Rõngu pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 82337/8 (2) < Rõngu khk., Aakre v. - Lydia Eller, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < M. Eller (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord peksnud vaene mees kootidega reht. Töö edenenud väga visalt. Korraga näeb vaene mees Jeesust enese kõrval seisvat ja ta tööd vaatlevat. Jeesus ütelnud: "See töö edeneb sul väga aeglaselt. Kunas sa saad sellega üksi valmis?" Vaene mees vastanud: "Mul pole kedagi abilist. Pean ju tegema kõik tööd üksi." Jeesus ütelnud: "Ma näen, et sa oled hoolas mees. Ma aitan sul rehe ära peksa." Ja Jeesus oli pannud tapna äärest põlema, kõndinud ise ümber tule ja lausunud: "Laurits, tasa! Laurits, tasa!" Ja kohe kogunenud terad ühele poole ja põhk teisele poole. Nõnda peksnud vaene mees oma rehe kerge vaevaga.
Rikas mees, kuulda saades, et vaene mees nii ruttu ja kerge vaevaga oma rehe saanud ära peksa, läinud kuulama, kuidas see tal juhtus. Rikas mees läinud koju ja teinud nii, kuidas seda vaene mees jutustanud, pannud ka tapna äärest põlema ja hüüdnud: "Laurits tasa! Laurits tasa!" Kuid kogu tapan ja ka hoone oli põlenud rikkal mehel ära.

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad).
Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega
Mina sulle kahekümnega vasta
Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega
Mina sulle kolmekümnega vasta
Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega
Mina sulle säitsmekümnega vasta
Amen.
Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna.
Ussi hammustatud ei tohi tuli hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama.
Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda.
Paberilt kirjutatud:
"Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe".
B. Õ. J. A. O. ++
B. E. L. L. A. ++
A. L. L. J. +
B. A. S. S. O. R. ++
Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda. (Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu).
Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda:
Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime.
Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.

ERA II 23, 157 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Elsa Leiten 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõnad lapse kõhu terveks tegemiseks
Arakule haigus
Varesele valu
Sitt silla alla
Pask paju juure alla
Lapse kõht terveks.

RKM II 22, 240 (26) < Rõngu khk., Hellenurme as., Mäelooga t. - Liis Pedajas < Linda Alalooga, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Külijäle ei tohi jõudu anda tuu, kes esi põldu ei pea, sis ei kasuvat vili, jõudu es võta vasta, külisi uvveste üle tolle ii. Ainult tolle käest, kes esi külisi, võeti vasta.

RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.

RKM II 11, 487 (60) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui muist inimesi olli sannan ja tulli võõras sisse vai omainimene kah, sis ütel: "Jummal seltsi." Sis vastati: "Jummal häämiis."

RKM II 11, 487 (61) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui siipi keedeti, sis kiitjä küsis: "Kas savikuurmit (mõni ütel - kivikuurmit näijet)." Tuleja ütel: "Näin, tulliva jah."

RKM II 11, 487 (62) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Leeväkastjale üteldi: "Jakku leibä," nii nigu nüidegina. Sis ütel vasta: "Jakku tarvis."
Söömise man kah, kui lavvan isteva, tulli keäki võõras...

RKM II 11, 495 (74) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku k., Täku t. - Liis Pedajas < Miili Viinalass, s. 1876 (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvas palusiva iki, et jummal viia äkilitse surma ja pikälitse tõbe iist.

RKM II 11, 502 (89) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Jaan Teska, s. 1863 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu esä (Hans Teska) mulle veresõnu es anna. Ütel, et sulle tulep tsiatapmise aigu miilde, sis jääp veri kinni tsial.