et ta tolle peigmehe kätte sai. Aga näed nad tulevad kaugelt ja kaugelt.

RKM II 348, 126/7 (8) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Adeele Pungar, 69 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sauna tulija ütleb sauna tulles: "Jummal' sekka!" Saunas olijad vastavad: "Jummal' hää mees".
Aituma, aituma,
aituma, sauna kütjäle,
maaska maolises,
ubina hõngulises,
kosa tulgu, tõsõ minku,
kulmanda käigu kulleman.
Tuhat saani tuleman,
sada saani saisman.
Pruutele loeti vanast sannan.

RKM II 348, 133 (5) < Räpina khk., Aravu k. - Erna Tampere < Ireene Toim, 67 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui saunas viheldi üeldi:
Aituma saunakütjale,
aituma veetoojale,
aituma puutoojale,
aituma vihahaudjale.
Muidu neid võib panna kui palju kõik, kes sääl olid.

RKM II 348, 150 (22) < Räpina khk., Köstrimäe k. < Räpina khk., Leevaku k. - Erna Tampere < Linda Zupsmann, 68 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui ma siia mehele tulli, sis mehe vennanaisel oll naid saunasõnu:
Aituma, aituma veetoojale,
aituma, aituma vihahaudjale,
aituma, aituma sausööjale,
aituma, aituma sannakütjale.

RKM II 348, 218 (20) < Räpina khk., Tooste k. - Erna Tampere < Salme Härsberg, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui sauna mindi ja teised saunas olid sis üteldi: "Jumal sekka!" Saunalised ütlesid vastu: "Jumal hää mees!" Tänati:
aituma saunakütjale,
aituma veetoojale,
aituma vihahaudjale.
Tütarlastele üteldi veel nii:
Kosja' tulku, teise minku,
kolmanda kullelgu kua takah.

RKM II 396, 70 (15) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Alati üteldi, kui sauna mindi: „Jummal sekka!“ Ja kui noor loom viidi lauta, siis üteldi ja kui põrsast lõigati üteldi ka.

RKM II 396, 70 (17) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. - Sirle Pent < Helju Haljaste, 52 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Üteldakse, kui inimene sünnib noorel kuul, näeb kaua noor välja.

RKM II 396, 337 (38) < Võnnu khk., Pilpa k. - Anu Korb < Arnold Metsma, 83 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Salle Kajak 2009
Kus mets ligidal on, nagu Räpina poole Rahumäe mets, olevat kuused kõik riste täis lõigatud. Meil siin metsa ligidal pole, jäivad kõik monogrammid tegemata.

RKM II 413, 59/60 (5) < Puhja khk., Pombre k. < Räpina khk. - Kadri Peebo < Alfei Kirilov, s. 1907 (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui ma sanna lätsi, keegi oli enne sannan, sis ütli: „Jummal appi!“ Vastati: „Avita Jummal!“

RKM II 413, 60 (6) < Puhja khk., Pombre k. < Räpina khk. - Kadri Peebo < Alfei Kirilov, s. 1907 (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Tüü man üteldi iks: „Jõudu!“ Ja tõne sõna oll kah. Kurivaim, ei tule ju kudagi miilde enämb.

RKM I 2, 525 (a) < Räpina khk. - I. Tomusk < oma tähelep. järgi (1957) Sisestas Anneli Hallik 2009
Ärasõidu eel pantud külvirakk kesktuhn kummuli ja peigmees istunud selle põhjaje. Pruudile pantud tanu pähe. Kolmel korral visanud pruut nanu pääst ja sasinud juuksed lahti. Nüüd teeb peigmees käega kolm ringi ümber pruudi pää ja asetab tanu lõplikult pruudi pähe öeldes: „Seni olid äti ja memme, nüüd oled minu ja Jumala oma!“ Pruut tõusnud selle pääle püsti, peig aga pannud raha toolile asemele. Raha olla pruut enesele võtnud ja pruut oligi tanutatud - peigmehe enese poolt ja kulul.

RKM I 2, 529 (a) < Räpina khk. - I. Tomusk < oma tähelep. järgi (1957) Sisestas Anneli Hallik 2009
Kirstu juures seisnud noorik talitajaga, nende kõrval peiupoiss jahumatt käes, piits peas - löönud sellega vastu matti ja kutsunud vastuvõtma kinke, naudes ? nende eest sulget ? raha - piitsaraha. Sel puhul olnud piitsa otsa seotud kimp kirju paelu, kusjuures peiupoiss seda lehvitades öelnud: „Tänavu kahekesi, tuleval aastal kolmekeisi hõissa!“Ja kinkide jagamine võinud kohe algada.

ERA II 150, 443 (69) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Kui vastnõ tarõ tetäs, sis piät inne sisse elämä minekut kadajatega suitsetama kõik kotusse häste läbi, sis ei tulõ halva vaimu sinnä sisse elämä ja majarahvast tülütämä.

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita.
Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takjavart välja. Seotakse need üheksa takjavart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu ja viiakse see kimp selle naisterahva peapadja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 212 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras, 62 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), redigeeris Kadi Sarv
[15] Rebaseid soovitavasse kohta meelitada.
Võia saapatallad rasvase sealihaga, mida tule peal on küpsetatud, ja tee peale harvakult tuleb visata väikseid tükikesi küpsetatud ja meega võitud seamaksa. Ja vea küpsetatud kassi, kel nahk seljast ära on võetud, köie otsas selle kohani, kuhu rebast tahad meelitada. Siis tee peenekstõugatud klaasist ja hakitud lihast kuulikesed ja pane nad maha.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks.
Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna, paneb kaenlaauku ükskõik missuguse riidetükki, ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kaksab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva, need kõik võetakse saunas.
Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist, missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui laps on sündinud, visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale meieisapalve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Ristmise ajal peavad vaderit vagusi seisma, ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui ristmise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad, siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristmise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 272 (515) < Räpina khk., Kahkva v., Väiku-Viirksu k. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tsuvva kabla tii vanal kuul, sis ei mädäne.

ERA II 257, 275/89 < Räpina khk., Räpina v., Kõnnu k. - Paulopriit Voolaine < Maarja Tilkson (Palleka Maarja), s. 1861 (1939). Kulka stipendium 1793/00-7L
38. Peipsi lodjandusest.
Lotje valmistati peaasjalikult Podlipka (Podlipje) külas, mis asus Peipsi kirdepoolsel kaldal Oudova maakonnas. Kogu Peipsi ranniku lodjamehed käisid siin lotje ostmas. Näit. Võõpsu alevi elanik Jaan Ritsing, s. 1861. a. Kahkva vallas Räpina khk., ostis Podlipkast lodja, millesse ta võis mahutada nelituhat puuda kraami, makstes selle lodja eest üheksasada rubla. Lodi oli ühe aasta juba tarvitusel olnud. Podlipkast osteti ka lootsikuid. Tuli keegi kaugemalt ostma lootsikut ja seda ei olnud, siis hakati kohe seda tegema. Lootsikulauad hoiti tagavaraks. Tuli ostja õhtul, siis tehti tema jaoks öö jooksul lootsik valmis. Podlipka lootsikuid läks Võõpsu meeste kaudu isegi Võrusse. Lodja ehitusmaterjaliks oli männipuu; vähesemal mõõdul tarvitati ka kuusepuud. Podlipka küla ümbrus oli rikas männimetsade poolest, ja kuna siin oli järve laht, kus oli väga hea lotje hoida tuule varjus, seepärast oligi lotjade ehitamine siin arenenud kogu küla elanikkude juures. Suurimad lodjad olid Vasknarva venelasil. Nende lodjad võisid kanda 12.000 puuda. Nad olid 10-11 sülda pikad ja 6 sülda laiad. Ka Mustvees oli üks nii suur lodi. Väikseim lodi võis kanda oma peal ükstuhat puuda.
Peipsi lodjameestel oli suurimaks kaubavedamise kohaks Tartu, kuhu tuli tihti kokku kahesaja lodja ümber. Remja jõest (ida pool Peipsit) tuli muuseas Tartusse poolsada lotja. Vaid Mustvee lotje ei olevat J. Ritsing kunagi näinud Tartus. Tartust veeti lotjega poodikaupa: soola, suhkrut, heeringaid, petrooleumi ja viina. Tartusse veeti igaltpoolt puid. Peale selle veeti näit. Räpinast lotjega paberit, küna Räpinasse veeti riidekaltse, räbalaid paberivabriku jaoks. Piirisaarelt veeti Tartusse sibulaid ja kalu. Tartu järel oli Pihkva suuremaks kaubavahetuse kohaks. Pihkvasse veeti linu, takkusid, linaseemneid, harva ka rukkijahu. Mehikoormast veeti kuivatatud tinte, Räpinast paberit jne. 1918. a. veeti Pihkvasse ka kartuleid. Pihkvast veeti välja lotjega sama poodikaupa, mida Tartust. Peale selle aga saelaudu, sest Pihkvas oli suur lauavabrik. Siis veeti välja veel savikausse ja -potte. Kraamivedamise eest said lodjamehed vene ajal: kaks kopikat ühe puuda soola pealt, kolm kopikat petrooleumi ja heeringa puuda pealt, 2-3 kop. suhkru ja linaseemne puuda veo eest, 4-5 kop. ühe puuda paberi pealt, kui paberit oli vähesel mõõdul; kui aga paberit oli suuremal arvul, siis maksti ühe puuda veo eest 2-3 kop. Ühe puuda räbalate veo eest maksti 4-5 kop., sülla puude veo eest üks rubla.
Kui kraam oli lodjale laotud peale, läks lodi teele ükskõik mis päeval. Peaasi seisis tuules. Põhja tuulega läks näit. Võõpsust lodi Pihkvasse, kuhu sõit oli alati kergem kui Tartusse. Tartusse sõitvad lodjad pidid tihti Piirisaarel ja eriti Emajõe suus, Praagal, peatuma. Tormiga seisis Piirisaare lõunapoolses järve lahes, mille nimeks on Mees (gen. Meesi), tihti 40-50 lotja. Need olid suures enamuses venelaste lodjad, sest Piirisaare eestlased olid maaharijad. Tuulevarju tulid eestlastest lodjamehed Võõpsust ja Mehikoormast. Võõpsus oli neljal-viiel eestlasel viis-kuus lotja. Kord oli Võõpsu külas ühel setul ka lodi. Mehikoormas oli ühel eestlasel lodi. Üldiselt said eestlased venelastega hästi läbi. Kui eestlased lasksid oma lodjad Piirisaare alla ankrusse, tuli venelasi eestlaste lotjade peale jutlema. Eesti poisid läksid venelaste lotjade peale lõõtspilli ja laulu kuulama. Samuti läksid vene poistega saare peale tüdrukute juurde.
Mõnel venelasel oli lodja peal kogu pere. Kõige vähemalt pidi olema kolm inimest. Kui oma perejõudu ei jätkunud, siis palgati meesjõud. Muidu oli peremehel tihti naine ja tütar kaasas. Juhtus, et lodjaga oldi teel kolm nädalat. Kui lodi oli ankrus, siis õngitseti kalu või püüti neid võrguga. Süüa keedeti lodja pära ruumis, mille nimeks oli peräsäks, kus oli pliit. Siin magati külma ilmaga. Sooja ilmaga magati nõnasäksas. Kummaski ruumis oli säng, mis oli tehtud lodja külge löödud laudadest nagu palatka.
Pliit või ahi oli tehtud savist. Ka korsten oli savist või plekist. Vaid kord poolesaja aasta kestel jõudis Jaan Ritsing Võõpsust 23 tunniga Tartusse, ilma et purjet maha lasknuks. Tal oli lodi vaid ühe purjega. Kui ei tahetud Emajõel aega viita vaikse ilmaga, siis veeti lotja köitega enda järel edasi. Selleks köideti üle õla ja rinna riie. Ka tuulega oli tarvis mõne jõekõveruse pärast lotja enda järel edasi vedada.
Tartus, kus seisis ankrus sagedasti 200 lotja, oli lodjameestel kõige huvitavam elu. Käidi kõrtsides, lõbumajades ja hilisemal vene ajal kinodes. Alates 1918. aastast hakkab lotjade arv Peipsi peal vähenema. Aurulaevad tõrjuvad lodjad eest. 1918. a. piirdus lotjade arv ka seetõttu, et Peipsi sai sakslaste ja venelaste kokkupõrgete piirkonnaks. 1918. a. purjetas Jaan Ritsingu lodi Piirisaarest Võõpsu poole. Korraga avasid sakslased lodjale kuulipildujast tule, venelased Honivalt. Lodjas olijad pugesid lodjapõhja räbalate kottide varju. Lodi liikus neli kilomeetrit omapead lõuna poole. Kuulid purustasid lodja niivõrd ära, et ta muutus sõidukõlbmatuks ja sai põletuspuudeks. J. Ritsing enam uut lotja ei ostnud ega lasknud teha. Eesti iseseisvusajal ehitati muuseas üks lodi Võõpsu alevi lähedal Beresje külas. Kuid tolle lodjaga ei olnud midagi teenistust. Praegusel ajal on peaaegu kõikidest veel sõidukõlbulistest lodjest saanud paarkad. Paarka on purjeta ja mastita lodi, enamasti ilma katuseta. Ta köidetakse aurikule taha. Nendega veetakse praegusel ajal puid ja telliskive.

ERA II 257, 305 (15) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - P. Voolaine < Liine Tooding (1939) Sisestas USN
Kui Toostõküläh Kuudaske Viido är kuule, sis nätte ütskõrd, et Kuudaske majah karas mõhõst sarviline vällä.

ERA II 262, 646 (43) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui sanna mindäs, sis üteldäs "Jummal sekka," vasta üteldäs, "Jummal hää miis," tuuga hirmutad vanakurä sannast vällä. Kui sannast vällä tuldas, sis tetäs sanna käega rist ja üteldäs, "Jummal essäke pühä vaimukõ," sis ei oli hirmo et vanakuri sanna elatsõma tulõ.

ERA II 262, 646 (44) < Räpina khk., Veriora v., Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82 a. (1939). Sisestas Pille Parder 2002
Kui sannah kedäge arstitas, tasotas,
vai muudö sälgä lüvväs, sis ei tohi tenätä arstkat, muudö ei saa api.

ERA II 262, 647 (46) < Räpina khk., Veriora, Kirmse k. - Daniel Lepson < Jaan Karpson, 82. a. (1939) Sisestanud Eve Ehastu 2001
Kui lats sünnüs, näütüses tütärlats, sis mindas tävvekuu neläpäiv õdago vai üüse sanna ja kistas tedä kolm kõrda läbi meesterahva pökse ja üteldäs tuu toomingu man: "Ilosas kuulsas, poiste meelest armsas".
Mõnõlõ küll mõovat, egalõ ütele joht mõo õi. Mii ümbrüskonna vanainemise pallö jätä ei ütelegi tütärlatsõlõ tuud viguret tegemätä. Kiä kuulsa ei olõ ja poosi ei käüvä, ütledäs iks nii, tuud jätete läbi pökse kiskmata".

ERA II 265, 680 (33) < Räpina khk., Meeksi v. < Võnnu khk. - Laine Aidla < Warja Ignatjev, 52 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Naljameestest saksa Jooseb
Pillimeestest Vassõ Ustivav mängis armoonikat ja Kenni Jaan.
Tark Jaagu Piidre
Arst Kaara Ann

ERA II 274, 622 (74) < Räpina khk. - Daniel Lepson (1940) Sisestas USN
Kuu perrä jäll kaetas, kui noor kuu om loodu kummalõ, sis saa tol kuul pallo kooljit.

H III 15, 503 (2) < Räpina khk. - Karl Tamberg (1891). Sisestanud Ave Tupits 2002.
Kui säält kottald süüt, kost kass om söönü sis nakkas kurk jalutama, sest kassi keele otsan om säitse tõbe, aga (koera) pini keele otsan om säitse rohtu.