Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Räpina pärimus

Regilaulud ja lastelaulud

Regilaulude hulgas on säilinud palju pikki eepilisi laule ja ballaade, erakordselt pikad on ka karja- ja töölaulud, samuti pulmalaulud.

Lastelaulude seast leiate uinutamislaule, sõrmenimesid, hüpitamisi ja mängitusi, lugemisi, narritusalme ja mängualguse lugemisi.

Tagasi esilehele


E 8° XIV, 19 (73) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Tinasete telgedega,
vasksete vankritega.

E 8° XIV, 46 (148) - < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003
Haava arstimisel.
Mesilane linnukene,
too mulle metta muilta mailta,
rohtu rohkest Rootsimaalta.
Venemalta võdeida, tee mu haava terveeksi.

E 8° XIV, 85 (247) < Räpina khk. - M. J. Eisen < Hilda Hekter, 28 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003 [puu/matus]
Räpina kiriku lähedal on tee äärde puude koortesse riste lõgatud, noaga muidugi. Kui matuselised surnuga surnuaiale sõdavad, seisatavad nad teel ja lõkavad riste puukooresse. Miks nad seda teevad, ei tea ma.
Teisal on kirikusse kaugemalgi rist puukoore sisse lõgatud, mõni kord ristil aastaarvgi juurde lisatud. Niisugusel kohal on mõni inimene surma saanud võ mingisugune õnnetus juhtunud. Rist peab niisugust õnnetust meelde tuletama.

RKM I 2, 525 < Räpina khk. - I. Tomusk < Juula Kool, 89 a. (1957) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Peigmehele pruudikodus:
Otsis orust ubinat ja mäe päält pähknaid.
Said orast oriku, mäe päält marikahru.
Viige, viige, ei muretse: kandke, kandke, ei kahjatse.
Es küä küläle sanna, es harru nelitsile vihta.

ERA II 150, 457/8 (116) < Räpina khk., Kahkva v. - Daniel Lepson < Juuli Lepson, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Lehmänüsmise laul.
Sõõru, sõõru, lehmäkõnõ,
anna piimä, lehmäkõnõ.
Anna päästa, et olõt päitsik,
anna luusta, et olõt mustik,
kiindrekondist, et olõt küüdik,
anna puusast, et olõt punnik.
Anna piimä, lehmäkõnõ,
ei mina tõmba vaaditäütä,
ei mina tõmba tõrdotäütä.
Anna üts anomatäüs,
lasõ laja kopa täüs.
Mul tulõ võõraid Virosta,
saksasida Saarõmaalta.
Võil na tahtva võõrustada,
piimäl paksol piinutada.
Kana mul allõs kakmata,
hani mul, haläs, harimata,
partsipraat viil panni pääl.